Meie Elu = Our life, July 19, 1979

              " ' " ' U i nn m u i l mi
Seedrioru Suvekodu alustas tege­vust
pühapäeval, 8. juulil. luba va­rahommikust
alates kogimesiüi en­diseid
kui uusi kasvandikke vanema­te
saatel kõigile armsaks saanud
Seedriorgu. Sagimist oli palju, et
igale meelepärane ,,pesa" leida.
...v;.:; .X : •
Vaimuliku talituse pidas pastor E.
Lepik. Kell. 2 p.l. koguneti magamis-maja4e
ette, suurte puude varju, kus
huviga palvust ja pastori kõnet kuü-
Iati.
-Kell 4.30 p l marssis kogu laagri
noorpere juhataja K. Risti ja kasva­tajatega
lipuväljakule, kus laulu
„Kaünistagem eesti kojad4' laiüdes
lipp heisati. ,
Järgnes sõnavõtt suvekodu korral-dajalt
Hillar Amolins'ilt, tervitades
noori kasvandikke, juhatajat ja kas­vatajaid,
ühtlasi meenutades ka oma
suvekodu päevi. Noored tundku end
ühise suure perena siin värskes õhus,
rohelistel väljakutel seedrite varjus.
Ühtlasi-andis ta edasi parimaid, soo­ve
Seedrioru juhatuselt suvekodu
heaks kordaminekuks.(
Lipuväl jakult: mindi; vaikselt mä­lestussamba
juurde, asetades sinna
kimbukese Seedrioru lilli.
Ametlik osa läbi, rutati valgusrik-kasse
söögisaali; kus peaperenaise A.
Tammef'i, tema abide S. Pertensi, E.
Pertensi ja Ä. Tammer.'i poolt kae­tud,
laua^ suvikodu esimesele õhtu­söögile
ootasid. '
Suvikodu juhatajaks on K. Rist,
kasvatajaiks Priit Äruvald, Kadri
Roman, Erika- Jõgi, Tarmo Koger,
abikasvatajaiks Helga Mälberg ja Eti
Ainsoo. Saunakütjaks ja köögiabili-seks
on Karl Tera.; Püssilaskmise
eest hoolitseb C. Rajamets, õpetades
seda „kunsti" ka noortele.
Teisel nädalal õpetab L. - Tark
noortele mitmesuguseid uusi ja hu­vitavaid
käsitöid; Samuti on E. [ Ru­berg
lubanud tulla paariks, päevaks
mitmesuguseid nahatöid, ja maali­mist
õpetama. Rahvatantsu eest hoo­litseb
H. Toomsalu.
.Esimene nädal. ön lõpule jõudnud.
Taevataat on olnud Seedrioru noor­tega;
ta on annud palju päikest ja
ilusaid ilmu. \
Suvikodu suhtes informatsiooni
saamiseks helistada tel. 1-519-846-
9261, saades Seedrioru peamaja. ;
• H . A. V
Kanada suurette­võtted
laiendavad
kaubavahetust raud­eesriide
taguste
liikidega
Lääneriikide suurettevõtted püüa­vad,
oma üleproduktsioonile; leida
üksteise võidu turge, arvestamata
sageli poliitilisi ja majanduslikke ta-,
gajärgesid mis'sellega hiljem võivad
kaasuda. Lääneriikide -kaubandus--
esindüste idabloki külastused on
muutunud" juba igapäevaseks.
Nüüd võtavad ka väiksemad; ven­nad
sellest iseseisvalt- osa, arvest a-
Seedriorii noored'pidulikul-avamisel lipuväljakule- marssimas
i i
Jõekääru suvekodus pulbitseb ees­ti
elu oma kõige värskemas nooru­ses.
Päevane kava algab täpselt kell
7.45 äratuse, võimlemise, ja tarede
koristamisega. Kell 8.45 heisatakse
lipud ja kell 9 algab pärast E. Ruber-
, gi söögipalve lugemist hommikueine.
Kell 9.45 algab mitmesugune tegevus
. nagu laul, eesti keel, ujumine,
sport, laskmine ja näha ehis töö jne.
täpselt kell 1 p.l. koguneb noorus
-söögisaali lõunasöögile. Kell 1.30 ku­ni
2.30 on puhkeaeg ja kella 3-est—
6-ni jätkub jälle mitmekesine tege­vus.
Kell 6.15 langetatakse .lipud ja
siirdutakse' õhtusöögile. Kella 7.30-st
kuni 9-ni õhtul op etenähtud saunas
pesemine ja,-õhtune-;tegevus, nagu
killa-, ja meeskonna-mängud, rahva­tants,
juuakse karastavat mählajoo-
• ki. Kell 10-e õhtul peab algama tare­des
õhtune rahu ja kell 10.30 kustu­tatakse
tuled ja algab magamise aeg.
Suvekodu juhataja ja kasvatajad
on suvekodu tegevuse üksikasjaliselt
ja väga os^kusiikult kavandanud, mis
pakub lastele huvitavat- tegevust.
Eriline rõhk on aga pandud noorte
kehalisele kasvatusele, nasu võimle-mine,
matkamine, pallimängud, ujü-inine
ja kergejõustik. Ka lasketree-ning
ja harjutused toimuvad kava­kindlalt.
Paralleelselt välistegevusele
pannakse suurt rõhku ka kultuurili­sele
tegevusele, miile. raamides õpi­takse
eesti laule nins: osutatakse
Hulkusin sihitult läbi Pariisi.
Ühelt Seine sillalt teisele, Ladina lin­naosa.
Luxembourgi aed. Õieti-.põge-..
nesin neist liig '• tuntud kohtadest,
, . . . ,. . . . . Tihti peatusin Coneörde'i platsil ühe
simrttähelepanu; eest, keele ^pp™- jkustutatud, nagu kuivaks jooksnud
š e l e ^ raakimisde. Peale selle t o . - | f o r i t ä ä n i ä ä r 6 s _ , t a g u s i n r u s i k a t e a a
mutE; Ruberg. kmdlate reeglite ko: | ^ p: - „ u . s u , rides. Mu lähe-haselt
naha ehistoo > w Võiduvärava pers-kelreemngBmg
harjutused. Tulernu- j p e k t j i v p ü s i s e n d j s e l t k o h a l > k u i d M .
sed.ohd mba naha. Nn laskis moodu- r . , : , , \ •..
, nud nä..d:a l. VTpo mas Ko•l li k, ord.u valiti n.a • rp idi•n , . o..m. a võ..i.d uvä:rea vna-'ti hakka- -1m0n0 -s.t võimalviki ust, .9n9n. ma uuestrules ehitama. be,lleks ^p uu-
„Kas tunnete teha?" v
. „Kes teda Montmartreis. ei tun­neks?
Skandaalidega on ta omale ni-
©ntsüklopeedias
Professor Silvia Forgus (University
of North Carolina, USA) sulest on il­munud
.ligi kolm lehekülge pikk ar­tikkel
eesti metsavendadest. Raama­tu,
pealkiri on Modern Encyclopedia
of Riissian and Soviet History, lk.
219—221.. Artiklis antakse lühike üle­vaade
metsavend a de tekki mi se põh-j
us tes t l 941. ä. juunis, kirj eldat akse
nende tegevust/saksaokupatsiooni
me teinud. Ta piltidel pole mingit eel ja ajal, ning hilisemat' tegevust
E. Ruberg õpetab noortele, ka Ka
levipoja, tundmist, möödunud näda
la parimateks osutusid noortest Lem
bi Veskimets; ja . Linda Norheim,
keskmistest Piia Metsala jä Martin
Roos. Kõige • paremat ja püüdliku­malt
rääkis laagris eesti keelt, Sak­samaalt
külalisena laagris viibiv sõ-
'javigastatud hr. Veskimetsa poeg
Ülo Veskimets. Ülole võimaldas
Naisselts tasuta suvekodus viibimi-.
se.:
Möödunud reede veetsid suvekodu
noored umbes 12 klm. eemal asuvas
Sibbald Pointi Provintsipargis, kus
päevitati, ujuti ja mängiti, mänge.
Tagasi jõudes j a .bussidest valjudes
oli kõikidel näonahk palju pruunini
ja suur heameel ilusast päevast. Sel
õhtul tunti rohkem väsimust ja tun­ti
unest mõnu.
dus mul hinges, marmor, alusmüüri
visandamisek.ski. Hoidusin vaata­mast
Tuilleries' Louvre'i sihis, kus
kunagi olin, päev päeva kõrval, Tee-syga,
veetnud, õppides, ahmides en­dasse
kunstide äratundmist, mis toi­tis
südant,'küttis lootusi, et elu vää­rikalt
võida viia loomingu altarile.
Tõustes Montmartre'iie. jätkus hut
kumine risti-rästi.
Montmar tre pole mulle kunagi ori-ütektuurse
ilu
Samuti mitte
liselt meeldinud ar
puudumise pärast,
põhjakiht oma varaste, mõrtsukate,
'kokaiiniga kaubitsejate, joodikute,
vananenud või äsja kohale purjeta­nud
tänavanaiste pesana. •'
Isegi Mistinguette'i polnud enam
Punases veskis, kuna see ettevõte oli
muudetud kinoks. Olin seda naist
tundma Õppinud ta. viimase revüü
Tuleval laupäeval,.21. juulil alguse-, puhul .P una. s.e s ve.s ki.s ., Milline.pead- L, ...
ga/kelU õhtul toimub laste suveko-1^^
dus noorte pidu Jõekääru õhtu mit­mesuguste
ettekannete ja lõkkeõhtu­ga.
Noored loodavad, et lastevane­mad
ja nende sõbrad Jõekääru õh­tust
rohkearvuliselt osa võtavad.
asimehe asetästjaSa
. Eesti Majandusklubi. Kanadas ju­hatus
valis Ssurma läbi lahkunud esi­mehe
!A. Pajus te asemele Majandus­klubi
esimehe asetäitjaks senise abi-esimehe
Ervin Hoppl Samal koos­olekul
valis Majandusklubi juhatus
pr. Jolla pajuste Majandusklubi ad-liikmeks.".'"
Eesti' Majandusklubi iga-aastane
su\'epäev . otsustati sel suvel leina
tõttu ära jätta. Järgmisel suvel pee­takse
klubi suvepäev majandustege-lase
Joh. Kittaski kutsel tema suvi-las
Simcoe järve ääres.
Majandusklubi on saanud juba
mitmetelt tööstustelt lubadusi sügi­sel
nende-ettevõtete külastamiseks.;
estlanhä edu
Toronto „Sim'i" muusikaarvustaja
McKenzie Portfer tõi möödunud nä-
• dalal suurelt tunnustava kirjutise
* Pears kabareeteatris esineva noore
eesti muusikatähe Iris Pääbo kohta,,
kes esineb revüüs „Taevas kaitseb
töötavat tüdrukut". McKenzie Por­ter
avaldab muusikute ametiühingu­le
tänu, et see on võimaldanud Iris
Pääbo esinemist revüüteatriš, mis­tõttu
uus täht saab hiilata Kanada
revüü taevas. „Sun'i" anoistaja mär­gib
Iris Pääbb esinemisi varem mit­metes
väiksemates teatrites ja rõhu­tab
tema andekust paljude muusika­riistade
käsitlemisel ja' näitlejana.
M; Porteri arvates tpleb nüüd. ame­tiühingute
vahel ^võitlus, kas, Iris
Pääbo peab kuuluma muusikute või
• näitlejate ametiühingusse. Andeid on
mõlemal alal
•jj
etsnnlehe - laager
• ••
Lipkonna suvelaagrist võtavad osa
kõik lipkonna üksused —-nii mere-,
metsa-, hundu-, '. vana-, vanem- ja
muud skaudid. Laager algab laupäe­val,
21. juulil, kell 10.00 hommikul
kogunemisega lipkonna Kotkajärve.
Kodu juurde, kust vajaliku varustu­sega
koos minnakse oma laagriväl-jakutele.
. • -•'•-.•'.••
Laagri teemaks on metsas elamise
oskused. Kavas peale pioneertöo on
ka üleöö matk skautidele, -parvede
ehitamine, purjetamine, kanuusõit,
mänge ja sporti.
Hundudele on seadnud „Metsame-he"
laagri kohase kava kokku hun-dulaagri
juhid Margus tae ja Ivar
Nippak. ;
Suurlõke on reedef 27. juuli õhtul
kell 21.00, Laager lõppeb laupäeval,
2S. juulil. :•;
Laagrit juhib lipkonna juht hskm
Peeter Loite. ž.
23 WESTMORE D>R.
SÜITE 404,10E3OMLE,
gus laulda: „Pariis, see olen mina!
1929. aastal refereeris Bretagne'!
kohvikus kirjanik Mait Metsanurk
teemal: „Mida teeyad/eestlased Pa
riisis?" Miskipärast ei olnud kirjanik
Pariisi eestlastest kuigi heas arvami­ses,
tähendades 'pead võngutades, et
eestlased ei tee Pariisis muud kui
käivad Mistinguette'i>jalgu imetle­mas.
Sellele ütellisele järgnes ruu­mis,
kus viibis 60 eestlast, surmavai­kus.
Üks vaatas kartlikult ühele, tei­ne
teisele otsa.. Siis tegi tolleaegne
laulukoori juht, prl. Saukas ettepa­neku:
„Paneme hääletusele — kes
koosolejaist on Mistinguettei juba
näinud ja kes' mitte''.
Hääletamisel selgus, et ainukesed
eestlased, kes olid käinud Mistin-guettei
etendustel, olime mina ja
mu naine. Sel õhtul ei võinud ma ai­mata,
et palju aastaid hiljem pean
vastu enda tahtmist olema Mis t jn-guetteT
partner Alhambra laval, kol-metuhandelise
publiku naeru ja ap­lausi
all. Mistingüette oli omamoodi
Pariisi kuninganna.
Möödudes TAtelier' teatrist, küs
võimutses mu tulevane- juht ja õpe­taja.
Charles Dullin, pöördusin ühte
kitsasse poolpimedasse; põik tänavas­se,
seal lamas trotuaari ääres ü ks
mees nagu surnud. Jtlksikud inime­sed
möödusid, talle mingit tähelepa­nuomistamata.
Seisatusin, kummar­dudes
ta üle. Mees lamas kummuli,
tasa korisedes. Lükkasin oma pare­ma
käe ta rinna alla, pöörasin ta se­lili.
Lahtised, nagu. elutud silmad
vaatasin, vastu täiskuud. Teda. istu­kile
.; upitades kuulsin teda midasi
lällutavat, millest ma aru ei saanud.
Haises viinast. Ta nägu oli koolja-kõhn,
ühest suunurgast nirises tu­medat
verd. Kogu oma jõudu kokku
võttes ajasin mehe püsti ja talutasul
ta, poolenisti kandes, lähedale bulva­ri
nurga kohvikusse. /Selle omanik
jooksis juure ja; nõudis, et ma selle
inimjätise sealt '^ohe koristaksin
Keeldusin energiliselt. Laudade taga
istusid või toetusid letile rida eema­letõukavate
nägudega JõbunaH
Kohviku omanikule need ei olnud |V
tised, kuna ta neilt raha kasseeris'ia
võib olla %%. Panin mehe sohvale
peegli alla istuma.
Junnen juba seda joodikut kunst­nikku!
Ta ei viitsi üldse töötada ai­nult
kaanib." ' ' '
väärtust. Sama kahvatud näost, na­gu
ta ise. Kõrtsmik pistis omaenese
teravmeelsusest larinal naerma, vaa­dates
ringi, kes lõbunaistest 'kaasa
naerab.
„Neid pilte pakub ta viinapudeli
eest. Keegi ei taha. Utrillo olevat ta
nimi. või midagi sarnast."
Tähendab, et üks neist tuhandetest
maalikunstnikest, kes oma reputat­siooni
alkoholist saavutavad. See ni­mi
ei ütelnud mulle; kõise vähemat-j
i- ; ; ; * / / : ' ; ; ;:
,r,Palun tooge talle minu arvel tass
tulist piimäkohvi, ta on ju haige ja
kukkumisest vigastatud".
. „Kohvi!" naeris omanik, ;,kui ütle­te,
et annate punast spinatit, küll ta
siis oma silmad lahti kisub ja elu sis­se;
saab""
Kunstniku kukal toetus peeglile,
silmad jä suu pärani. Pühkisin vere
ta näolt, tänavanaiste naeru saatel.
Paberirulli, mis .'Xa kõrval. trotuaaril
õli lamanud, panin lauale. Kõrtsmik
tõi kaks; tassi auravat kohvi.
„Härra Utrillo, rüübake'sellest tas­sist,
on soe kohvi, see teeb teile
head" käisin talle peale.
Mees nõksatas, vajudes küünar­nukkidega
lauale; jõllitas siis mind
oma klaasistunud silmadega:
„Kes sa kuradi suli oled, mis ša
minust,tahad!...
„Soovin teid aidata, jooge nüüd
kohvi." V
> (Käi peldiku oma kohviga!" kar­jus
õnnetu, virutades ootamatult
tassi mu käest põrandale, kus selle
killud lõbunaiste jalge alla kadusid.
,;Paku viina, kui oled mees..Paku
viina! Aaa...mu pildid on veel al­les
... See vana hoor leti taga ei tea,
mis on kunst... telli viina . . . mak­san
pildiga... sulle, mitte sellele
hoorale... vaata kuis ta leti taga
oma rasvunud silmadega jõllitab."
Kiirelt, värisevate liigutustega
avas kunstnik paberirulli, kust näh­tavale
tuli kolm Montmartre'i talve­maastikku.
„Võta üks, võta kaks, võta kolm,
võta kõik, aga too pudel lauale . ..
Korraga muutus ta hardaks, silmi
valgusid pisarad:
:„Kes sa- oled, kust sa tuled/pole
minu asi, aga tee mulle välja üks pü­del,
seda kõige odavamat.pu­nast,.-."
•
Oli haaranud mu käed, nuttes, vä­risedes
-palus viina, hüsteeriliselt,
meeleheitel, nagu oleneks ta viimne
lund sellest. Tellisin pudeli head pu­nast
veini, Toonud selle lauale, jäi
peremees ülbelt laua ette seisma, oo­dates.
Maksin talle pudeli välja hea
Kirjutatud on metsavendade tegevu­sest
Eestis, kuid'bibliograafias on
antud ka -lätlaste ja leedulaste tege­vust
puudutavaid raamatuid. .
- E. A. "
Teeme uusi ja parandame vanu, sa
muti suvilate katuseid.
Helistada tel 699-5295
jootrahaga. Vahepeal oli Utrillo haa­ranud
pudeli ja tühjendas seda ku­linal.
:
„ V õ t a need pildid,; k õ i k , neil po
le mingit väärtust... võta mälestu­seks
. . . ühelt Montmartre'i-joodi-kult..."
. .
„Ei ma soovi ühtegi pilti. Teil lä­heb
neid veel vaja.. " .
Kutsusin peremehe, tellisin meile
mõlemaile lahmakad võileivad singi­ga.
Utrillo sõi need mõlemad, nagu'
inimene, kes päevade viisi iva ham­ba
alla põie saanud.
„Pean nüüd minema, elan kaugel"
„Vcel.mitte, veel mitte! Nad tule­vad
mü kallale, peksavad: mind, vis­kavad
kohe tänavale, annavad jalga­dega
... Sa ei tea.,. sa ei tea.... Jää
veel... tühjendan kohe pudeli.."
„Rahustuge, keegi ei puuduta teid,
kõik on makstud."
,,Ei, ei! Siia ma ei jää! Nad tulevad
ja peksavad mind... tulen, kaasa,
kohe, kohe..."
Pudel ühes, leivatükk teises käes,
tuigerdas utrillo enese püsti. Võttes
rulli piltidega^ aitasin ta kohvikust
välja. Paarkümmend meetrit Pigal-le'i
platsi poole, panin tä puiestee
pingile istuma.
,.Ärge oma pilte kaotage! Lähen
hüüd.Nägemiseni!"
Jõliitädes vaatas ta mu kadumist
öises Montmartreis... Ma ei aima­nud,
et sel õhtul olin tänavalt üles
korjanud Prantsusmaa ühe geniaal-'
sema maalikunstniku, kelle piltidele
hiljem kogu maailm tormi jooksis.
Olin hoidnud oma käte vahelta teo­seid
mille väärtus ulatus miljonites­se.
Ühest ainsast pildist selles rullis
oleks jätkunud, et kogu seda kohvi­kut
kinni maksa, veinikelder kaasa
arvatud. Nägemiseni, olin talle ütel­nud.
See jällenägemine leidis aset 30
aastat hiljem Sacre Coeri hauakabcr
lis,- kus istusin kaua üksinda ta puu­särgi
ees.
(Järgneb) - ..
sageli nagu kogemused näitavad vii;
mane osa tuleb korstnasse kirjutada.
Kuid kuna nende võlgade, eest vastu­tavad,
lääneriikide omad valitsused
ja saamata jäävad summad tulevad
oma maksumaksja taskust siis kao­tajaks
ei jää ostja ega müüja.
:; Ka Ontario provintsivalitsus on
nüüd liitunud idabloki kaubanduse
turgude järele jooksjate liigaga, saa-'
tes oma kaubanduse esinduse. Vene­maale
ja satelliitriikidesse.
. Tagasi jõudnud Ontario Provintsi:
kaubandusesinduse liikmed - koo.5
suurettevõtete esindajatega ei jõua
ära kiita nende lahket vastuvõtmist
idariikide kõrgemate •tegelaste pool X.
Kaubanduse esinduse juhataja an­dis
ajakirjandusele intervjuu, milles;
märkis suurtest miljonitesse dollari-t
esse küündiva test müügi tehingu tes i'
olles vaimustatud piiramatust- turgu- .
de võimalustest.
Kuna kaupa ja laenu surutakse,
peale on muidugi Venemaa nõus kõi
ki vastu .võtma. '.-
Westinghouse Kanada osakonna.
ärijuht loodab müüa Venemaale -5
korda enam gaasiturb.iine kui ta seda
teeb Ameerika mandril ja ta rõõmus­tab
et Vene ja ta salelliilriigid on vii­mati
aru saanud meie,tehnika kõr­gest
arengust/Kõiki kaubalepingute
alusel müüdavaid esemeid ei nimeta­ta,
kuid arusaadavalt kuuluvad need
tehnilistele aladele.
Juba käesäoleval kevadel saadetak­se-
järgmine delegatsioon jälle.Vene­maale,
et pakkuda uusi saadusi milli­sed
ei olnud nüüd esindatud.
Suurettevõtete esindajad avalda­vad
kiitust Ontario provintsivalitsu-sele,
kelleta ei oleks need tehinguc!
võimalikuks osutunud,
..' Hans Kivi.
lesti Õpetajat
Keskühingu
Eesti õpetajate Keskühingu tege­vus
1978. a. keskendus peamiselt
Tartu Õpetajate Seminari i50-aasta-se
juubeli tähistamisele. Seda tehti
kahel viisil — senisest mahukama
„Bülletääni" erinumbri (26) välja­andmisega
ja/vastava juubelikoösvii­bimise
korraldamisega.
Pärast aruannete kinnitamist võeti
vastu eelarve ja uus tegevuskava,
mis näeb ette ankeedi korraldamist
ülemaailmses ulatuses õpikute ja
muu lisamaterjali kasutamise kohta,
koolides. Õpetajate ühinguid ja koo­le
tuleks õhutada noortele sobivate-müügilt
lõppenud teoste kogumisele
kodudest, kus neid leidub, kuid kus
nende järele ei ole enam vajadust.
Juhatus uueks tegevusaastaks vali­tijärgmiselt:
esimees —- Henno K i -
rikmäe, abiesimees — Johan Ünger-son,
sekretär — Paul Laan, välissek­retär
— Enn Saluveer, abisekretär •
—. Meemo Mäelo, laekur — Marj^e
Tui, ähilaekur — Villiam Muld, arhi­vaar
— Leida Sulg, ametita liige —
Herman Rajamaa; juhatusiiikme
kandidaadid: Silvia Silveus, Ingrid
Ungerson ja Luule Vaks. Revis.joni-komisjpni
valiti Anne-Märi Ašker,
William Grossthal ja'Hilda Marand'.
Usuteadusliku Instituudi avajumalateenistasel pühapäeval, ns.^juulil teenisid õ p e ^
Raudsepp ja prof. dr. A. Võõfous, . / : ¥ J 8* ^ l a u 1 ' Pl l s k 0P
Foto — O. Haamer
Ilusal
reede,
nistliki
sisemij
tode sl
seal ü
Laidonl
Iepruuj
Siin
kaasale
järele
gude
• Kindl
duks e|
kendaci
' seda cil
:,; 4.
Tallinn
Saarsej
majaalj
rahvas!
mine.
Kui
pisara 1|
kusagil
doner
Kindl
res, hJ
'! : ' -Uid rql
autossi
ja sulgi
Laidd
. klassi
lipildu
lased.
. •"' NarvI
jum^e^
l"'lem j i l
ner, Tj
: ellu lai
. ui nüü|
raid s, il
nale j a |
TELE(
Esiinl
' oli te
Krusclil
Tallinn)
Laidonl
Maria
Laidonl
Liidust]
ma. Tal
dekas
augusti
. " sid teal
22.
kasupc
ti elaml
dal,. kt
määrati
nOler
res. Sel
Sinust
tead, et
rastaval
dagi tel
võib olll
Viimsis!
Kalkuni
põllum^
majja
ter jääl
bei. Md
nii kauJ
de palöl
Kirjul
res kõil
peaks
dugi m|
ha.
. . S a (ei
küllalt
midagi
tujuga
gi li selt
• -Kui
jäid mi|
ja neiK
valusast
". polnud
Meile |
•'..:-•'• hai lööt
selleks
raamat tl
mööblit]
lubati
;.'"• • dus oi!
.'- Ühte;
dega m|
hasclt,
jad oiTial
V Just jj
Tallinnal
' red riigi
et .kõik
• -minu ar
li kuina UI
seda pai!
ise' tublil
TERVISI
;.••'•' 18. sci
tab Krul
damišekj
krooni."
ralile mi
kingitud
se kohti
müüa, vi
hobuseki
või „Vorl
Laidonl
da nõndl
oleks küll
2. okto|