Meie Elu = Our life, June 18, 1981

              NELJAPÄEVAL," u, ^1^^)01
ism
Kalev Estiemie etendus „RÕõm lii­kumises"
reedel ja laupäeval, 12. ja
S3. juunil St. LäwrenceCentre'is täis­saalidele
andis ülevaatliku pildi tege­likust
kiassiharjutustest ja ümber-iriietamise
demonstratsioonidest ku­uli
hästika vändatud rütmilise võimle­mise
lõppaktini, mis oli võetud ES-
10-80 kavast,;.-:^'' •.•••'•y^
Kogu etendus oli kokku seatud
mitmest erinevast võimlemisstiiiist,
millega 'Kalev Es^ienne on aastate
jooksul tegelenud. Eriti yärvirikkad
olid võimlejate kostüümjd, mis on
öinud Kalev Estienne nn. ,,trade-mark".'
PõhiHsemaks kostüümiks oli
siislci tumesinine 'trikoo valge kaela
kaunistusega. Muusikaline saade oli
nii klaverilt kui ka lindilt.
Tervitusaktina tulid lavale rühma­de
kaupa.; valge-sinise' kettaga väike­sed
lapsed ja tervituse ütles.etendu­se
teadustaja Anita Saar. Esimene
poolaeg oli jaotatud kahte -ossa. Esi­meses
osas esinesid erinevad rüh­mad
klassiharjutuste'ga,. kus võisime
näha harjutustes esinevaid „vigu",
ebaühtlasi ridasid ja naerupidian-guideisüe
kutsuvaid komistusi. Esi­tati
jooksu ja kõndimist E.Koopi ju­hatusel.
Heli Oderi juhatusel harju­tati
Kanada koolisüsteemi kayast
Star I harjutusi kettaga; mis õnnes­tus
isegi klassiharjutusena hästi.
Järgnes ühej palliga kompositsioon;
H. Oderilt. kai Käänd'i juhatusel as­tus
ette 60 „madrust", kelle vaimus-,
tus rütmist oli nii suur,| et sirgetest
• ridadest ei hoolinud keegi ja kõige
pisem võttis äsja nii tõsiselt, nagu
oleks elu eest väljas!
E. Koopi komposits^ioon „Rütmi-
•ka" oli esitatud mitme erineva koos­seisuga
rühma ppolt, kasutades lin­te,
rõngaid ja köisi, meeldivalt vär­vilistes
kostüümides, sobiva muusi­kaga
jättis küll. rohkem professio­naalse
kui klassiharjutüse ilme. Eri­ti
head olid vaheldumisi rühmadega
esitatud soolo-õsad. ^
TEINE:OSA;:V:/^^-^:,^
Teine osa ülesehitatud etenduse te­gelikust
demonstratsioonist, kus ei
puudunud isegi demonstratsioon
etendusele saabumisest ja lava jaoks
ümberrõivastamine. esitatud lõbu­sas
pantomiimis.
„Etendus" algas H. Oderi juhatu­sel
^esitatud lippude (sinine-kollane)
tervitusega. Sellele järgnes mitme­suguste
rühmade kompositsioonid
paelte,, pallide, rõngaste ja köitega
värvirikastes kostüümides, mis tegi
rütmilise võimlemise pingutavamad-ki
1 ngutüšed sujuvalt nauditavaks.
Eriliselt dramaatiliselt pääses mõ­jule
E. Koopi kompositsioon „Tuju-kui"
sobivates' mustades kostüümi­des.
Väga head olid spolopsad, eriti
J. Lazor'ilt.E, Koopi „Harm.oonia"
valgetes ja punastes ohulistes kleiti­des^
jä sallidega vahelduva jkiire ja
aeglase terhpoga mõjus väga naudi­tavana,-
Teisel poolajal esitati võistlusvõim­lemise
teemal soolosid, kus ei puudu­nud
isegi ,)internatsionaalsed'' vahe­kohtunikud,
kelle pantomiimis esita­tud
tigedad lahkarvamised kutsusid
esile rohkelt naeruj
,, Seenior e „Meri".
Makk, Kaja Kasekamp- ja Margaret Szydlowska.
a, Karin Viinamäe, Linda
Foto Elna Kungla
Järgnesid internatsionaalsed tant­sud,
kus esitati egiptuse- ja öu-,
konna tantse,'„kick line'', charlestp-,
jn, punk rock, discojä polka,ning
Jack Billihgsl tantsijaid.
Ei puudunud isegi meestantsijad ja
võimlemisest polnud palju midagi
järgi jäänud.
Lõpposas mindi tagasi meile oma^
sele rütmilisele võimlemisele paelte,
rõngaste, pallide ja nööridega. Va­heldumisi
heade soolodega, niõjus
kogu lõpposa meeWiivalt. Eriliselt
tuleb siiski^ rõhutada kompaktselt
inõjuvat kahe palliga ESTO-80. ka­vast
võetud kompositsiooni, milles
pääses, mõjule hästi koordineeritud
lihtne ja sujuv iluvõimlemine.
Pantomiimis „RQÕm liikumises" esitatud tantsude sarjas ei
Andres Truuvert, Heli Kivilaht ja Juhan Eistrat, Mnda Makk ja
Makk, Aime Kungla Ja Elmar Maripuu, Karin ja Peeter
unud muidugi polka. Vasakult —
Indrek Koop, Sirje Järvel ja Alar
Foto — Elna Kungla
e :
Tore oli jälle kphtuda, ütlesid endised Kalev Estienne. eliitvõimle-jad,
vesteldes oma klaverisaatja„Mr. Music'kuga". Vasakult: Kar-men
Kruusmägi, Rita Lazdins-Sills, Kathy Kuus, Gonney Linden-berg,
Rita Laur-Nurmberg,;Esko Luksepp („Mr. Music"). ja.Anne
Kuus. Foto — Elna Kungla
Toronto, Ont.
FLdWEW & GIFTS
ONSÄADAVAL
abuti kä
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
St. E. Toronto (Y(mg© Juures) — Td. 36S-5011
Meil on rikkalikus valikus importeefltud lõngu, iceland lopi lõng, al-paca,
anchor neküepolnt lõng, kroy lõng J.t. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kuulumiseks, põinümisek heegddasniseks, tIkM-Avatud:
esmasp.,—-kcOmap.9---6, ndjap., reedel ^—8, lamp. 93(X-4,
Ride teine, äri: "674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 4e?-2C®5, keli>-5 p.l.
Praegu OE ülemaailmselt päeva­korral
rahvaste tervislikkude toitu­de
küsimus. /Leitakse, .ef toitainete
värvimine ja rafineeriniine mõjub'
sageli inimorganismile negatiivselt.
Isegi nõüdepesuks tarvitatud vedeli­kud,
kui nad pole taldrekult hästi
ära loputatud, on enam kõhtu kah­justavad
kui mõni toidujäänus.
EESTI RAHVA PÕHILISED
TOITAINED;.
Klagu teistel rahvastel, nii on ka
•meie toidulaud olnud ajaloo vältel
mõjutatud maa asukohast, kliimast
olenevatest taimedest, looimadest ja
muudest elutingimustest. Lühidalt
võiks öelda, et sõime liha, leiba ja
jõime piima peale. .Paljude teiste
' rahvaste juures on ka esikohal liha
tarvitamine. Meie ei söönud sebra,
pühvh, kaameli ega antiloobiliha,
vaid sea, härja, lehma, lamba ja
väga vähesel määral (kitseliha-. Meel­divaks
vahelduseks ka linde, eeskätt
'kana. Lihatoite maitsestatakse suu­rel
määral vürtsidega, mida meil pol­nud
vanasti mitte palju omast käest
võtta, seepärast tarvitas eestlane
vürtse tagasihoidlikult. Köömneid
'kasvas igal pool, murulauk, till. ja si­bul
aias, samuti mädarõigas ja &
napool küüslauk. Hiljem imporditi
musta, valget, punast pipart, tüü­miani,
mus'kaatpähkleidv loorberi­lehti,
safrani, kaneeli, ingverit jne.
Piparmünti kasvatati aias rohkem
nagu lille ja selle teed ei joodud
kümme korda päevas nagu Araabias
seda tehakse (kuumade ilmadega.
Talvel anti külmetus haigetele pipar­mündi
-kuivatatud lehtede teed,
köÖmneteed, 'kummeliteed ja seda
tavalisti koos meega. Meestele lisati
veel annus alkoholi pärnaõie teetas­si.-:'
Armeenlased söövad väga palju li­ha
ja nad on omapärased sellepoo­lest,
et nende retseptides pole ma­gustoite
üldse! Selle aset täidavad
värsked ja kuivatatud puuviljad või
rikkalik maiustuste valik. Maiustus
teha'kse pähkUtest, mandlitest, puu­viljadest
ja ^sealleiduvatest marja­dest
mida mee ja suhkru segiis kee­detakse.
Mitmed liigid on- nende
maiuspaladest levinenud paljudesse
teistesse riikidesse.
Lihaga koos oli meü toiduretsep­tides
ka loomade veri ja mitmed si­seelundid.
\TERAV2LJÄD . - ' . -
Eesti oli puht põllumajandusmaa.
Rukis, oder, kaer ja- nisu voogas tuu-lehiilides
lainetena meie • viljakamd-vatel
põldudel. KüU oli' see silmale"
ilus pilt! Laual oli leib, leivakõrva­ne
jä ilmtingimata piim. Piima täht­sus
oli suur just vastandina itaalia
toiduainete ,vali"kule, kes hapukoort
peaaegu ei tarvita ja võid serveeri^
takse turistidele. Itaalia restorani­des
ori rasvaainetest esikohal oliiv-õh
ja jahu too teist spaghetti — pi­lkad
peened õõnsuseta makaronid,
mida süüakse tomati- või paprika-püreega.
koos riivitud juustuga.
Kartuli toomisega meie maale sai
sellest väga tähtis toiduaine. Sama,
mis lõunamaalasele on banaan, oli
meile 'kartul. Nemad käärivad ba­naanist
20% alkohqii sisaldavusega
õlut, keedavad suppi ja praevad koos
sealiha ja munaga. Eestlased teevad
'kartulist kangemat asja — viina ja
piiritust, 'keedavad kartulisuppi ja
serveerivad kartuliviile koos muna
ning singiga, või praetud soolaliha­ga.
: -
KALATOIDUD
Meil oli palju rannikut ja jõgesid
ikust saime kalu ning väga maits­vaid
yähke| Meil oli puhast jääkülma
allikavett, nii et rnu isa veskijärvest
põhja pool oli Põlula forellikasvatus,
kust maimuci ka meie järye libisesid.
Hooajal armastasid nad tammi alla
koguda j a üles hüpata. Kui vesivära­va
ette lasti, siis jäid nad kuivale ja
meie lapsed noppisime käega neid
roosa lihaga, punasetäppilisi kalu
korvi. 'Kui maad ja metsad olid aja­loo
vältel sa'ksa parunite poolt anas­tatud,
siis esines salakütte, keelatud
püünistega metsloomade, 'kalade ja
metslindude püüke.
lisati jõhvikaid, iköömneid, pohli ja
suhkurtsiis söödi seda toorelt sala°i
tina. SöÖgiõli vanemal, ajal ei tarvi­tatud
kuigi mitmel pool õitses suil-re
seemneist raske peaga päevalill.
Pähklipuud kasvasid metslikult ja
pähkleid müüdi tavaliselt enne jõu-
. luid söömiseks. Toiduretseptidesse
ilmusid pähklid Vabariigi ajal. Ha-
-pükurk oli igapäevane salat: '
METSAD JA VIUAPUUD-Meie
metsad olid riikkad marjade
ja seente poolest kust saadi meeldi­vat
toidulisandeid. Igal sügisel sõi­deti
külade viisi Sirtu soosse johvi-
'kale. Enne jõhvikaid oli naispere
metsas maasikal, mustikal, murakal
ja pohlal. Ole aga nobe korjama, siis
oli köitke talvd võtta. Jõhvika joo­ki,
kuremariini jõid lapsed meeleldi,
see oli meeldiva punase värviga, loo­muliku
happelise maitsega ja tehti
suhkruga magusaks. Metsvaarikad
ja metsmaasikad oma suurepärase
medldiva aroomiga kasvasid raies­mikul,
kust suured puud olid maha
.võetud. Maitsalehti meie ei söönud,
küll aga keedeti hapuoblika suppi
mis kasvas metsikult heinamaadel.
Piimasuppide lisandiks oli soola-silk
toorelt murulauguga või silgu-vardal
röstitud ja äädikalahus. Hee­ringas
oli tavaliselt koore ja sibula-
^ga..- : \^;
õunu kasvatati palju, vähemal
määral kirsi- kreegi-, pirni- ja ploo­mipuid.
;'Kui oli erakordne külm
talv, nagu näiteks 1941 aastal,(Sns su­rid
viljapuud välja. Puuviljad kuiva­tati
talus kodusel teel. Pidulikkudeks
sündmusteks pruuliti õlut ja heina­ajal
pidi olema joogiks hapu kali.
Marjadest keedeti suhikrü' ja kartuli- •
jahu lisamisega kisseli. Juurde ser­veeriti
pannkooke või munakoöki.
„Meie Elu" hakkab koguma vana­de
toitude retsepte ja palub kõikide,
perenaiste ja meeskokkade abi. Eriti
teretulnud on vanad kokaraamatud,
mis võib olla asjatult riiulil tolmu­vad.
Saata „Meie Elu" -aadressil.
Eesti kliima võimaldas herneste,
ubade, läätse ja vähesel määral tat­ra
kasvatamist. Suvel söödi värskeid
herned ja talvel talletati need aidas
salves, kiist neid võttes olid nad pa­rajad
närimiseks. Aedfviljad, nagu
iporgandid, peedid, 'kaalikad, kapsad
andsid c-vitamiine. Kui hapukapsale
Näide ühest vanast retseptist, mis.
'koos õpetusega täidab terve lehekül­je.
Vanad toiduretseptid on alati
põhjaliku valmistusviisi seletusega
jä neid on algajal noorel perenaisel
kerge käsitleda. Vana kokaraamatu
omanik on endine Kehtna Kodundus
,>4eie Elu" nr. 24 (1635) 1981
KASULIK TEADA
PENSION TÕUSEB
Kanada vanaduspension tõuseb
juulis 214.86 dollarile kuus praegu­selt
208.20 dollarilt. Lisapension ük­sikule
või abielulisele, kelle abikaa­sa
ei saa pensioni ega abiraha tõu­seb
215.72 dollarile. Koos põhipen-sioni
ja lisapensioniga tõuseb pen­sion
kuus 430.58 dollarile. Maksi­maalne
lisapension abielupaarile,
kes mõlemad on pensionärid, tõuseb
kummagil 166.32 dollarile kms.
Koos põhipensioniga on see abielu­paarile
J762.36.
Maksimaalne toetus abikaasale
tõuseb 381.18 dollarile. Seda maks­takse
60—65 a. vanustele, kes on abi­elus
pensionäriga ja olfeneb isiku sli-setulekust.
Kui pensionäri abikaasa
sureb, saab tema lesk abiraha edasi
kuni 65 eluaastani või uuesti abiellu­miseni
kui tal ei ole tulu, või on see
välke.
Pensionide suurust reguleeritakse
Iga veei^ahdaasta järele vastavalt elu­kalliduse
tõusule.
KESK-FLORIDA
Kesk-Florida Eesti Seltsi igakuu-sed
koosviibimised esimestel püha­päevadel
kl. 2 päeval SpIFFS'i ruu­mes,
2201 First. Ave. North, St. Pe-tersburgis
kestavad aasta läbi. Osa­võtjad
toovad kaasa suupisteid/
kohvikõrvast (väikesi võileibu, küp-siseid,
kooki) ja tasuvad $1" ruumi
üüri ja kohvi eest. Igaks korraks
on eri pererahvas. Seltsil on uus
suur kohvikann ja köögis kapp lu­kuga
,,,Estonians" (see maja kuulub
rahvusvahelisele organisatsioonile).
Juuni ja detsembri koosviibimised
on teise korra suures saalis, kõik
muud all. hp
MÜÜGIL
HELIPLAADID:
Hämarik laulab
sulb^^^^^
,,ESTO-80
iAULUPIDU'^
. Hind $11.00
istra Väli-Toompuu
,ESTONIAN SONGS"
Hind $10.00
.Stockholmi trammi-meeste
puhkpilli-iff-
Hind $10.00
Postiga telUdes saatekulu |—.87
plaadilt.
„ESTO-80 Stock"
Iholm" pildis ja sõnas
Hind $30.00
Fo^tiga tellides saatdailu $1.80
MÜÜGIL
..MEIE ELU" talituses.
Broadview Ave. Toronto. Ont.
M4K2R6
Instituudi kodundu'sosa!konna juha­taja
Else Rabadik.
281. DANFORTH AVE. - : Tel. 463.3331
Soome pagarisaadused — kardemoni-saiad,
struudelid, soome tordid, lihapi-rukad.
Soomest sissetoodud delikates-
"sid.
Afvatud:;"-
esmasp*, teisip., kolmap., neljap. 9»-6,
reedel 9—7, läup. 8^.
'Wtl.IHtVIIUlC
V E U MNMUNEN, 179 Ave. Willowdale, Ont. M2M 4KS
Tehke ostud EATOMIst; oma Isodu mugavast e^^^ '
yältiga HlklMse Ja parkimise nrobl^^^
HEATPUMPir l^äikese energia kaasabil - suvel-ÕHUJAMUTOS, m~
vel SOOJENDUS ^Muutke oma maja ajakohaseks, mugavaks nü su-
ViBl kui talvel t Säästke energia k"^" * RIIKLIK TOETUS
kui asendate õhukütte moodsa HEAT PUMBAGA. '^Stereo, tv/Videop
JSäJapid, pliidid, pesumasinad kuivatajad j.t. elektrimasinad kuulsa
EATON'i garantiiga „Goods satlsfac^^O^ money refunded >^ Müük
Ja tellimiste täitmine väljasnool Oritarlot ilma Ontario saleš taxlta.
OSTKE NÜÜD - OSTKE XAKSIVABA - O S I Ö ENNE L JUULIT!
Õhtut! ja nädalalõppudel
10 naela elaja liha tkõige fileega
ehk elaja seljaliha kõige kondiga.
Liha pestakse puhtaks, lõigatakse
paksem kõlunahk pealt ära, pannak­se
paraja panni peale, valatakse
paar lusika täit sula võid üle ja. ra­putatakse
soola peale. Lisatakse üks
puhastatud porgand, puhastatud pe­tersell,,
paar supil, täit vett ehk ram-muleent
alla. Hiljem lisada üks kor­ter
leent. Pistetakse ikuuma ahju ja
lastakse ümber keerates pruuniks ja
mi küpseks praadida, et seest veel
vähe roosa. Lõigatakse liha laua peal
hästi õhukesteks siibideks kondi
,'küljest lahti. Siis pannakse kont li­ha
peale ja liha siibid sinna ümber
nii et pruun pool ülesse tuieb.
Ringi sinna ümber praetud kar-t^
hvjid, keedetud herned, keedetud
türgi uhasid ja pruuni võiga üle va­latud
lillkapsaid. Kui neid ei ole, siis
soola veega keedetud kartohvlid ja
uks hapu salat. Peale pannakse kaa­bitud
mädarõigast ja ümbert ehitak-se
rohelise peterselli lehtedega.
, Liha vedeliku sisse tehakse soost.
Soosti juurde üks lusikatäis nisupüü-
1 jahu ehk paar theelusika täit poole
'korteri veele madeira viinaga se­gatud
kartohvli jahu. Kui üles keeb,
SIIS kallatakse üle jõhvšõela kausi
sisse.
E,T.T„