Meie Elu = Our life, February 7, 1980

              • M M
i i
aps,™
mm ms.
1 l i
f•BNsfiH&fhtlBn S H
rat
issi
m
i i
NELJAPÄEVAL, '7. VEEBRUARIL - THURSDAY, .TOBRUARY 7 „Meie Elu" nr. 6 (1564)
Flora -MacDonatd
kõneleb protesti-demonstratsioonil
< ' • * • ' t-t «^t * ><{• , >, ä
'.'Viwwwwyiwi
Eestlasi minister S. E. Paproskile korraldatud vaštüvõtull 9. jaanuaril Torontos Ukraina majas,
sakult•—• Eesti Liit Kanadas esimees^ Vello Hubel, Kanada mitmekültuurilisüse minister Steveh
Faproski, Toronto ÜHkooli Community Relation Co-ordin^ „Meie Elu"
.kaastööline August Nõmmik ja;'Eestlaste. Kesknõukogu K^
Balti Liidu korraldusel peeti'Toronto Eesti Majas valimiseelne'
selgituskoosolek neljapäeval, 31. jaan. Poliitiliste parteide esinda­jatena
ning kandidaatidena olid kohal MiloVad Novic (iseseisev),
Michael Clar|ce ja Robin Richardson (konservatiivid), Philip Dean
Gigantes (liberaal), Vince Ouerend ja Grant Cassidy (uüs-demo-kraadid).
Laudkonna teise poole moodustasid Balti Liidu esinda­jad,
kes esitasid küsimusi. Sinna kuulusid L. Leivat ja M. Epner
(eesti), T. Krönbergs ^a L. Lükss (lati) ja Ä. Juzukenis (leedu).
Moderaatoriks oli kutsutud leedulanna Joana Küraš .Hamiltonist.
Selgitamisel olid parteide seisuko­had
mitmekültuurilisüse jä immi-
. gratsiooni alal. Tegelikult küsijad ja
vastajad tegelesid rohkem välispolik
tiliste küsimustega,, kuna need tõu­sid
. esiplaanile N. Liidu sõjalise in­terventsiooni
tõttu Afganistanis.
Kõik kandidaadid pooldasid USA
.'Kindla poliifika toetamist N. Liidu
suhtes^ ai iult NDP esindaja arvas, et
tema pariei. on selle koha pealt vähe
soft — see tähendab.'et-ei ole võtnud
kindlat seisukohta, kuid läheb USA:
hoiakuga kaasa.
Teine põnevam punkt oli abi and­mine
majanduslikul alal kommunist­liku
diktatuuri maadele, kes tihti on
vaenulikud Kanada vastu..Kõik, väl­jaarvatud
lib., olid Kanada välismi-
4 nistri seisukoha poolt, et majandus­likku1'
abi tuleb anda vaid Kanadale
sõbralikele riikidele. Lib. kandidaat
Gigantes oli arvamisel, et abi tuleb
anda igale maale, kus rahvas abi va­jab,
vaatamata kas valitsus on pa-
• rem-või vasakpoolne. Nimetati Käm-bodznat,
kuid , selgitamata jäi, kes
sirina saadetud toitaineid kasutab,
'kas nälgiv rahvas või selle näijutaja,
kommunistlik valitsus.
Sõeluti läbi mitmed küsimused,
kusjuures selgus, et iseseisev M. No­vic
püüdis esineda konservatiividest
veel parempoolsema kandidaadina
Kui ta vastavalt sellele hääli saab,
siis lähevad parempoolsed hääled
pooleks ja liberaalid võidavad.
Liberaalide kandidaadi esimesele
sõnavõtule järgnesid vahelehüüded
'kuulajaskonnast ja temale ei aplo­deeritud
kui ta avaldas sama seisu­kohta,
kui konservatiivide esindaja,
kellele aplodeeriti. Sellest ta järel­das,
et kuulajaskond on tulnud koos-.
. olekule, liberaalide vastaselt hääles­tatult
ja võttis sõjaka tooni oma sei­sukohtade
selgitamisel. Hiljem teda
informeeriti teadustaja poolt, et
baltlaste seas' liberaale ei ole mitte
vähem kui läbilõike kanadlaste seas.
Kui sõna anti vabaks, siis oli mit­meid
sõnavõtte lätlaste, poolt Eest­lastest
võttis sõna hr; Nüüd, Tema
küsimus oli nii pikk, et tuli tükelda­da
ja vastajate,! oli tööd seletuse
andmisel.
Eesti Majändusklubi ball, mis aas­tate
kestel olnud meie seltskondliku
tegevuse esinduslikuks kõrgpunktiks
tõotab ka tänavu, kujuneda vääri­kaks.
Seekord toimub see laupäeval,
9. veebruaril „Plaza 2" hotelli balli-ruumis,
90 Bloor Str. East, algusega
kl. 7 õ. Kokteil-tunnile järgneb õh­tusöök
veinidega mustlasmuusika
kõlades. .Eeskavalises osas üllatab
ballikülalisi perekond Laikveede an­sambel
— Õnne ja tütred lauluga- ja
Ouido muusikaga. Tantsuks mängib
hästituntud Bill Berle kapell, kes on
Royal Aleksandra teatri muusikadi­rektoriks.
Nagu korraldajad märgivad on hu­vi
balli vastu suur ja ruum piiratud.
Soovitatakse rutata laudkondade
moodustamisega, milleks võtta ühen­dus
tänase lehe esikülje kuulutuses
antud telefonidel.
NÕUTAKSE VABADUST
KÕIKIDELE IKESTATU1D
RAHVASTELE
Laupäeval, 9. veebruaril kell 2 päe­val
korraldatakse Toronto Raekoja
ees seitsme kommunismivastase rah­vusgrupi
poolt suurem protestide-monstratsioon
Nõukogude Liidu im­perialistlike
agressioonide vastu Eu­roopas
ja mujal. Protestikokkutulek
toimub balti rahvaste, poola tsheh-hoslovakkia,
ukraina ja ungari rah­vusgruppide
koostööl. Kuna Vene in­vasioon
Afganistani on praegu üle­maailmselt
päevakorral, tahetakse
demonstratsiooniga Kanada avalik­kuse
tähelepanu juhtida ka Nõuko­gude
Liidu agressioonidele Balti rii­kides,
Ungaris, Tshehhoslovakkias ja
mujal.
Protestidemonstratsioonil on sõna
võtma kutsutud Kanada erakondade
esindajad. Konservatiivide poolt on
teatatud, et kõnelema tuleb välismi­nister
Flora MacDonald. Teiste era­kondade
poolt sõnavõttudega esine­jad
olid nädala algul veel lahtised.
Palvuse demonstratsiooni algul peab
üks Toronto piiskop.
Protestidemonstratsioohi juhtmõt­teks
bn ,?Vabadust kõikidele ikesta-tud
rahvastele!" Sissejuhatav sõna­võtt
on seitsme rahvusgrupi koostöö
komitee esimehelt dr. L. Lukss'ilt.
Teadustajaks on EKN abiesimees L.
Leivat. Demonstratsioonil võetakse
vastu päevakohane resolutsioon, mis
saadetakse Kanada valitsusele ja
erakondade juhtidele.
Demonstratsiooni korraldajad loo­davad
rahvusgruppide liikmete arvu­kale
osavõtule. Praegu on aeg tuua
ette Nõukogude Liidu rohked vägi-vallaaktsioonid
ja nõuda vabadusi
kõikidele ikestatud rahvastele.
Sopran Marika Krabi ja bariton Peter t Hanslep esinesid Toronto
Eesti Baptisti koguduse muusikaõhtul juubeliürituste sarjas; Laul­jad
esitasid ulatusliku kava vaimulikust heliloomingust. Klaveril
saatis Charles Kipper.
Marika Krabi õpib laulmist Megan Rutledge'1 juures. Tema
onu Peter Hanslep oh õppinud Toronto konservatooriumis ja
omandanud USA-s muusikaõpetaja kutse ja asub Minneapolises.
" ' i Foto• Ilme Lillevars
0
Iga uus ..MEIE ELU" tellija
sa sisukamale ajalehele.
ioSster
Ungarlasest kirjastaja Welleri kut­sel
toimus laupäeval, 2. veebruaril
pressikonverents, kus selgitusi andis
väliskaubanduse minister ? Michäe?
Wilson. Kokkutulekust võttis osa
umbes 20 Toronto etniliste ajalehte­de
ja rahvusgruppide esindajat.
Minister oma sõnavõtus selgitas
detsembri kuus valitsuse poolt esi­tatud
riigi-eelarvet, mille sihiks oli
Kanada lubamatult suureks paisu­nud
riigivõlgade ja eelmise valitsuse
ajal tekkinud puudujääkide ja nende
protsentide vahendamine. ^
Ajalehtede esindajate poolt esitati
ministrile arvukalt küsimusi ja ka
kriitilisi kommentaare. Küsimusele,
miks peatati etnilistele ajalehtedele
Ottawa valitsuse poolt kuulutuste
andmine, vastas minister M. Wilson,
et f liberaalide valitsuse poolt etnilis­tele
ajalehtedele tasuliste toetus-kuu-lutuste
jaotamise süsteem oli eba­õiglane.
Uue Ija parema süsteemi väl­jatöötamine
olevat võtnud hulk ae­ga.
Majandusministri John Crosbie
eelarves olnud selleks ette' nähtud
umbes $500,000, mis oleks tunduvaft
suurem kui eelmise valitsuse ajal.!
Minister lisas, et hiljuti moodus-iati
Torontos temale alluv uus kuu­lutusi
jaotavj keskus, mille kaudu ka
mitmekültuurilisüse toetused võivad
• suureneda, kui nende partei peale
l. veebruarit valitsema jääb.
„Meie Elu" esindaja juhtis minist­ri
tähelepanu sellele, et sellest pressi­konverentsil
on esindatud ajalehtede
kaudu umbes
Torontos, kellest umbes 2Ö0,00Ü on
valimistel hääleõiguslikud. Euroopa
päritoluga pagulasrahvaste ajalehte­de
lugejaid on kokku üle 1,000,000
hääletaja. Neist suurem enamus an­navad
oma hääle kandidaatidele, kel­le
partei kindlustab kõige tugevama
Nõukogude Vene agressiooni vastase
poliitika, aktiivselt toetab rahvaste
enesemääramise õigust iseseisvu­sele
ka Ida-Euroopas, organiseerib
Moskva olümpiaadi boikoteerimist
jne. Minister oma vastuses toetas
kõiki neid seisukohti ja lubas sam­me
astuda, et nende valitsus seda kä
teeks.
Pakistaiüaste ajalehe toimetaja oli
huvitatud kas praegune valitsus ka­vatseb
toetust suurendada umbes
ühe miljonile põgenikule Pakistanis,
kellest enamus tulnud Afganistanist.
M. Wilson andis sellele jaatava vas­tuse
ja märkis, et Kanada välismi­nister
Flora MacDonald bn Kanadale
vaenulike riikide toetamise lõpeta­nud.
Edaspidi saavad suuremaid toe­tusi
Kanadale sõbralikudi riigid, eriti
kes on Nõuk. Liidu agressiooni ohus.
PUHASTUS
auruga (steamcfeäning)
Helistada ERIK LOKBIK
Hamiltoni Eesti Seltsi peakoosole­kul
valitud uus juhatus jagas ametid
järgmiselt: esimees: Olav Sepp, abi-esimehed:
Hanno Bohl ja Toomas
Eichenbaum, laekur — Maks Per-tefis,
abilaekur ja varahoidja — Ar­nold.
Pille/sekretär — Leo Saar, abi-sekretär
— Hilja Maripu.
Esindajateks Eesti Liit Kanadas:
Olav Sepp, Hilja. Maripu, Leida Nor-met,
Tõnu Tõsine, Toomas Eichen­baum
ja Lüdvig Wahtras.
Esindajateks" Multicultüräl Cen-ter'i:
Toomas Eichenbaum, Hanno
Bohl ja Hilja Maripu . \
Eesindäjateks Eesti Kirjastus Ka­nadas:
Tõnu Tõsine ja Ludvig Waht­ras.
". ••/
H.E.S. Stipendiumi komisjoni:
Olav Sepp, Hanno Bohl ja Jaan Pal-lop.
Esindajateks Seedrjorgu: Carl Äar-laht,
Valdur [ Aasa, Hillar Amolins,
Endel Arro, Hanno Bohl, Arnold
Bohl, Toomas Eichenbaum, Arnold
Himma, August Jurs, Ferdinand Ka­se,
Ferdinand Koger, Toomas Koger,
Olaf Kopviilem, Aleksander Kübar!
Viima Landers, Aksel Lepp, Albert
lepsori, Endel Lindaja, Hilja Mari­pu,
Ants Mälberg; Jaan Müür, Jüri"
Müür, Jaan Pallop; Tiiu Pallop, Agu
Pertens, Maks Pertens, Vello Petras-ka,
Antanas Petraskä, Arnold Pille,
Lembit Ploom, August Pärna, Leida
Normet, Tõnis Nõmmik,. Kaspar Re­bane,
Rein Rutnik, Leo Saar, Olav
Sepp, Maks Suit, Villem Tammer,
Valter Tera, Edgar Tiilen, Härnäld
Toomsalu,; Evald Tutsu, Raimond
Vist ja Ludvig Wahtras;
Seltsi esindajatest kuuluvad Seed-rioru
juhatusse Ferdinand Koger ja
Hillar Amolins. Seedrioru auliikme­teks
on seltsi liikmed Edgar Kink ja
Heino-iPaluveen Revisjoni komisjoni
Edgar Kink j a Albert Lepson.
Eesti Vabariigi 62. aastapäeva tä­histamine
toimub ühiselt E. Ev. Lu-:
teriusu. kogudusega 24. veebruaril
1980. a. kirikus, 18 Victoria Ave. §
Hamilton. -
E. V. aastapäeva jumalateenistus
kell i l hommikul.
-Kohe peale jumalateenistust sa­mas
kirikus Aktus Vabadussõja vete­ranide
austamine. Stipendiumite üle­andmine.
Aktusekõne- Laas Leivat
Torontost. :
Organisatsioonide esindajate
koosolek toimus Eesti Majas esmas­päeval,
28. jaanuaril T.E.S. Juhatuse
algatusel, et ühiselt koostada E. V.
aastapäeva piduliku aktuse kava ja
arutleda aktuse korraldamisega seo-sesolevaid
küsimusi. Koosolekut ju-hatas
T . E . Seltsi esimees V. Pool­saar
ja protokollis Leida Pajur.
' Eelmisel Organisatsioonide esinda­jate
koosolekul soovitati aktuse ruu­miks
varuda Lawrence Park Colle-giate'i
teatrisaal. Kahjuks ei õnnes­tunud
neid ruume saada ning tuli
jääda Toronto Ülikooli aula (Cönvo-cation
Hall) juurde, kus tagatisena
ka vastav sissemaks tehtud.
Aktuse kõnelejaks tulekuks • on
nõusoleku andnud Sihtasutus Eesti
Päevad Kanadas esimees Tõnu Tõsi­ne.
Teadustajaks on lubanud olla
Jaak Kivik.
Kava koostamisel otsustati võtta
' raamkavaks eelmise aasta kava: Ava­mängule
„Estonia" Orkestrilt, järg-,
neb lippude sissetulek, meditatsioon,
palve — (õp. A. Taul). langenute mä­lestamine
— (T.V.Ü. esimees H? K i ­vi
), tervitused väliskülalistele ja
eestlastele Kanadas — (E. V. aupea-;
konsul Kanadas I. Heinsoo), öreli-soolo
— (J. Kivik), aktusekõne — (t.
Tõsine), proklamatsioon — (Eestis
vangistatud vabadusvõitlejate aasta
väljakuulutamine — U. Petersoo),
tervitused, muusikalised ettekanded,
Eesti hümn ja lippude lahkumine.
Aktuse muusikalise osa raames
esinevad „Estonia" Orkester, T.E. Se­gakoor,
Noortekoor „Lootus" ja Va-nemgaidide
koor U. Kooki juhatusel
ja koordineerimisel: •
Läbirääkimistel soovitati kavaraa-matusse
panna lühikene ingliskeelne
artikkel Vabadusristist. ;
Tartu rahu allakirjutamisest möö­dus
2. veebruaril 60 aastat. Selle päe­va
tähistamiseks EKN koos Toronto
Võitlejate Ühinguga korraldas vasta­va
aktuse Toronto Eesti Majas. Kõ­nelesid
EKN esimees Udo Petersoo,
Juriidilise komisjoni esimees August
Kala, Väliskomisjoni esimees Laas
Leivat ja Toronto V. Ü. esimees
Hans Kivi. Solist Tamara Norheim,
klaveril saatis tütar Heli Liina.
Udo Petersoo sissejuhatavas sõna­võtus
märkis, \et rahuleping, millele
alla kirjutati fTartus 2. veebr. 1920.
a. on veel kehtiv^ kuigi venelased se­da
hiljem murdsid. Tartu JRahulepin- j
guga Liit Tunnistas Eesti iseseis-:'
vaks riigiks ja Eesti pii, kui suverää­ne
riik Rahvaste Liidu liige. See an­nab
meile juriidilise õiguse olla LRO
liige, mrda kindlasti tuleb hakata
taotlema, nüüd, kus opositsioon N.
Liidu vastu on suurenemas.
. EESTI OLI ESIMENE
: August Kala, ülevaates maailmapo­liitilisest
olukorrast, tõi esile seda, et
Eesti oli iseseisvatest Higidest esiv
mene, kelle N. Liit okupeeris. Viima­seks
oli Afganistan. Eesti okupeeri­mise
ajal vaba maailm jäi külmaks
pealtvaatajaks, Afganistani okupeeri­misele,
j ärgries N. Liidu terav hukka-,
mõistmine ja sanktsioonide kasuta­misele
võtmise küsimus. LRO liik­mesriikidest
104 mõistsid hukka N.
Liidu tegevuse ja ainult 18 nukuva-litsust,
keda N. Liit toetab, ei teinud
seda. Lisaks sellele 25 moslemiusu-list
maad moodustasid ühise rinde.
N. Liidu vastu. See rinne on eriti olu­line,
sest. kommunismi võimule . tu­lekul
oli N. Liidus 30 miljonit mosle­mit.
Neile ei meeldinud kommunist­lik
kord ja kommunistid mõrvasid
nendest 10 miljonit, enne kui mosle­mid
rahunesid. Seda ei ole moslemid
unustanud Lähis-Idas, •
N. Liidu sisemine kord on korrupt,
terror on piiritu ja okupeeritud rah­vad
ootavad momenti, mil saaks va­baneda
sellest terrorist., USA relvas­tuse
uus programm annab lootust, et
N. Liidu suhtes võetakse kindlam
hoiak.
RÕHK VÄLlSPOLIiTIKAL
Järgnevalt Tamara Norheim laulis
neli laulu, klaveril saatis tütar Heli
Liina.
Laas Leivat aktuaalsete päevaküsi­muste
all juhtis tähelepanu sellele,
et. käimasolevas valimiskampaanias
rõhk on asetatud välispoliitilisele
olukorrale. Konservatiividel on kin­del
hoiak N. Liidu suhtes ja neid on
põhjust toetada. Teised parteid soo­vitavad
Kanadale ..iseseisvat" polii­tikat,
mis tahendab ÜSA mitte toe-
Itamist N. Liidu vastases hoiakus.
See1 tuleks ainult kasuks N. Liidule.
Hans Kivi aktuse lõppsõnas tänas
kõnelejaid ettekannete eest ja pr.
Norheimi ilusate laulude eest. Aktus
lõppes hümni lauluga.
Hoogne saarlaste
ieva-griklaf
Kõikideks kindlustusteks
LATER&CÖ.
Üle 70 liikme oli tulnud peakoos­olekule,
kus arutati Väncouveri lute­ri
koguduse tegevust ja tuleviku
plaane jaanuari vaimsel pühapäeval.
Koosolekut juhatas koguduse esi­mees
Rudolf Oli jum, protokollis kir­jatoimetaja
Hilda Joasalu. '
Nagu õpetaja Thomas Vaga; aasta­aruandest
selgus, on koguduses 258
leibkonda kokku 578 liikmega. Õige
järjekindel on kirikus käimine.
Keskmiselt on kirikuliste arv püha­päeviti
105. Peaaegu kunagi ei ole ki­rikus
alla 100 inimese.
Koguduse majanduslik seis on kind­lal
alusel. Annetusi on tulnud kokku
aasta jooksul üle 52.000 dollari. Sel­lest
on läinud mitmesugustesse eri­fondidesse
ligi 8000.— dollarit ja üle­jäänud
summa on läinud jooksvaiks
kuludeks. Annetuste summa üksiku
1482 Bathurst St.,
Toronto M5P 3111
tel.-:.-653.-7815 ja 653-7816
leibkonna kohta kõigub
kuni 1200 dollarini. Kõig
annetusi on olnud 50—100 dollari
dollarist
rohkem
suuruses ühe leibkonna kohta aastas.
Koguduse laekur Albert Krug oli esi­tanud
õige üksikasjaliku aruande ka
kõigi väljaminekute kohta.
Koosolekul arutati pikemalt kiriku
•juurdeehituse küsimust. Kuna hoone
kuulub vormiliselt Eesti Kirikufon­dile,
siis ei saa kogudus omal algatu­sel
midagi ette võtta. Asi tuleb uues­ti
arutusele Kirikufondi peakoosole­kul.
Kogudusel on ehitusfondis 10.000
dollarit. Tarvis' oleks hoonet piken­dada,
ja ehitada kantseleiruüm.
. Koguduse juhatus valiti tagasi en­dises
koosseisus.Esimees R. Oli jum
on seda ametit pidanud juba 8 aas­tat.-
Kaua aega on töötanud ka teised
juhatuse liikmed. Uueks nõukogu
liikmeks valiti Tarmo Viitre, kes
kuulub nooremasse põlve.
Möödunud laupäeval täitus Eesti
Maja suur saal saarlastest ja nende
külalistest, kes olid kogunenud .tava­kohasele
küünlapäeva-peole. 1
Juba varakult olid kohal saali kor­raldamas
ühingu juhatuse liikmed
eesotsas saarlaste „pealiku" Ärni
Käärid! ja tema abi hr. Rosin'ga.
Peo alustas avatantsuga ühingu
esimees oma kunstnikust abikaasaga
V. Gustavsoni orkestri helide saatel.
Peagi oli avar tantsupõrand tantsija­tega
läidetud.
Eeskavalises osas Kai Käärid esi­tas
oma tüdrukutega koomilise tant­su
„Kabaree ööklubi 20-ndates aasta­tes".
Tantsisid: Eve Lilleorg, Ene
kirsipuu, Merike Toomes ja Silvia
Birk.
See oli saarlaste 25. küünlapäeva
pidu Kanadas. Esimene pidu peeti
25. a. tagasi Poola Majas, millest võt­tis
osa üle 600-ja inimese. Sel peol
oli külalisi poolevõrra vähem.
Peosaali oli dekoreerinud hr. Pint-son.
Kell 10 õhtul lõhkes lae all suur
õhupall paisates laiali arvukalt pisi­kesi
palukesi. Peoliste hulgas viibis
ka kaks sünnipäeva last, Taara hool­duskodu
omanik Gaby Bajin ja
Hiiumaa mees Rein Hõlsmer. Neile
lauldi sünnipäevalaulu. Loteriil oli
palju-võite ja õnnelikke võitjaid.
Saaremaa õllekapa eest pakuti
enampakkumisel 40 dollarit ja selle
omas hr. Hohmari.
Saarlaste Ühingu esimees Ä. Kää­rid
oma lühikeses sõnavõtus tänas
peol isi ja esinejaid. Pärast seda or­kester
m.ängis „Me isad.ja emad on
saarlased, meretuuled me' mängu
kaaslased". Laulu on seitse salmi jä
see lõpeb: „ümber saare käib igave­ne
lainte mäng, saarel kindlalt seisab
me sõprusring. Kallis kodusaar, sul­le
me alätr truud, su noored, kes me­retuules
sirgunud". Laulu on loonud
Saaremaa gaidide juht pr. Klaas.
Külaliste lauas oli näha Saarlaste
Ühingu endist esimeest Robert
Kreem' abikaasaga, eelviimast esi­meest
K. Ots'a abikaasaga; mulkide
.'.pealikud" J. Vihmal abikaasaga j.t.
•V-.? " / V " ' / , ' . : : J. S-gi •
•><i»( K I IM ><^i>4i^v<s>i)<ii><Mn><»4aM><D^K«wHa^>OM>«c^
CNIB
vabatahtlikul töötajad koguvad
annetusi, õpetavad käsitöid, aitavad
puuduliku nägemisega inimesi nende
kodudes, kirjutavad ümber õpperaa­matuid
pimedatele õpilastele, treeni­vad
sportlasi, kirjutavad masinal,
juhivad autot ja annavad hulga teisi
teenuseid. Kui tahate kaasa aidata,
teatage endast kohalikule pimedate
abi (CNIB) asutusele. •
Jele Elu'
Inglise
covl
Moira B(
se,': teenis
Ta kirjuti
viisidisf mj
rik ja klooj
16. sajandil
põhja-läänel
liku jargisi(
prelaat ide
Koor lauiisl
raali", kiril
ja sealt valj
piiskopid
hõbeda.si ki
vahaküünli
sid liturgilil
hoidis koil
taldrikut,
] kandes kii
Nende (pn
kalt 80-aa;
metropoliitl
habemesa
Kui seis il
kirik Petsel
vii erinev
võttes osal
vähe. muu
siis see õlil
de Liidus,
mus bolshl
2000 USK1
Täiendu;
naisajakir
lateenistusl
siinkohal
maal, Kes|
leb peamh
ga'Veneni*
riie „Chr|
USS.R 197f
hatuses öj
leeritud kil
tu on vaidl
me kindla
. gid!) hõb
paljud nei
samas: „J|
SahharovJ
— vange|
kindlasti
liste veen<
kogunemh
ei ole miil
tud, võida)
rublaga, j)
jnisega isi
kult meil
(tavaliselll
sades.—
sionäärid(
6000 PROl
Inglise
Telegraph|
ainel: „K(
vene õigej
nistus tol
Lauljad
Petseris
koor kooj
•te töö al{
nädalane
haku aukl
Toimunul
JLimafatoi
. sed) vali
guks
kloostri
Hm-