Meie Elu = Our life, July 13, 1978

              1(1483) 197&
falus pike»
ii tea seal
mid komj
KGB pro-
[öös saks-ismaa
kü- -
Lontrollift
ikka vee!
mad, -kui
L-eineliik
liiini teos-.
di .vastu,
juures,
sab, siis
ei ase te­el,
et kui
efitakse,
mehest
les küll
lm tuleb
l.t -.aseme-,
•tega ka
liiastega,
kohast
temaga
keegi,
inistliku
ise.
Ika roh-
[vatakse
0. Kuid
d saks-
.. .•• "-^
;ast on
|iis, kus
li läbi,
Saksa-sest
Lääne-smaale
kes la­ketega,
hevad
mmu-lamaid
>pilasi
[e juu­red
ei
:se ka
|etegä,
juba.
liu on
utta-mitu--
ri.kol-vege-
|.Kuld­id
sa- •
Lestis
ikku-igita.
lootu-tule-
>yoe
siew
on
tori- ,
isid,!
K
Iselt
jpä-
(ued
tuu­lad
;lel
isi-
Ide-list
a-
|cn-iti-ii-
Ml-
.1
Li­ft
I
.wMeie Elu" mr. 28 (1483) 1978 13. JUULIL — THURSBAY, JULYl'3' 3
Kanada O O 0
sa HeMonde" Baltikumist:
lgus esiküljel) j
tian ülikool, Sudbury ning prof.
Walter Tarnopolsky, ühendatud
Rahvaste Inimõiguste Komitee liige,
väljapaistev õpetlane, autor ning au­toriteet
inimõiguste ja konstitutsioo­niliste
küsimuste alal. Kanada Mit-mekultuurilisuse
Nõuandva Kogu
endise liikmena on prof. Tarnopols­ky
sügavalt • huvitatud ka kõigist
mitmekultuuri küsimustest ning nü
oligi ta kõne teemaks „Mitmekultuu-rilisus
kaksikkeelsuse mõtteseoses";
Rahvusgruppide seisukohalt lähtu­des
pii see kõne tervitatav võimalus
minpriteetide probleemide valgusta,
misqks ning tutvustamiseks; Prof.
/Tarnopolsky tegi ^seda läbituntült,
: faktidele baseeruvalt ning veenvalt.
Üldiselt. ; -.-
kasutasid etnokultuunliste gruppi­de
esindajad igat võimalust oma­vahelisteks
diskussioonideks
taktika ning menetluste väljatööta­miseks,
et organiseeritult ning ühis-rindlike
seisukohavõttudega võida
äratada hüti ning positiivselt mee­lestada
teiste delegaatide suhtumist
meie probleemide ning pürgimuste
•' osas. . V " • \--;•"•'"
Konverentsi viimane päev; algas
„€hatelaine" ajakirja endise toime­taja;
kirjanik Doris Ändersoni kõne­ga,,
millele järgnevalt endine Onta-ria
peaminister John Robarts käsit­les
sisukalt ning elavas' ettekandes
^Muudatuste poliitikat Kanadas",
rõhutades tuleviku perspektiivis
„Gorifederation 1,78" konverentsi aja­loolisi
osatähtsust.
Edasi jällegi töörühmade sessioo­nid
uue põhiseaduse ning Kanada
riigikorra muutmise osas. Jätkuvalt
tihe töö ning poolt ja vastu-argumei>
did. ' ;-
Pidulikul einel oli V. Andre laua-
: naabriks';, endine; Kanada kindralku-
. • berner Rolar; :.l Michener, ;kes tägasi-
- vaatlikult kirjeldas vähemusrahvus­te
probleeme Kanadas ja mujal. Pal­jud
neist, alguse saanud.küll juba
' aastaid : tagasi, on eriti, akuutseks
tõusnud just viimase aastakümne
jooksul-Kanadas. : -'.
• Peakõnelejaks einel, oli Ontario
•peaminister William Bavis, kelle kõ-net
tsiteeriti hiljem, mitmel korral
meedia poolt. Ta mõõnas vajadust
põhiseaduse . reformiks, rõhutades
. e r i t i piirkondlikel ja provintside hu­vide
ning õiguste (kaitset. .'
Avalikul foorumil esitas konve­rentsi
..lõppkokkuvõtte dr. John
.Evans, millele järgnes laudkonna
vestlus. "'-..' • ••:••;
Põhiliselt jõuti järgnevatele seisu­kohtadele:
I
Senati asendamine uue Ülemkoja-
Eesti K@rteriEMJa 2368 j<a 2378 tyuem
Toronto, vajab
.4umw!h.itnni33uaaf<cogo—ta
'ARUS El TUNNUSTA
STOKHOLM (EPL) — Kakskümmend usklikku Eestist on saatnud ap­rillis
palvekirja Soome presidendile, Eduskunnale ja peapiiskopile, milles
palutakse mitte vastu võtta seadust, mille järgi piiblite .^salakaubavedu"
Soomest N. Liitu on karistatav. Palvekiri jäi hiljaks, vastav seadus on Soo­mes
vastu võetud. Laename liigutavast 11-leheküljelist kirjast mõned olu­korda
iseloomustavad katked:
ga
a) Kõik töörühmad leidsid, et se­nat
peaks asendatama. Nime osas oli
. varieerumisi. \ - ' •'•
' '.; b) Gruppide • seisukohad j agunes id
võrdselt kahe mooduse vahel: House
of Provinces,. provintsiaalsel t nime­tatud-
esindajatega ning Ülemkoda
kui House of Federation, mis hõl-
; maks • ka keskvalitsuse esindajaid.
Keskvalitsuse soovitatav osavõtt va-
1 -rieerus 20—50%-ni.
c) Födcraal-esindajate koosseis ei
peaks baseeruma provintsiaal-esin-duste
vormelil, vaid võiks endasse
haarata ka pärismaalasi (.indiaanla­sed
ja eskimod) ping etnilised, kee­lelised
jä poliitilised minoriteedid.
d) Väljendati kahtlust, et provint­side
poolt määratud esindajad tõeli­selt
ei representeeriks ipiirkondi: ega
kodanikke, vaid ainult provintsiva
litsusi. Omavalitsustel puuduks iga
sugune esindus. ' y; •• • [. /
Määramismoodus -U-i
•:. va) Eelistati määramisi provintsi ja
föderaalvalitsuse \ poolt. Esitati ka
' võimalusi valimismooduse kasutami­seks.
Määramismoodus nimetamise
kqrras peaks jätma eostamise aluse
etnilise representatsiooni osas:
b) Avaldati kahtlust uue Ülemko-
. ja; liikmeskonna stabiilsuse ja jätku-vuse
suhtes. Üheteistkümne; valitsu­se
koosseisu kiired muutumised või­vad
osutuda segavaks ülemkoja
• edukale funktsioneerimisele.,
ülemkoja eesmärkide ja osatäht­suse
definitsioon
jä keskvalitsuse, ning provintsivalit-
; süste võimuvahekordade omavaheli­ne
suhe vajab lähemat selgitamist.
. Meie; grupp Tallinna kodanikke,
eesti ja vene usklikke, pöördume
Teie poölie; just pi]äegu käsiloleva
uue tolliseaduse tõttu, mille vastu-õtmise-
järel Piibli ja muu vaimuli­ku
kirjanduse toomine Soomest N.
Liitu oleks ka Soome territooriumil
j a Soome kodanikele seadusevastane
tegu. Selline kavatsus tekitab igas
inimeses, kes tunnustab eetilisi põhi­väärtusi,
usu ja informatsiooni va­badust
ja normaalset suhtlemist ini­meste
vahel, sügavat muret.
Meie ei tea, kust on; tulnud alga­tus
uueks tolliseaduseks. Aga kuna
selle paragrahvid puudutavad valu­sasti
ka meid, lahetaguse hõimurah­va
esindajaid, lubatagu .meilgi esita­da
oma seisukoht, selles suhtes.
Kommunistide esindaja Pentti Lie-des
väitis. Eduskunnas 20. aprillil, et
mõned Eduskünna liikmed laimavad
M. Liitu ja esjtavad valeandmeid. Ta
jätkas: „N, Liidu tundjad1 teavad, et
.usuharrastamine on seal vaba — kui
gi riik ise seda ci tee."
Küsime eesti usklike kogemuste
põhjal, kas härra Liedes näiteks ni­metaks
marksismiharrastamist va
baks järgmistes tingimustes: .
.Seome Komparteil põleks juriidi­lise
isiku õigusi, erakonna tegevus
toimuks: antimarksistlike ametnike
poolt määratud väga,ldtsaštes_tingi­mus
tes ja kontrolli all,- marksistide
oleks karistuse ähvardusega keela­tud
avalik marksistlik propaganda
ja noorsoo- ning sotsiaaltöö, mark­sistlikke;
teoseid poleks trükitud 40
aastat ja nende sissetoomine välis­maalt
oleks keelatud...
Välismaalastel ori.raske aru saada
asjaolust, et • avalikult lubatud usu-tegevüse.
võimalused on teostatavad
ainult teatud tingimustel.; Tagapõh­jaks
on Lenini sõnad: „Marksism on
a) Ülemkoda; peaks vahendama
proyintsiyälitsüste . seisukohti kesk­valitsusele
üleriiklikus ulatuses. .'
. b) Esindama etniliste, keeleliste ja
poliitiliste.minoriteetide erilisi huvi­sid
jne. jne.. ' "
..Veel esitati Ülemkoja teisi.funkt­sioone,
seaduste kehtestamise viivi­tamist
riigiasutustesse nimetamise
kinnitamist jne.; Pikemalt käsitati
prantslaste ja Quebeci -eri-staätuse
küsimust. Jõuti otsusele, et jätkuvalt
kehtib vajadus regulaarsete fode-raai-
provintsiaal konverentside osas,
kuigi uus moodus asendaks mõnin­gaid
praegusi funktsioone.
Ülemkohtu osas toetas enamik
töögruppe keskvalitsuse ettepanekut
suurendada: Ülemkohtu koosseisu' 11
!e liikmele, kellest 4 oleksid Quebe
cist. Nimetamiste osas sooviti, pro­vintside
konsulteerimist.
Põhilised õigused —
Põhiliste õiguste ning diskriminee-rimisküsimüste
osas avaldati soovi
võimaliku uue allkomitee moodusta­miseks
OACQ juurde järgnevate li­sandite
ja muudatuste osas.
•.Keelte, õigused—
usule sama . suur vaenlane nagu 18-
nda sajandi entsüklopedistide mate­rialism;
Me peame/võitlema usu vas­tu.
See bn kogu materialismi ja
sellega; ka marksismi algtõde."
Läänes on iseendast selge, et isegi
hotellide laualaegastes leidub piib­leid
\ ja vaimulikku kirjandust. N.
Liitu külastaja, leiab sealt hotellidest
Inturisti/bröshÜüri, milles välismaa­lasi
hoiatatakse pornograafia, nõu­kogudevastase:
ja vaimuliku kirjan­duse
sissetoomise eest.
1929—74 a. nõukogude võimud võt­sid
ära 10 miljonit vaimulikku teost,
nende hulgas miljoneid piibleid. Ve­ne
sisemaal on jutlustajaid, kes oma­vad
ainul t Johannese evangeeljumi.
Meie oleme oma silmaga näinud ve­nekeelset
piiblit, mis on käsitsi üm­berkirjutatud.
-
' Kuna usuline kirjandus, pole 'amet­likult
keelatud, siis. loetakse see „N.
Liitu poliitiliselt ja majaridüslikult
kahjustava kirjanduse" hulka. N.
Liidu tolliametnikud konfiskeerivad
ja hävitavad igal .aastal- tuhandeid
piibleid;, mis peaks tekitama rahvus­vahelise
.skandaali. Süüdistatakse,
selle ebanormaalse olukorra tõttu
ausaid, heatahtlikke soomlasi, kelle
„patuks". on ainult solidaarsuse .näi­tamine-
jahetagustele usklikele.;
Kahjuks kasutatakse soome turis­tide-
suhtes kaht erilist .käitlemist.
Tallinnasse tulevaid vodka- ia lusti-turiste,
keda,ei huvita Eesti olukord,
ja kes ajavad taga.yviina. ja. tüdru­kuid,
koheldakse hästi.. Mic/a enam
soome turist Tallinnas joob, seda
rohkem valuutat teenib Moskva ja
seda vähem ohtlik on turist nõuko­gude
süsteemile..KGB mitte üksi ei
luba Viru hotellis •toimuvat. prosti­tutsiooni,'
vaid kasutab seda. ka oma
hüvanguks,; :
Teised' soome turistid on need, kes
on tabatud vaimuliku kirjandtise. sis­setoomiselt.
Need on sadamas- arres-tis,
neid otsitakse .põhjalikult läbi,
neid hirmutatakse. Tegelikult on just
need inimesed eesti jä; soome rahvas­se
sõpruse edendajad,.
Kops Teiega tundsime rahuldust,
et just Helsingis kirjutati .1975 alla
deklaratsioonile, milles kinnitati
inimõiguste põhimõtet ja. lubati ai­data
kaasa informatsiooni ja raama­tute
levikule üle piiride. Oleks kurb,
kui just samas linriasVkolm.aastat
hiljem võetaks vastu tolliseadus, mis
muudab karistatavaks nende põhi­mõtete
rakendamise Soome rähemas
ümbruses, v . • > : • ; . . . . , ' ; ' : . . . '; ; .
On,selge, et N. Liidus ootalakse
.kannatamatult selle.uue tolliseaduse
vastuvõtmist. :- '
Põhjuseks on nõukogude poliitika
üldtaotlused ja 1980. aasta.olümpiaa­di
ettevalmistused. Olümpiaad ori
nõukogude rezhiimile tähtis propa-gandaettevõte,
Tahetakse lavastada
vägevad ,,Potjomkini külad", mis ju­hiks,
tähelpanu kõrvale suurest mili­tariseerimisest,
erakonnaprogrammi
mittetäitmisest ja inimõiguste alla­surumisest..
j ;-
; Tahetakse aegsasti sulgeda võima-
(Pariis) avaldas 12.
kuni 14. aprillini kolm pikemat artik­lit
erikirjasaatja Daniel Veraet su­lest
Baltimaade kohta. Esimeses ar­tiklis
Tallinnast mainitakse, et ka ve­nelased
ütlevad end minevat läände,
kui külastavad Baltimaid. Esineb ta­valine
kiitus Tallinna huvitavale ar­hitektuurile,
Mnnitatakse, et resto-ränid
on euroopalikumad- kui Mosk­vas.
Artiklis _ tähendatakse, 'et kõigis
kolmes maas püsib latentne vastupa­nu
1940. aas ta annekt sioonile, mida
ka Prantsusmaa pole tunnustanud.
Nõukogude Venes, on see teema ta­bu,
nii nagu ka Molötov-Ribbentropi
pakti salaklauslid. Artiklis kirjelda
takse 'ka „v.abade Balti valimiste"
farssi ning osutatakse selget arusaa­mist
asjaolule, et inimesed ei riski
kommenteerida niisuguseid õrnu kü
simusi nagu „Iseseisvusaegset iket"
või; „kodanlikku diktatuuri". Balti­maade
ajalugu . ja annekteerimise
käik on antud edasi korrektselt..
Artiklis Riiast antakse ülevaade
materiaalsest elust ja näidatakse
Vene oma statistiliste andmete põh­jal
kuivõrd Balti maad toodavad igal
alal suhteliselt rohkem kui seda suu­detakse
Venemaal ja tema teistes al­lutatud
osades.
Kuid Mr j asaat j a kuuleb siiski ko­halikelt
inimestelt, et liiga palju too­teid
läheb nendelt maadelt väi j a, nii
et ei jää küllaldaselt kaupa kohali­kuks
tarbimiseks. Ka kostab tema
kõrvu, et liiga palju tuuakse võõrast
tööjõudu Baltikumi, mille, tõttu
Riias kohalik elanikkond on juba vä­hemuses.
Kolmandas artiklis Vilniusest pü­hendatakse
tähelepanu kultuurielule,
mainides et territoorium; keel ja kul­tuur
ori'kolm rahvustunde püsimise
alussammast. Kommunistlik rezhiim
valvab aga selle järele, et rahvustun­desse
ei feki,,kodaniku natsionalis­mi"
sugemeid.
Kirjasaatja nimetab Kalevipoia ü-
Hiina nõudmised Taiwani
vastu vähenenud
Diplomaatilistes ringkondades ar­vatakse,
et olukorrad Kauge-Idas
IdcnHiina ruumis Hanoi-Vietnami ja
Kambodzha piiril on niivõrd pinge­lised,
et hiinlased on vähendanud
oma nõudmisi Taiwani vastu. On ise­gi
arvamisi, et täielikud diplomaati­lised
vahekorrad USA ja Hiina vahel
võivad tulla toime ka siis, kui Tai­wan
säilitab oma praeguse staatuse.
Hiinlasi hirmutab eriti asjaolu, et
kui USA sõdurid Taiwanist lahku­vad,
siis tulevad nende asemele kohe
Vene või siis Kuuba või mõne teise,
satelliidi väed.
Vene tehnikute saatus
Välisdiplomaadid' märgivad" et
miimist ja eriti laulupidusid ' k u i [Kuuba,; Ida^Saksamaa j ä teiste' satel-omäaegseid
vastupanu avaldusi ve- -liitfde tehnikuid,ja sõjalisi asjatund-nestamise
taotlustele, mis ka praegu 'jäid aksepteeritakse Aafrikas hästi,
veel teenivad sama otstarvet. . Kuid vene tehnikute suhtes ollakse
Artiklis tehakse järeldus, et usuelu Aafrika riikides .väga reserveeritud,
ori elanud üle ateistliku kihutustöö. 0 n märke, et Abessiiniast tahetakse
See -käib peamiselt Leedu kohta, kus vene kindraleid ja tehnikuid välja
usk ei ole sugugi väid vanade: naiste ajada samal viisil, kui aeti venelased,
asi, nagu propaganda seda;püüab ku-1 Egiiptusest minema;/ Venelased ni-jutada.
Autor möönab usu osatäht­sust
poliitilisele opositsioonile.
melt urgitsevad sealsete kommunist­likkude,
juhtide jalgealust, et neid
Moskva meestega asendada.
STOKHÖEM — Eesti Vangistatud;Vabadusvõitlejate' Abistamiskesku-seh
pn saabunud üksikasjalikke andmeid eestlaste ülekuulamistest ühen­di,
es Leedu Helsingi konverentsi otsuste rakendamise järelvalvegrüpi esi­mehe
Viktoras Petkuse arreteerimisega ja tema vastu alustatud kriminaal-1 sageli;seotud' selles mõttes raskuste-
¥a!imised Aafrikas
kuulikestega
Uutes '•• Aafrika vabariikides on de­mokraatliku
riigikorra rakendamine
süüdistusega.
Nõuti mitmesuguseid, täpsustami
si, kuid üldiselt aktsepteeriti ÖACChised, et olümpiakülälised hakkaksid
põhiseaduse muutmise ettepanekuid levitama oma usulisi ja moraalseid,
esitatud kujul: Ülemkohtu, otsuste tõekspidamisi.trükitoodete abil (na-avaldamist
mõlemis ametlikus keel- gu toimus Münchenis), .
tes, mõlemi keele kasutamise õisust Loodetavasti ei takista mure kau-
' (Algus, esiküljel)
korraldada N. Liidus, et õnnitleda
; inimõiguste vabaduste'=.eest võitlejat
— seal ei ole inimõiguste; vabadust.
Sarnast kokkutulekut saab ainult
korraldada Kanadas. Ta hindab kõr­gelt
neid kellega saab koos töötada,
kuigi sageli seisukohad erinevad.
Töötame^kobs Kanada parema tule­viku
heaks. Elame inimõiguste ajas-
. tui, mis alguse sai Helsingist 1975.
Veendunult inimõiguste võidukäiku,
ta lõpetab oma kõne julgustuse: ja
näitega Kanada Parlamendist, kus
ühel häälel võeti vastu otsus, millega
hukka mõisteti Nõukogude inimõi­guste
rikkumine.
Parlamendis ja kohtutes;' valitsus­asutuste
kaksikeelsust jne. Nõuti, vä-hcmuskeelte
õiguste suuremat • ra­kendamist.
; ;:
Üldkokkuvõttes oldi aryamiseiv e.f
Kanadcj on valmis uueks, põhiseadu­seks
ning OACC report ja-selle mõ­ju,
põhiliste; probleemide osas on po­sitiivne,
kuid;raske otsustada- selle
mõju keskvalitsuse ja provintside
vahekorrale. ilma võimuvahekordi,
diskuteerimata. Samuti, jääb kehti­ma
kahtlus nende ettepanekute edu­kaks
läbiviimiseks Quebeci problee­mi
-senisel kujul jätkumisel või ko­guni
süvenemisel.
Etniliste gruppide esindajad jäid
rahule oma pingutuste ja panuse tu­lemustega
meie probleemide ja taot­luste
tutvustamise ning positiivse
reaktsiooni osas.•: ;
gete-Aafrika ja Aasia rahvaste nälja
ja viletsuse pärast•" soomlasi näge­mas
t vennasrahva vaimset nälga. '
. „Parem on kannatada, head tehes,
kui Jumal seda: tahab, kui paha te­hes"
(Peetruse 1.; kiri 3-13)f
Iga uus „ME3E ELU" tellija aitab kaa*
sa sisukamale ajalehele.
EI
MINGIT; ' . ; , ; . :
KOMPROMISSI '••'•"••'
KMMÜNISTIDEGÄ
K. Päts - 1918.
Enn Tarto ülekuulamise katse toi­mus
Tartus . 18. jaanuaril Tallinna
KGB-st kohalesõitnud major M. Zhu-kovi
poolt. Kuna Tartole ei antud
võimalust esitada tunnistust oma­käeliselt,
samuti keelduti selgita­mast,
milles seisneb Petkuse vastu
algatatud kriminaalasi; keeldus Tar­to
enamikule küsimustele vastamast
jä protokollile alla kirjutamast.
18.. veebruaril andis Tartole; kutse
21. veebruaril tunnistajana; Vilniuse
KGB-sse ilmumiseks üle,KGB Tartu
Osakonna töötaja Kalev Vahe., Vil­niuses,
teostas Tarto ülekuulamist
KGB uurija T. Lazarevichius Tallin­nast
selleks otstarbeks eraldi, kohale
kutsutud KGB tõlgi Orlova kaasabil.
Lazareviehius tegi ülekuulamise
alguses Tartole ettepaneku rääkida
kõigest,; mis täi ori teada. Helsingi
kokkuleppe täitmise kaasaaitamise
Leedu ühiskondlikust grupist, selle
loomisest ja tegevusest, Tarto4 vas­tas,
et taon veendunud, et Viktoras
Petkus kui grupi h ige on langenud
ebaseadusliku rünnaku ohvriks KGB
poolt. Ta rõhutas, et. kuna samasu­gune
oht ähvardab ka teda ja ta vii­bib
hädakaitse seisundis, siis ta loo­bub
tunnistuste andmisest Petkuse
ühiskondliku tegevuse kohta. •
Järgnes Lazarevichiuse poolne kü­simuste
esitamine ja Tarto järjekin­del
keeldumine tunnistuste andmi­sest.
.;; •- .; -;.•.
KGB uurija nõudis vastust peami­selt
järgmistele .küsimustele. Mida
teab Tarto lõunatamisest lätlase Ints
Galitise korteris Riias 1.976? Lõuna­söögist
olevat peale Enn Tarto osa
võtnud eestlastest Mark Niklus, lät­lastest
.korteriomanik Ints . Cälitis,
Viktors Kalninsh ja Ivars Zhukov-skis
ning leedulastest Viktoras Pet­kus.
. •Kokkutulekul olevat arutatud
Balti vabariikide - rahvusolukorda.
Kas Tarto kohtus Viktoras' Petkuse-ga
augusti alguses 1977, kui viimane,
külastas Tartus Mart Niklust?;Mis;
on Tartol teada nn. „Eesti-Läti-Lee-du
Rahvusliikumise Peakomitee"
loomisest ja selle nimel paljundatud
ja valmistatud dokumentidest? Mida
võib Tarto rääkida läbiotsimisel Pet-kuselt
äravõetud dokumendist nr. 11,
mis oli valmistatud Helsingi kokku­lepete
täitmisele kaasaaitamise 'Lee­du
ühiskondliku grupi nimel ja mil
les räägitakse, et 1977 neli korda oli
katsetatud põlema panna hooneid
Tartus, Anne tänav 20,- kus ta.elab?
Enn Tarto ülekuulamine Vilniuses
toimus 12., ja;22.veebruaril.:Ülekuula-mise
ajaL ähvardas .KGB uurija T.
Lazarevichius korduvalt võtta tun­nistaja
kriminaalvastutusele. Tarto
kinnitas oma allkirjaga ainult seda,,
et ta; on nõus Tallinna KGB tõlgi Or­lova
suusõnalise tõlkega.
Erik Udam saatis Viktoras. Petku­se
vastu tõstetud süüasjas 13.
veebruaril k.a. Leedu NSV proku­rörile
avalduse, milles ta juhib tä­helepanu
sellele, et Petkuse süüas:
j as puudub niihästi kuriteosünd?
mus kui ka kuriteokoosseis.
Selle kohta, milles süüdistatakse
Petkust, on KGB töötajad andnud
vasturääkivaid seletusi või keeldu­nud
üldse midagi seletamast. Nii ü t
les KGB vanemleitnant Juri Lartsev
novembris: 1977 Julius Niklusele, et
Petkust süüdistatakse; ühe poisi vä­gistamises.
Jaanuaris 1978 keeldus
KGB major Marat Zhukov ülekuula-misel
Enn Tartole andmast mingit
seletust selle kohta, milles süüdista
ga, et paljud on kirjaoskamatud.
Gambias näiteks, toimuvad valimi-'
takse Petkust. KGB major, T. Laza-| s e d järgmiselt: Valimiskabiinis on
reviehius ütles samal ajal Mart Nik- plekist trummid ja nende kohal kan-lusele,
et Petkust süüdistatakse nõu^ | d l d a a t i d e : pudid. Kui valija on õige
kogudevastases propagandas, jättes
selgitamata üksikasjad.
Tunnistajate: ülekuulamisel on
enamus uurijate küsimusi puuduta-näo
välja; valinud, võtab.ta kastist
kuulikese, ja viskab sinna trummi,
miile kohal on tema kandidaadi pilt.
Valimiskomisjon teispool kardi-nuci
Helsingi kokkulepete täitmist l 1 a t kuulab, et ta trummi ei viskaks
Leedu grupi tegevust ning | r o h k e m kui ühe kuuli. Seega ori vali-li-
kii.
'Eesti, Leedu ja Läti rahvusliikumis
te komiteede, tegevust. Vägistamise
ja homoseksualismi • süüdistused on
arva t avas ii mõeldud -laimuks ja ava-arvamuse
disorienteerimiseks.
esitab oma avalduses tun­nistajate
ülekuulamisel kasutata\-'a-te
lubamatute mõjutusvahendite
kohta järgmised näited.;;';-'
: Ärt..Mikluse ; .''; ';
ülekuulamisel augustis 1977 teatas 1
KGB; kapten Ots, et ta keelab: Nik­lust;
mõningaid tunnistusi andmast.
Seejärel andis ta Niklusele pool tiin-.
di järelemõtlemiseks; et antud tun­nistusi
muuta. Jaanuaris 1978 seadis
KGB major Lazarevichius Nikluselt:
läbiotsimisel äravõetud väärtuslike
esemete (fotoaparaat; ja kirjutusma­sinad
) tagastamise sõltuvusse sellest,
milliseid tunnistusi annab; Niklus
ülekuulamisel. 17, jaanuaril. 1978
avaldas;Tartu ajaleht; ,;Edasi" laima­va
artikli: Mart Nikluse ja tema isa
Julius Nikluse kohta.; Artikkel, aval-,
elatud Voldemar šoolepa allkirjaga,
oli kirjutatud -ajaleht ,,Kodumaa"
toimetaja asetäitja, KGB töötaja
Vladimir Raudsepa poolt ja saade­tud
toimetusest möödaminnes aja­leht
^Edasi" sekretariaat! korraldu­sega,
see avaldada muutmata kujul
17. jaanuaril. Samal päeval oli Mart
Niklus kutsutud ülekuulamisele: Vil­niusse.
„Edasis" avaldatud.; artikkel
kutsus esile Julius Nikluse taonüs-miskord
eeskujulik.
N. Liidus toimub üleliiduline rah­valoendust
1979. a. jaanuaris. Etteval­mistustöödeks
toimus 7. juunil Tal­linnas
nõupidamine, mida juhatas
venelane P.Panov. Seekordse rahva-,
loenduse küsimuslehed. olevat erine- -
vadi Eriti piinlikult on var j alud rah­vuse
küsimus, sest venelased ei talu,
et nad võivad olla omas impeeriumis
vähemusrahvaks. ;
23 WESTMORE DR.
SlllTE 404, REXDALE,
katse'tundmatu mehe poolt ja!suure- Ont. M9V 3Y7: — t e l . 745-4Ö22
hulga anonüümseid kirju ähvarduse-1 V;.- '•-'.' 1;
ga tappa Mart Niklus. Analoogilise •'•'•'. '• --:•'•,•'
laimuartikli; ^ avaldamine - ajalehes ./ -; • . .; .-'-.'
„Kodumaa" ja ..Eesti Raadio .saade- omavoli on võtnud ametkondliku
tes annab äluše rääkida tunnistaja ulatuse, siis palub Udam Leedu NSV
pidevast laimamisest ehk tunnistaja prokuröri võtta tarvitusele abinõud
mõnitamisest. :' eeluurimise üleandmiseks erapoole-
_ •••.Viktors K a l n i n s h : ; ; ; . . ; : , tule ametkonnale.. , "
sai koos -abikaasaga ..loa NSVL-st! Oma avaldusi; lõpetades rõhutab
emigreerumiseks. Pärast seda, kui ta;Erik:Udam,,et „kõigi Petkuse süüas-,
oli juba ära andnud NSVL passi, tea- ;-jadega seoses "olevate, asjaolude oi>
tati talle, et tema väljasõit on edasi; jektiivne uurimine rahustaks ka
lükatud. Abikaasal, võimaldati erni- maailma; avalikku arvamust ninu
greeruda, Viktors Kalninshi emigree-.
rumise lubamine seatakse sõltuvus­se
sellest, milliseid tunnistusi ta an­nab
Petkuse süüasjas..
IntstaUtist;':.
ähvardati kriminaalasja algatamise-
2ä tema vastu süüdistusega merevai-guga
spekuleerimises. Kriminaalasja
algatamine seati'- sõltuvusse sellest,
milliseid; tunnistusi ta annab- Petku-,
se süüasjas. ;' ; •.;.'•./:' :
' :Enn.Tartol;
ei võimaldanud major Zhukov 18.
jaanuaril 1978 anda omakäeliselt kir­jutatud
tunnistusi Petkuse süüasjas,
kuigi selle õiguse, tagab tunnistajale
Eesti NSV kriminaalprotsessi, koo­deksi
paragrahv 134 (4).
Erik Udamil . ; ''•''•'.'•'
ei võimaldanud major Zhukov anda
omakäelisi tunnistusi JPetkuse süüas­jas.
Samuti keeldus Zhukov sisse vii­mast
ülekuulamisprotokolli Udami
poolt nõutud parandusi 16. jaanuaril
1978.
Erik Udam kriipsutab.alla, et ülal­toodu
põhjal mitmed KGB töötajad
on ilmutanud lubamatut omavolitse­mist
jä võimu kuritarvitamist. Et
oleks ; jsuureks - panuseks Helsingi
kokkulepete ellurakendamisel".
Eestipoolsete .'•; tunmistajaina ;, üle- ;
kuulatuist on Enn. Tarto sündinud
1938 Tartumaal, Haaval. Mõisteti.
1962 ,.Eesti Rahvuslaste Liidu" nime-;
iisest noorte organisatsioonist osa­võtmise'pärast
5V2-aastaks sunnitöö-ie.
Viibis Dubravlagi vangi-laagreis. •
Vabanes . 1960-aastate teisel poolel.
Erik Üdam'on sijtndinud 1938 Tal 1 in­nas.
Mõisteti esimest korda 1955
rahvusliku sisuga üleskutsete valmis-.
tamise ja koolis ülespanemise eest
saastaks, sunnitööle. Vabastati seo-."
ses Stalini hukkamõistuga 1956, koos
karistuse kustutamisega. Teistkord-selt
arreteeriti 1962 ja mõisteti seo­ses
,/Eesti Rahvuslaste Liidust" osa­võtmisega
/SVfc-äästak^ sunnitööle.
Viibis Dubravlagi vangilaagreis. Va­banes
1967. Mart Niklus on sündinud
1934 Tartus. Mõisteti 1959 viieteist­kümne
foto läände toimetamise eest'
10-aastaks sunnitööle koos 3-aastäks
asumisele saatmisega. Viibis Dubrav­lagi;
vangilaagreis. Vabanes juulis
1966.