Meie Elu = Our life, October 7, 1982

              ,JVIele Elu"nf.4ö(nöll) 1982
4 ••
Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas
aasta peakoosolek
peetakse pühapäeval, 17. oktoobril
kell 14.00 Eesti Majas, Torontos.
Kutsed ('saadetakse välja Sihtasutuse
hikmesorganisatsioonidele ja üksik-liikmetele,
kui ka nendele kes veel
Sihtasutuse' liikmed pole, palvega
liikmeks astuda. " Liikmemaks 2.00
dollarit aastas.
Samas saadetakse välja ESTO 84
informatsioonileht. Info 84, nummer
1, mida levitatakse ka kõigile eesti
organisatsioonidele läänemaailmas.
Üsna võimalik, et mitmed kutsed lä­hevad
vanal aadressil, selpuhul palu­takse
tungivalt seda mitte seisma
jätta, vaid õigesse kohta edasi toi-metada.
SIHTASUTUS
EESTI PÄEVAD KANADAS
KELLEL ON RAAMAT
RISTIDETA HAUAD"?
Toronto Eesti Gümnaasium vajab
om*ä huvitavaks ja edukaks tegevu­seks
Arved Viirlaiu romaani «Risti­deta
h^uad". Kuna selle trükk on
läbi müüdud, -siis pöördume kaas­maalaste
poole, kel leidub raamatu­riiulil
,;Ristideta hauad'-, neid raama­tuid
kas laenata,vöi| annetada Toron­to
Eesti Gümnaasiumile. Lahkeid
noorte sõpru palume heiistadA;kooli­juhatajale
Edgar Martenile — tele­fon
(416) 241-4050 või saata-postiteel
— 24 Laurelwood Grese., Weston,
Orit. M9P 1L5.
TORONTO EESTI GÜMiNAASIUM
üksiklauljaile, kes ESTO '84 laulu­peol
kavatsevad kaasa laulda. Üksik-lauljad,
kelledest enamus on küm­nendeid
aastaid koorilaulu harrasta­nud,
võivad laulupeole tõhusat jõudu
lisada.
Programm ja noodid on aga vaid
osa laulupeo paljudest muredest. 22-
kuud muret ja unetuid öid seisavad
alles ees.
^ ^agu ametlikest nõukogude rafi-valoendi
andmeist 1979 selgub, lei­dub
eestlasi kõigis N. L i i du osariiki^
des. Nende me: !N; Liidu laiali haljuta-tijd
eestlaste arv seal on järgmine:
# e 55539 (arv a. 1970 629§b)
Ukraina NSV 4111 (4751)
l i t i NSfV 36»1 .(4334i
Kaš^iNSV 3505 (4083]) .
Gruusia NSV 1625 (2108)
Usbekimv 1064 (804)
Valgevene !NSV 742 (854)
leedu iNSV 546 {551)
Kirgiisi NSV 447 (403)
Moldaavia NSV 249 <253)
Tadzhiki NSV 168 (235)
isert>aidzhaani OSPSV 167 (300)
Turkmeeni iNSV 140 (575)
toeeniä NSV 55 (148)
Kõikides liiduriikides on eestlaste
arv viimas^ kiimne aasta jooksul
langenud, valijaarvätud Usbeki ja
Kirgiisi NSV-des, t u s see arv on pi­sut
suurenenudv On võimalik, et. se-da
on põhjustanud! uudismaade liari-jnise
aktsioonid nds kaugeis N!L osa­des.
• • v - *'
Vaade „Ehatarele" kus paljud
vanaduspäevadeks.
leidnud oijnale kodu
Foto ^ El^a Kungla
MiB, pur m m i s ES
TORONTO EESTI MAIAS
SUPER LOTO (110.00)
Alaska mereteede süsteemi:„suured sinised kanuud" peavad ühendust Wrangelli linnaga.
Augustikuus 1896 väikeses Bonanza ojas leitud kullaliiv vallan­das
„kuHapalaviku": San Franciscost, Seattlest, Victoriast ja Van-couverist
tõttasid õnneotsijad kullajahile, eesmärgiga Alaska ja
Klondike Yukonis, Kanadas. Mõne aasta pärast vaibus kullapala­vik
ja vaesustunuid oli rohkem kui „õhneseeni". Nüüd on suured
laevaühingud uuel ,>kullajahil": turistide reisirahade näol — 12
ringreisilaeva sõidavad Vancouveri ja Alaska .^pannisaba" vahel
ja Alaska-reisid meelitavad üha enam turiste kullaojade ja jää-jõgede
maale*
Hilissuvine soe vihm saadab meid
Torontost teele. Siin-seal vilksatab
juba lehekulda. Meie ent oleme teel
Älaskasse, kus kulhojades olevat
, veel praegugi päris-kuldfei!
• Superiori hiigeljärve ikaTdal on öö-'
sel nii tihe uduvaip, et silm ei ulatu
sellest läbi tungima.
THUNDER BAY varahommikune
päikesesära hajutab mälestuse eel­mise
öö udust ikui halkast unenäost»
Põgus peatus Usuteaduse Instituudi
kasvandiku Ülvi Pinti kaunis kodus
ja õiterikkas aias. \Üli!küpseid vaari­kaid
jätkub veel teele kaasagi.
CALGARY kasvab ja muutub iga
külastusega suurlinlrkuiiiaks.
VANCOUy-ER oli tänavu jaanuaris -
üsna ebasõbraliku ilmega — spekord
aga näitab ta oma parimat palet: ko­gu
linn oleks kui"kaetud päikese en­da
kullakorraga. — Südamlik vastu­võtt
ja peavari seekordki noore Mar-
. je Kuusiku nägusas eestipärases ko-
^us. Töötades reiside- vahendajana,
silub ta meie eelseisiva,.matka' vii­maseid
detaile.
Oleme vai?em sõitnud mitme suure,
ringreisilaevaga „Ju)piteriga"
Kreekas, Kreeka saartel, Türgis ja
PühaMäal; ,jVeracruz'iga" Kariibi
mere saartel —- iamaikast Venet-sueelani
j.m.
Seekord oleme oma merekoduks
valinud p|al'ju väiksema „ristl'eja"^—-
„Prince GeorgeY', mille omanikuks
on Canadian Gruise Lines. Ta pikkus
on 350 jalga, ikajuteid on ainult 123
ning reisijate maksimaalne arv 285.
Meeskonnaliikmeid on 90. Möödunud
suvel täielilkölt renoveeritud — mu­gav
ja kodiirie. Suureks erivooruseks
on-ta mõõtude tõttu kergesti manöö-verdatavus,
mis võimaldab ,,Prince
George'il" sisse- ja lähedialepääsu
väiksematesse ja kitsamatesse
fjordidesse ning asulaisse, millest
suuremad ,ykolleegi'd" mööda peavad
sõitma.
Meie • merereis Vancouverist Alas­ka
kullaojade ja jääjõ^de maale
võib alata!
LAUPÄEV
Ühel pool on Vancouveri all-Mnna
imponeeriv panoraam, sadam ja
Stanley Pank, vastaskaldal Põhja- ja
Lääne-Vancouveri kaunid elamura­joonid
ning taamal tumedad mäe-mürakad.
, iPrince George" liigub vaikse õh­tupooliku
säravas päikesepaistes
Lions Gate silla alt läbi 1600 kilo­meetri
pikkusele „Inside Passage"
mereteele.
Ei raatsiks lahkuda teikilt; end ka­jutis
ootavad kohvrid laihtilpalkki-mist.
—.Meeleolli on kõigil ülev. Õh­tusöök
on üliküriüslik: lõhe miltme-sugusel
kujul võistleb austrite, Väh-
Parun Ferdinand von Wrangeli,
Icelle nimi on antud Alaska saa­rele
ja linnale, oli 1830-:1836
Vene—Ameerika Kompanii mä-jasalati,
ja ikaayiariga. . Muid toite
teadagi suiires valikus. Keegi hoiatab
naljatavalt: „ÖQdake- ära, homme
õhtul saate pizzat!" — 'Kokteelidte
õhtu ja kesikööelne meeldtavad nen­destki
osa võtma.
öö on sumeja tuulevaikne. Laev
tundub paigal seisvat> ent kaijutiaik-našt
näed, et tähed kui' liiigulKsidtae^
vavõlvil ja kuuvalguse -kulTajoön
laintel jiigub meiega .'kaasa piiki Bri­t
i Columbia sakilist rännitot saarte
rägastikus Alaska poole.
PÜHAPÄEV' ' ^ ^
Pühapäeva väidetakse olwatpiuh'-
kepäev. Kes tahab aga reelingule
nõjatudes, lamamistoolis või kajuti^-
aknast möödalibisevat maastikku
jälgida, kõigist riikkalikest söögiae-gadest
osa võtta, rääkimata lugema­tutest
meelelahutiisiikešt ja sportli­kest
aktiviteetiidešt, sel fcüll palju pü­hapäevaseks
puhkuseiks aega ei jää.-
Väikeseks iponevaks vahelduseks
osale • reisijaile, kes varerii taolist
po5e kogenud, on simuleeritud häda­ohu
alarm, mille järele igaüks peab
endale päästevesti' selga kinnitama
ning oma päästepaadi leidma.' M u
uus tuttav, Jean .jlCanasööja", on ah­mi
täis: ;,Ohviitser,kas'peame vette
ka hüppama?" — ',jMitte veel!" on
nieeskonnalifeme „ra'huštav" vas^
tiis. —
David peab meile hömmifcupc^K^
kui salongis Ibengu herbalopgia—
rohttaimed^e kasutamisõpetuse üle,
Avarasse ruumi ei taha kuulajad ära
inahtuda ning ravijookide näidi^^^^
maitsmisest võtavad ikõiik osa. Ainult
Jean ,jKanasööja" kirtsutab huulii.
David eeldab, et esimeses Älasjka
,ypansisaba" linnas, Ketchikanis,
kõik tõttavad 'kindlasti / lähemasse
ärri imerohtu — küüslauiku ostma!
Oleme vaevalt keskpäevaeine lõ­petanud,
kiu. ,;Prince GeorgeT' Milg
puudütabki juba sadamakaid:
KETCHIKAM
Sajab tihedat udtivihma. Ja miks
ei peakski, kui iKetchikan -^indiaa­ni
nimega„'Kiitsehk-liim" — Kotka
Laiialisirutatud Tiivad — on Alaska
'kõige märjeni asupailc! Vihma sa­jab
siin kaks .kolmandikku aastast
ning kogeme varsti, - et teejuhiseid
pole mõtet küsida yastutulijailt, kes
"kannavad v i i n ^ kasu^
tavad adriult. turistid!
Ketchikan on värav Al'askässe, tun­tud
ka 'kui Maailma^hekalade-
Pealinn. — Linn on ehitatud ikitsale
kaldärlbaile —• üteldaikse naljatades:,
et; ta olevat 14 miili pikk ja 2 tänava-blokki
lai! Ega ta'palju liaiem pode-
§i: Oli raske aru saada, kas kõrge
mäesein toetab linnad või liirm mage?
Kullapalaviku ajal 1880-aaštai'l pul­bitse^
Kefdiikan elavast tegevusest.
Palju on säülinud: tolleaegsest mil­jööst:
puumajakesed on sageliiehitar
tud vaiadele, kurikuulus feUdsäUuti^
sega Gteek Street on kogun^^
nisti postide otsas. Creek Street*t
kuulus ..vaatamisväärsus" on mui­dugi
nr. 24 D<%'s House.„Lobu^
4 u " oi: Ketchikaniiš seaduslikult IÜ7
batud kuni 1953. aastani ning oli
peamine sissetulek teatud! Miki nais-
^ . y ' V
•Ketchikanis m aga palju/ muudki
näha. Igas l i u v i ^ muuseumis>
tootemite pargi® võd lõhekasvatuses
'kohtame laevakäasliasi':suiire musta
vihmavarjuga ^uleb vastu DavM. Ta
on teel teryistoitude kaiujplijsse —
küüslauku ostma!
Hilisõhtul on^^^l^^^ senikogetuist,
lustakaim ja parimate kostüiimide-
;: ga ^naskeraad. 'Elegantseks ja^ vaimu-
;kaks tseremoonia-meistriks on tea­dagi
.^s — DAVID! — Pai^ketilõvi
Bob s ^ b erilise tähelepanu ja õnne­soovi^
o s a l i s e k s - tal täitub täna
80. eluaasta!
Oterpe t ^ I Wrangeüi!
(Järgneb)
,.Ehatare" vastutav juhtkond. Vasakult -.administraator Olev Tral­la,
abiädministraatorElna Kungla, Eesti Abistamiskomitee esi­mees
ja ,,Ehatare'' peremees Alfred Sepa |ä raamatupidaja Jaan
^ ^^'^ ^^^^^^^ F^^
Indiaani tantsijate siluetid pealik Shakesi majas,
e e
Loengud Alaskast ja võimalikest
ekskursioonidest. Kino. Muusikali­sed
ettekanded. Tantsupõrandal,
baaris ja salongis luuakse uusi šõp^
rusvahekordi'.— ^-^
Enim meelitavad on siiski pidevalt
vahelduvad maastikumaalid: müMde
viisi inimkätest. puutumatut metsi­kut
löödust — oikaspuudfe tumerohe­list
pitsi kõrgete mäerinnakute pa-listuseil(
s, lugematuild tinasiniseid
saari kui tumedaid marju pillatud
sinesinlsesse vette. Kahju on maga­magi
jääda — ootab juba aQvalget ja
uue päevavalgust!
TEISIPÄEV
Meie kajutistjuuard David' Mc-
Kinstry, noorusest ja elürõõniust
pulbitsev arstiteaduse üliõpilane
teeb meile juba esimesel kohtumisel
teatavaks, et ta olevat Toronto üli­koolis
Jüri. Dahieli kehalise kasvab
tiise ..üliõpetust" saanud. Sellele Ü-
'saks on ta nüüd teel arstikutse
cmandamiseks. ' '
kalasaak. Alaskas.
Aasta on pea möödunud ajast kui
„Ehatare" puhkekodu avati, Vanema
põlve kaasmaalastele avas see või­maluse
vabaneda kohustestest igriiš
koduomanilcel on. Samuiil tei*sftelfe,
kel pole küll neid kohustusi, kuld l u ­ba
toidu ostmine ja valmistamine oh
i raske, kui tervis ka pole enam süu-
• • Just seilkks loodigi „Ehalare". Ees-
'ti Abiötamiskomltee poolt varem ehi-iatud
„Eesti Kõdu" kõrvale. Arhitelct
Laiikve kavandite järgi kerkis ig^li
sobilv puhkekodu eestlastele; mis (^n
midagi liotelli j a hospitali yahepeäl-set
— hostel. Elanike vanus on prae­gu
65 jä 96 aasta vabel. 'Kui üSied elk-nikud
võtavad veel innükaltl osa ja
pn, tegevad eestlaste üritustes ja or­ganisatsioonides
väljaspool ,,'Eliata-
' re", süs teised pai j u • enam ,;Eliatja-rešt"
ei lahku, võib-olla teinelcord
Icüllä kui omaksed, sõbrad viljad
suvel, maale. Aga n i i inõnelgi on ke^ip
liikumisel toeks ja" teisel nn. „w^l-ker"
abiks (raam-tugi» kõndimi|se
juures); Üksikud isegi kasutavad
tästooli, et 'kergemalt edasi pääseda.
MIDA PAKUB. „EHAtAR!E"
Missugust teenindust Ja võimali|isi
,,Ehatare" päkiib? Igas toas oh oma-et)
te vannituba, kontiTollitav . dektri-küte,
mööbel ja riidekapp. VpodiJ>e-su
ja käterätid on varutud „Ehatare"
poolt. Telefonikontakt ja TV-kaabel
on ühendatud igasse tuppa. Kord ijia-dalas
korrastatakse tuba j a •vaheta­takse
voodipesu. Toas oh suitsetami­ne
keelatud, seda; võib teha igal k^r-rusB-
istumise- ja TV-vaatamise saa-lisv:
Toitlustus toimub kolm korda
päevas, alumise korruse söögisaalis.
. Söök püiitakse teha eestlaste maitse
kohaselt. Hapupiim, must leib ja
hapukapsad ^on soögisedelil. Erid|e^
tigä arvestatakse, .:•'•••].
,iEhatäres'' on rikkalik eestikeelne
raamatukogu; mis on kaasmaalasti!
po^lt annetatud ja korda seatud. fK^
on pudukaüplüs, käsitöö- ja võiniile
misruumid ja -riistad, juuk§elõiT[us-lokkimine,
saal jumalateenistustek
' teisteks üritusteks, isetegevuse rin
gid, saun masseerimis-basseinigf
isiklik pesukoda. Eesti Panga vaher
du§ elanikele kaks korda küüs, 'an
tide vastuvõtt ning alaline .õdede abi
ja arstirohtude kätteandmine ja. uut
muretsemine. . : j
OMA SILM ON KUNINGAS .! . :
Äga oma silm' on kuningas ja enne
otsuse'tegemist oleks soovitav isik­likult
olukorraga tutvuneda. Selleks
annab ,!Ehatare" võimaluse, üürides
välja ruume lJö-päeva või nädala vii-
§i, 'kas puhkusteks või külastusteks
väljastpoolt Torontot, kõik on!tere
tulnud peatuma soodsalt ,/Ehatares"
ja selle: eluga tutvUnema. ,,Bhatare"
elanike hulgas on ka mõned soclmla-sed
ja paar lätlast. Samuti mõned
'cenistujad on soomlased. 1
: K u i USA eestlased soovivad ^'suda
„Ehataresse", siis pez^ks nad enne
'paberid korda ajama üSA-s asuva
"Kanada 'konsulaadikaudu/et saada
• „landed immigrant" staatust, mis ta­gab
s iinse pro,yin tsi, OHJP hai gl ara vi
ja arstiabi kinälustüse. iSamuti saab
siis nn. „Drug Benefit" numbri ars­tirohtude
Isäamiseks. Esimesed ,12
kuud tuleb küll ise kijldlustuspree-mia
tasuda,, kuid pärast tasub valit­sus
ka selle. /
I f S O K U U S ; ^
Praegu ,„iEhatares"damine ühe
i s i ku toas njaksabf^SÖ kuus, kahe
inimese toas; on see JSQl^davara. Tu­levast
aastast peale arvatavasti maks
•tõuseb 6% võrra, mis teeb $36—59
lisa kuus. • -.Ehatare" köögileping
tõuseb 7,2% võrra inflatsiooni tõttu,
samuti tööiiste palgad umbes 6%..
: Sellele vaatamata, teistes sama km^
; liteedi; j a teenindusega puhkekodu­des
on hinnad ühe; kolmandiku võrra
kallimad. Et ,yEhatare" suudab pak­kuda
madalamaidhindtpntingitbd
sellest, et Eesti Abistamiskomitee d^^
ole kasutaotlev organisatsioon, ja et
'„Ehatare" hüpöteeklaen on madžila-
>r6tsendiline, Äistamiskomiteel on
suured vä:ljaininekud,: tehesjumjde-makse
Eha tares ei avate käasmaaljas.^
te ::arvel, kel ^pole peaje ,pensioni
muud sissetulekut. Et seda veel
laiendada, on Komiteel kavas lišalj)e-tuste
taotlemine. . i;
TOI TERVIS (HALVENEB.
paljudel tekib küsi/mus, mis võib
minuga juhtuda iküi tervis halveneb
,;Ehatares" olles? • Tegelik olukord.
õn näidanud, et, me suudame ja
püüame ka sel juhul kaasmaalaste
järele vaadata, afades neile abi van­nitamisest
kuni talu tamiseni j a toi­du
tupipa serveerimiseni haiguse kor­ral.
K u i aga on vaja akuutset abi, siis
saadetakse elanik haiglasse, kust ta
hiljem pärast abi <^aamist jälle „Eha-taresse"
tag isi tuuakse, välja arva­tud
tõsjsemc halvatuse või muu ala­liselt
voodis 5e jäämise juhul. Siis
haigla saada) haige edasi krooniliste
haigete raviasutisse, kus toimub
• täielikurh ja pidev sellekohane hool­damine.
• Et ..Ehatarel" ei ole „Nursing Ho-:
me".iuba, siis meie ei tohi vastu võt­ta
inirnesi, kes kuuluvad sellesse ra­vikategooriasse,
ktina • meil puudub
vastav õdede ja õeabiliste kaader.^
Kui ag^ hiljem inimese „Ehatares"
olles, ta vajab; ekstra abi, oleme
suutnud seda teha, peamiselt olene­des
meie meditsiinilise 'personali
kõrgest iniralikujit ja professionaal­sest
taseniest. • '
Selle >' pärast \k egi ei tohiks viivi­tada
otsusega, j;Ehataresse" asumi­seks.
Me teamC et raske on teha
otsus elukoha j vähetamiseks, eriti
vanemas eas, aga „Ehatare" miljöö
j a pakutavad hjived ning teenindus
peaks £2lle otsuse hõlpsaks muutma.
ADMINISTRAATOR 0. TRALLA