Meie Elu = Our life, February 7, 1980

              NELJAPÄEVAL,.?. „Meie Elu" nr, ;6 (8564) 1980
tarnas
nMEIE
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Hoüse, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont
M4K2R6 —
Toimetajad: H. Rebane ja S. yeidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J,,
USA. Tel. (201) 262-0773.
'..MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asul. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cariada.—Tel. 466-0951. '
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p l , esrriasp. ja heljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas — 1 a. $27.00, 6 k. $14.50, 3 k.
S9.Ö0; USA-sse — 1 a. $29.00.6 k.$ 15.50,3 k. 9.50. Ülemere-maadesse
: 1 a . $33.00, 6 k. $17.00, 3 k. $10.00. Kiripostilisä
-Kanadas 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
üSA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere-maadesse:
l a . $32.75, 6 k. $16.40,
Üksiknumber -—.50^.
Kuulutušhinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $4.00, teks­tis
S3-.75,kuulutuste küljel $3.50.
štf evahef use korras
:i!lil!|[|l!il!!il!llllliil[!illll!llll!in
Oleme sisse sõitnud „kuldses§e ;
aega". Unts seda kollast metalli ker-kis
-juba 850.— dollarile, kuigi siis
jälle langes. Küll ta tõuseb uuesti,
kui asjad endiselt edasi arenevad.
„Kuld on rikuemata väärtusega me­tall.
Kujla juurde pöörduvad inime­sed
tagasi majanduslikult ja poliitili­selt
tormistel aegadel", oli kusagil
kirjutatud.
Pole kusagil ette näha, et üks tu­hat
ja kaheksakümnendad aastad
tormiajad lõpetavad. Pigemini lähe­me
vastu arenevale inflatsioonile,
uutele poliitilistele kriisidele ja pa­berraha
ostujõu langusele, võib olla
isegi devalveerimisele. Kuna jkulla-,
palavik' reflekteerib usaldamatust
tuleviku kujunemiste vastu, siis kul­la
hinna meeletu tõus tähendabki
praktiliselt, kuigi mitte ametlikult,
käibel olevate vääringute devalveeri­mist.
Kui president F. D. Roosevelt
1934.. aastal tõstes kuHahinna 20.—
dollarilt 35— dollarile untsilt, siis.
kutsujti-gi seda USA jooksva väärin­gu
devälveerimiselcs.
Nüüdse olukorra on toonud esile
rikaste tööstusmaade (USA, Kanada
j.t.) priiskav eluviis ja valitsuste võl­gu
elamine. Oldii arvamisel, et kui
jätkub ainult raha, siis saab selle
eest kõike. Senini taipasime, et raha
eest ei saa õnne. Nüüd teame,, et
varsti ei saa raha eest ka õli, millest
oleneb palju. Mii siis loodeti õlitoot-
. vatele maadele ja jäeti oma lisaalli-nkad
jä aseainete leidmine kõrvale.
Kuid õli on lõppemas rutem kui osa­ti
arvata hinnalistel ja poliitilistel
põhjustel. Ja dollariväärtüs on läi­nud
alla.
Sellele lisanduvad poliitilised krii­sid
julgustatuna. laane maailma
usust • rahusse. Üksteist aastat libe­raalide
valitsust, vähendas Kanada
reivajüudu ja vanandas varustust,
rääRimata relvajõu moderniseerimi­se
vajadusest. Valitsuse töö katkes­tus
pealesurutud valimiste näol
maksab uue relvastuse tellimiste
äraandmise viivitusena 89 miljonit
dollarit kuus ja kogu interregnümi
kestel 267 miljonit dollarit inflatsi-
. ooni^tel põhjustel. Mis on selle vii-r
vi tuse.poliitiine hind, see vast selgub
tulevikus. >
Et poliitika, majandus ja õli segu­nevad
imeliästi, näeb ka eeltoodud
näidetest. Aga kõige taga öma kan­natustega
on üksikinimene — koda­nik,
kes pole suuteline olnud neid
nähteid ära hoidma. Pangaintresside
tõus laenudelt kuni 15 protsendile on
üks selliseid nähteid. Laenuprotsent
mortgage laenudelt 13*4 kuni W/i
protsendini teeb paljudele elamusoe-tamise
raskeks kui mitte võimatuks.
See omakorda pidurdab ehitustege­vust
ja suurendab töötute arvu.
Mis siis juhtus obligatsioonilaenu-dega,
küsitakse paljude poolt mitme­telt
asjatundjatelt. Vastus on sellele
küsimusele sama raske, kas tuleb sõ­da,
paljuks koormatakse majandust
uute relvade soetamisega ja milli­seid
finantspoliitilisi vahendeid ol­lakse
võimalikel kujunemistel sunni­tud
jälUekordselt rakendama. Suure­mad
tellimised kiirendavad inflatsi­ooni
ja vähendavad vääringu östu-väärtust.
See omakorda sunnib kre­diidi
hinda tõstma, et krediidi või­maldaja
inflatsiooniliste nähete tõt- .
tu otsekahju ei kannataks.
Kuid paistab nii, et otsustavus ja
energia tipus loob energiat ja usal­dust
madalamates eshelonideš. USA
poliitiliste tippude uinuv ja unistav
rahupoliitika viis laiad rahvahulgad
lootuse kaotuseni tuleviku kujune-mištesse.
Majandus kaotas töötahte,
ettevõtete aktsiad langesid ajal, mil
rahvaesindus ja president valitsuse­ga
tammusid teadmatuses paigal.
President Carteri tugevad seisuko­had
Nõukogude Liidu pidurdamiseks
Afganistanis ja edasise agressiooni
puhul ähvardusega sõjaga, süstisid
nagu uue lootussädeme ja kerkis
toetus president Carterile. Sama loo-'
tussädet andsid Kanada peaministri
Joe Clarki ja välisministri Flora
MacDonaldi reaktsioonid Moskva
suunas. See ei tekitanud valijaskon­nas
hirmu sõja ees, Vaid andis uue
julguse\unde. Kas sellest või teistest
teguritest või kõigest kokku reagee­ris
ka aktsiaturg tõusvalt.
Mii siis näeme, et mitte sissesõit
„kuldsesse aega" ja kullahinna tõus
ja kõikumine ei ole rõõmusädemed,
vaid pigemini järelagoonia möödu­nud
otsustamatusele. Hoopis täht­sam
on tööstusmaade julge ja reso­luutne
poliitiline hoiak ja otsustavus
oma huvide kaitsel. See on ainuke
vahend, mis annab inimestele jul­gust
ja võib hilinenult kindlustada
V.
'!HHii;!!l!i!!!l!!!!l!!!ll!!lli:!!ll[||Hli!IHI9H
IISI
LAENUD ^QODSATEL TINGIMUSTEL
KAASMAALASTELE"
Ühenduses on jõud
kinnised 3 a. .... 13%
PERSONA.ALLAENUD .......14.7%
'Per.šoriaallaenud on laenuvõtja surma või jäädava töövõimetuse
Kindutsultud $10,000 ulatuses vastavalt kindlustustingimustele.
ui
Petrof, Bluthner, Forster, j.t.
. Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
Üürimine
house of music Ltd.
553 Queen St. W., Toronto M5.V 2B6,
Ont. W Tel. 363-1966
MEERIKÄ HÄDÄDI
Harya on Eesti, Läti ja Leedu nimed nii sageli kerkinud mass»
meedia lainetusse; kui seoses Afganistani okupeerimisega N. Vene
poolt. Kahjuks on isegi juhtivate eestlaste keskel neid, kes püüa­vad
seletada, et Tartu rahul ei ole enam mingit tähtsust. „Ei olevat
ju mingit rahu enam". Tartu rahu kroonis Vabadussõja võitu, mis
oli Eesti ajaloo kõigi aegade kõige suurem saavutis.
Tartu rahu, mis kuuskümmend
aastat tagasi sõlmitud, bn üks Eesti
ja ka Euroopa ajaloo tähtsamaid do­kumente.
Tartu rahuga ütles Lenini
Venemaa teist korda lahti Eestist. Ja
Lenin on praegu veel kõikide kom­munistide
juures pühakuks.; Eesti •
läks pärast Rootsile kaotusega lõppe­nud
Põhja sõda, aastal 1710 Uusikau­punki
rahulepinguga Vene tsaari
Peeter I ülemvalitsuse alla, kusjuu­res
Eestimaa säilitas väga suured Breslitovski rahulepingu täitmiseks.
Lenini Venemaa; taotles Brestli-tovski
rahuga kaotatud Balti pro­vintse
tagasi vallutada. 28. nov. 1918
algas Vabadussõda, mis kestis 3. jaa­nuarini
1920, vahe rahuni ja Tartu ra­huga
2. veebruaril 1920. a. Lenini Ve­nemaa
loobus pühalikult kõigiks ae­gadeks
Eestimaast ja maksis lisaks
veel 15 miljonit kuldrubla Eesti Va­bariigile.
privileegid, mida kõik vene keisrid
pidasid. Nendest privileegidest said
tulu peamiselt küll Balti rüütelkon-da
kuuluvad aadlikud, kellede,kaudu'
maad valitseti. Balti aadli eesõigu­sed
olid nii suured, et siin võib rää­kida
ainult vene ülemvalitsusest,
sest vene keisrid omasid oma" teiste
hulgaliste tiitlite kõrval ka Eestimaa
suurvürsti tiitli. Vene ülemvalitsus
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka ' kui 1918 aastal. Siis tuli Eestis
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada Jeökku-võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta; avaldamata,
Ma ühinen täiesti K. lugejakirjas,
esitatud soovitusega, et .Tallinna pa­viljon"
peaks ühinema Festival '80-
ga! Mulle ei mahu hõlma alla tead­mine,
et üks isik rikastab iseennast
paljude teiste tasuta töötegemise ar­vel.
Mina ei annetakse sellele otstar­bele
ühtainsatki dollarit, kui muid ja
paremaid võimalusi on olemas.
Samuti üks K.
Ameerika on tänapäeval nii suu°
res hädas nagu hiiglane, kes on jal­gupidi
sattunud soomülkasse või
lendliiva, mis teda vägisi neelata
püüavad. Aga ta on ise sinna astu­nud
oma vabal tahtel jä ainult omal
jõul ja tahtel võib ta sealt vabaneda,
sest tal pole sõpru, kes teda aitaksid,
sest kõik ta sõbrad on olnud rahaga
ostetud ja nüüd, kus Ameerikal on
enda sõrmed põhjas ja pole enam Ja­gada
teistele endises rohkuses, — on
kõik sõbrad" kadunud. Tõelisi sõp­ru
pole Ameerika aga kahjuks mär­ganud.
Nii siis, kuna kõik hädad on enda
tekitatud, ei ole teist rohtu kui ise°
enda ravimine.
Millise raviga tuleks siis peale ha­kata,
või millist rohtu esmajärguli­selt
tarvitada, sellest tahangi siin
kirjutada:
Meie rahakurss on kurjalt kukku­mas
ja sel ei näi lõppu tulevat ja dol­lari
väärtusse, maailma rahanduse
aluspõhjana, on suured mõrad tekki­nud.
Sõja kaotanud riikide rahad do­mineerivad
maailma rahandust ja
määravad dollari väärtust, — selle
dollari väärtust, mis nende vareme J s
majanduse ülesehitas. ,,Kas on see
loomulik ja õige?' „Muidugi mitte!"
Mida peaks siis tegema?
Kõige pealt tuleks öelda vabale
Euroopale/kaasaarvatud ka Rootsi
ja Shveitsi, kes oma naiivsuses loo­davad
ka uues sõjas erapooletuks
jääda, et lapsehoidmine on lõpetatud
või lõpetatakse jalamaid, kui lapsed
(.vaba Euroopa) ei asu 100%-lisele
koostööle lapsehoidjaga (USA-ga).
Neid on rohkem kui venelasi, nad on
palju rikkamad kui Vene või isegi
Ameerika ja nad peaks olema ka.tar­gemad
kui Ameerika, sest nemad on
ju juured, kust Ameerika on võrsu-
; nud ja neil on palju pikem ajalugu.
Kogemusi peaks neil ju ka kümne­kordselt
olema, eriti igasuguste dik­tatuuride
suhtes. Mis on siis põhju­seks,
et nad ei taha sõrmegi liiguta­da
iseenda kaitseks?
MUGAV EUROOPA
Vastus on väga lihtne: Mugav ja
muretu elu ameerika onu rahakoti
ja neid hoidva sõjaväe arvel. NATO
vägedel on 40,000 tanki vähem kui
Warssavi. pakti riikidel, samuti on
palju vähem missileid. Moodsad kau-gemaa
pommilennukid puuduvad
täiesti. Laevastik on väike ja vana­nenud
ja ka sõjavägi väiksem. Lää-ne-
Euroopal peaks ju selge olema, et
nende elud on suuremas hädaohus
kui ameeriklaste elud.' Käitutakse
aga nii, nagu ameeriklaste elud olek­sid
suuremas hädaohus. Vähemalt
Ameerika ise käitub nii. Kui vaba
Euroopa ei taha sellest aru saada, tu­leks
see neile kiiresti ja kategoorili­selt
selgitada. Tuleks öelda, et haka­ku
kohe tasa tegema seda passivat,
mis neil pn relvastuse .alal Venega,
ja kui seda ei tehta, .siis tõmmatak-'
se ameerika väed kohe Euroopast
v ä l j a j a ilma naljata, sest nalja tei-
. nud ja ilmaasjata naernud on Amee­rika
ju üleliigagi. Ameerikal on oma
sõjaväge mujal vaja, näiteks: Pärsia
lahe ümbruskonnas, et toetada väik­seid
sõbralikke riike punase mollus­ki
vastu, et neid ei tabaks Afganista-
, , ni saatus. Ka elimineeriks sõjaväe
omal konverentsil nõudsid venelaste-: Saksamaalt äratoomine, hädasoleva
lahkumist Afganistanist. Detente on d o l i a r i
kestis kuni 1917. a., mil Lenini Vene
maa Brestlitovski rahuga Keiser Vil-lemi
Saksamaale kaotas Eesti ja tei­sed
kaks Balti riiki, Läti ja Leedu.
Balti riigid pidid rahulepingu järele
jääma seniks Saksamaa ülemvalitsu­se
alla, kuni nad suudavad ise ennast
valitseda. 11. Nov. 1918. lahkusid sak­sa
väed Eestist ja Saksa Vabariigi
volinik Vinning andis .Eestimaa valit­semise
Eesti Vabariigi valitsusele üle
TROOJA
Detentele tujuks kohe lõpp "teha,,
sest see ei oie midagi muud kui
moodne T roo ja hobune.
Miks veame vilja Venemaale, kuna
sellest võiks teha puualkohooli, mis
lahendaks bensiinikriisi. Ehk miks ei
anna meie seda vilja nälgivatele sõb­ralikele
rahvastele? Kas siis ei teata,
et näljast, algas Prantsuse revolutsi­oon
ja ainu 11 näig võiks, seda k'\ Ve­nemaal
alata, sest näljane inimene
ei küsi millestki ega kellestki, et aga
süüa saada. Miks hoiame oma odava
jä väga küsitava raha eest viljamüii-giga
kommunismi pukis? Miks lähe­me
Moskva olümpiaadile Venele ka­sulikku
propagandat tegema? Ilma
Ameerikata oleks kogu olümpiaad
pankrotis. Mis kasu on meil nendega
kultuurilisest läbikäimisest, kuna.
nende ainuke kultuur on tapmine ja
tagaajamine ning. rahvaste vabaduse
ja ei ude kägis tärni ne ja vägi stam ine ?
Sellise läbikäimisega tellime om?le
ju ainult amet Ukult ka rj akaupa; spi­oone
kaela. >
•Miks müüme neile tehnilisi saladu­si
ja masinaid, mida nad ise'leiutada
ega leha ei.oska? Kas võivad meie
laevad vabalt.;' sõita/Läänemeres .või;
Soome Lahes? Vaevalt küll. Miks lu­bame
siis nende kalaröövlaevadel,
mis on ühtlasi ka spioonaaz.hi lae-
! vad, tulla otse enda külje alla ja püü­da
ära meie kalameeste eiuülalpida-mise?
Kui jätaksime ära kõik need lollu­sed
ja ütleksime ka oma liiiiastele,
et nad sama teeksid, siis oleks varsü
osad vahetatud jä vankal vesi ahjus.
Ei soovi meie liitlased meie aktsioo­niga
kaasa tulla, siis häda. neile! Las'
kõmmud vallutavad kogu Euroopa;
sest ega-enne punase paradiisi elust
ei taheta aru saada, kui seda oma
turjal proovitud pole.
KOMMUNISM HÄVINEB
SEESPOOLT
ESIMESED. OHVRID
Selle lepingu ja Vabadussõja suu­re
võidu tõttu on Eesti õiguslik olu­kord
praegu erinev ja palju parem,
en­nast
vabaks võidelda; Kuid praegu
on Eestimaa ainult N. Liidu poolt
okupeeritud; Maailma suured ja
võimsad riigid pole senini veel N. Lii­du
omaks Eestimaad ja teisi Balti
riike tunnustanud. Kui Afganista­ni
okupeerimise puhul Liitunud Rah­vaste
Organisatsiooni 104 liiget ai­nult
18 vastu tunnistasid N. Liidu as-ressoriks
ja nõudsid vene vägede lah­kumist
Afganistanist, siis kerkis
LRO-s ja ajakirjanduses üles Eesti
ja Balti riikide okupatsioon. Märgiti,
et Balti riigid olid esimeseks N. Lii­du
agressiooni ohvriks ja Afganistan
oli viimane.
Ligi kolmkümmend moslemi riiki
surnud. USA kinnitas,,et ta kaitseb
Pärsia lahe õlisid oma relvastatud
jõududega. Selleks on USA suur sõ­jalaevastik
Pärsia lahes. USA kõrval
on Hiina, kel on ligi 5 miljonit meest
püsside alla ja ta võib mobiliseerida
koguni 88 miljoni meest. Seega on
tekkinud hoopis uus olukord. Presi­dent
J. Carter esitas tohutu suure
sõjalise eelarve ja sundsõjaväetee-nistuse
seadus võetakse vastu.
Esmakordselt pärast Teise Maail:
maspja lõppu tahetakse N Liidu eks­pansioonile
panna piiri. N. Liit on ''•
kaotanud paljud oma truud sõbrad
Kuid ta ei saa Afganistanist tagasi
tõmbuda, sest siis ta ..kaotaks oma'
näo". Edasitung tähendaks suure sõ­ja
puhkemist, mis on aatomsõda. Ar­vatakse,
et USA on lahendanud laser-surmakiirte
probleemi ja selle tõttu
ei kardeta enam N, Liidu tohutu suu­ri
tänkikolonne, lennukite Hulki, all­veelaevu
ja aatompomme.
ARMEE'LAGUNEB ;., ' . : : :
Üks juuditar, kes pääses iisraeli,
oli Kalingradi, Pihkva, Kirovi jt,'
vanglates. Suur osa vangidest olid
-Punaarmee ohvitserid ja sõdurid. Ei
usu, et eesti noored, kes osutavad ve­nelastele
vastupanu Punaarmees sõ­diks,
vaid. nad deserteeruks koos
teiste Balti rahvaste ja ukrainlaste­ga
esimesel võimalusel. Ön küsitav
selle armee võitlusvõime. Küll- juh­tub
avalikus sõjas sama lugu, mis-juhtus
Teise Maailmasõja esimesel
perioodil, kus J. Stalini armeed lagu­nesid;
,
..-.Meie Vabadusvõitluses selles olu­korras
on: Tartu Rahu ja Vabadus­sõja
võit kõige olulisemaks doku­mendiks.
On kõik eeldused, et N. Lii­du
impeerium ühel päeval kokku va-toh|
itus ülekaalus oleva ' vaenlase riseb ja sellega vabaneb Eesti vene
edasitungi mõneks ajaks seisma okupatsiooni alt. Küsimus seisab ai-parina....
nu{t millal see toimub. ;
See Jüri Lina lugu Tallinna turu-prohvetist
„Häda tuleb".nagu kergi­taks
küsimuse, et kas siis eesti rah­vas
oli tõesti kõige patusem kõigist
tolleaegseist rahvastest?
Muide, Sinimägede lahingute hari­punktil
ja vaenlase kõige kõvema
turmtule all ilmus äkitselt taevaser­vale
suur ja kõrge, hiilgav Jumala
rinnakuju, moodustatud pagu.hõbe­valgest-
pilvekoest, - väga teravate
piirjoontega ja perfektsete detailide­ga
kõigis peensustes. See ilrnuvus
kadus niisama äkki nagu ta oli näh­tavale
kerkinudki, kestes ainult mõ­ne
sekundi. Järele jäi sellele taeva­servale
ainult ühtlaselt valge pikk
pilvetriip, millest kõrgemale, nagu
alusele, oligi kerkinud nimetatud
rinnakuju peaga — ja sealkohas oli
hetk hiljem järgi vaid tühi sinine
taevas. Peale minu nägid seda mu
kõrvalseisjad ja paljud teisedki sõja­mehed,
sest sellest suunast käis kõi­ge
ägedam lahingukära.ja sinna olid
suunatud kõikide pilgud. Seda näh-tust
on ühes oma raamatus nimeta­nud
ka Jüri Remmelgas. — Mina ei
oska ega püüakski sellele .nähtusele
mingit loogilist seletust anda, aga va­hest
olen mõtelnud siiski, et —"kas
ei olnud sellel midagi ühist meie sõ-jakirjeldustes
sageli nimetatud ;,Si-nimägede
imega", mis teatavasti sei­sis
selles, et väike arv eesti rinde-võillejaid
nagu imekombel suutsid
ilmaasjata raiskamise. Iga
kontinent, peaks ise eestkätt hoolit­sema
oma rahva julgeoleku ja ma­janduse
eest. USA. peaks koondama
oma jõu kogu Ameerika Kontinendi
•hüvanguks., sest ei ole Ameerikal
muud maailma rohkem vaja kui neil'
meid. Kui palju abi oleme saatnud
Bangladeshile nii riiklikult kui era­viisiliselt.
Mis oli aga tänu selle eest?
Tänu oli U.N. hääletusel nende hääle
mitteandmine USA resolutsioonidele.
USA-1 on endal mitukümmend mil­jonit
allapoole inimväärse elatista-semega
inimest, palju' rohkem, aga
veel Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kas
omainimesed ei peaks siiski südame­lähedasemad
olema?
Olen kindel,.et kommunismi ei saa
hävitada väljastpoolt. Ta võib hävi­neda
väid seestpoolt ja see võib seda
•kiiremini tulla, mida rohkem suuri
vabu1 rahvaid punase paradiisi võlu­sid
maitsta saavad. Ka meie kallis
kodumaa ei saa iialgi vabaks, kui ei
alga üle-euroopaline mäss kommu­nismi
hävitamiseks. Mida rohkem •
suuri vabu maid Vene vallutaks, se­da
raskemaks nende vaoshoidmine
ka läheks. „Suur suutäis ajab suu
lõhki"', ütleb vanasõna. ,;
Ameerika saab ilma vanarnaaüma-.
ta samuti läbi, nagu vanamaailm sai
läbi ilma Ameerikata sajandeid. Oma
hjemisfääri peaksime aga kindlusta­ma
nii sõjaliselt kui ka majandusli­kelt
selliseks kindluseks,, et muu
maailma, läheks kadedusest lõhki ja ei
saaks hirmu pärast Ameerika võim­suse
ees. sõba silmale, rääkimata sel­le
hemisfäari vallutamisplaänidele
mõtlemisest.-
Ameerika ei võlgne ka Lääne-Eu-roopale
midagi. See väike võlg, mil­les
Marquis De Lafayette oma mees­tega,
Ameerika vabastamisele, Ingli­se
rõhumise alt, kaasa aitas, on tu­handekordselt,
Ameerika poegade
verega I ja II Maailmasõjas tasutud.
Küll peaks aga kustumatu olema
Lääne-Euroopa võlg Ameerikale oma
olemasolu eest j vabade rahvastena.
1 Ameerika võlg on küll taevakõrgune
Balti riikidele, Poolale ja teistele
piiririikidele, keda ta aitas Jaltas
maha kupeldada punasele monstru­mile.
Ameerika ei saa oma vägede
•• i. • • • . • •
hoidmisega tänamatul Saksamaal ke­dagi
aidata, küll asa nende viimisega
sinna, kus uusi väikeriike ähvardab
baltimaalaste ja teiste punase mol­luski
poolt vägistatute saatus.
• Muidugi kõik need head plaanid
jäävad vaid unistuseks ja neid ei saa
teostada senini, kui ameeriklased pu-.
le arusaamisele jõudnud, et: presi1
• dendiks tuleb valida mees sõnaga ja
teoga,- mitte aga poliitiline võhik või
Moskva, kintsukaapija pahempoolne
liberaal.
, Wilhelm Palo
Läti-ari' •••••:•'/ ' ':'•''•."'•'":.;•' •
jföwn W®ols Äris & Crafts
9 Queen St. E. Toronto (Yonge juures) — Tel. 36S-5011
on rikkalikus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks, põimimiseks, heegeldamiseks, tikki­miseks
ja sõlmimiseks (m&crame).
SKAND1NAAVIAS1. .HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS
MUSTRIGA Kanvaa mitmes värvis ; * SOODSAD HINNAD.
Avatud: esmasp.,—kolmap. 9—6, neljap., reedel 9—S, laup. 9.30—4.
Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. — Tel. 469-200S, kell 3—5 p.l.
Pakid Balti riikidesse ja Venemaale
Meie saadame riide- ja jalanõupakke kuni 193
4
naela neffo. Kaik on täielikulf kindlusfafud.
Syur valik kaupu meie äris.
Äri lahtioleku ajad: esmaspäevast—reedeni kl. 9 hom.—kl. 5 p.l.
Laupäeval kl. 9 hom.—kl. 5 p.l. KESKNÄD.\L\LT£L SULETUD.
/ . Parast kell 5 p.l. kokkuleppel telefoni teel.
BALTIC EXPORTING CO.
Röncesvalles Ave., Toronto, Ontario M6R 2N5 — Tel. 531-3098