Meie Elu = Our life, October 7, 1982

              ei urm».», «.«.^ BS^^''»^ B.p <^ Esf@iibii
Publish^d by Estonian Publishing Co, Toronto Ltd;, Esto­nian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada.
1 M4K2R6 — Tel. 466-0951
Toimkajad ? H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
I Yorigis|B. Parming, 473 Luhmann Dr., Mew Milford, N.J.,
USA. Tel: (201) 262-0773.
„MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel !950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada— Tel. 4664)951.
Tellimiste ja kuulutuste yastuvõtmin^ igal tööp. kl. 9 hm.
~5 p.l.V esmasp. ja neljap. kl. 9
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1: a. f 34>0O; 6 k. ^
MlSm, 3 k. 113.00;JLJSÄ-sse — 1 a. 137.00, 6 k. 120.00,3 k.
114:00; Ülemeremaädesse: l a . ; |42.00, ,6 k. I21.0Ö, 3. k.
iüM l^iripostilisa Kanadas: 1 a. $23.40, 6 k; |1 i" 70. Ki-
: rin ja õhupostnisa USÄ-sse: 1 a. 126.00^ 6 k. 1^
postilisa iilemeremaadesse:^^
Üksiknumber—.öS?^. : -;
Kuülutusl|innad:l"tolllühel veerul: esiküljel^^
$4.50, kuulutuste küljel W^^^ ^
,^€ie'E!u" nr. # (1701) 1932 Ä i e Elu" nr. 40 (1701) 1982
PÕLEB, AGA
õiLAGÄ wn^
! iei Arvo Sauksi r
i^õupäeval Londonis
0!!lllllll!lillllillllillllilllllllllllllliillllillllllli)llllilllllll^
Iisraeli sissetung Üibanoiii oli
jõuline ja võidukas. Kuid see võidu-kus
oli Iisraelile moraalne kaotus.
See oli sissetilng võõrale maale kõi­ge
hoolimatu^ ja halastamatusega.
Selles Jadmiiieerus Lääne-Beiruti
okupeeriminel Iisraeli vägede
ja nji; Kristlike miilitsaüksustie sis-selasknüne
kahte palestiinlastel^
risse> kus algas kaitsetute põgenike
verine tapmiii^ sissejäänud PLO ar­vatavate
jõultude väljapuhastamise
ettekäändel; Automaatrelvade tule-ga
hukati sädijinded (võib olla roh­kem)
mehi, naisi ja lapsi. Bulldose-ritega
künti maatasa ka elamud, et
matta hukatud rusude alla.
Vastutus oli Iisraelil, kui bkupee-
Hjal jä loodetud korrähoidjal. Iis­rael
4 saa ^dpuhtaks^^^^ ellest
veretööst Kähe? põgenikelaagris.
Kogu maalhn oli nägijaks ja kuul­jaks.
Ka lisraeii lephiglane ja rel-
Vastaja USA. Tulemuseks oli USA
presidendi tugevaim kriitika Iisrae­lile
ja UN-i hukkamõistev resolut­sioon
Iisraelile ja sellega ühines see-
/kord kaUSÄ.,- v/;V..,. •
USA president nõudis Iisraeli vä­gede
kohest lahkumist Beirutisti
Kuid president asus ka seisukohale, ~
et liprfiel peab vabastama h.n. Gasa
maaribja ja Jordani läänekalda pales-tiinlas|
e tuleviku asustusmaana.
Kuid; just nende maa-alade endale
kindlustamise sihiga oli Iisrael läi-
Aud võitlusse.[Paistab nii, et tule-musedi
on otse vastupidised: pales«'
tiinlasie nähtavaks paigutuseks oma
autonoomiaga on just aiad, milliseid
Iisrael püüdis endale khidlustada.
Palestiina rahva territoriaalne pai­gutus
ja iseseisvuse küsimus on Iis­raeli
sissetungiga kerkinud terava­malt
tulipunkti. Palestiina võitlus-
Jbrigaadid ja PLO juht Arafat on leid­nud
osalise sümpaatia ja tunnustuse,
olles vastu võetud Itaalia peamüiis!-
ri ja paavsti poolt Vatikanis. Arafat
on senisest enam võiinud teiste araa­bia
maade poolehoiu. Palestiina kü­simus
kerkib silmapaistvamalt esile
ja Iisraelil tuleb paratamatult pales.
tiinlastega ühise laua taha istuda.
Iisrael on teeninud ka USA paha­meele^
ja isegi USA juudid ei ole
enam frontaalselt Iisraeli praeguste
piiüdluste taga; ,
Mljia positiivselt saab siis Iisraeli­ga
juhtuda? Ainsaks pöördepunktiks
saab olla praeguse Iisraeli valitsuse
tagandamine koos peaministriga ja
liberaalsema valitsuse võimule kut-sumis0ga
jaet Iisrael otsib ühendust
teiste araabia maadega, jällekordselt
ka Egiptusega. Et Iisrael suudab näi­data
omai soovi rahulikuks ko-eksis-tentsiks
teda ümbritsevate maadega.
• Ja:et- Iisrael on valmis Palestiina M-;'
. sjmuši lähendama. '•
Iisrael praeguses olukorras on
maailmarahu ohustav. Nõukogude
Liit ori Liibanoni konfliktis seisnud
peagu vaikivas olukorras oma teiste
probleemide tõttu. Kuid see ei tar­vitse
kesta nii, ja kui Moskva võtab
agressiivsemat hoiakut, jääb küsi­museks,
kes jääb Iisraeli välja lu­nastama?
Ükski ei soovi Iisraeli ka­du,
sest süš kerkib uuesti küsimus
3,8 miljoni juudi paigutänüne, mida
ei taha keegi./
Juutide ajalugu on täis hävitust ja
verevalamist alates Egiptusest IsA-kumisega
ja läbi Vana testamendi,
aegade, kakstuhat aastat tagasi kao­tasid
juudid oma kodumaa umbes
Iisraeli praeguses asukohas ja ümb-iriases.
Juute on taga kiusatud TsaarS-Venemaal,
Poolas ja mujal. Hilleri
reshiim tegi juutide hulgas oma bar­baarsema
hävit|ise.
Kuid nüüd on Iisrael süüdistatud
mitmes sõjas naabrite vastu jä vii­mases
veretOös[ Liibanonis ja kõos^
töös põgenikelaagrite hävitamisega.
Iisrael ei ole |tahtnud parem olla
kui Vana, Testamendi aegadel. Iisrael
on teistele peale tunginud relva ja
tulega ja häviti^gä. Ta teeb teistele
seda, mida ta teistele andeks ei anna.
Ta kannab kättemaksu teiste tegu­des
aja algusest kuni aja lõpuni. Te­ma
juures ei aegu midagi, kä see
mitte, mis teiste rahvaste seaduste
järgi aegub. ^
Keegi ei saa muuta juutide teiiipe-ramenti
ega iseloomuomadusi. Kuid
juudid saavad iseend ümber kasva­tada
koostööks teiste rahvastega ja
respekteerima teisi rahvaid. Selle
ümberkasvatuse põhimotiiviks peab
saama, et juudid ei ole äüius Jumala
poolt valitud rahvas, vajd vaültud
rahvad on palju. Praktiliselt tähen­dab
!äee seda, et kõik rahvad oh valir
tud rahvad ja sellisena tuleb neid
respekteerida. Juute pole iikski tei­ne
rahvas suutnud üldmoraali alus­tele
viia. Seepärast jääb seal ainult
üks võiihalus: Iisrael ja juudid pea­vad
end ise ümber Ijasvatama koos­eluks
teistega; A
Eesti pagulastele vabas maailmas
on suabunud juba 38. kodumaata sü­gis.
See tundub , uskumatuna; kui
meenutame 1944. a. veriseid sündmu­si,
mil põgienikevoore saatsid kuuli­rahe
ja mürsud, pisarad ja palved,
ahastus ja viha. See kõik oli ainult
üks eesti ajaloo j^atastroofe, millis­test
meie rahva minevik on olnud
tulvil. Kuid äiigem unustlagem —
igale suurele kannatusele on järg­nenud
uskumatu ülesehitus ja visa
löö ajalugu. Seetõttu on ka imesid
sündinud meie kannatuste ajalcos,
milles suurimad ori meie oma Eesti
Vabariik ja oma Tartu Dlikoöl. Sa-mai
põhjusel oleriie suutnud tänüii
säiiltäda oma usku eestlusesse nii
võõrsil kui ka Kodu-Ees^s võõra
vsurve'all. • • ••. •
Sügavas südames peame tunnista­ma,
et ristiusk on alati olnud eesti'
rahvusluse suur ja kustumatu jõual­likas,
mis avaldub unustamatult
meie rahvushümni palves — Su üle
Jumal valvaku..i Seda ristiusu ja
rahvusluse sidet ei suuda üleski
võini purustada. Ja ükskord pääseb
Jumala õigus maksvusele nii, nagu
Kristuse vaimulik riik on jäänud pü­sima
lugematute türanniate vare­meil.
Ka vene veripunane terrori-rezhiim
ei, kesta igavesti. Meie pääs
vabadusse oli Jumala imetegu, sa-
\muti nagu oli juudi rahva exodüs
Egiptuse vangipõlvest. Meiegi tulime
punasest merest läbi, mis oli verega
värvitud ja mille nhneks oH Balti
• meri.>•.',• ' \.-?:'
Nüüd lõpeksv ligi 40 aasta järele
võõrsil, on vaba Ameerika polütibs
tunda nagu õhupuhastust. Praeguse
valitsuse julge hoiak Vene terrori
vastu annab meilegi: uusi võimalusi
tähelepanu juhtida vägivallale, mis
hävitab meie rahvast kodumaal. On
saabunud parim aeg tc sta häält koos
lätlaste jä leedulastegji, et meie ko-dumaadel
paisuks ikka enam lootus
seoses poola tööliste vastupariu-lüku-misega,
lootus, mis omal ajal Ungari
ülestõusu verise mahasurumise järe­le
haihtus. "
Peatugem hetkeks ja mõtelgem
poola tööliste vabadusliikumisele,
ihis jätkub paavsti moraalsel toetu­sel
isegi sõjalise surve all; mõtelgem
vene agressiooni ummikusse-jooks-miseje
Afganistanis, mõtelgem PLO
terroristide purustamisele Lübanor
nis (incl. vene baasid, kahurid, len­nukid),
mis kõik sündis Moskva abi­tul
pealtvaatamisel. Seepärast ora
kõik ikestalud rahvad tõusmas, erit?
USÄ-s, uue energilise valitsuse süm­paatia
kaitse all, intensiivsele võitlu­sele
vabaduse eest. Ja see võitlus on
nihkumas ikka enam noorte kätesse,
sest neil on sõpru ja poolehoidu asu­kohamaades.
Selleks peab usk ja pal­ve
iihendan^a meid leplikule koostöö^
le omavahel ja kõigi ikestatud rah­vaste
vahel. Noorte ülestõus on pai­sumas
ja levimas.
Ja pühakoda on parim paik, kus
võime unustada isikliku väikluse ja
astuda välja oma egoistlikust mi­nast.
ICiriküs riieie õnnistaja lõp­matuse
ja igaviku palge ees oleme
kõik võrdsed vennad ja sõbrad pal­ves.
•.
ALEKSANDER ERS
%e oli kenakesti tõhus ja suures
osas ka tõele vastav jut^, mille aktu­sekõnena
pidas maha >Seedriorul
Viiendail Põhja-Ameerika Sõlamees-te
suvepäevadel Raimimd Piirvee..
Kas saab keegi tõemeelne eestlane
vastu vaielda, et eesti Vanaemal ja
Vanaisal paguluses ori enamasti kii­gutada
lapselapsed, kes ei saa aru
kiigutaja keelest ja vastunidi? Või
sellele, et eesti kirjandus mitte abult
kiratseb, vaid on kohati sügava põlu
all^ näit. ka ühe osa Toronto aka­deemilise
eesti seltskonna juures?
Sellest, et on aeg lõpetada kiidan-tänan
paipoisiujümine pugemise see-bivähus
Ottawas ja neegrilinnas
Washingtonis, on olnud meie ajakir­janduses
siin-seal mõnikord vihjaMi"
si kõnet,' ./•
piirvee kinnitas, et vabadust nõu­takse
löögivalmis .msiikaiga jä mitte
pugemispalvetega, . vaid laskevalmis
püssiga, heitevalmis Jkäšiigranäadiga
ja resümeeris, 'et seda saavat teha
rahvas kodumaal ;ja „meie paljuTcõ-nelnud
nn. vabadusvõitlus pagulu­ses
on enesepete". ' ;
OVER 50 YiEÄRSQF GMMLESANB SERVICE
WAN Müük ja rentimine
Äris 291-5054
Kodus 423-5716
II; 5Ö0Q Sheppard Ave. E., Scarböro^^
958 Broadview Ave., Toronto,
ühenduses on
•Tõ
Siin läks ehk kõnelejal iõogalcerä.
käes natuke sassi, kuna ta ise ütles,-
et „eestlastel on ainult üks isamaa".
Aga see on ju jumala tõsi! Ja kui'see
on tõsi, kas ei ole siis tõsi ka see, et
on- üksainus eesti rahvas rõõmus ja
mures, ülesannetes ja kohustustes,
ja iikšairiiis^ nende 'võitlemise 'ees­märk?'
Kuidas ;peäksime siis panema
kõik lootused ainult rahvale' kodu­maal
ja langema edasi sellel lastelas­te
kurval teel — ilma näota "jä ilma
teota?
Küsimus, ei seisa mitte pagiiläs-eestlaskonria
võimetuses, vaid an­tagu
mulle andeks tõe lausa välja­ütlemine!
— pagulaskönda vallutada,
kippuvas tõusikluses. Jah — t õ u ­s
i k l u s e s ! Tõusiklus-viib meid
maailmarändudele ja toksustele, mil­lest
ei ole kasu ašjaosal ise] endal ega
raiival. 'Tõusiklus viib; vaimsele loi­dusele
ja kxievusele.; Just sellest pea­le,,
millal meid hakkasid ilmnema
tõusikluse: kurvad märgid, algas ka
meie kirjanduse kiratsemine ja puu-telgedega
võõrkeelel koduseski elus
hammastemurdmine.
Aktusekõneleja väide, et vabadus^
võitlust teostätaikse püssiga, käsigi-a-'
naatidega jne., on paikapidav ainult
osaliselt. PLO katsetas, ja katsetab:
.:edasi - - õnnetuseks endale ja maail­male
spni ja tulevikus. Iirimaal ei
ole asi par^. Ja meil, ka võitleja-teühingute
meestel, ei ole püsse ega
•käsigranaate .parajasti^k
Poola rahval ehk oleks ja on: aga
— iHaasi(HTtalajal, õig;el ajäli^'^^^^
;:LÄKiTüs:,:':^;:'
.1958. aastal .ilmus, 36 pagulaskirja­niku
allkirjaga (neist on 12 vahepeal
surnud, kuid 5-^ elab praegu Kaiia-das):
läkitus, millest tähaiks meenuta­da
mõnda ioiku. ^
Sealt loeme: ,;RälTya üldsuse meel
seisab põlist kantsina... Vabades
maades asuvate eestlaste, ramgeks
kohuseks on jä'lsida neid m:uudatusi,
mis vahelduvad okupatsioonid eesti
ellu on kraavitanud; täita omapoolse
panusega tiihikuidia lünki, et ei pu^
nineks kontinuiteet vabaduseaegsete
saavutustega ega katköks traditsioo­nide
ahel, mis läbistab terviikkist —
tagavana meie vaimuelu.
Silmapaistvamaid lakestyam^^
monumente on isale kultuurrahivale
tema kirjandus: Kuid just kirjandus­liku
1^ on türanniline
diktatuurivõim asetanud julmad
mõtte- ja sõnatapakirve langetajad
,. Ja nii langeb maapaos viibivaile
kirjanikele määratud ülesanne: pääs­ta
meiekirjandüš: panetumise ohust,
hoida kõrgel ta tase ja arendada se­da
edasi... Aga kirjanik ei kirjuta
toaseinte jaoks. 'N^m orkester ei
saa kõlada õhuta ruumis, nii ei saa
kirjandus sõnastuda 'ja esineda eraK
dumuses. Ta vajab moodsa trükiteh­nika
rakendust ja leviku kanaleid.
Neid saab talle arvukas lugejaskond
anda.
. Iga eestlane vabas maailmas on
oma kodumaa ees vastutav.... Tema
primaarsete kohustuste hulka kuu­lub
ka «leie kirjanduse nmg kirjas­tuste
kandejõu tagamine."
Nõnda loeme sellelt koltunud le­helt,
millega tookord meie pagulas-kirjanikkond
saatis julgustavad ter­vitused
sünnimaale ja kodurahvale,
meenutades ühtaegu, et eestlase va­badusvõitlus
Vabadussõja näol ei ol­nuks
edukas, kui. see poleks võidel­dud
juba kirjasõna sõdurite poolt
ette. • :: :''^'.^-;'V..„,:
: MITTE AlfmTI^^
Meie hindame kõrgelt paljuand-nud
sõjameeste ühingiiisse koondu­mist,
kuid me teame ometi ka seda,
et nad ei saa võidelda praegu ei püs­siga
ega käsigranaadiga. Milles- siis
seisab ja saab. seista nende mehiste
eesti poegade võitlus? '
- Katsed ihuda haljaks nieil praegu
ainukesena kasutada olevat relva;--
kultuuri- ja keelemõõka — korporat­sioonide
ja akadeemiliste seltside
kaudu ei andnud: soovitud tulemust.
Ka sinna on ajanud onia juured tõu­sikluse
nauditsev lodevus. Aga ei ole
õige, kui sõjamehed tunnistavad va­badusvõitluse
maapaos eneseTJetteks
esa katsu näiteks aidata raadata ra
da ka lõtvadele haritlastele. Miks ei
„01esiae omavahelises tapluses üks­teisele
hingekella löönud... Nurga
taga paugutatakse... Meie maja põ­leb,
aga kanname sõelaga vett. Maja
põleb tuhaks — parem põlegu kui
järele anname! Suren ise ja eestlus
: minuga! Mina olen see õige ja ai­nuke
eestlane!.. . Meie noori segab,
et need vaneinad tegelased, kelle
käes iihiskönna kukkur bn, ei taha
tunnistada kodumaa eestlaste kul­tuuri
saavutud . 4 . Neile on täht|
sam poUitika loii eestlus või eestlu­se
säilitamine. Mad keelavad kodia-
,.maale^'mineku"' .\: •
Neid mõtteid avaldas endine kooli­õpetaja
Tiina Hansen 18;/ septembril
Londonis, Ont. peetud Nõupäeval
kõneledes eesti kodu vaimsest pal­gest.
,: • :•..••:•.:.,
Referent ütles, et >,5Mate aastate
algul me keelasime oma ametlikku­de
valitud esindajate kaudu kirjava­hetuse
Eestiga. See resolutsioon kõ­lab
mul praegugi veel kõrvus. Siis
tuli järgmine söövitus: Eestisse pak­ke
ei ole soo-vitav saata. See rikastab
vaenlast. Sellele- järgnes veel reso­lutsioon
ähvardusega — Eestisse
^ minna ei tohi! Eestlastega kodu­maalt
saabunutega suhtlemine on
äraandmine! Heideti välja akadee- •
milistest organisatsioonidest nöori,
kes. läksid oma sünnimaad külasta­ma
või vanavanemaid, kes Siberist
olid naasnud..."
Kõneleja küsis, mis 'oleks: jühtu-^
nud' kui me poleiks ühelegi kirjale
vastanud; kui me ppleiks üles otsinud.
oma vanemaid, õdesid, vendi ja sõp­ru;
kui me poleks pakke saatnud;
kui me poleksr kellelelgi oma kodu
avanud ja kui keegi poleks Eestisse
läinud. :Ta leidis, et noorte kodumaal
käimine on neile positiivselt mõju-mid
ning et meie;'siiinsete noorte
päästniiseks ümberrahvustamise väs-tu
tuleb midap teha. Vanad- üle 60
jätku oma ühiskonna juhipositsioo­nid
iära.Nooreniad oskavad asju aja­da
paremini. "
. ; K U | . T l J m . O N . F U H Ä §
Tiina Hansen, kes oli oma väited
illes ehitanud mitnEiesugustele ajaloo­listele
ja põgenik-eestlaste elu vaat­lustele,
leidis oma referaadi alusta­des-,,
et üM-eeisti; kultudis on^-meie-kb-dumaad
vallutanud sakslaste ja ve^-
nelaste mõjutusi, kuid kodukultuur
on puhas. Need väärtused ja tõeks­pidamised
on meilevpõlvesit põlveni
edasi antud. j* >
„Meie ei olnud vaesed. Meie aru­saamise
järele on vaesM vaid need,
kellel tervis vilets... Meie. esivane­mate
elufilosoofiast tuijneme väljen­deid
nagu uhkus ajab upakile ja
nõrkus ajab käpakile.:. . M e i d : on
koos hoidnud tugev hõiimu' ja ühte­kuuluvuse
tunne ning selle vägeva­maks
sisejõuks on vaikne, kuid van­kumatu
armastus om4 ümbritseva
looduse ja üheväärse, hõimu ja üle
kõige oma kalli kodu: vastu." Meie
hõimlased, liivlased ja ingerrased dn
siiski kadunud rahvastena.
Tiina Hansen leidis, et paljud meie
haritlasedläksid enne Esimest maail­masõda
võõraid teenima, kuid kaks
— Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts
jäid meie oma rahva ees! võitlema.
Ta Iddis, et paljud meie siinsed: ha­ritlased
teenivad ka ainult võõraid ja
noored on eemale jäänud: rahvusli­kust
tegevusest. Selleks oleme ise
ka palju põhjusi andnud.
Psühhiaater Arvo A. Sauksi andis
oma referaadis kriteeriumi' kõikide
elunähete ja emotsionaalsete ,teguri-
EI.•::•:•?•.:,•'::: ,
MINGIT;
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDiEGÄ
K. Päts — 1918
aii»ttiiiiiiiiiiiitiiiiiiüiiewi{»^iiii99#
haarata;just neis karastatud võitle­jate
distsipUneeritud ühinguis.rahva
vaimse ülestöötamise vahe teras ja
panda kirjandus leyimä, tihendama
ja:- looma? Siis tõuseb tuleasemelt ka
uus looming, kui talle on toodud õh­ku.
Siis oleme täitnud oma osa ees­ti
rahva ühises peres, oleme tõenda­nud
oma väärtust teistele ja viinud
võitlust edasi. : Ei ole mehine olla
nördinud kõrvalseisja ja seda õigus­tades
lükata kogu ülesanne vaimu-raudades
rahvale kodumaal. Oleme
ka teos üks osa oma rahvast, kasu­tades
meil olevaid hoopis avaramaid
ja: palju täherida vamaid võimalusi.
:Kui sünnib see tegu, ärkab ehk ka
keskmine põlvkond tema kaduvusse
kulgeval teel ning tulevasel yanä-emal-
vanaisarei tule kiigutada enam.
umbkeelset last, kellel pole kuski
näidata ei isamaani ega oma: raiuvastr
te ja mõistmiseks hällist ki^ijäis-kasvanu
eani,
i Kokkuvõttes ütles ta, et harmooni­lise
arengu aluseks on vanemate va-,
heline armastus ja . üksmeel koos
külaldase eluküpsusega, mis neil või­maldab
oma tundeid ja tundeavaldu­si
otseselt ja mõõdukalt väljendada^
laste küsimustele 'positiivselt reägee-rida
ja sugupõlvede vahet hoida sel­getes
piirides. Omavaheline tihe in­formatsiooni
vahetamine ja kokku-,
lepete saavutamine võimaldab neil-oma
väikelapse suurenevast aktiiv­susest
ja vähesest endakontrollist
tulenevate probleemidega hakkama
saada, oma kontrolli lapse üle mõõ- :
di^ates piirides pidada ja lapse ko-.'
hanemisvõimet mitte üle. hinnata.
Tähelepanelikud ja oma laste hea­olule
mõtlevad vanemad leiavad
mooduseid kuidas kodu- harmooni­list
õhkkonda saab säilitada ja lapsi
kannatlikult suunata igapäevase tõsi­elu
eraldamisde lapse mõtteis ole­vaist
kujutelmadest,
j Koolieasse jõudnud lapsed vaja­vad
vanemate^ mõõdukate: lootuste
õlgadele asetamist, et neis areneks
vastutustunne, usinus ja töökus.
Murdeea lapsed vajavad vanemate
abi> et endisse kasvatada vastutus­tunnet
iseenda ja oma seksuaalse :
käitumise suhtes. Nad vajavad kinni­tusi
oma seltskondliku seisundi ja
väärtuse suhtes ja vanemate kinni­tusi,
et nad tunnevad uhkust ja imetr
lust nende saavutuste üle ja usalda­vad
neid.
: Noorukid ön vanemate tõeliseks
tuleprooviks. Nende nõudeid ja väär­tusi
hakatakse noorukite poolt järele '
proovima ja hindama.'Noort
havad iseendile toestada, et nad ei
vaja enam oma vanemate otsuste, ar­vamuste,
ja õpetuste tuge, vaid ela-,
mist iseendia ideaalide ja aadete ko-'
hašelt.^ Samaaegselt nad tunnevad, et
omal käel elades satuks nad õige
pea raskustesse. Vanemate ülesan­deks
jääb lapsepõlve kitsenduste
Icõgastamitie Aetavalt: s kuj
palju on nooruk oma sisemisse mi­nasse
on^aks võtnud neid piire või
kitsendusi, mille abil ta on suuteli­ne
end ise juhtima ilma vanemate
järelevalveta. Paljud noorukite ja
vanemate-vaheiised' pahandused on
vaid nöorukeis toimuva sisemise
heitliüse pBimapealseks avalduseks. /
Vanematelt nõuab see erilist intellek­tuaalset
ja tundmuselamuslikku
teadlikkust ja .arusaamist, et: taluda
nooruki käitumise iseärasusi" ja nen­de
liigset, vahest irratsionaalset krii­tikat.,
ja järjekindlusetust.'
Üheks noorpõlvest lahkumise tähi­seks
on noormehe ja neiu soov uut
perekonda luua, mis agat ei sõltu nen­de
vanematest. Nad tunnevad oma
vanemaid kui isikuid, kelledel pere­kondlike
kohustuste kõrval on oma
isiklik elu, tegevused, veä<i ja'nõrkü-sed.
. .:•",•.;..;•;:
D I S K Ü S S I C K ) M : / : V : f -
Esitatud ,ette'kannete järele • asus
diskussiooni moderaatöri kohale To-ronto
Kõrgema ^Kunstikooli õppe­jõud
Vello Hubel. Ta ise nägi eesti
ühiskonda kui meie ema ja et selle .
eiTiä lapsed, eestlased, 'on ^siiski eri­nevate
eestluse määradega ühest sa­jani.
Ta öli oma abikaasaga olnud
skautide-gaidide suurlaagri köögis
iiing seal laagris veendunud^ [ et
skautlik liikumine on meie noortele
,,chailenge". (Koosolijad arvasid; et
selle eestikeelne vaste ori ,,väljakut­se'')..
Noored vajavad sõpriist ja ise­tegevuslike
rühmituste, loomist sellel
alusel.
Kui diskussioonipall osavõtjate
'keskele sai, leidis meie tuntud võit­lejate
iihingute liikumise juht Au-gust
Jurs,: et ^ahjuks Tiina Hansen
ei andnud oma ettekandes meile min­geid:
praktilisi näpunäiteid vaid ai­nult
kriitikat. Eestis pioneeride laag­ris
.käimist vabast maailmast ei saa
kuidagi õigeks, pidada. Oleme siia
tulnud poliitiliste põgenikena, ja sel­lepärast
läbikäimist Nõukogude, Ees­ti
võimudega tuleb pidurdada. Kom­munistid
ei saa olla meie sõbrad.
Härnald Toomsalu leidis ka, et hea
oleks kui noored asju ^jaks, kuid
Hamiltonis ;on Eesti Selts nooremaie
käes ja koosolekuid enam ei korral­data.
Noortele tuleb siiski aega anda,
et nad mõistma hakkaksid, et vaile-mate
kriitika pole paha:tahtlik;
Paul Rohunurm ar^as, et vanad
peavad ikkagi ühiskondlikku vank­rit
vedama, et see kraavi ei läheks.
^ Nelli Hubel vaatles kasvatusmure-seisukohalt
ja et selleks
tÖ^ks peab võtma aega. On vaja ar­mas
tust ja hoolitsust. : ' : '
^Dr. Endel Aru ja leidis, et oleme
jõudnud ajajärku, et ei teagi eriam
kes eestlane on.- Eestis käimisel on
oma positiivsed küljed ja Eestis
käijatele ei tohi näidata näpuga.
EKN peaks süt inimdsi Eestisse
saatma oma kuluga, et need õigeid
järeldusi võiksid teha sealsetele elu-nähetele.
Eestlased panevad siin ka
Murdvarguse ja tulekahju
häireseadeldiste sissepanek.
Tasuta hindamine *
Tel 261-7698
o
li
M. LATER & CO. ITD
Insüranie Brokers
M82Bathura^^
Toronto M5P 3H1
T«l J 653.781j JR 6S3.7816
0
Sl
• J'
tj
t'
n
• 1.
n
T
•/. J]
j'
• a
'••^
li
1
V
^^Mele maja .
( Algus lk. 2)
18
liiga palju aega pidudele. 153-st kuu­lutusest
möödunud aasta ajalehtede .
esikülgedel olid rõhuvas enamuses
peod tantsuga. 64-st eest lascst üli­kooli
õppejõust Kanadas on vaid vä­ga
üksikAid humanitaar-ala eriteadla­sed.
Vajaksime rohkem selliseid ini­mesi.
Väide,-nagu oleks eesti õppeva­henditest
puudus, pole õige. Tal on
Tartu Instituudis Torontos helilindid
eesti keele õppimiseks ja ka õppe­raamatuid.
Hei liin Iide avastamine eesti keele
õppimiseks tuli kõikidele üllatusena,
mis .näitab, et meie organisatsioonid
tegutsevad isoleeritult.
VANAD AJAST MAHA JÄÄNUD '
Gaidi tegelane pr. Varangu Niagara
Falls'ist leidis, et meie ühiskonnal on
kõik asjad olemas, mis vajalikud
eesti kasvatustöös ja isetegevuses.
Meil on oma koolid,, laste suvekodud,
noor t eorgan i sa t s ioon id, mctsaüli-kool
jne.. Kodudes on ainult eesti
vaim võnkuma löönud. Ta leidis ka,
et noored tahavad juhtivält eesti te­gevusele
kaasa lüüa, kuid vajavad
selleks vanemate heatahtlikku abi ja
toetust. : \
R.. Kreem küsis kas ei; peaks me
tõde otsima vanarahva tarkusest:
.iVirgäl .emal; laisael lapsed J a lai,sal:
: ernal virgad lapsed." S.o. kas,vanad
ele teinud,
ja vastu-
Vanad raa-,
kuid
ei ole liiga palju oiria las
et see neis ükskõiksust
reaktsioone on tekitanud,
givad kõrgetest põhimõte test,
noored tahavad midagi lõbusamat ja
neile huvikphasemat teha. Jälgides
liht Balti ^võistlust Clcvclandis, oli
staadioni tHbuuni! eesti noorte hul­gas
ainult inglise keel. Kui aga lät- ;
, lastega maavõistluseks lahti läks, oli
seal korraga tugev eesti keel. Neid
kõiki ühendas tugev patriotismitun­ne.
Keegi ei sundinud neid selleks.
Kreem rõhutas ka, et praegu on
meil nii palju organisatsioone, kes
aktiivseid noori oma poole kisuvad.
Nii pulveriseeritakse noored pisi-gruppideks.
See nõrgestab. Tulevi-
I ku eesti ühiskonnas kui vanad läi­nud,
ei saa olla nii palju organisat­sioone
. Sel le päras t t u I eks meil juba
nüüd hakata arutama mis on oluline
ja mis mitte.
I Rain Rebas Göteborgist leidis, et ;
i nooremal generatsioonil on suurem
i ]vvaliteeditunne, Noored on uutel
.asukohamaadel haridu.se sa.-.nud.
Teadused on kiiresti edasi arenenud
ja vanad on jäänud oma teadn^istcga
noortest maha. Sellepärast ei saa ;
nooremad vanematele enam Hui au­toriteetidele
vaadata. ,E.V. aa.4tapäe-va
de kõnedega on vanad nooremad
ka aktusesaalidest välja :kõnelnud.
,:f,;EESTI ON.'VANGLA" ' ' , : / ^
Tiina Hansen vastas nüüd tema ct-
: tekande kohta käivale kriitikale ja
leidis, et Eesti on.vangla ja meie
oma inirjiestCvvanglas külastamist ei
tohi kuidagi kritiseerida; Ka N. Ecsr
tist siin vabas maailmas käivad eest­lased
ei saa endid vabalt väljendada.
Peame seda olukorda mõistma. Ly-dia
Malolepsi leidis, et olles va )ad
inimesed, kes meid üldse käskida ja
keelata saab. '
pr. A. Sauks rõhutas veel rituaali­de
ja traditsioonide edasikandmise
tähtsust. Organisatsioonide juhatus­tes
peaksid olema noored ja vanad
kõrvuti ning ingliskeelsete eestlaste
jaoks tuleks luua tcgutsemisvõima-
^ lusi.
Vello Hubel võttis siis arvamused
kokku ja 'lisas omi. Teatagu eesti
keskused oma probleemidest temale
kui Eesti Liit Kanadas esimehele. On
ju liidu juhatus eesti seltside esinda­jate
endi poolt valitud. Suhtlemises
Eestiga tuleb ikkagi olla ettevaatlik,
sest KGB töötab eestluse ja eestlas­te
vabaduspüüdluste hävitamiseks.
' Noored ei ole õieti tajunud vaba
• Eesti mõtet. Eesti vanemad ja vana­vanemad
saavad kõige paremini oma
eeskujuga noori suunata. Kuna ak-
' liivsed noored on oma mitmekülgse
: tegevusega pinge all, tuleb eestluse
viljelemine teha naudinguks.