Meie Elu = Our life, June 18, 1981

              Helilooja Romasi ^ Toi W a.. süimi- ,
päeva puhul avalcfame väljavõtteid
raamatust „New Yorgi Eesti Mees­koor
1950—l$8r, kus kirjutab oma
auliikme Roman Toi kohta OTEM'i
esimees Rudolf Sust:
Eestist lahkumiseni on Roman Toi
õpilane. Westholmi gümnaasiumiSp
Sõjakoolis, Tartu iplikooli õigustea-dus'konnas
ja iKonservatooriumis.
Westholmi gümnaasiumis usaldab
muusikaõpetaja TuudurVettik kooli
koori ja orkestri oma õpilase hoo­leks.
Estonia kontsertsaalis kuuleme
Toid kooli kontsertidel orelit mängi­mas.
Sõjakooir orkestris 4)uhub ta :
pasunat ja juhatab Sõjakooli mees­koori.
Tartus laulab ta Richard Rit-singu
juhatusel Akadeemilises Mees-
•kooris.', ,."
Sõja ajal töötab t i Tallinna Ring-jHäälingus,
kus kasvab sümfoonilise
muusika 'kommentaatoriks. Varsti
saab temast ka Päevž^lehe kaastöö­line
ja Postimees ootab temalt regu­laarset
^Muusikakirja TaUinnast''.
Sari raadio saateid nagu „Külastäme
Eesti teatreid'- ning rida lasteoope­reid
tõstavad Toi nime eesti kunsti
ja helikunsti foorumile, mida ta Tuu-dur
Vettiku, August Topmani, Olav
Rootsi jä Heino Elleri õpilasena on
võõrsil hoolikalt ja põhjalikult edasi
arendanud.
Sojalaine toob Toide perekonna
Saksamaale. Lühemat aega tegutseb
Thorni linnas Tallinna 1 Ringhääling,
kus Töile langeb koörimiTusikaline
vastutus: ta kutsutakse kujundatud
raadio-koori juhatajaks. Sellel epi­soodil
on käifgeleulatuVad tagajär­jed:
söjasuitsu haihtudes selgub, et
Toi on Lõuna-Saksamaal/Altenstadt*-
is 100-liiknifelise eesti segakoori juht.
Altenstadt asetub Eesti muusika-ajalukku
nimena, kus Toi poolt liiku­ma
pandud mõttele peetakse esime-,
ne eestlaste laulupidu 1946. a. Saksa-raaak.
Sealt peale algab ka ühe laulu­peo
üldjuhi — Roman Toi — tähe­lend
koorijuhina. Hiljem ulatub see
lend Geislingeni suurlaagrišt Eesti
Meeslaulu Seltsi ja Eesti teatri kau­du
'kaugele väljaspoole põgenikelaag­rite
piire, küll Müncheni lja Stutt-garti
raadiotesse, ameerika sõjajõu­dude
poolt organiseeritud suurkont-sertidele
Frankfurdis ja mitmel kor­ral
Stuttgardi Filharmoonikute ju-hipüldile,
kus Toi toob välja eesti
meeskooride ühe suurvormi — Max
Bruchi kantaat „Fritjof".
Eesti heliloomingu populariseeri- -
mine — üks Toi suurimaid saaj/utusi
— algab juba Saksamaal. Leo Virk-hausi
kantaat „Isamaa" sünd on ot­seselt
seotud inspiratsiooniga Toilt.
Juhan Aaviku I sümfoonia esiette­kanne
Toiga dirigendipuldil jääb hin­natavalt
rioteeritud muusikaliseks
"saavutuseks Saksa ajakirjanduses.
Vaideko Loigu suuroopuse I „Mõõk
varastatakse" toob Toi esiettekande­le
Geislingeni eesti teatri koorj ja
orkestriga. :
1949. aastal tuleb Toi oma pere­konnaga
Kanadasse. Montreali Eesti
Nais- ja Segakoor saavad tema juha­tuse
alla. Elukoha mutitmisegä To­rontosse
saab tema- juhatuse alla To­ronto
Eesti Meeskoor ja hiljem: ka
Toronto Eesti Segakoor. Need koorid
saavadki partneriteks, milledega Toi
asub teostama oma koorimuuslikalist
elutööd.
Toil on hoolitseda kolm koori. Ka­he
eesti koori kõrval tegutseb ta or-ganist-
koorijühina ühes kanada ko­guduses
- Torontos: „Centennial Uni­ted
Church". '
Toronto Peetri kirikii koguduses
tekkinud organisti kriisi puhul lah­kub
Toi kanada kogudusest ja tee­nib
Peetri kiriku koguduse organisti­na
kuni alalise organisti leidmiseni.
Kui see on sündinud,' tõmbub Toi re­gulaarsest
kiriku teenimisest tagasi
ja keskendub kahe suure eesti koo­ri
teenimisse, kui meeskoori koosseis
on üle 80-nine ja segakoori nimekin
ulatub sajani.
Toronto Eesti Meeskoori ja Sega­koori
repertuaarist ja ^tegevusest pee­geldub
selgesti Roman Toi muusika-
Jine efedo: eesti laul ja laulmine olgu
rahvusvahelise kvaliteediga. Toi viib
oma koorid tasemele, et võidakse
minna laulma maailma pühamatesse
paikadesse, nagu „Plateau Hall"
Montrealis ja,,,Massey Hall" Toron­tos.
Ka Toronto Ülikooli muusikafa-kulteedi
kontsertsaalides ollakse:
omad inimesed. Lugematud avalikud
esinemised küll raadiotes, küll To­ronto
suurima ajalehe ,,Stai>i" nn.
Star Free kontsertide sarjas>küllTo'
rontö Symphony kontsertide kava­des
ja kuulsal Stratfordi pidustustel
on Tol koorimuüsikalise usutünnis-
1 üSe tõenda ja teks j a teemärkideks.
Saksamaal klustatud otsustav ees­li
heliloqmingu toetamine nii-iõnas
kui ka teos jätkub Toi ko<i>ride kau­du
Kaikdas. \^el jõulisemalt. Koori­de
aastakontfertide traditsiooniks
tuleb lugeda |akti> et kunagi ei puu-dumõne
esi-vöiuudisfettekande laul­mine.
Toi kujundatud kooride kont­sertide
kavade kaudu , saavad oma .
kuulajate ette astuda pea kõik eesti
vanemad kui kä kaasaegsed ja rida
rahvusvahehselt tuntud heliloojad,
Töi enda suurvormid käivad läbi
Toronto esiettekande proovitulest, et
siis ulatuda teistele kontinentidele
nii üksikute, kooride kui ka laulupi­dude
ja Eesti Päevade kavadesse. Toi
kantaadid ulatuvad ka väljaspoole
eesti keele piire. Tema vaimuUkke ja
ilmalikke ikooritöid on esitanud Roc-hesteri
Ülikooli Chapel Choir, Toron­to
Ülikooli Conšeryätory Summer-
'School ja Goncert Choir. Toi kantaa­te
leidub ka Torontos tegutsevate
sümfooriiaorkestrite kavades. ^
Toronto Eesti Segakooriga teeb
Toi ekskursioone ka lavamuusikasse.
Suurematdks sündmusteks kujime-vad
siin läbilõige Kõrveri operetist
„Laanellir ~ mis vaatleb peatükki
eesti teatri ajaloost ning põhjalikum
etendus antakse Artur Lemba oope­rist
..,Kälmuneid".
Heliloojana toetub Tol ainevalik
oluliselt kahele teemale: isamaa ja
usk, kus suurem osa tema kooriloo­mingust
on sündinud praktilistest
vajadustest kooride tegevuses. Olgu
siis mõne suurpäeva, juubeli, või lau­lupidude
ajalised tähtpäevad. Ometi
tundub raskuspunkt langevat muusi­kale,
milles isamaa asub esikohal, ja
Isegi siis, ikui Toi lub vaimuli­ku
sisuga tekstile või looduslüürika
juurde> heliseb tema teostest vastu
isamaa assotsiatsioon. Klassikaliseks
näiteks on tema vaimulik kantaat
„Suur ön, Jumal, Su ramm" ühelt ja
ballaad naiskoorile ja keelpillidele
,,Järv leegib" teiselt poolt. Äsja To­rontos
esiettekandele tulnud „Lauda-te
Deo" kantaat segakoorile ja suu­rele
orkestrile, kasutab lausa ladina
keelt ja eestikeelset koraalilaulu, aga
ometi jõuab 'kuulaja lõpuks ikka isa­maaarmastuse
mõiste juurde välja.
Kõige eeltoodu kõrval on Toi väga
aktiivne eesti iihiskondlikus sektoris.
Teda jätkub RVN-de juhatustesse.
Kuhuurikomisjõnide esimeeste ja
Rahvuskultuuri 'kongresside korral­dajate.
Eesti Päevade esimeeste ko­hale.
Juubelilaulupeo ajal on Toi sel­le
suursündmuse üldkorraldajä, üld­juht
ja Lauljate Liidu esimees. Suur­sündmuse
lävel 1969. aastal on TEM-i
aastakontserfdi kava esimene pool
koostatud Toi poolt ainult lauludest
mida eesti mehed sada aastat varem
olid laulnud Tartus, nii Maarja kiri­kus
kui Toome orus.
1973. aastal läheb Toi tagasi Eu­roopasse.
Ta on saanud Stipendiumi
Shveitsis asuvasse muusikakooli*
,;Institute de Hautes Etüdes Musica-ies".
Shveitsist tuleb Toi tagasi kom­positsiooni
magistrina ning 1975. a.
kutsutakse ta Toronto Ülikooli juu­res
asuva Konservatooriumi õppe­jõuks
konipositsiooni, dirigeerimise
ja üldteooria alal.
Konservatooriunii müüride vahele
kadununa, tõuseb Toi järsku uue ül­latusega.
1977 ta kaitseb oma väite­kirja
eesti rahvaviiside uurimise
alalt ja saavutab oma tööga „Esto-nian
Folk Music" doktori kraadi. Toi
loengute ring nii eesti rahvaviiside
kui ka luterliku koraali ainetel aina
suureneb ning Canada Counsili toe­tusel
ulatub see isegi tagasi Euroo-
|>asse; kus ta V Balti teadlaste kon­verentsil
vaatleb itonaalsuse küsimu­si
nii eesti kui ka soome-ugri rahvas­te
lauludes. Usuteaduse seminaris
kujuneb ta alaliseks kirikumuusika
lektoriks. .
'Nende ridade kirjutamisel pole
Toi veel sugugi oma ta'|tikeppi maha
pannud. Generatsioonide vahemiiüre
lõhkuvalt p o l e e r i b ta momendil
Torontos "kammerkoori, mille nimi
ön „Estonia". Ainsa „Globe-trotting"
koorijuhina käib ta Austraalias oma
helitööde kontserti juhatamas ja
mitmel korral jätkub teda Lääne­ranniku
Eesti Päevade laulupeo üld­juhiks.
Nii Toronto kui Baltimore
Ülemaailmsed Eesti Päevad tervita­vad
teda kül meie s e n i o r koori­juhti
ESTO '80 viis teda juba teist
korda üldjuhina Stokholmi;
Kõikidel toimunud koorilaulu
suursündmustel on Roman Toi üld­juhina
kujunenud üsaldust-äratavaks
ja laulurõõmu tekitavaks sümboliks.
Ta on võitnud koorijuhina tee eesti
laulja südamesse, olles ise armastu­sega
silunud seda teed nii sõnas ja
teos väljendatud mõtlemisviisidega.
Tema juhatamine on koreograäfili-seh
detailideni läbimõeldud, ülimalt
'kaasakiskuv, ergutav ja ihsipireeriv.
Maestro Toi on hoidnud kõrgel
eesti muusika kui rahvuskultuuri lip­pu
paguluses. Kõikjal, kuhu tema
muusikaline tegevus puutub, muutub
ta selleks keskseks kujuks, kes võõr­sil
asuva eesti koorikultuuris ühen­dab
eilse ja homse. Om^ isikus näj-
Brcadview Ave., Toronto/Ontario M4K2R6
avatud: ^ä^^^^ 10:(X^—3:00 (esmasp.—reedeni)
Õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja ndjap.)
pangast lal
Kõik uued laenud ön laenuvõtja surma
ulatuses ja Jäädava töövõimetuse
ulatuses vastavalt kindlustus®
puhul kindlustatud kuni
'Eesti Skautide Malev Kanadas
juht skm Silver Kask astus 8. juunil
üle oma 50 eluaasta künnise.
Oma patriootilise isamaaarmastu­se
pärib Silver oma vanemailt. Kah­juks
kaotas ta oma isa juba vara­kult,
eesti sõjaväe kaptenina viidi ta
Venemaale 1942 aastal ja jäi kadu­nuks.
1944 aastal põgenes Silver emaga
iRootsi, kes 1952. a. suri. Ema õpe­tust:
poeg Õpi, ei uniistanud Silver
ja lõpetas 1954 a. Stokholmis tehni­kagümnaasiumi.
Siirdudes 1957 a.
Kanadasse jätkas ta siin õpinguid ja
sooritas mehaanikainseneri eksamid.
Kui Silver 1945 a. Rootsis skaudiks
astus, ei aimanudki ta, et skautlus
talle teiseks elukutseks saab.
Silveri iseloomu omadused: sõbra­likkus,
suur huumorimeel, tasakaa­lu
kus, hea inimestetundmine ja visa
edasipüüdlikkus, on toonud talle
palju sõpru ja annud aluse hinnatud
noortejuhiks. '
Edutati 1952 aastal noorem-skaut-masteriks.
1958 a. kutsuti Eesti
Skauttöö Keskusse vanemskautide
tööala juhiks. Kaitses 1974 a. skaut-masteri
väitekirja ja edutati skaut-masteriks.
Lõpetas samal aastal edu-
'kält Gillwelli kursuseV- 1975 aasta­koosolekul
valiti maleva juhiks. Ma­leva
juhtimisega seoses on Silver
võtnud juhtivalt osa suurlaagritest:
'Rootsis, Saksamaal ja Kanadas.
Tema tagajärjekat skaiitlikku tööd
on hinnatud 'Põhjatäht III, II ja 1
teenetemärgiga.
Alates 1969 a. kuulub juubilar
Eesti Üliõpilaste Seltsi ja praegu
seltsi juhatusse. Oli 5 aastat Toronto
Eesti Seltsi Lasteaia juhatuse esi­mees.
Kuulunud aastaid Toropto
Eesti Ühispanga krediidikomis/om,
praegu Ühispanga juhatuse liige. Va-naskautide
üksuse „Eaudhabemed"
liige.
Oma eluülalpidamist teenib ta
Trans-Ganada Pipelines Ltd. juures
insenerina. Tema abikaasa Maie on
innukas gaidjuht, tütar Moniea gaid
ja poeg Margus skaut.
Eesti Skautide Malev. Kanadas:
skaütmasterid, skaut juhid ja skau­did
sirutavad õnnitledes südamepool-se
käe ja soovivad oma maleva ju­hile:
palju aastaid ja jätkuvat jõudu
eesti skaütliku tööpõllu viljelemisell
EGBERTOTMGE'.:.
SKAUTLIKE NOORTE
Skautlike noorte spordipäevallau'-
päeval, 6. juunil Leaside High
Schoori spordiväljakul selgus, et
kõige noorem eesti sportlane on
kuue aastane Riki Roos, kes jooksis
60 m 13,S s., 200 m 57,4, tõukas kuuM
2,76 m, hüppas kaugust 2,13 m ja
kõrgust 61 sm.
Tütarlapsed alustavad sportimist
kaks aastat hiljem ja kõige noorem
nende hulgast oli kaheksa aastane
Rajaleidjate hellakene Laura Rand­maa,
kes samuti esines üksinda ja
jooksis 60 m; 11,7, 200 m 43,7, tõukas
kuuli 4,45 m, hüppas kaugust 2,59 ja
kõrgust 99 sm. Võistlused toimusid:
kõrgushüppes, kaugushüppes, pesa-palliheites,
kuulitõukes, 60, 100, 200
400 m jooksudes, 1000 ja 1500 m kõn­dimises.
Paremustulemused arvesta­ti
punktide süsteemi alusel ja taga­järjed
vastavalt võistlejate vanusele
kujunesid järgmiselt:
Tütarlapsed, 10—11 a.: 1) Ingrid
Kängsepp 40 p., 2) Marja Leena Roos
22. - 12-^13 a.: 1) Pia Kori 39> 2)
Pia Metsala 35, 3) Tiina Randmaa 33.
— 14—15 a.: 1) Juta Metsala 50, 2)
Monika Kask 20.
Msid: 8—9 a.: 1) Tarmo Sulev 50
p., 2) Margus Riga 30, 3) Martin Juu-se
ja Martin Roos 18 p. — 10—11 a.:
i) Alar Petersoo 45, 2) Margus Käsk
32, 3) Heiki Altosaar 23. — 12-^13 a.:
1) Peter Sõrra 50, 2) 'Mikk Altosaar
25. - 14—15 a.: 1) Ronald Sarna 39,
2) Andres 'Loorits 34, 3) Urmas Kori
23. - 1 6 - 1 7 a.: l ) R i k i Paju 40.
Osavõtjate arv osutus suuremaks
kui eelmises lehes märgitud. Neid oli
hellakeši 3, gaide 6, hundusid iS,
skaute 8 ja yäljaspoolt 2 — kokku 34.
HARALD RAIGNÄ
-1918.
^liiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiNHiiiiiiiiiiiiiiiiim
Sündinud Montrealis 1939. a. Pea­le
C.EG.E.P. John Abbott;Collegel
lõpetamist õppis edasi McGiiri üli­koolis.
Lõpetas 1981. a. kevadel B.Ed.
(Bachelor of Education) kraadiga
kehalise kasvatuse alal. Akadeemili­selt
kuulub Eesti ' Maisüliõpüast®
tab maestro Toi selgesti, et eilsel on
meile anda väga palju väärtuslikku
traditsiooni ning respektiga nende
väärtuste ja traditsioonide vastu to­hime
homselt veel palju loota
Kui iodu-eestlastel on oma Erne-saks,
siis meil on oma Toi. Ta ori
meiega koos üles kasvanud, ta tun­neb
;ja jagab meie muresid ja rõõ­musid
laulumeheliku kadeduseta,
defineerib neid siis ilmekalt nii sõ­nas,
kirjas/helis või jühipuldil.
See mees on nieie auliige dr Ro­man
Winnipegi eestlaskonna usulise
vajaduse rahuldamine eesti keeles on
olnud pidevaks puuduseks. Oma vä­hese
arvu tõttu nad ei ole suutnud
asutada omale kogudust, ega üle-valpidada
õpetajat.
Harva on kutsutud õpetajaid jut­lustama
Torontost, millest siis eest-lastepere
on rohkearvuliselt osa võt­nud
ja isegi need, kes muidu usuas­jus
leiged, on sellai ilmunud kirikus­se.
• V.,,- .,
Nüüd on siisii ette näha pööret
paremuse poole, kuna kauaaegne
Winnipegi Eesti Seltsi esimeheks
olnud Helmut/Annilco asus õppima
E.E.L.U. Usuteaduse Instituudis, To­rontos
ja on seal juba mitmes aines
eksamid ära annud.
Helmut Annikö assisteeris õpetajat
abiprapst Tõnis Nõmmikut jumala­teenistusel,
kui see viimati Winnipe-gis
oli, ja jutlustas iseseisvalt^Üles-tõusmise
pühal.
Eriti südantliigutav oli hiljuti sur­ma
läbi lahkunud kaasmaalase juma­laga
j ätu palvus Helmut Anniko
poolt eesti keeles, mis oli esmakord­ne
Winnipegi eestlaste ajaloos, et üh­te
surma läbi lahkunud kaasmaalast
saadetakse tema viimsesse puhkepai-ka
eestikeelse palvusega.
Helmut Anniko ütleb, et kui ta ori
lõpetanud õppimised Usuteaduse
Instituudis, ta ei pea mitte raskeks
minna jutlustama ka naaberprovint-si
eestlastele, kus samuti puuduvad
õpetajad, kui selleks soovi avaldataks
se.'. - ^'^
kord aeg, miial üks tavaline
surelik ei tarvitsenud oma energiat
kulutada energia probleemide lahen­damiseks^
Sõna „energiatki" kasutati
peaasjalikult ainult inimliku tarmu­kuse
mõistes. Nüüdisajal, seevastu,
on see sõna kõigil suus — just nagu
Fr. Kuhlbarsi andmetel võidulaulud
olevat olnud eesti vaprate vanemate
suus vaimuvallast vaatamise puhul.
On alati juttu kas energia mõist­matust
lagastamisest või dramaatili­sest
säästmisest. Hardusega kõnel­dakse
päikse-energiast ja tülgastuse­ga
aatomienergiast. Sellest polegi
kuigi kaua tagasi, kui energiavarude­ga
pillavalt ümberkäimine oli sama­sugune
staatuse sümbol, nagu raha
lennata-laskmine. Seevastu tänapäe­val
polnud näha k:ellelgi leinapisa-raid
säramas laugudel, kui selliselt
üllalt maanteede lipulaevalt, nagu
seda on GadÜlac, üleöö pooled si­lindrid
rööviti ja ta kere ilma pike­ma
jututa mõne jala võrra lühemaks
raiuti.
Kõik on kompetentsed sõna võtma
asendamatude •energiavarude sääst­mise
tähtsuse ja asendatavate ener­giaallikate
kasutamisele siirdumise
vajaduse kohta. Küttepuude suits on
tänap'äeva energia-apostli sõõrmeile
magusam kui viiruk, kuid tema raev ^
nende vastu, kes fossiilse päritoluga
energiayaru lagastavad, on mustem
'kui antrasiit Walesi söekaevanduse
kõige pimedama urka põhjas.
Õigustatult on tõusnud lügupida-misse
veejõu kasutamine, mille teh­noloogia
on arenenud ikõrgele tase­mele.
Rohkem kätsetuslikus staadiu­mis
on päikese ja.tuulejõu kasuta­mine.
Mis aga viimaste juures puu­du
jääb tehnoloogia taseme poolest,
seda asendab kuhjaga see romanti­ka
hõng, mis ümbritseb looduse-jõu-dude
rakendamise sellelaadilisi taot­lusi
ja viib meid lähemale Emake­sele
Loodusele.
Tagasi loodusesie, tagasi maale,
meie igapäevase leiva tühjenematu-te
salvede juurdeh Enamiku linlaste
ainuke kontakt maaga on paraku ai­nult
pilk maantee-äärseile restorani­dele
ja bensiinijaamadele läbi aut
akna. Kui 1925. a. rahvaioendüst and: .
meil üle poole kanadlastest veel
maal elas, siis nüüd, 56 a. hiljem,
moodustab põllumeeste klass vähem
kui 5% rahvastikust. Kahekordista-des
seda arvu muude maaelanike ar-veli
jääb ikkagi umbes 90-el protsen­dil
kanadlastest lähemalt nägemata
see iga-aastane looduse ime, kuidas
mõne nädala või kuuga ühe amsast
terast saab suur täiuslik taimie-mdi-viid,
mis kiilvajale tema hoole kuh­jaga
tasub.
Kuidas külvad, nõnda lõikad! Kuid
põllumees, see oma ligimeste väsima­tu
toitja ei külva ega lõiika enam nii,
nagu üle poole sajandi tagasi, kus te­da
ümbritses rikkumatu loodus ja
traktorid polnud veel jõudnud hobu­seid
välja tõrjuda.
Kui põllumees 1925. a. peale iseene­se
veel 8 kaasinimese jaoks toitu pro­dutseeris,
siis tänapäeval peab ta
toitma 50 inimest. Ta on selle välja­kutse
vastu võtnud ja maaviljakust
ja külvipinda seevõrra suurendanud,
et peale^ oniamaa tarviduse ulatub
sellest ka näljaste lauale väljaspool
piire. Kes ise ennast aitab, seda ai­tab
ka Jumal ja kes ennast ise ei aita
seda aitab Kanada. Ja veel suurejoo­nelisemalt
meie lõunapoolne naaber
USA.. .• ,
'Sellel meie heal naabril on saagi
ülejäägi vaimukate kasutamismeetO:
dite hulgas üks, mis tahab tabada
'kahte kärbest ühe hoobiga.
Mais, mida inunesed ja loomad
ei jõua ära süüa, aetakse piirituseks.
Ja seda mitte klaasi tõstmiseks tub-
U peremehe auks, vaid meie kõikide
rõõmu- ja murelapse, meie perekon-na-
auto lakkamatu jänu kustutami­seks.
Ja nii ongi USA paljudes ben­siinijaamades
tavalise.„gas"-iga kõr­vuti
müügil ka n.n. „gasohol", ben­siini
ja alkoholi segu.
Kas mitte jälle üks samm sõltu­matuse
suunas imporditud õlist!..
Keegi oli tolmu ja ämblikuvõrku-de
alt välja kookinud ühe Montana
ülikooli juures 1969. a. tehtud uuri­mustöö,
, milles professor George
Borgström näitab, et iga kalori toi­duenergia
tootmiseks 'kuluvat meha-niseeritud
põllumajanduses viis ka­lorit
fossiilsete kütteainete (õli, ki­visöe,
maagaasi) energiast. Piltlikult
— üks liiter mazoolat, viis liitrit pet­rooleumi!
Mis on saanud meie-põllu-mehest,
lühest üllamast võitlejast,
loodusvarade kaitsjate kaardiväes,
nagu meie teda alati oleme kujutle­nud?!
Ja nagu põieks BorgstrÖmi poolt
löödud haav juba küllalt piinarikas,
puistavad hiUsdmad, uurijad sinna
veel omalt poolt soola ja pipart pea­le.
Hirst, samuti Steirihart arvavad,
et võidetud ja kuliitatud energia te­gelik
suhe on 1:15 ja ei mitte 1:5.
Kõige hilisem, Wilson Clark'i uu­rimus,
püüab näidata koguni, et
moodne põllumees tarvitab keskmi­selt
20 korda nii palju energiat, kui
leidub toidus, mida ta produtseerib.
Nende uurmuste valguses ei tundu
6ilne põllumes, kes ennast kaasa ar­vates,
toitis ainult 9 inimest, sugugi
enam nii kääbusena oma tänase kol­leegi
kõrval, kuigi see 50-le nende
peatoiduse tagab. Pealegi ei tarvita­nud
ta muud fossiilset kütust kui
veidi kivisütt sepatöödeks ja mõned
gallonid petrooleumi oma lambile,
mille umber tema pere pikkadel tal­veõhtute*!
kogunes..
Jah, moodne põllumajandus nee­lab
energiat rohkem, kui võinuks ar­vata,
kuid mis parata, inimikond tu­leb
ära toita.
Muide, see gasöholi lugu.
5 kuni 20 küttekalorit andis ühe
toidukalori. See muudeti tagasi ei
mitte viieks ega kahekümneks, vaid
vaevalt ehk üheksainsalks küttekalo-riks.
Lõpptulemus: suure *Ööga ja
pälgahigiga saadi igast viiest kuni
kahekümnest vaaditäiest kütteainest
üks vaaditäis kütteainet. õnneks on
lõpp-produktiks puhas piiritus. Sel­lest
inspireerituk tohiks lüitinime-negi
aru saada kogu selle protseduu­r
i sügavast mõttest.
uunil keila 2 - 5 p l .
Palun kõiki pensionäre ja sõpru, kes huvi tunnevad minu koduga tut-vimemisest
tulla 114 Edgewood Ave.(Coxwell Ja Gerrard), ka „puhku-setube"
nädalaviisi olemas.
XOIDUU KITTASK 469-3763
Ostke otse tööstusest suletekid,
sulgvoodid, — padjad ' a voodi­pesu.
^ Parandamine ja ümber-tegeniihe.
MASTER DOWH
Dufferih St., Ünit 25, Downsview (lõunapool Finch'i)
Tebfom(4T6) 638-2255
teine äri — 2311 Bloor St. W. (läänepool Runnymede)
: (416) 763-7326
,,0n teie korter tõepoolest niiske?"
küsib proua Pottsepp tuttavalt.
,J^iiske, ütlete teie. iEile oli meil
kuldkala hiirelõksuSi"
' /
;,Härra doktor. Mu pealagi läheb
paljaks ja jalatallad rakku. Mida
pean tegema?"
, „Ostke endale .pikem, voodi."
KUHU MINNA?
^ Juuni 14—21. Usuteadusliku Insti­tuudi
IV õppeaasta loengud Emana-nuel
CoUeges/ 75 Queen's Paric Cr.
^ Juuni 18-21. Tallinn Festival Eesti
Majas.
Laup., 4. Juulil „Suvihari 1981"
Seedriorul algusega kell 5 p.l.
^ Pühap., 23.—31. augustini ,J:X)ö.
ming'81" Jõekäärul.