Meie Elu = Our life, July 22, 1977

              MTIONÄL LIBRARY .
Order Section«;RfeF,5623l
>395 .Wellington'str,
•OTTAWA.:-.'Oht». •• nl.Ofr-
4.
(
A «9 :
„Meie ^Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broaclview Ave./Toronto,
Ont. M4K 2R6, Canada© Tel. 46649M
Tellimiste j a kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.l., eSmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. L^aup. k l . 9 h , l p.l.
Tellimishinnad Kanadas: 1. a. $22.00,
6 k. 112,00, 3 k. $8.00. USÄ-sse: 1 a.
123, 6 k. 12.50, 3 k. $8.50. Ülemere-maadesse:
1 a. $26.00, 6 k. $14.50, 3 k.
$9,00. . ;;1
K i r i - ja lennuposti lisa: Kanadas ja
USA-s: li a. $11.50, 6 k. $5.75. üleme-
•remaadesse: 1 4 . $23.50, 6 k. $11.75.
"Üksiknumber .40c?.
.Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25. " ; Second Class Mail Eegistraüon No. 1354.
„OUR LIFE" - „MELE ELU"
— Estonian Weetfly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad-view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K2R6 ® Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja. S.
Veidenbaum.
Toimetaja New Yorgis B, Par-ming
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USAl*Tel. (201) 262-0773
— —
„MEIE. ELU" 'väljaandjaks ön
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri alaatusel 1950.
Nr. 29 (1432) 1977 REEDEL, 22. 3ÜULIL - FRIDAY, JULY 22 XXVIII aastakäik
2.200 külölist pidustuste1
VANCOUVER, 18. skp. („M. E." kaastööliselt). — Nüüd, kus Lääneranniku Eesti Päevad on lõppenud, arves­tatakse,
et päevadest võttis üldse osa 2.200 külalist. Lõppkokkuvõttes peetakse päevi korraldajate poolt hästi õn­nestunuiks.
Päevade lõppakkordiks oli reedel, 15. skp Vancouveri Hyatt Regence'i esinduslikus hotellis ball üle 800 osa­võtjaga.
' e.
Ballil esines New Yorgi noorte lauluansambl „Tuui". Samas võttis sõna senine Eesti Organisatsioonide Lii­du
esimees Boris Tesnow, tänades kõiki abilisi korraldustööde eest, Tä märkis, et kui ka edaspidi leidub selli­seid
abilisi, siis toimuvad 8a. pärast uued Eesti Päevad jälle Vancouveris. Ühtlasi andis kõneleja üle organisat­siooni
lipu uuele esimehele, kelleks on Bruno Laal Los Angeleslst. Nii jääb Lääneranniku Organisatsioonide pea­staabi
uueks asukohaks Los Ängeles. 0
Ballil mängis tantsuks Vancouveri parim tantsuorkester 11-liikmelises koosseisus. Kuigi tantsupõrand kip­pus
vahel kitsaks jääma, ei vähendanud see sugugi tantsuMmuliste hoogu. Pärast keskööd lahkuti lõpuks kah­jutundega,
sest Lääneranniku Eesti Päevad olid sellega lõppenud.
13. Lääneranniku Eesti Päevad läk­sid
Vancouveris möödunud nädalal
täiejiku edu tähe all. Osavõtt Lääne­ranniku
järjekordsetest Eesti Päeva­dest
oli rekordiline ja neil pidustus­tel
korraldatud rohkearvulised üritu­sed
õnnestusid hästi. Kohtumisele ja
pidustustele Vancouveris oli kogune­nud;
üle 2000 eestlase, saabudes lõu­nast
alates Mehhiko lähedalt kuni
Põhja-Kanadani. . Suurema osavõtu-arvu
andsid Briti Kolumbia ja USA
lääneosariigid . (Kalifornia, Oregon,
Washington), ning tugevalt oli esin­datud
ka Ontario* üle 250. osavõtjaga.
Kavalises osas võtsid Eesti Päevade
laulupeost osa Cantate Domino ja
Toronto Eesti Segakoori lauljad.
Suuremaks sündmuse es Lääneran­niku
13. Eesti Päevadel (iii kesknäda­lal
peetud laulupidu koos nais võim­le
ja te ja rahvatantsijate esinemise­ga.
See tõi moodsasse Queen Eliza-beth.
teatrisse kokku üle 2000 peolise.
Ligi 200 lauljat andsid seal hea kont­serdi,
naisvõimlejad näitasid, et
moodne võimlemine teeb edusamme
ka Läänerannikul ja suurearvuline
rahvatantsijate vägi näitas Lääneran­nikul
elavat •rahvatantsu harrasta­mist.:'
.'
, : {Järg lk. 3)
Vancouveri linnapea avab Lääneranniku Eesti Päevad University of B.G. auditooriumis. Foto —- E. Ilves
ÄWÄS LOOD! HEtSi
eetdiv kuiištiiine elamus Oi
Eesti Kunstide Keskuse väljasõit 16. ja 17. skp. Ottawasse kujunes
meeldivaks kunstiliseks elamuseks osavõtnuile Donizetti koomilise ooperi
külastamisega • laupäeva õhtusel etendusel Kanada Kunsti Keskuse (The
National Art Centre) teatrisaalis.
Eesti Kunstide Keskuse esindajad, president Stella Kersoni ja sekretär
Veidenbaumi võttis vastu eritijutuajamisel ka riigisekretär, multikul-,
tuuriala minister Joseph P. Guay, kellega õli paarikümne minutiline mõtete
vahetus Eesti Kunstimuuseumi saamise ja finantseerimise võimalusteks.
Sellest kokkusaamisest võttis osa ka EKN-u ebieeimees Valter Pent.
utüstea!
itar'A
Pildil: vasakult teine multikultuuri minister Joseph P. Guay. EKK presi-
• • -j . n
dent Stella Kerson, EKN-u abiesimees Valter Pent. Vasakul EKK juhatuse
liige S. Veidenbaum.
Peale selle külastasid E K K esinda-:
. jad veel muuseumide; .ala juhatajat..
'Mr. Lord'i, kellega õlid kõne all sa­muti
rahvusgruppide kunstikogude
ja muuseumide küsimusedjjtunniaja­lises,
mõtetevahetuses. Vahepeal pak­kus
E K K juhatuse, liikmeile lantshi
parlamendi' restoranis senaator Paul
Yuzyk, millisest lantshist võttis osa
ka Valter Pent. :, ";.'
.Kõik kokkupuuted olid ülimalt in­formatiivsed
ja .kaasa toodi rohkesti
.küsimusega seoses olevaid materja-
...le. Ometi on.federalvalitsuse toetus­te
programm antud perioodis 'lõpule
jõudnud ja uusi avaldusi võetakse
vastu järgmise eelarve raames. Need
: sooviavaldused tulevad otsustamise­le
alles tuleva aasta 1. juuniks.
E K K ooperi väljasõidu osa kuju-nes
ootamatult õsavõturohkeks. Pea­le
teiste olid välja sõitnud ka Riina
•ja'Rudolf Lipud, E K K juhatuse liige
Vello Muikmaa. abikaasaga, Oudi ja
Harri. Lilliöjad. Laupäeval kella 3
paiku külastati ühiselt Kanada Rah­vusmuuseumi
(The Museum of
Man), kus.lahkesti andis seletusi prl.
Mathiesen Ottawast. , Enne .teatri­etendust
võtsid kõik grupi liikmed
•osa ühisest dinneris^ Kanada Kunsti
Keskuse 'esinduslikus restoraänis.
Kanada Kunsti Keskuse hoone ja
teatrisaal on üks selle maa esindusli­kumaid.
Teatrisaal omab erakordse
akustika, on arhitektuuriliselt eesku
Rockwell Bläke Ernesto osas ja Ba
reporter Gerald Utting
kirjeldas oma lehes oma seiklusi ja
läbielärnusi •kurikuulsa UganÄtrk-taatori
I. Ainini vangina ja. külalise­na.
Ta lendas ilma viisata Uganda
Entebbe. lennuväljale ja maandus
diktaator I. Amini sõjaväepolitsei rä­pases
veriste seinte ja kuuliaukude­ga
vangi kongis., kus veetis koguni
22 päeva. Uganda võimud ei... anniid
tema kohta mingisuguseid teateid
Kanada ametivõimude järelepärimis­tele..
Siis laskis Idi Amin G. Uttingi'
tuua oma palge ette. I. Amin pii täie
tervise juures, kui ta ühes Victoria
Jõulioe algatus 1 nimõiguste kaitseks ;
1.4. juulil toimus Ottawas, Parlamendimäel rea senaatorite ja parianienv
diliikmete vaheline kokkusaamine, kus otsustati ellu kutsuda Kanada Hel­singi
parlamentääride grupp ülesandega jälgida Helsingi leppe teostumist
asjaosaliste maad& vahel. Algatus tüli end. ministrilt ja praeguselt parla­mendi
liikmelt Robert Stanbury'lt.
Ajutisse juhatusse valiti: esimees, gestuse ja koostöö küsimustes vasta-
Robert Stanbury,. liikmed senaator
P. Yuzyk (kons.), senaator Jean Maz-chand
(üb.), Gordon Fairweather,
M.P. (kons.), .end. minister Martin
0'Connell, xM.P. (lib.) ja Andrew Bre-win,
M.P. (MDP). Ajutise juhatuse
esimeseks ülesandeks on saavutada
koostöö parlamendi niõlemi koja
esimeestega ja välisminister D. Ja-mieson'iga
parlamendi delegatsiooni
järveäärses ilusas lossis võttis v a s t u | saatmiseks Belgradi, et kaitsta van
niela Mazzueato Norina osas olid iga­ti
korrektsed, kuigi mitte maailma
tippude hulka kuuluvad.. ;
Pärast etendust viibiti teatri, kok
teelbaaris, kus E K K presidenti Stella
kerson andis Valter Penfile üle Hän
no Komptise mälestusteosel ;k.õig
grupist, 'osavõtnute allkirjadega tä
nutäheks. Ottawapöolse .'organiseeri
mise eest. Valter Pent oli' eeskujuli­kult
hoolitsenud kohapeal sell^eeest,
et grupil osutus võimalikuks (tutvu­da
Ottawa ja ümbruse-vaatamisväär-süstega.
Pühapäeval -toimus V{ Penti
juhtimisel ringsõit, autodel Parla­mendi
hoone vaatamine ja laevasõit
jõel. Ottawast lahkuti igaüks! oma­ette
pühapäeva pärastlõunal, j
julikult läbi viidud, kuid sellejuures
moodsalt kujundatud. Turismihoo­aja
tõttu oli publikult täismaja. Or­kester
ja Don Pasquale ansambli ja
orkestri koostöö oli eeskujulill Pea­osalised
Spiro Maias Don Pasquale
osas, Allan Monk Dr. Maletesta'na,
G. Uttingi..Ühtegi jälge haävafä saa
misest, nagu lääne ajalehed jutusta
sid. Ta ütles G. Uttingile, et laskis
ta panna vangi, et ta siis ise;'Veen­duks,
et Uganda politsei ei peksa ega
mõrva oma vange.| Ta vihkab aja­kirjanikke,
kes kirjutavad valet
Uganda kohta. Ta ütles ka, et. Kana­da
poliitilises elus .mängivad juhti­vat
osa juudid ja. aa.sialased, pakis-tanid,
keda ta Ugandäst välja saatis.
I. Amin valgustas Iisraeli pantvan­gide
vabastamise teist, külge Enteb­be
lennuväljal möödunud aastal. Ta
kirjeldas Iisraeli löögiüksust, kui
toorestest ja hoolimatutest koosne­vat,
kes oma . rumalusest mõrvasid
Entebbe lennuväljal nii oma inimesi,
kui ka Uganda, sõdureid, kel ei olnud
käsku vastu hakkamiseks. Pärast ju­tuajamist
pandi G, Utting jälle van­gikongi
tagasi.- I. Amini tähtsamaks
nõuandjaks on inglane Bob Astles,
kes kinnitas, et Uganda koosneb pal­judest.
üksteisega vaenujalal, oleva­test
suguharudest ja I. Amini 10.000-
de meheline sõjaväevalitsus on ainu­ke
viis vältida suguharudevahelist
vägivalda. Uganda;.armeel on vene
relvad, kommunistliku : .salapolitsei
võtted, kuid endise. Briti armee sise­kord
ja ingliskeelne kommandokord.
G. Utting transporteeriti loomadeve-damise.
transportlennukis Londoni.
.1, Amin.koolitab'Lõuna-Aafrika jaoks
terroriste omal'maal.
gistatud dissidentide Orlovi, Rude:
nako,Tykhy ja teiste huvisid.
vait Helsingi leppele; Lähemat sidet
tahetakse pidada NATO-ga ja- olla
ühenduses kõikide teiste gruppidega,
kes jälgivad.Helsingi leppe tegelikku
teostumist. Samuti, tahetakse anda
toetus teistele samasugustele grup­pidele
Nõukogude Liidus, ja Warssa-vi
pakti maades.
Parlamentääride grupp loodab ka­sulik
olla ka teistele senati ja parla­mendi
liikmeile, k-es on huvitatud pe­rekondade
ühendamise küsimustes
ja inimõiguste täitmise probleemi-
Parlamentliku grupi tuleviku üles- des.. Esialgne tähelepanu pööratakse
andeks jääb hoida päevakorral par-, Helsingi järepvonverentsile Bülgra
lämendi huviküsimused Euroopa jul- dis. •
a-Korea tulistas
alla ÜSA helikopteri
Põhja-korealased . tulistasid, piiri­tsoonis
alla USA kahemootorilise he­likopteri,,
mille neljaliikmelisest,
meeskonnast kolm surmati ja neljas•
langes vangi.: Põhja-Körca reageeris
seekord kiiresti president J. Carteri
palvele ja andis kohe kolme USA sõ­duri
laiba ja vangi suure tseremoo­niaga
USA võimudele .välja. Kü?d-helikopterit"
keeldusid nad tagasi,
andmast,,sest nad väitsid, et amee­riklased
tungisid nende õhuruumi.
. President J. Carter märkis, et see
vahejuhtum ja USA meeskonna tap­mine
Põhja-Korea sõjaväe poolt et
muuda tema' seisukohta USA; sõja­vägede
äratoomise suhtes Lõuna-K;j-reast.
J. Carter teatavasti vallandas
USA ülemjuhataja Lõuna-Koreas,
kes märkis avalikult, et tema arva­tes
põhjustab USA vägede äratoomi­ne
Koreast uue sõja Kauge-Idas.
valmistub
Laupäeval kell 2.45 p.l. tõusid Eesti
ja Kanada lipud Kotkajärvel Anton
Õunapuu väljakul pealipumästi ja
suurlaagri juht nskm Ivar Nippak
kuulutas suurlaagri avatuks. Piduli­kus
rivis viibis 327 skautlikku noort,
neist 37 Ühendriikidest. Suurlaagri
esimene päev oli päikesepaisteline ja
palav.
Tervitasid eesti skautlikud noored
Austraaliast ja kutsusid noori oma
„Harju" suurlaagrisse, mis toimub
1977/78 aastavahetusel, Austraalia
Kõik märgid näitavad, et P. E.
Trudeäu kasutab liberaalidele sood­sat
olukorda, et viia läbi enneaegselt
liiduparlameridi valimisi, kus pea­rõhk
on asetatud võitlusele Quebeci
separatismi vastu, millega varjatak­se
massilist tööpuudust, inflatsiooni
ja korruptsiooni. Selleks avaldati
uus gallüp, mis näitas, et 51°/o pool­dab
liberaale, 21% pooldab konser­vatiive
ja 18% uusdemokraate. Kuid
enamiks küsitletuist ei avaldanud
oma seisukohti.
Opositsiopnijuht J. Clark märkis,
et ta tervitab uusi valimisi, mille jä­rele
ei ole praegu vajadust, sest li
beraalidel on täielik enamus. Ta kin
nitas, et gallup on ühekülgne ja P. E.
Trudeau manipuleerib rahvast oma
Kanada ühtluse säilitamise propa
gandagä, sest liberaalid ongi oma
poliitikaga põhjustanud praeguse
olukorra Quebecis. J. Clarkil oli 5-e
tunni pikkune nõupidamine Ontario
konservatiividega, et saada neilt a^i
eelseisvatel valimistel.
USA Kongressi komisjoni ees süü­distas
New .Yorki.ülikooli õppejõud.
S. ; Gervasi, et' vaatamata LiitunuJ.
rahvaste organisatsiooni vastavale-keelule,
7 et Lõuna-Aafrika valgete ka­he,
rassi •rezhiimile ei ole . lubatud
müüa relvi, saadavad juhtivad lääne­riigid
Lõuna-Aafrikasse igasuguseid
relvi. .USA ei müüvat relvi Lõun?,-
Aafrikale otse, vaid vahemeeste ka*/-',
du. Sellepärast;.peetakse Lõuna-Aaf­rika
valgeid, hambuni relvastunud
rahvaks. Relvi, müüvad USA, Briti,
Prantsusmaa ja Itaalia liing teised
rahvad. . - v
Moskva lõpetas Egiptus©
lise : \
New
25 tundi pimeduses
Pikne purustas New Yorgi osarii­gis
elektriliinid ja New York ja selle
lähem ümbrus oli 25 tundi ilma
elektri energiata. Suurlinn oli pime
kaks ööd, allmaaraudtee-ei liikunud
ja kõik elektriga töötavad instrumen­did
ja masinad seisid. Kohe algas pi­mendatud
linnas metsik rüüstamine
ja röövimine. Rüüstati ärisid ja
kauplusi, süüdati maju ja tehaseid.
Politsei vangistas rüüstamise pärast
ligi 4000 inimest, kusjuures 439 po­litseinikku
sai haavata. Politsei mär­gib,
et pimendamisperioödil ei olnud
.tavalisi mõrvu, sest roimarid olid Egiptuse president Sadat teatas, et
rüüstamisega tegevuses. Kahjud ula- N y i t o n ütelnud üles senise Eaip-tavad
ule uhe miljardi dollari ja j l u s e relvadega varustamise lepinoiv.
rüüstamiskahjud üksi ulatavad üle j K u i d ; p r e s i d e n t märkis, et Saudi
saja tuhande dollari. Kanada Hydro Araabia on võtnud omale kohustuse'
esindaja märkis, et samasugune-| Egiptuse armee relvastamise eeloie-vai
viiel aastal. See näitab, et Egip­tuse
jä N. Li idu vahekorrad on lõpu­likult
jooksnud karile. Eriptus võlg-mõrvas
Uh© neb Moskvale mitme miljardi doiir
o , n B»I' • • I I . ri eest relvaabi. Moskva tegi kordu-ja
haöves 8 poEifseinikku v a ] t k a t s e t ; v õ i m u ü i e v õ t m i i e k s : fe-
22^he aastane G.Koepke parikeeris sident: Sadatilt, ::'rhis aga on kördil-ennast
Ottawas oma vanemate kahe- vait ebaõnnestunud.
. kordsesse .elumajja, laskis maha
konstaabel. D. Kirkwoocli ja haavas
kokku 8 politseinikku ning üht era­isikut..
Sellejuures ei saanud ta ise
isegi haavata. 'Tulistamine tekkis
siis,: kui. kaks detektiivi ja konstaa­bel
D. Kinvopd läksid G, Koepket va­histama.
Tulevahetus kestis 2 tundi,
jä lõpeks süttis pisargaasi pommi­dest
maja. Vahejuhtumit kasutatak­se
selleks, et. panna kehtima range­mat
relvakontrolli seadust, sest äsja
vanglast vabanenud C. Kõepkel oli
majas terve arsenal igat sorti suure­kaliibrilisi
relvi, mille hoidmiseks
sellel maal ei vajata luba. '
elektri energia katkemine on võima­lik
Kanadas, Ontarios ja Torontos.
Hiljuti Moskvast \ jHispaaniasse
naasnud / Hispaania kommunistliku
partei peasekretär S. Carillo, kes vii­bis
kodusõjast saadik Moskvast, kri­tiseerib
-ja paljastab vene kommu­nismi
terrorit ja vägivalda. Ta ütleb,
et N. Liidus ei ole mingit kommunis­mi.
Ta arendab iseseisvat nn. „Euro-konimunismi".
See on kutsunud väl­ja
raske Moskva kommunistide sõi­mu
kampaania.