Meie Elu = Our life, February 7, 1980

              ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
larmöt-Toorriberg
Meeste rahvarõivad ori kergemad
õmmelda kui naiste omad, sest nad
võtavad üldiselt vähem aega. On aga
väga soovitav, et tegija tunneks rät­sepa
töö saladusi. Materjaliks peaks
tarvitama villa ja polyesteri 50H se­gu,
mis laseb' end hästi väljatöötada
ja ei elektriseeri.
Teadlaste arvamised ja uurimised
ori' järeldanud, et meil esimesel sa­jandil
peale Kristust naiste ja mees­te
riietuse vahel olulist erinevust ei
olnudki,;vaid kanti vaip.seelikut. Küll
aga oli vahe peakatetes ja ehetes.
400—800 aastat pärast Kristust on
viited juba kudumisoskusele. Üldi­selt
on meie riietumisest eelajalooli­sel
ajal kasinad teated. Kui juba
kaasuvad ..keelelised uurimised, siis
saame Soome-Ugri ajast ka riietuse
osas sõnade läbi tugipunkte, nagu
köonal, piird, suga jne. mida vajati
kudumise juures.
LEIUD;: '•••::(•- - j . ' .
Meie meeste rõivastuse ajalugu on
lühidalt nii,| et 1227. aastast peale
Kristust maaleiud lasevad oletada
varrukatega kuubedest, kasukast,
vöödest, kinnastest, pronks traadist
ehetest, mida? sel. ajal' ka vaselisteks
nimetati.! Edasj ön leitud niinekoo­rest
. viiske, nahkäärestiisega. mütse
jne. Osa kuubcsid olid tuunika moo­di
ja Õlalt lahti ning kinnitati eest
pronks nõelaga.
Miks meie riietume ja miks on
rahvarõivaste tundmine tähtis ajaloo
allikas? Meie, põhjamaa rahvas/pidi­me
oma keha kaitsma eelkõige kül­ma
eest. Teiseks on inimese intelli­gentsiga
seoses häbitunne, mida nu­distide
klubides vist enam ei ole •—
küll aga esineb metsikute lõunamaa­de
rahvaste suguharudes, sest nad
katavad oma niudeosi ka tänapäeval.
potti pi-pid tegema. Sellest ka tuli
värvi nimetus — potisinine. Iseene­sest
oli see ebameeldiv töö. Aegavii-tev
oli ka värvimiseks lepakoorte ko<
gumine,; sambla korjamine, (andis
väga ilusa kollakäs-rahelise tooni),
kaselehtede noppimine jne.
Fõhja-Eesti mehe rahvarõivas
koosneb potisinisest kuuest, (ka lam­bavilla
mustast pikk-kuuest) vatist,
vestist, valgest särgist ja pükstest.
Särgi krael valged tikipiste ja sõlm-;
piste read ning tagid. Olakutel ja kä­tistel
samuti. Erandid loe allpool,
millel mähk ja põimpilu, piivesilma-pisteid
ja külakirja. (Eestis ilmunud
uuemates raamatutes on küla-kirja
hakatud tornideks nimetama, kuigi
kiri meenutab enam majade 'katu­seid
'kui mingisugust torni. Kuub oli
krae ja revääridega, pikad käised 10
—15 sm. laiuste kätistega, ees kaks
rida hõbevärvnööpe. Viis nööpi kum­malgi
pool. Püksid; mis ulatuvad;..
kämbla laiuselt JO—15 sm. allapoole
põlvi on väga kerge, lõikega. Kinnis
pole mitte otse ees, vaid eest kesk­joone
ja Jkül j eõmblüse vahel. Püksi
säärekinnisel 3 nööpi ja sukapaela
kaunistus; Vaid peremehed ja jõuka­mad
kandsid vesti. Nüüd on vest jäl-le
meeste suurmood. Edevad kaup­mehed
tegid vesti lillelisest siidist.
TAKUSED PÜKSID
Suvised püksid olid Iirlased või val­ged
takused. Neid 'kooti ka šini-puna-valge
peenetriibuliseks või väid sini-'
valgeks. Suur jõukuse tundemärk
oli seemisnahast püksid — siku või
kitsenahk — selle järgi oli meil ise­gi
ütelus '„See mees on saanud ene­sele
nahkpüksid jalga". Vatt oli pi­kem,
puusi kattev röivastus-ese, mis
talvel oli villasest ja suvel linasest,
samast materjalist mis püksid. Sel-jaosa
moodustab lipi, s.t. lahtine ala­osa,
mille kahelpool asusid voldid.
Suur ja söe ülirõivas oli pikk-kuub.
Vanemad meeste jä naiste
pikk-kuued olid üsna sarnased/ nagu
lambanahksed käsukadki, mille vill
oli vasta ihu ja seega väga soojad
(praegu jälle külmemate maade
suurmood naistel. Kanadas maksab
lambanahast kasukas 1350—$400).
Meie talurahvas pidi 'kasukat kand­ma
külma pärast välistöödel kui aia­teibad
paukusid kui kõrbekivid Aaf­rikas,
mida päeval päike kuumutab
ja öö tulles järsku jahutab.
Tubli eesti noor Ralph Leis, kes
õpib Lawrence Park College'is ja
tantsib aastaid rahvatantsu rühmas.
Oma tuleviku plaanid on Ralph ra­janud
õigusteaduse õppimisele. Ema,
Ingrid Leis, tegi need Lõuna-Eesti
rahvarõivad möödunud aastal Eesti
tikandi kassis, mis töötab Põhja-To-ronto
keskkoolis. Ralphü soengu
pikkus bn ka etnograafiliselt õige.
Meie ainukeses kodude ajakirjas
„Triinu" nr. 89, 1975 aastast,.mis
levitab meie rahvakunsti üle maail­ma,
tuleks 1000-aastane viga ära pa­randada.;
Seal on öeldud eksivalt, et
Hargla poisi ülikond IX-st sajandist
ja andmed võetud, H. ;Kürrik'u ja
Man:ninen'i raamatuist. IX sajandi.
rahvarõivaste5 kohta ei ole üheski
'raamatus rahvarõivaste 'küsimusi kä­sitlevaid
andmeid; ei ka eelpool ni­metatud
raamatuis.
PÕHJAEESTI
RAHVARÕIVAS
Sinna rühma kuulub Harju, Viru
ja Järvamaa ning meile armsad ko­had
nagu'Keila, Kose, Rapla, Loksa,
Türi, Tapa, Paide, Rakvere, Väike-
: Maarja, Jõhvi, metsade riipe Tudu­linna
See on . võrdlemisi ühtlane
grupp kuid siiski kohalikkude erine­vustega.
Üldiselt on meeste rahvarõi­vas
siin potisinist värvi,.See on vaga
ilus ja erinev villase värv, mis saadi
copper sulfate ja uriini segades. Kui
oli pdtisinise värvimine käsil, siis pe­renaise
soovil pidi terve pere ühte
NELJAPÄEVAL, 7. VEEBRUARID 7 Seie Elu" nr. 6
PHOLM Ltd.-REALTOI
Kinnisvara vahendaja Torontos kaasmaalastfele teenistuses alates
aastast 1954.
JOHN E. SOO
Chartered Äccoimtant
Sutte 6^0, 55 University Ave., Toronto,
l Tel. 862-7115
iq,-M5J.-2H7.
Kooskõlas The Municipal Act'iga ja määruse nr. 470—67
kohaselt mis linnanõukogu poolt vastu võetud 7. jaanua­ril
1980 on kinnisvaramaksude esimese nelja osamaksu
tähtajad 1980.aastal järgmised:
Esimene . Tete . : r o i m a s ' N e l j as
ards) osamaks osamaks osamaks osamaks
litaajaod 13. veebr. 12. märts 16. aprill 14. mai
, Ülaltoodud tähtpäevadel maksmisele kuuluvad esialgsed
summad 1980 a. kohta, moodustavad poole möödunud
aasta promilli määrast. Ülejäänud osa kohta saadetakse
arve aasta keskpaigu ja see kuulub maksmisele jälle kol-rnes
osas. .
Esialgsed kinmsvaramaksu teated on välja saadetud. Mak­sumaksjad,
kes ei ole seda veel saanud, peavad sellest tea-tarna
tax Information Courater, City Hall, või tel. 367-tll5.
Informatsiooni arvete tasumise viisi ja
broshüüris, mis on arvele juurde li
City Treasurer.
TOWING SERVICES — COLLISION — REFINISfflNG
Asjatundlik töö —Mõõdukad hinnad
24-28 Howard Park Ave.
Toronto, Ont M6R1V5
FILTSOS BROS.
& ASSÖCIATE
sooblid kasukad kaeti hüjem ka- 1
leviga paremalt poolt. Kalev oli 100
% villane ja täisvanutusega mater­jal.
Tuisu tulles tõmmati suur krae
ülesse. Kasukas seoti pika võrkvöö-ga,
mis pidi olema nii pikk, et ulatas
v mehel 2 korda ümber vöö ja otsad
rippusid; Paha silma kaitseks rippus
vöövahel paar labakindaid, mida
tarvitati ka siis kui käesolev kinda-paar
märjaks sai. Mõisnikuga Jaga­ma"
minnes ei unustatud kunagi kin-dapaari
vöö vahele pistmata.
KAUNISTATUD SÄRK
Põhja-Eesti, Väike-Maarja meeste
sark oli suur erand. See on eest rik­kaliku
ja laia pilugakaunistatud ja
üks ilusaim ese. Soovitav taas valmis­tama
hakata/ et see ilus; särk ei :'
kaoks, sest ta on kõikide teiste maa­kondade
meeste särkide seas kuning­likult
kaunis.
Teiseks erandiks on Jüri meeste
vest, mis on hinnalt kallis ja raske :
kududa — atlaspindne trell kude —
'kahes värvis kootud, punane ja hal­likas
roheline. Oleks soovitav, et rah­vatantsu
meesrühma liikmed liituk­sid
ja sellised ilusad vestid telliksid ;
ühiselt. Üks vest ei tasu kudujal kan­ga
rakendamist. Jüri linase särgi
krae on poim- ja lihtpiludega ja ma-hapööratud.
Püksid potisinised .(miJü
te: tumesinised), sukad tumesinised
ja punased vahele kootud kiilud. Ja­las
mustad nahk kingad. Peakatteks
oli kaabu ja lühike seotud lips oli
sinine või punane Põhja-Eestis. Sõ­dalasele
riputas kaitsva keti kaela
kas armas neiu või naine. Abielu me­hel
oli tavaliselt habe ja sõrmus sõr-
••' mes.
Väiksemaid vigu on siin ja seal,
kuid meeste rahvarõivaste maakond­lik
segamine viib järgmise generat­siooni
segadusesse. Nüüd on ilmu-
; nud Rootsis Helmi Kurrik'u,,Eesti
Rahvarõivad" kordustrükk ja ka ju­ba
Kanadasse saadetud. Jälgime se­da
raamatut ja jääme originaalide
juurde. Raamat maksab Rootsi kroo­nides
347, mis möödunud nädala Ka-'
nada dollari järgi on $98.72 koos saa­tekuluga.
llllllllllllllllllll!SIIIII!llllilllllllllll!lllllllini!B9SIIIIIIIHI!lllin
Ontarios on nüüd maksev uus au­tokindlustuse
seadus, (Cömpulsory
Automobile Insurance Act) mis teeb
auto kindlustamise sunduslikuks.
Alates 1. detsembrist 1979 ei ole ol­nud
võimalik osta mootorsõidukitele
numbripiaate ega pikendus:kleebi-kuid
ilma tsiviilvastutuse kindlustu­seta
(Public Liability and Proberty
Bamage). Alates 1. märtsist 1980, kui
numbriplaatide uuendamine on lõp­penud,
peaksid kõik Ontario auto­sõitjad
olema kindlustatud. Autosõit­jat,
kes seda seadust rikub, võidakse
karistada rahatrahviga $500.— kuni
$2500.—, tema sõiduluba võidakse tü­histada
kuni aastaks ja auto liiklu­sest
kõrvaldada kuni kolmeks kuuks.
Kindlustuse ulatuse alammääraks
on $100.000.— ja kindlustusseltsidel
on keelatud müüa vähemat kindlus­tust.
Seda alammäära tuleb pidada
nõrgaks, kuna alalõpmata loeme: aja­lehtedest
tsiviilnõudmistest liiklus- •
õnnetustes jsüüdiolnute vastu, mis
ulatuvad rriiljonitesse dollaritesse.
Peaks kohus mõistma kahjusaanule
rohkem kahjutasu kui kindlustus ka­tab,
tuleb, autosõitjal yahe ise kinni
maksta, mijs võib tähendada kogu
.varanduse kaotamist ja palga-sisse-tuleku
osaliselt kinnipidamist kas
või terveks eluajaks! Kndlustüsmää-ra
suurendamise preemia on: võrret
des seoses oleva riskiga üsna mini­maalne.
Nii näiteks mafeab keskmi­sel,
rahuldava sõidukogemustega au­tojuhil
kindlustusmäära tõstmine
$500.000-le ainult $15 kuni $20. ja ai­nult
mõne dollari lisamisega saab
sellele viia ühele miljonile.
Uus seadus nõuab autosõitjalt
kindlustuse tõendi alati autos kaa­sas
kandmist ja näeb ette raha­trahvi
kuni $200.—nendele, kes sel­l
e vastu eksivad.
Õnnetuse korral peab autosõitja teis­tel
õnnetusse sattunutele andma
andmeid oma kindlustuse kohta. Kui
keegi esitab ametivõimudele vale
andmeid oma kindlustuse kohta, või
laenutab oma sõiduki kellegile tea­des,,
et sellel ei ole kindlustust, või­dakse
ka seda karistada kuni $2500
rahatrahviga, sõiduloa tühistamise ja
sõiduki garantiiniga. Kuna .kõigil au­tojuhtidel
peab olema kindlustus, ei
tohi kindlustusseltsid keelduda kind­lustust
müümast ühelegi sõiduloaga
Ontario kodanikule. Kehvade ja suu­re
riisikoga autojuhtde kindlustami­seks
on ellu kutsutud uus kindlustus-asutus
n.n. Facility Association, mil­lesse
kuuluvad kõik Ontarios tegut-
• 0
GÄKIUSATU USULIST!
PÄRA!
ENET)
y . Jüri Henno, sündinud 17. septembril 1945. arreteeriti Tallinnas
10. mail 1979. Tema korteris Herzeni tän. 53, krt. 23, konfiskeeriti
läbiotsimisel kirjutusmasin, raamatuid ja masinkirjatrükiseid. Jüri
Henno asjas üiekuulatuile on teatatud, et teda süüdistatakse ille­gaalse
ajakirja ,,Tallinna Teataja'V toimetamises ja levitamises.
Jüri Georgi p, Henno on kasvanud ning oIi<d osaliselt koondatud ajakir-üies
rasketes tingimustes. Ta ema ja ,.Tallinna Teataja",
kasvatas üksinda üles kolm last. Jü­ri
Henno lõpetas 1976. a. Polütehnili-se
Instituudi automaatika ja teleme-haanika
erialal. Töötas tehases ,1,11-
marine", Masinaehitustehases ning.
viimati insenermehaanikuna Teadus­te
Akadeemia Eksperimentaalbioloo­gia
Instituudis. Ta on lahutatud.
Ema Linda Henno on töötav pensio­när,
elab Tallinnas Leineri tän. 26
krt. 2. '
UURIS PIIBLIT
Usutunnistuselt on Jüri Henno
evangeeliumi-kristlane. Ta uuri jär­jekindlalt
Piiblit, olles selle mitu kor­da
läbi lugenud. Töötas 'kuus aastat
Uue Testamendi seletava sõnaraama­tu
-.J(Concordance) koostamiseks. Te­geles
palju noorte usklikega, tehes
•kaasa nende laagrites ja Jalgratta­matkadel.
Omandas laialdasi side­meid
teiste uskkondade usklikega.
Olles kirjandusehuviline, on ta oluli­se
osa oma ajast veetnud raamatuko­gudes,
Valdab võõrkeeli.
sevad kindlustuskompaniid ja milli­ne
viimases hädas kindlustab üks­kõik
kui halva minevikuga autojuhi.
Selle asutuse preemiumid ei ole kel­legi
rahakotile sõbralikud ja teatud
juhtudel tõusevad kuni $2800.— aas­tas.
Ontario, valitsus on aga asunud
kindlale seisukohale, et. kui keegi ei
suuda osta vajalikku autokindlus­tust,
pole tal kä õigust autoga sõita.
On märkimisväärne, et seadus nõuab
'kindlustust igale, 'kes sõidab Ontario
.maanteedel vaatamata, kus ta elab,
• mis eriti oluline silmas pidada Onta­rio
külastajatel.
Ontario oli viimane Kanada pro­vints,
kus oli võimalik autoga sõita
ilma igasuguse kindluseta. Numbri­plaatide
ostmiseks pruukis senini ai­nult
maksta $150— vastavasse eri­fondi
(Motor Vehicle Accident
Claims Funds) ja ka kõige hoolima­tum
ja vastutus tundmatum sõitja
võis igalpool Kanadas ringi kihuta­da
Selliste autojuhtide poolt tekita­tud
õnnetustest tingitud kahjud ta­sus
viimasel võimalusel eelpoolmai­nitud
erikapitaly äga igaüks, kes on
kindlustamata autojuhiga õnnetusse
sattunud teab, kui palju asjaõiendust
kahjude tagasisaamine tingis. Onta­rio
kaubandus ja tarbijate minister
F. Drea arvestuste kohaselt oli senini
Ontarios ligi pool miljoni kindlusta­mata
autosõitjat, kelledest ainult
42.000 olid ausalt maksnud nõutud
jl50';—. Uue seadusega loodetakse
see arv viia alla 150.000-le, mis tä­hendab,
et
. igal meist oe ikkagi veel võimalus
õnnetusse sattuda kindlustamata
autosõitjaga.
Seaduserikkujaid leidub alati, turis­tidel
ei pruugi olla kindlustust ja va-rastatud
autod loetakse automaat­selt
kindlustamatuks. Vahe seisab,
et alates 1. märtsist k.a. maksab sel­lisel
juhul kahjutasu sõitja! oma
kindlustusselts ja uued kindlustuspo­liisid
katavad ka kaasasõitjat^ vigas-
' tüsed ja kahjud. Sama mafeab ka
olukordadel kus õnnetuse tekitaja
paneb plehku (hit and run). fOn ar­vata
et tsiviilvastutuse (PL and PD)
kindlustuse preemiad uue seaduse
tõttu veidi suurenevad, aga see ei to­hiks
keskriiiselt mitte ületada $4.—
^uni $6.—. Mis puutub auto kindlus­tamisesse
varguse, kokkupõrke, põle-m
ise, loodusõnnetuste, jne. vastu,
'siis ei too1 uus seadus selles osas min-oeid
muudatusi ja autoomanikul
Jääb vabadus nagu senini seda kas
osta või mitte osta. Ontario valitsu-
. Jüri. Henno •
Jüri Hennol on arenenud ja erk
rahvustunne. Ta tunneb muret eesti
rahva praeguse olukorra ja trööstitu
tulevikuväljavaadete päräsf. Ta tegi
suurt tood pröhvetii^ke kuulutuste
uurimisel, et otsida eesti rahva tra^
göödia sügavamaid põhjusj/Täei ole
iial kaotanud usku eesti rahva pare­masse
tulevikku. £
Läbiotsimist Jüri Henno korteris
on teostatud väga põhjalikult, on kis­tud
lahti isegi põrandakate, Läbiotsi­misel
konfiskeeriti suur hulk väär­tuslikku
kirjandust,^ teistele isiku­tele
kuuluvat. Võimude viha on kut­sunud
välja tema prohvetlikud kl**
lutused ja rahvuslikud kirjutised,
mis ilmusid pseudonüümide Koidu-kuulutaja,
Tõrvik, Ärataja j.t. all
EiroopQ kogemustega
rätsep õmbleb
meestele ja naistele
— KOSTÜÜMID-
— MANTLID
kvaliteet materjalid
1 Riverview Gardens (Bloor-Jane
Subway Stn.) Toronto, Ont. M6S 4E4.
Tel. 416/769-9535
Rudi H. Schrieider
tn II rmiiiiTn II I I II II I I n II I I n II III m i i n i m um •1111111111111111111111111111111
30. jaan. aktsia hind P1.74
145 King Street West, Süite 190®,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
se rahuldamata nõudmiste tagavara-kapitai
jääb samuti edasi töötama ja
sellest saavad 'kahjutasu need süü­tud
liiklusõnnetuste ohvrid, kel kui-;
dägi ei ole võimalik kahjutasu nõu­da
kindlustuseltsidelt, nagu vigasta­da
saanud jalakäijad/lapsed, jne.
kus õnnetuses süüdi olnud sõitja lah­kub
õnnetüsköhast. Uus seadus
peaks Ontario maanteed tegema mei­le.
kõigile õnnetuste mõttes kindla­maks
ja samuti Õnnetustest tingitud
kahjude tagasisaamise lihtsamaks. ja
kiiremaks.
.Uue seaduse kohta igasuguse täien­dava
informatsiooni saamiseks ori
arusaadavalt parimaks köhaks meie
oma kindlustus-agent. Informatsioo­ni
saab aga ka:
1) Kanada Kindlustusbüroolt, 181
University Ave. Toronto M5H 3M7.
Telefon (416) 362-2031.
2) Tarbijate- ja Kaubandusminis­teeriumi
informatsiooni keskusest,
555 Yonge St. Toronto, M7A- 2H6. Te­lefon:
.(416) 963-1111. v
: Kuigi Jüri Henno arreteeriti 10,
mail, sai ta ema korduvate pealekäi­miste
järele alles erine jaanipäeva
teada,s/milles poeg^: süüdistatakse.
Süüdistus olevat kriminaalkoodeksi
par. 194-1 järgi Mõukogüde riiklikku
või ühiskondlikku korda halvustava­te
teadvalt valede väljamõeldiste le­vitamise
pärast, See süüdistus näeb
ette kuni kolm aastat paranduslikke
töid.
Jüri Henno on ülekuulamiste! jää­nud
kindlaks ega ole kedagi teisi väl­ja
andnud. Tema koguduse liikmed
on teda majanduslikult toetanud.
Jüri Henno süüdistusasi pidi kohtus
tulema arutusele juulis, kuid siis võt­tis
protsess uue pöörde. Juba -varem
kõneldi Jüri Henno kohta, et ta on
saanud psühhiaatrilist ravi ja karde­ti,
et teda võib tabada Sven Kreegi
kohutav saatus. Hiljem arstid siiski
leidsid, et ta on vastutusvõimeline.
Siis tuli .prokuratuuri uus kava: Jüri
- Henno tunnistatakse haigeks ja vas­tutusvõimetuks,
sest ta vaikib ega
anna mingeid tunnistusi. Kohus pidi
tulema kinnine ja' Jüri Henno anta­ma
vabaks, jättes ta ema vastutusele.
Ta pidavat kodunt e.nd ravimas käi­ma.
Sellise tehingu olevat adv. Elias
läbi viinud.
Olevat ka lubatud, et J. Henno
saab oma „Concordance" tööd edasi
teha ja osa konfiskeeritud materjale
on emale tagasi antud. Kõigist sel­lest
kästavat pidada saladust ja vai­kust.:..
:
Kas Jüri Henno tõesti vabaks lasti
ja mis temast edasi sai, selle kohta ei
ole vabasse maailma seni saabunud
teateid.
llllllllllllllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllllilllllllllilllllllilläl
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused ja testamendi-pärandused
' on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
EESTI MAJA, ?58 Broadview Ave.
Toronto, Ont M4K 2R^
SfffffiiifEiffiiffffifiiffiiiiiiiiiiiiifffiifffiiiiififififiiiifiiiiiifiiiiiiiiff^
1 ni asemel
2®. augustil 1979 mõisteti Narvas
elav Viktor Matvejuk okupatsiooni-kohtu
poolt Eesti NSV kriminaalkoo­deksi
§ 78 järgi kaheks aastaks sun­nitööle
„sõjaväeteenistusest kõrvale­hoidumise"
parast.
Viktor Matvejuki isa Stepan, kes
on evangeelsete kristlike baptistide
kiriku presbüter Narvas, elukohaga
Jõe tänav 32a-l, taotles koos perekon­naga
luba N. Liidust emigreerimi­seks.
Seoses sellega taotles kutsealu­se
vanuses olev poeg Viktor 18. ap-sillil
sõjaväeteenistusse, kutsumise
edasilükkamist. Seda talle ka suuli­selt
lubati. 9. mail oli Matvejukkide
majas tulekahju, mille juures Viktor
Matvejuk sai põletushaavu. Järgmi­sel
päeval teatati Matvejukkidele, et
emigreerumisluba ei saa. Samal aj ai
anti Viktorile kutse sõjaväeteenistus­se
ilmumiseks. Viktor keeldus kutset
vastu võtmast; 8. juulil anti asi edasi
prokuratuuri, mille järele nii isale
kui pojale hakati avaldama survet,
lubadusega asi lõpetada, kui nad
nõustuvad KGB-ga koostööd tegema.
Matvejukid keeldusid sellest tehin­gust.
•
Viktor Matvejuk asub olemasole­vail
andmeil Tallinna vangilaagris
ITK nr. 5 (vangilaagri ülem major
Kitajev) aadressil Tisleri tänav 31a.
KGB kiusab taga Viktori isa Stepan
Matvejukki, ähvardades koostööga
mitte nõustudes muuta poja vangis-tustingimusi
halvemaks. Viktor Mat-vejukile
on soovitav kirjutada järg­misel
poliitvangide kesksel aadressil:
USSR, Moskva, Uchrezhdenie p/ya^
5110/1, Matveyuk, Viktor,
1 Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Abistamiskeskus pöördub eesti or­ganisatsioonide,
koguduste ja üksik­isikute
poole üleskutsega Viktor Mat­vejuki
hooldusele võtmiseks. Höoldu-se
küsimuses võtta ühendus Kanada .
osas Eesti Vangistatud. Vabadusvõit­lejate
Abistamise Toimkonnaga aad­ressil:
Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ontario M4K
2R6. '
SPORDIMÄNGrUD, nagu hoki ja
squash, oii põnevad ja hoiavad män­gija
vormis. Aga vaadake ette! Hooga
lendav ketas või pall võivad vigasta­da
silmi ja võtta nägemise jäädavalt.
Kandke kaitseprille ja vastavat silmi
kaitsevat Varustust.
Lähemaks informatsiooniks pöördu­ge
kohaliku pimedate abi asutuse
(The Canadian National Institute For
The Blind — CNIB) poole.
ii
1
I
1
14
'ii
i/yi
S
f:.i
• fWU
il
•fcf
••id
m
xm
„Meie Elul
Lei
VAST1
Kl
TORO
10
Pühapž
10.15 hoi
Kell U
leb dr.
luansaml
Kell 6
Kõne Ä.
Krabi.
Saj<
: NEW
Eesti
Hilton
400 osa\
saatesõi
teadusta
list osa
kauaaeg|
sopran
nuga sa|
Heinz
maks j|
aga see
!il oleval
millal
olnud
järgnes
koos la j
„Meestej
mas isal
Katrin
kooriju!
Buffalol
bisõidu]
Mfceslai
^Äiõ Ro{
Leesmel
Tralla
Jerseys |
Järvit,
sele tej
ga tab|
seetõtti
seid iei
Noori
ku viil
USA-pc
daadiki
sega
ma hai
tar, kej
vuses.
ja Koi
limine
peatse,!
aparaal
Madis,|
E. Vej
kaasmi
HEI
tunni
näidei
gan"
Anton
munuc
kirjuu
}e sooi
Kapul
jaks o|
Jüri
Kava 1-1
v Juulai
vha K<
Vauhl
raadi(
Klas j |
kestrii
Koi
EKI
?ühi
Tartu
jekon
de Lil
vait vi
eoni 6|
le ph
Sui, 2.1
tert—il
last.
jaks II
Lool
turniii
osavõi