Meie Elu = Our life, July 13, 1978

              I
1
2 NEIJÄ^ÄEVÄL, 13. JUUilL w , JÜLY 13
VAHETUSKAUBANDI INGEDE
Põrandaaluste terroristide aktsioo- vuse arendamiseks nii riigivõimule
nid ja riikidevahelised väljapEressimi- kui agentidele teadmises, et luure-sed
poliitilisel pinnal on jõudnud aktiviteet ei ähvarda avastamisel
ühisele tasemele: väga madalale, seaduse rikkujaid. Vastasmaal lei-
Terroristid hõivavad inimesi, poliiti- takse lihtsalt omapoolne patuoinas,
kuid ja ilmsüütuid kodanikke lennu arreteeritakse see ja pannakse soo*
keil või lihtsalt tänaval teostatud laputkasse
kallaletungidel ja nende „pantvangi- nõustub arreteeritute vahetusele,
de" abil taotlevad suuremate raha- Kui riiklikud administratsioonid
summade väljapressimist või oma suvatsevad jätkata seda praktikat,
käasterroristide Vabastamist riigivõi- siis julgustavad nad" samasugust te-'
mu poolt. Riigivõim on sageli osutu- gevust ka terroristide juures oma
nud abituks selle tegevuse takistami- eeskujuga ja printsiipide pudumise-sel
või oma kodanikele vajaliku kait- gä. On raske tänapäeval ühiskonnale
se andmisel. I selgeks teha, et see, mis on lubatud
Täiesti kaitsetu on kodanik riiki- Zeus'ile pole lubatud härjale,
devaheliste väljapressimiste teosta- Kodanik ammutab oma ühiskond-misel.
Washingtoni-Moškva viimaste likku õigustunnetust riiklikult või-nädalate
vahekordades oh see õlu- mult viimase eeskujude ja käitumis-kord
avaldunud kõige selgemal ku- viiside läbi. Kui need eeskujud on
jul. International Harvesteri mehaa- negatiivsed, siis jõuab ka kodanik
niku Crawfordi arreteerimine Mosk- välja negatiivsete tõlgenduste ja õi-
Vas, süüdistatuna valuutahangeldu- gustuste juurde. Terroristid on need
ses ja sellele järgnenud väljaväheta-käitumisviisid juba omaks võtnud,
mine spioiiaashis süüdistatud kahe Moskva uueks leiutiseks ön kahe
N. Liidu UN-i ametnikul vastu on VSK ajakirjaniku kohtu alla andmi-üheks
näiteks riikidevahelise hangel- ne süüdistatuna lainlus Gamsakhur-damise
alal inimhingedega. Kui dia protsessis, kus süüdistuseks õli
Crawford tegelikult eksis nõukogude Georgia osariigile iseseisvuse nõud-seaduste
vastu, siis M. Ludu riiklikes mine. Ringhäälingus publitseeriti
ja ühiskondlikes huvides õleks ta pi- süüdimõistetu ülestunnistus, mida
danud minema kohtu alla ja oma ka- ameerikal ajakirjanikud nimetasid
sistuse kandma. Kui N; liidu UN-i oma artiklites kodulehtedele vabri-ametnikud
tegelesid spionaashiga, katsiooniks. Kuigi artiklid ilmusid
siis pidanuks ka nemad mmema koh- USA-s, suvatses nõukogude võim aja­tu
alla ja kui süüdi mõistetud, oma kirjanikud kohtu alla anda N. Liidus
karistuse kandmab ja mitte kohtu poole pöörduda
Kui mõlemad pooled vabastatakse USÄ-s kus nende arvates laim oli
vahetuse korras, siis võib järeldada, publitseeritud.
@t nende inimeste süüteod olid kas ,','x ......^ T T o a , T r , . ,
olematud või ^
vitsenuks arreteerimiste all kanna- u ued patuomad siinpool ookeani, ke-tada.
Kust võtab riiklik administrat- d ? ^ j e m o I e k s ™i m a l u s oma
siooa omale õiguse selliseks vahetus- fJ^anike vastu välja vahetada?
kaubanduseks ilma, et isegi maa kõ* 0 n selge, et riigid on läinud süüaius.
gem kohus vahele astuks. Süüdistus :Je ala* libedale ja ohtti-spionaashis
on vaga tõsine süüdistus k u l e t e e I e j a s^1 I e ^könna jatkami-ja
spiooni vabastamine jätkb talle n ^ n rohkem kui demoraliseeriv. N.
irpcHra ™ i m , i „ o f l U™A„A Ludu60 aasta praktikas on teise maa
kodanike arreteerimine ajalooliseks
nähteks ja selle üle väljaspool ei
,,Meie Elu" nr. 28 (1483) 197®
EELREGISTREERIMINE sept. kuu algul toimuvale
Kanada 21 päevasele bussi ekskursioon!!©
KIVI
4664813 või 759-3588
AKTUAALSEL TEEMAL
mmm
mmm
Eesti gaididele ja skautidele, kes kõigist vaba maailma maadest ja kõi-
(gilt mandritelt kogunevad kümneks päevaks Ameerika Idarannikule Järve-pietsale
Koguja II maailmalaagrisse, öeldakse .Ühendriikides: südamlik^te­retulemast!
Pingelised laagripäevad võimaldavad teil näidata, mida teie suudate
ja kes teie olete. ./
Käesolev aasta on vaba maailma eestlaste poolt pühendatud teile, eesti
noored. See on teie aasta, Noorte Aasta. |a iga järgmine aasta ön ikka roh­kemteie
aeg, sest teie olete tuleviku tegijad, ja mitte üksi enestele, mitte
üksi eestlastele ja päritolumaale Eestile, vaid ka kogu vabale maailmale.
Tublid tegudes, ausad mõtetes, kindlad truuduses oma eesti, rahvusele
ja head kodanikud oma asukohamaale — niisugustena olete teie õiged pa­rema
tuleviku kujundajad.
Olge uhked oma eesti rahvusele. Kui Eesti Vabariigi 60. aastapäeva pu­hul
suure ameerika rahva üks valitud esindajaid, Kongressi liige Mario
Biaggi Esindajatekojas ütles, et ta tõuseb püsti kangelasliku eesti rahva
auks, siis see tunnustus ja auavaldus kuulus igale eestlasele, ka teile,
meie tublid eesti noored. . J
Võtke enestele uhkeks eesmärgiks olla niisuguse tunnustuse väärilised
ja võita uusitunnustusi, nii oma rahvalt kui ka võõrastelt.
Selleks õnne ja kordaminekut Järvemetsal Koguja II maailmalaagris!
Juuli,: 1978,;Ne^ W':;.'-.:'.
.FRED J. ANDERSON '
Jlemaailmse Eesti Kesknõukogu Esimees
ii
kestva võimaluse juba hangitud luu-relisi
andmeid edasi arendada ja ka­sutada.
Seega võimaluse rüki ja ühis­konda
ohustada.
Süüteo teostamine ja sellest vahe^
tuse korras karistamatult vabane­mine
on loonud spionaashiks avarad
võimalused ja on loonud olukorra,
kus see otse meelitab spionaashitege-imestata,
kuigi kardetakse. USA-s sa­masuguse
praktika rakendamine
oleks hirmuäratav, sest see tähen­daks
demokraatlike
mist .
lagune-
LUGEJA KIRJUTAB v
lil!lllllllilllilllilllil!llllll!lll!tlllllillilliill!!!Illii!lllil!ilH
„Meie Elu": avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning miitesöbivuse
korral jätta avaldamata.
e fnõtbr siis ütle!
KELLAMÄNGUD ... RAHVAMÄN­GUD,
.. KÄRAJAS . . : nimetk kuidas
tahad,.. toimub 29. juulil Leedu
suUsakuurordi' maaalal „Moonst;one-
. 'is." . .:/';>;'•••..
. Tuleks Hüüda, nagu vanasti:: „Tul-gekokku
Eesfi rab\'is, Emajõe kal­dale!';
.. 'Emn;ii>Te: seal ei ole, kuid
on metsa ja pp-id.; mäge.jaVorge
kõike, mida. ^ s i i maarahva süda
igatseb ja; ku' T ^ t a a t tahab,, siis
ka parajat tuulekest ja ilusat päik­sepaistet.
•> ;
..Oleme põhjamaa Tamsed, ma^ tõu­gu
—mullale ja. loodusele lähedased.
Tuleme :k illamängudele kokku, ime-
1 eme koos Vi lj andi paadimehega,
^'•;Y : Tammsaare- radadel ja viru-rp^
ihiV: Kuulame, niis kellelgi: on
; V ) i d ü ' " ' " "
.-i
i ^ U i ütelda,, nirtg vaatame kau-
•'^.ale ühelt Eestimaa tütrelt
(kuigi on mulk) ja naudime naiste
nobedate näppude valmistatud käsi­töönäitust.
• •
Läbirääkimised on käimas; ehk
saame ka oma kirjad tembeldada
esimestel ; killamängudel. Ümbri-kuid-
paberit saab kohapealt, kuid'
ettevaatuse mõttes, varustage nen­dega
end ka kodus. ;:
Tuleb kallist maarahvast neljast
Eestimaa kaarest esimest korda kok­ku
nii, et pole maakondadel ennast
tarvis rühmitustena kusagile üksin­da
eralduda ei tea misVajal ja päe-vai.
J a mis toredaim, pole tunnet, et
oled sattunud „välismaalaste" kam­pa
— näiteks, M i oled juhuslikult
tartlane ja abielus harjakaga.
Istume lõkkevalgusel, kui päeva­sed
mängud ja lõbud on seljataga,
mng vaaatame, mis Toomas Metsä-la'l
meile kaunist pakkuda on. Hoia­me
ühislauludeks silmad selge,d ja
hääled puhtad ja võtame ka lauli­kuid
kaasa. •>
Kui teeme omad esimesed killa-mängud,
teeme need hästi ja ühiselt!
y . - ; - : ' ' ' ^ - - - - , . - . ^ v :v- , , i : ; . E . R t : : - -
„Meie Elus" nr. 26 teeb endine
ELK esimees Robert Kreem kõikide
probleemide lahendamise lihtsaks.
„Ei saa kuidagi ja kunagi eraldada
rahvuskultuuri rahvuspoliitikast ja
välispoliitikat; rahvuspoliitikast". Nii.
lausus ja põhjendas seda meie noo­rema
põlvkonna rahvusteadlik harit­lane
Jüri Kahar Noorte Kongressil
Torontos mais 1974.
Olen oma paljudes ettekannetes ja
artikleis (vt. EKN väljaandeid: E,
Org. Konverents Kanadas 1976 ja 25
aastat E K N 1977) käsitlenud kõiki
neid pürgimusi meie vabadusvõitlu­se
aspektist lähtudes. ;
. Juba hulk aastaid tagasi üks võrd­lemisi
väike, kuid aktiivne. grupike-ne,
hakkas rahvuskultuurilist tunne­tust,
eelistama ja isegi eraldama rii-giteadüslikust
kontseptsioonist. Mee­nu
tagem : Laaban — igavene eestla­ne,
Taagepera — satelliitsus, - Rand
estoloogia;:ja Metsaülikool aka­deemiline
mõttevabadus.
ELK poolt korraldatud noorteüri­tustele
on korduvalt esinema kutsu­tud
füüsika-ala dr. Valter Rand. Ta
on löönud ühiskondliku elu analüüsi­miseks
eripärase lähtealuse ja uue
mõiste: korra-diversiteedile rajatud
integratsiooni voitnistuse (,Jviana'(
nr. 40). Tema arvates eksisteerib nat­sionalismis
' kolm põhikomponenti:
rassiline, poliitiline ja kultuuriline.
Ta omistab primaarsuse kultuurili­sele
komuponendile „hüljates" suve­räänset
riiklikku eneseteostust meie
vabadusvõitluse mõtestamiseks (Ma­na
nr. 42 ja Ajakiri nr. 6, 1977). Kah-j
uks tema teadusliku distsipliiniga
avaldatud seisukohad tuginevad ena­mikus
siiski füüsikaseadustele, mida
lühiskondlike .probleemide lahenda­misel
ei saa kohandada meie vaba­dusvõitluse
kavandamiseks.
• R. K. teeb väga kergekäelise ette­heite
meie ajakirjandusele. Simcoe
Hotelli Noorte; NõupäeVade kirjeldus
olevat sihililc ja vildak.
ELK tookordne esimees oma ter-
„Meie;Elus', 16. 6. 78 avaldab Ha­rald
Teder ülalmärgitud pealkirja
all ulatusliku ja arvudega varustatud
ülevaate E K N isiklike- koosseisude
kohta, .mis on kahtlemata huvitav
„Meie Elu" lugejasperele. EKN koos­seisust
H. T. poolt mainitute hulgast
— Udo Petersoo ja Laas Leivati suh­tes
oleme õnnelikud'ja tänulikud, et
selliseid mehi on meie: rahvusliku
võitluse juhtide kohaL /
: H. T. sõnumis „Meie Elus" 16.- 6,
78 aga esineb faktide tõlgendamise
[ osas Montreali noorte poolt 22.—23.
okt. 1977 korraldatud sümpoosionil
mõningaid vääratusi.
I. H. T. konstateerib, et „Meie
Elus" No. 19„ 12. mail,on avaldatud
ainult, osa tema: ettekandest 5. 5. .78
EKN koosolekul ,ja kasutatud täpselt
tema: sõnastust. H. T. ettekandest
avaldatud osa ja täpne sõnastus
„Meie. Elus" 12. 5. 78 kõlab järgmi­selt:
.et okupeeritud Eestist siia
saadetud ingliskeelsetes, trükistes
taotakse kiilu noorte ja vanade va­hele
, . . . Sellele trummipõrinale ole­me
meie siin ise hakanud kaasa
jooksma samas rütmis.: On leierda
tud laulu; ,,vanad kolikambrisse,
noored .organisatsioonide etteotsa!
Ta märkis, et seda tehti eriti Mont­reali
sümpoosionil." Seda kirjeldust
H. T. ettekandest EKN koosolekul
5. 5; 78. ei saa sisuliselt küll „täp
seks" nimetada, vaid ümberpöördult
— väga ebaselgeks, ja ka keelepruuk
on upsakad ja range parteiliini teos­tajad.
Vastupanu käib nende vastu.
Kuna kommunistliku korra juures
iga mees kuidagi riiki tüssab, siis
kogutakse sellise halva venelase te­gude
kohta selliseid tõendeid, et kui
need võimude i kätte lanseeritakse,
siis saab sellisest, kehvast mehest
7. juulil aktsia hind $6.57
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H3M1 — tel. S64-1I31
õhtul tel. 925-6812
EKN koosolekul esitamiseks tundub
väga ebatavaline.
2. Eelmainitud ebaselge informat­siooniga
EKN koosolekul ;5. 5. 78
märgiti kahepäe välineMontreali
noorte > korraldatud sümpoosion
EESTIS ELATAKSE KARTUSE JÄ
LOOTUSE VAHEL i
Eestis on jälle rasked ajad. Vanem inimene kellega oli võimalus pike­malt
ja avameelselt kõnelda olukordadest Eestis, ütleb, et keegi ei tea seal
mis homne päev võib tuua. Noored on üldiselt optimistlikud, kuid konv
munistliku korra Mtiseerimine ei ole moeks, sest seda teevad KGB pro­vokaatorid.
Vanemaid inimesi võib ikka veel süüdistada koostöös saks­lastega
ja keda selles süüdistatakse see on kadunud inimene.. Välismaa kü­lastajaid
on mitut lüki ja hejle on eriti ranged eeskirjad. KGB kontrolliri
ka välismaadel viibivaid N. liidu kodanikke. Eestis elatakse ikka veel
kartuse ja lootuse vahel.
Kodumaalt välja pääsemisel õpeta- on paremad ja sõbralikumad, kui
takse mitme asutuse kaudu külasta- eesti omad kommunistid. Teine liik
j ale käitumist välismaal. Kõige vii­mane
„eksam" toimus Moskvas. Tu­li
olla väga ettevaatlik, et viisat vii­masel
momendil ei tühistata. Tavali­sed
külastajad, kel ei ole erilisi üles­andeid,,
lastakse tavaliselt välja kui
neil on välismaadel mõjuvaid sugu­lasi.
Kui poeg on näiteks professor,
insener, advokaat, .ärimees või tun­tud
ettevõtja, siis on väljavaateid loa
saamiseks:, sest sellised Kanada ja
USA ühiskonnas tuntud isikud aita­vad
levitada seda, et nende vanal
emal või isal ort võimalus oma jõu­kat
poega külastada. '
Kuid Moskvas loeti ette ranged
reeglid lisaks varem Tallinnas saa­dud
juhenditele. IJülastamisiuba on
antud ainult selleks, et külastaja lä­heb
selle isiku koju, kes teda külla
kutsus. Kuhugile kaugemale sellest
L paigast ilma. loata on keelatud min­na.
Oh keelatud ka teiste eestlaste
külastamine. E i tohi minna rahvako-gumistele,
Eesti Majja. Loeti üles
kõik need, kellega ei tohi suhelda.
Eriti hoiatati välismaiste ajakirjani­ke
eest. Antakse mõista, et KGB silm
ulatab kõikjale ja ka välismaadel jäl­gitakse
külastaja igat sammu. Taga­si
tulles tuleb jälle kõigest aru anda.
Olukord Eestis oli. päris hull Teise
Maailmasõja ajal ja pärast seda, kui
metsad olid täis võimude eest ennast
varjajaid. See olukord kestis 1949. a.
suure küüditamiseni ja ka veel pä­rast
seda. Stalini surm tõi suuri
muutusi. Siberist hakkas saabuma
tagasi väiksemaid „süüdlasi". Kuid
„tr.ummipõrinale kaasajooksjate" hä varsti hakkas nende uuesti kimbuta-bimärgiga.
: Hiljem oma sõnumis J mine ja vintsutamine. Ön neid, kes
„Meie Elus" 16. 6. 78 H. T. ütleb, eL 0 1 1 m i f u korda Siberis olnud. Kuid
trummipõrinale kaasajooksjad pole \ P a l J L l d ori.seal veel praegugi. Mitmed
seega mitte meie noored vaid-üks^
lmd mehed, kes ei saa ennast enam! t1' hiljem ära.
nooreks lugeda (R. ^C. — 55 a., E. Ä. j Helsingi-.deklaratsiooni .allakirjuta-
-^72^.)", Eeltoodust võiks vast. jä-rmise järele on rezhiim jälle läinud
reldada, et Montreali' noored ja; rangemaks. Jutustaja arvates on
keskealised — kaasaarvatud .ka"vastupanu kommunistlikule rezhii-
Trenti sümpoosionidest^osavõtjad - m i l e praegu võimatu. Kõik kiidavad
on sellest häbimärgist vabad,-kuigi "kommunismi ja dissidendid on moel,
H. T.:seda ."sõnaselgelt ,s.o. „täpselt",! d a v a d ainult, nende keskel/kes ise
Elu" nr. 10,10. märtsil on toonud oh-jektiivse
kirjelduse sellest: Muide sa­mas,
ajalehe-nümbris oh. äratooduc.
ka ühe rahvuslikultjmeelestatud noo­re
Aime Nurmse kõne ,-,pohjala Tü­tarde"
pidulikul koondusel. See on
elujaatav, rahvuslikku .distsipliini
mõtestav, ja usku ning -lootust: ära
tav meie tulevikku.
„Sillas" sügis 1976 kirjutab Robert
Kreem: „Kui keegi küsib mis on Ees
ti L i i t : Kanadas kõige tähtsamaks
eesmärgiks, siis vastaksin 'silla ehi­ta
mine laiali . pillatud eestlaste kes
kuste.vahel (analoogiliselt ka „Meie
Elus" nr. 13, 1. apr. 1977). R. K , aga
väidab, et ta on teinud suure teene
meie vabadusvõitlusele kirja saatmi­sega
Ottawasse Kanada ühisuse Ko-misjonile.
Kuuldavasti see sisaldas
ettepanekuid Kanada seadus tandva-te
institutsioonide (senati) muutmi­seks.
Kas see pole asupaigamaa sise­asjadesse
sekkumine?
Ärgem /unustagem, et juba hulk
aastaid on TCanada senatis: kaks tõ­sist
ja austamisvääršet Balti rahvas­te
sõpra Andrew Thompson ja
Paul Yuzyk. Muide — EKN kui meie
keskorg. saatis juba palju varem põ-kõne
ingliskeelne täielik tekst ^on
nüüd trükimusta valatud Aja Kirjas
nr. 2, 1978, Marie Under on ka maa­ilma
vaimuloomingus tuntud poe­tess.
Tema luuletuse „Mälestus ja
tõotus" ridu on raiutud ka Seedri-orule
püstitatud Eesti vabaduse eest
langenud, mälestussambasse. Loe ja
hämmasta! Eva Eichenbaum on seda
sügavmõttelist luuletust ironiseeri-
„ME!E ELU" asutas Eesti ühiskond-!'nud' h a l v u stanud ja mõnitanud. Ko
ja seisab eesti ühiskonna teenistu m t e m a e t t e k a r m p - m ™ V r i ' c f l i k
himõttelised seisukohad vastavale
vituskõiies mainis, et*siin on uued asutusele. :.
ja noored inimesed uute ideedega, Olen oma väljendusis püüdnud
kes peaksid asuma ELKjuhtimisele, probleeme käsitella asjalikult tuues
Üks neist oli Eva Eichenbaum, kelle vastavaid tsitaate ja allikate loetelu-ses.
sid. Härra R» Kreem! Miks teie üp­ris
sageli erinevate vaadete vaagimi­sel
kaotate tahte süveneda olukor­da?
Sellal veerete teemast mööda
ja' isiklikule pinnale.
Arthur Shopenhauer (1788—1860)
defineeris.väga tabavalt mõiste ..ta­he".,,
Tahe on nagu tugev pime mees;
kes kannab oma õlul jalutut nägi­jat".
Kui inimesel pudub;tahe — kas
ta siis pole nagu üksik jalutu nägija?
gu tema ettekanne oli meie kristlik- Või on ta siis ainult üksik pime
ku kirikut ja eestlust ning meie va- mees? • <
badusvoitlust naeruvääristav.,, Meie Harald Teder:
ei ütle. :
: 3. Vanade „trummipõrinale kaasa­jooksjate"
. osas paneb H. T. süüks
allakirjutanule tema Montreali süm­poosionil
esitatud 14 Ihk. ettekandes,
järgmisi väljendusi (Lhk. 1.3)
„Vanem põlvkond — Eesti Vaba­riigi
aegne eliit ei ole seni suurt
huvi näidanud nooremate rakenda­miseks'
meie välisvõitluse kesksetes
organisatsioonides." .Mis on siin te­gemist
okupantide, trummipõrinale
kaasajooksmisega"? Seda väljendust,
võiks pigem nimetada, põhjendama
.ta,muretseniiselks —,sest H. T. kin­nitab
oma sõnumis .,Meie Elu" 16. 6.
78 ^et. praeguses olukorras põlvkon­dade,
kontinuiteet teostub päris su­juvalt'
ja evolutsioonilisel printsii­bil".
^••Oi-'.
Kuid ...muretsejaid" on- ka rohkem.
,,Meie Elus" 2. 6. 78 — AJK oma kir­jutises
„EKN töö läheb raskemaks"
lausub:- „EKN uuele koosseisule
oleks. vajalik korraldada: seminar,
kus E. V. •juriidilist |taatust ja muid
aktuaalseid vabadusvõitluse küsimu­si
käsitatakse et kindlustada vajalik­ku
teadlikku välisvõitlejate järelkas-vu."-
Kas ei vihja see väljendus sel­lele,
et senini on nooremate järel­kasvu
eest EKN juures: mitte-küllal-claselt
hoolitsetud?
Sõjameeste häälekandja „Võitleja"
— märts/aprill 1978. — oma juhtkir­jas
..Noored rahvusrindel" kirjutab:
„Seda (s.o. noorte rakendamist —
E. A.) tuleb kiiresti 'parandada ja.
eesti noorte heaks ja nende eduta­miseks
rahvuslikule vastutusele
kõik võimalik teha.-• Selle eest on tais-vastutus
olemasolevatel eesti organi­satsioonidel,
mitte noortel... .Neid
(s.o. noori — E. A.) tuleb õpetada ja
julgustada ja aegsasti juba osaliselt
või 'täielikult vastutus orgides üle
anda... Siin-seal on palju juba teh­tud,
kuid mõningates kohtades ma­gatakse
alles;" : v
4. Teine- väljendus minu ettekan­des
(Ihk. 13), Montreali noorte kor­raldatud
sümpoosionil, mida H. T.
minule süüks paneb on järgminer>:
„Neis: (s.o. kesksetes — E . A.j or­ganisatsioonides
valitsevad ranged
ja sageli aegunud põhimõtted ei näi
meie noortele olevat vastuvõetavad:
Noored -vajavad tegevuses rohkem
vabadust, laiemaid perspektiive, tun­netavad
tänapäeva; poliitilises Õhk­konnas
olukordi erinevalt ning Ees­timaa
ja eesti rahvas kõikjal on nei-
.kommunistlikku propagandat . elu^
kutseliselt, on , kohustatud tegema.
Teisitimõtlejad on kommunismi se­letajad
j a nad peidavad ennast sel­le
taha, et võitlevad korruptsiooni ja
kommunislike põhimõtete valestira-kendajate
vastu.
; Vastupanu on võimata selle tõttu,
et puudub usaldus: üksteise vastu.'
Kuna abielud sageli jooksvad karile,
siis ei saa ka oma naist Usaldada. Va­nemate
ja Iastevahel esinevad sage­li
lahkhelid ja puudub usaldus isegi
perekonnaliikmete vahel. Kuid selle­le
; vaatamata leidub vaiksemaid,
gruppe, kes omavahel vahetavad
mõtteid. Kõige julgemad on üliõpila­sed
ja noored. Dissidentide asjadest
on võimalik andmeid saada ainult'
välismaalt. Eestis nendest asjadest
ei kirjutata. •
' vOn- isegi arvamisi, et;dissidentide
läbikäimine ja. tegevus areneb ainult
nende. isikute vahel keda "KGB sel­leks
sunnib, et omale hankida. uusi
ohvreid. Vastupanu Eestis kannab
rohkem vastupanu avaldamises Ees­tisse
toodud: venelastest- ametisikute-,
le. Neid on kahte liiki. ühed. püüa­vad
eestlastega võimalikult..hästi lä­bi
saada. Neid on kerge ära osta. Nad
Kuid tavaliselt viiakse mees küll
minema, kuid uus ja hullem tuleb
talle, kustkifr
le. Võimud, käituvad venelastega ka
palju pehmemalt, kui eestlastega.
Venelane küll kaob sellest köhast
või üldse Eestist, kuid mis temaga
edasi juhtub, sellest ei tea keegi. .
Hoopiski julgemad kommunistliku
korra kritiseerijad on venelased ise.
Kuid Eestis leidub, praegu ka. roh­kesti-
ukrainlasi. Juute arvatakse
Eestis olevat jälle umbes 60.00. Kuid
-juute leidub ka KGB-s. Paljud saks­lased
mitmest Venemaa kolkast on
leidunud omale uue kodu Eestis, kus
nad saavad 'eestlastega hästi läbi.
Nende kaudu pääseb isegi Saksa­maalt
välisuudiseid Eestisse, sest
nad suhtlevad nii Ida- kui ka Lääne-
Saksamaaga.
Jutustaja arvab, et välismaale
pääsenute hülgas on ka neid, kes lä­hevad
sinna teatud ülesannetega.
Mitmete elukutsete kandjad lähevad
selleks, et oma eriala jaoks ammu­tada
paremaid ja otstarbekamaid
töötamisviise. Enamik üliõpilasi
uurivad selle mandli ülikoolide juu­res
oma erialalisi uudsusi.. Need ei
tarvitse sugugi olla sõjalise tähtsu­sega
teadmised. Muidugi käiakse ka
otseste spioneerimise ülesannetega,
kuid need on saanud selleks juba
erikoolituse. Küsisin, et kuipalju on
veel poliitilisi vange? Endisi tutta­vaid
läbiarutades saime neid mitu­kümmend/
kes' veel kuskil Siberi kol­kas,
kas •laagris või asumisel vege-teeruvad.
Inimese, elu on visa. Kuid
see on kõige rangemalt varjatud sa­ladus.
On väga raske saada Eestis
andmeid Siberi orjalaagreis. hukku­nute
kohta," sest sellest., ei. räägita:
Elatakse veel ikka kartuse ja. löotu-se
vä|iel, .kuid usk paremasse tule­vikku!
püsib eriti noortes.
le üks realiteet."
Ülaltoodust peaks olema selge, et
räägitakse noorte tõekspidamistest,
aga mitte allakirjutanu. tõekspida­mistest.
Noorem- ja keskmine põlv­kond"
(näit. kuni 45. a.) on oma ha­riduse
saanud võõrsil ja on omanda­nud
siinse maailmavaate. Meie täien­duskoolid
ja° noorte organisatsioo­nid
ei ole suutnud, selles osas seni
massiliselt parandust tuua ega suu-
4 a seda Vist ka tulevikus. Ainuke
võimalus näib - olevat „noorte eliidi"
teadmiste täiendamine juba eelpool
mainitud seminaride abil — neile ke­da
suudetakse rahvuslikule tööpõllu­le
kaasa tõmmata.
Ülejäänud —; H . T . poolt „Meie
Elus" 16. 6. 78 ülestõstetud asjaolu­dele
— otseselt mitte seoses" Mont­reali
noorte poolt korraldatud süm­poosioniga
ei ole kahjuks võima­lik
vastata ajalehe piiratud ruumi
tõttu ja „Meie Elu" lugejail endil on
võimalik oma järeldusi teha kes kä­sitleb
probleeme ; „rangelt j a sageli
aegunud põhimõtete kohaselt" ja kes
mitte. Omalt poolt loen mõttevahe­tuse
lõpetatuks. . .:.': •
: Erich Aser
ene parempoolsete ajaleht „Novoe
Russkoe Slovo", mis ilmub New
Yorgis> kirjutab, et KGB agendid on
sisseimbunud selle mandri juhtkon­da.
Leht märgib, et terve rida neid,
kes N. Liidust on välja pääsnud ja
on hakkanud siin mandril näiliselt
tegema kommunismivastast propa­gandat,
on sageli KGB erikursused
läbiteinud KGB agendid, kelle kuu­luvust
võib ära tunda sellest, et nad
kasutavad1 oma avalikel esinemistel
kommunistlikkude agitaatorite esi-nemisviise
ja võtteid, et oma väide­tele
suuremat kaalu anda.
KGB ei ole ka juutide hulgalist
lahkumist jätnud kasutamata, et va­ba,
maailma infiltreeruda punaagen-tidega.
Üks Iisraeli ajaleht on püsti­tanud
oletusi, et vähemalt 5% N. Lii­dust
lahkunud juute ön jäänud ühen­dusse
KGB-ga. Läände tulnud kõrge
kvalifikatsiooniga eriteadlased pää­sevad
tööle KGB poolt ettenähtud
suurtööstustesse ning kõrgematesse
õppeasutistesse ja võivad moodusta­da
Moskvale vajaliku eriülesannete­ga
salakuulajate eliidi.
. SCatiädcs lippu- /
..Pühapäevases ,.Sundis" oli M.
Randla kirjutis, kus ta avaldas kii­tust,
et lehe 2. juuli kirjutises aval­dati
.lugupidamatust Kanada lipule.
Rahvas lihtsalt, ignoreerib riigilipu
seadusi.
langeb j ' : . ; '•
USA välisministeeriumi ametnikud
on seletanud Liitunud Rahvaste Or­ganisatsiooni
teiste riikide saadiku-,
tele, et USA LRO esindaja Ä. Youngi
väidetele ei tule anda mingit kaalu,
sest president ei poolda A. Youngi
Aafrika poliitikat. A.. Youngile otsh
tavat järeltulijat.