Meie Elu = Our life, October 19, 1978

              ,,Meie Elui
NEUAPÄEVAL;. B>. OKTOOBI^L — THTOSDAY, ÖCTÖBER 19 , ,^Ieie Elu" nr. 42 (1497)
TITEENL OL!
Kanada postisorteerijad marssisid kurn. Selle asemel, et kuuluda ühte
läinud nädalal omakorda välja: uniooni, näikse postiteenijad kuulu-ametlikuks
streigiks. Alles see oli vat erialade järgi mitmetesse unioo-septembrikuul,
kui omja töö katkes- nidesse. Selle olukorra kahju on ka­lasid
kirjakandjad. Oletame, et va- hepoplne. Esiteks kestavad streigid
Ižtsus suudab, sorteerijad tagasi sun- väheste vaheaegadega erigruppide
dida oina ülesannete juurde. Kes ga- korras, kusjuures ühe grupi streigi
ranteerib, et siis järgmisena tööd ei tõttu väljalangemine halvab ka teiste
katkesta postivedajad või mõni tei- tööd. Teiseks erigruppide võitluses
ae kategooria posti ametkonnast? oma palgähuvicje ja muude korral-
Kanada posti i streikide ajaluigu on duste eest, ei saavuta postiteenijad
pikk ja tülikas. Aastaid on streiki- oma huvide kaitset üheaegselt ja
üud mitmesugused fraktsioonid mit- üks grupp võrreldes teisega asub
mesuguste nõudmistega. Sagedase- alati halvemas olukorras,
maks põhjuseks on olnud palga- Kanada post on Kanada elusoon ja
laõudmine. Kuid ori streigitud ka selliselt eluliselt oluline. Kanada
teiste privileegide ja isegi postiala rahvas ei ole seadusandja, vaid teos-töö
auenduste ja uute mehaaniliste tab seadusandlust oma valitud esin-seadeldiste
vastu. Ajal, mil postitee- dajate kaudu. Rahva esindus Otta-aijaskond
on end hästi lõbustanud, was on liigselt kaua käsitanud pos-on.
ülejäänd Kanada kannatanud, titeenijaid südikinnastega. Kui nüüd
Küsimuseks jaab, kui kauaks seda valitsus on kokku kutsunud parla-kannatust
jätkub? mendi ja lubab postiteenijad käsuta-
Vastus viimasele küsimusele on, et da tagasi oma töökohtadele või isegi
Kanada inimeste kannatus ori ammu streikivate töötajate funktsioonid
lõppenud. Sisuliselt on vale, et strei- üle anda uutele teenistujatele töötu-gi
õigus on erandUult kõigu, ka neil te hulgast, siis on see vähim, mida
kes seisavad üldsuse teenistuses, rii- valitsus saab teha. Selliseks otsuseks
gi ametkonnas, tervishoiu ja trans-; on valitsusel Kanada elanikkonna
pordi alal, tuletõrjes, politseis. Nen- täielik toetus ja see otsus tuleb teos-de
teenistusalade tasuvust on võima- tada ajaviitmata.
lik garanteerida teiste vahenditega, Kuid postiministeerium peaks pä­ästeks
elukalliduse indekseid arves- rast streikijate töölesaatmist läbi
tades. Ühelgi inimesel ei tarvitse vaatama kogu postiameti töötajas-neil
aladel tööd otsida ja neid leidub konna probleemi ja regulatsioonide.-
Kanadas küllalt, kes ori valmis nime- ga lahendama ka need punktid, kus
tarud aladel tööd võtma ka ilma postitöötajail võib õigus olla. Sest
streigiõiguseta, kui nende töötasu on kui valitsus tahab posti töötajaskön-lagatud
teisel teel. Kodanike õigus- na vastu kategooriline olla, ja seda
te põhimõte ei ole millegagi rikutud, avalikkus ootab, siis peab ta kate-kui
riiklikult tähtsatel aladel on dek- gooriline olema ka iseenda vastu ja
lareeritud streigiõiguse puudumine, otsima vigu enda juures, sest ka neid
Ka Kanada kaitsevägi eksisteerib on esinenud,
palgavahekorra ahisel. Milline väär- Postiteenijate probleemile ulatus-tus
oleks kaitseväel, kui see peaks likult lähenedes võivad paralleelid
streigile asuma keset kibedamat la- kerkida ka riigiteenistuse muudel
Mngut? Täpselt sedasama teevad aladel ja ka neid tuleb haarata. Sest
postiteenijad, kes on omasuguses Kanada oma liberalismis on jõud-posti
kättetoimetamise lahingus iga- nud niikaugele, et antud vabaduste
.'j^ev. Kui'Kanada; kaitseväel puudub ja eesõigustega on paljudel teistel
streigiõigus ja see ei riiva kuidagi kadumas vabadus üldse. Võib olla
meride kodanikuõigusi, nii ei tarvitse vajab Kanada veel ühte riiklikku ko-postiteenijad
omada streigiõigust misjoni (kulukat ja aegaviitvat), kes
selleks, et funktsioneeridanii, et mõ- suudab küsimust valgustada ja ette-lemipoolsed
huvid oleks kaitstud. panekud teha õiguste ja kohustuste^
Kuid postiteenijate streigiõiguse- tasakaalustamiseks?
. ga näib olukord olevat veelgi imeli- V.
ilUllHIHIlllllilM
LUGEJA KIRJUTAB
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
madalaid Saenuintressimääraskt
J.2S% aastas
Intressid -arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
E
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse,
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
RIIGIPÄEVA
KANDIDAATIDEKS
CANADA
iÕND!
AV8NGS
Olete võinud panna tähele ajaleh- resside ja dividendide näol järgmi-tedes
viimastel nädalatel avaldatud seks aastaks". Kui see kuhjumine on
STOKHOLM („Meie Elu",kaastööliselt) — Eesti Parempoolse ühingu
poolt korraldatud nomineerimiskoosolekul esitati Rootsi konservatüvsel
erakonna Moderata Sandingspartei Stokholmi linna riigipäeva kandidaati­deks
Leelo Pukk ja Ants Kippar hing 'konimimaalkan
Pukk, Peeter Luksep ja Jaan Viival. ;
Eesti Parempoolne Ühing, mis rah­vusliku
eriühiriguna kuulub Modera­ta
Samlingspartei Stokholmi Liitu,
pidas Stokholmi Eesti Majas nomv
neerimiskoosoleku 1$79;aasta vali
mište' puhul riigipäeva- ja kommu-naalkandidaatide
esitamiseks.
Nomineerimiskoosolekul esinesid
ettekannetega Ühjngu juhatuse liik­med
Jaan Viival, Peeter Luksep ja
Ants Kippar. ;
Jaan Viival ';.
oli valinud oma ettekande teemaks
„Moderata Samlingspartei minoritee-dipoliitika
Stokholmis". Ta rõhutas
Sissejuhatavalt, efr sisserändajad, see
tähendab välisriikide kodanikud,
moodus tavad" umbes 45.000 isikuga
120 erirähvusest 6,8 protsenti Stok­holmi
linna elanikkonnst. Sisserän-nuküsimuste
eest on vastutav Stok­holmi
sisserändajate komisjon, mis
koosneb poliitiliste parteide esinda­jaist.
Sisserändajate komisjoni orga­niteks
on administratiivset osa kor­raldav
kantselei, sisserändajate in-formatsiooni
kes kusena tegutsev im
aalsel ja muudel poliitiliselt ,,õrnar
del" aladel püütakse kompenseerida
kah jutoovate kommunaaisete ettevõ­tete
likvideerimisega, mittevajaliku
kommunaaise maa äramüümisega,
investeerimiste teisekujulise finant­seerimisega
jne. Oma ettekande lõ­pus
puudutas Peeter Lukssp Mode­rata
Samlingspartei kommunaalpo-liitilist
programmi eriti korteripolii-tika,
koolipoliitika; liikluspoliitika ja
sotsiaalpoliitika osas. Partei kommu-naalpoliitilist
programmi iseloomus­tab
majandusliku kokkuhoiu joon.
\ Ants Kippar
oli valinud oma ettekande teemaks
„Moderata Samlingspartei ja Eesti
Parempoolne Ühing". Sissejuhatavas
osas refereeris ettekandja -partei
printsiipprogrammi, milles on kokku
võetud Moderata Samlingspartei po­liitilised
tõekspidamised. Sellega
ühenduses peatus ta partei uue idee-poliitilise
programmi juures, mis
kuulub vastuvõtmisele eelseisval
parteikongressil. .Edasi valgustas - ta
•Euroopa Demokraatliku. Uniooni
suuremõõtelisi kuulutusi, kus teid
kutsutakse uuesti investeerima täht­ajani
jõudnud Canadä Savings Sond­idesse
investeeritud kapitali.
Käsitletav küsimus ei hõlma' teie_
investeerimise probleeme suurema
kasumi seisukohalt, vaid soovib juh­tida
teie tähelepanu ainult seigale,
kui teie olete suuremas summas in­vesteerinud
1969/70. a. seeria S24 Ca-nada
Savings Bondidesse, mille täht­aeg
täitub 1. novembril s.a. Teata­vasti
need bondid olid omal ajal
enam meelitavaimad, kui eelmiste
aastate omad ja seetõttu paljud va­hetasid
oma bondid ümber sellele
seeriale. Selle seeria, $1,000 bond an­nab
pärast üheksat/ aastat intresse,
koos liitprotsentidega (compounded
interest), 11,000 ja lisaks veel sulara­ha
boonuse $115. Bondi likvideerimi­sel
pangas tuleb erilist tähelepanu
omistada sularaha boonuse, tõendile,
mis kannab numbrit „T60ÖC". Siin
eriline tähelepanu tähele „€".:
Tulumaksu seisukohalt on isikule
esimene $1,000 intresse ja Kanada
dividende tulumaksust vaba ja sula­raha
boonust on lubatud käsitleda
kapitali kasumine (capital gain), mis
sellisena kõnelduna on tulumaksu-alüseks
sissetulekuks ainult pooles
määras.' Seda maksustatavat summat
on võimalik omakorda kasutada int
resside mahaarvamisena', kui need ei
ole juba ületanud $1,000 piiri (Vaata
Schedule 2 ja 4).-
Küsimuseks on aga võimalus, kui
teil neid intresse on mitme tuhande
dollari väärtuses ja need ilmselt suu­rendavad
teie tulumaksualust sisse­tulekut.
Siin tekib vajadus teie sisse
tuleku suuruse kontrollimiseks int-
(Algus esiküljel)
kellest 123 üle 60 a. vanad ja 17 va­nadekodudes,;
Kuna paljud eestlased
töötavad madalapalgalistel kohtadel
ning osa elatub sotsiaalabist, pandi
erilist rõhku puudus-t-kannatajate
toetamisele. Selleks aitasid kaasa an­netused
USA-st, Kanadast, Rootsist,
Austraaliast, Inglismaalt j a Saksa­maa
eestlaste, hulgast. Keskkomitee
-ja abistamisfond: avaldavad siinko­hal
tänu kõigile ohvrimeelsetele an­netajatele
ja energilistele abistamis-organisatsioonidele.
Samuti avalda­takse
tanu. Saksa valitsusäsutistele
osutatud majandusliku abi eest, mi­da
on optimaalselt ja heaperemeheli­kult
kasutatud meie omakultuuri yil-
. jelemiseks kui ka administratsiooni-kulude
kandmiseks. "... ; ' Y ;
Tuleva aasta tegevuskavas seisa­vad
kahe küliimripäeva korraldami-sed
Bocholtisia esialgse kava koha­selt
Schwetzin^enis. Pikemalt oli kõ­ne
all Saksamaa . Eestlaste ajaloo
koostamise küsimus, mille eeltööde­ga
tahetakse keskkomitee poolt aeg- \
sasti alustada.' Selle ülesandega on
võetud endale suur ja aeganõudev
Töökoormus, mille vajaduses aga po­lo
kahtlust. • : , i ''
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu.ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobwuse
korral jätta avaldamata.
a teisiti
j\une ai
'Saksamaa
oli ka
eestlaste osavõtt
Päevadest 1980. a.:Stokholmis. '
.Esialgul otsustati reserveerida 100
-hotellituba, resp. voodit. Paljuid teeb
järelemõtlikuks ^hotellitubade kõr­ged
hinnad. Stokholmis.
Edasi, otsustati organiseerida eest­laste
rohke osavõtt 10. dets. s.a. Bon-nis
Inimõiguste Seltsi poolt korral­datavast
protestrongkäigust ja mee­leavaldusest,
mis sihitUd inimõiguste
rikkumise meenutamiseks! ' kõigil
kontinentidel/ kus seda ette tuleb.
Saksamaa eestlaste esinduskogu ei
pea õigeks kava, mille kohaselt pee­takse
1980. ä. Stokholmis kaks eesti
rahvuskongressi. Seda kava loetakse
identseks rahvusliku killustamisega.
Ligi viis tundi kestnud koosolek
: lõpetati meie rahvushümni laulmise­ga.
• ' '
Üldkokkuvõttes: võib märkida, et
Saksamaa eestlaskond on rõhuvas
enamuses üksmeelne^ Loomulikult
leidub ka siin loide, kelle põgenemi-
: ne kodumaalt ja *elu paguluses jääb
mõtlevale . ee§tlasele mõistmatuks
aktiks. Pool käputäit kohaliku täht­susega
nurjunud intrigante vajaksid
j ärelaitamistundel kons tfuktiivse
opositsiooni elemenltaartõdede koh-ta.
; .; ;
„lVIeie i l u " 21. sept. s.a. numbris
„V. Põcieri referaadi koostaja" po­leemikas
varem ilmunud lugeja kir­jale
"„Öli teisiti" laseb ise paaril pu­hul
märgist mööda. Nimelt Varese
valitsuse teedeminister O. Karm ei
kuulunud „ühte vanemasse korporat­siooni"
vaid oli ühe noorema üliõpi­lasseltsi
liige. Neeme ,Ruusi saatuse
kohta on avaldatud erinevaid arva­misi,
ka ülaltoodu poolt, kuid seni­sed-
versioonid ei ühttt sellega mida
allakirjutanu kuulis 1942.. a. suvel
isikult, kes ise oli olnud N. Ruusi
hukkamise pealtnägija. . .•-' .
Peale Tallinna vabastamise Oma­kaitse
valvas teid,, muuseas et tabada
Tal 1 innast' põgenenud kommunistlik­ke
tegelasi. Maanteel Jõelähtmest 7
—8 km..Aegviidu poole oli kinni pee­tud
veidi kahtlasena tunduv mees, et
teda üle kuulata. Ajaviiteks omäkait-selased.
olid laulnud laulu, milles esi­nesid
sõnad: „Neeme Ruus, Neeme
Ruus,". varsti ripud võllapuus". Kin­ni
peetult nime pärima hakates ta oli
vastanud umbes järgmiselt: „Mis te
sellest enam pärite kui juba ise tea­te
ja laulsite". Alles siis omakaitse­lased
üllatuseks märkasid kui suure
,,kala" nad kinni olid' saanud. N.
Ruus arvates, et teda ära tunti, ise
andis ennast ära.-Pikemat aru pole.
peetud, viidud veidi teest kõrvale ja
lastud maha.: Hiljem : p l i . selgunud,
et N. Ruus oli ennast varjanud mõ­ned
päevad sugulaste pool Jõeläht­me
aleviku lähedases talus. Sekeldu­si
kartes teda seal pole tahetud
kauem, pidada. Nähtavasti tal oli ka­vas
tus idapoöle liikudes pääseda lä­bi
frondi venelaste poolele.
; Toodud Jõelähtme omakaitselase
seletuse järele, mille tõepärasuses
mul pole kahtlust, Neeme Ruusi osas
oleks teada tema saatus.
Endel Toiger
hendus. Sisserändajate komisjon
avaldab oma ühiskondlikku intor-!
matsiooni kuues keeles kommunaai­se
ajalehe ,.Stokholmi" veergudel..
Komisjoni ülesandeks on muuseas
ka toetuse jagamine sisserändajate
rohkem kui 50-le organisatsioonile.
See koosneb peamiselt lokaalide uü-ritoetusest
enam kui 1 miljoni kroo­ni
suuruses summas. Moderata Sam­lingspartei
on: alates 1971 aktiivselt
kaasa töötanud komisjonis eesmär­gil,
et avardada sisserändajate või­malusi
oma kultuuri edasiarendami­seks.
Moderata Samlirigspartei stok­holmi
Liidu juures tegeleb sisserän­nu-
ja minoriteediküsimust.ega erili­ne
töögrupp, mis loodi; paar aastat:
tagasi Eesti Parempoolse Ühingu
initsiatiivil.
,;: Peeter Luksep
andis oma ettekandes, mille teemaks
oli „Kommuunid jä maksusurve"
ülevaate kommunaalsetest maksu-probleemidest
Ta märkis, et samal
ajal, kui. tulumaksu maksjate arv.vä­heneb,
tõuseb pensionäride ja mitte
•maksumaksjate osa. Stokholmi lin­nas,
mille elanikearv näitab vähene^
mist, on olukord kujunenud selli­seks/
et umbes.kolmandik on pensio­närid
ja vähem M po&l' tulumaksu
maksjad. Tänu Moderata Samlings­partei
tugevale .positsioonile ja ko­danlikule
enamusele ei ole Stokhol­mis
viimastel aastatel tulumaksu
tõstetud. Suuremaid : kulusid • sotsh
peamiselt kogunenud" käesolevale:
aastale, siis oleks tulumaksu säästu
seisukohalt sobivaks sularahaks
muuta ainult osa böndide kuponge,
s.o. jaotada intressid; kahele aastale,
Kui soovite veel põhjalikumalt küsi­must
analüüsida, siis tegelikult võik­site
veel vaadelda, kuidas on olu­kord
aastal 1980. Meenutada tuleks
aga, et kupongide eraldamine peab
toimuma terves J blokis,/kui küsimu­se
all on liitprotsentide boonuse kü­simus.
Seega teie võiksite anda käes­oleval
aastal pangas likvideerimisele
bondid täies ulatuses ja ainult osa­liselt
kupongid, millega,teie saate ta­gasi
investeeritud kapitali, osaliselt
intressid ja kogu sularaha boonuse,
kusjuures viimast saab kasutada ka­pitali
kasumina. See moodus ei ole
kohaldatav ega ka vajalik nendele,
kes aastast aastasse on intresse dek­lareerinud
aasta jooksul teenitud
intresside määral (accruai basis).
Eraldatud kupongid võite esitada
pangale jaanuaris, millega see sisse­tulek
kuulub deklareerimisele alles
1979 tuluna. Sellise menetlusega ole­te
kaotanud kahe kuu intressid, mis
on äga tunduvalt vähem, küi seda ori
säästetud tulumaks.
. Kui see moodus ei ole rakendatav,
kuna ka järgmispd aastad tõotavad
suuremal määral intresse, siis järg­mise
võimalusena võiksite kaalumi­sele
võtta Registered Retirement Sa­vings
Plan'i investeerimist.' Selle
kohta i on ,,Meie Elu" veergudel lä­hem
kirjeldus nr. 51, 1977. Erakord­sel
juhtumil võiks- isegi kaaluda In-come
Averaging•',Annuity Contracti
(IAAC) sõlmimist.
E. Soomet
Iga uus „MEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
13, okt. aktsia hind $7.61
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H 3M1 — tel. 364-1131
õhtul tel. 925-6812
migrantide teenindus ja tõlkide va-.' (EDU) saamislugu ja asutamiskoos­olekut.
EDU asutati peale paariaas­tast
ettevalmistavat tööd, milles Mo­derata
. Samlingsparteil oli juhtiv
csa, k.a. aprillis Salzburgis, Austrias.
Asutamiskoosolekust - võtsid-osa 18
konservatiivset parteid 14 Euroopa
faast kokku 60 miljoni valijaga.
DÜ asutamisdeklaratsiooniie and­sid
oma allkirja 10 parteid üheksast
erimaast. Ülejäänud kaheksa osavõt­nud
parteid valisid vaatleja staatuse.
Asutamiskoosolekul esindasid Sak­samaa
konservatiive Helmut Kohi ja
Franz-Josef Strauss, Inglismaa pa­rempoolseid
Margaret Thatcher,
Austria . konservatiive Josef Taus,
Soome parempoolseid Harri Holke-ri,
Norra konservatiive Erling Nor-vik,
Rootsi parempoolseid Lars To-bisson-
ja Bertil Lidgard jne.
Salzburgis allakirjutatud deklarat­siooni
ideoloogilises osas rõhutatak­se
demokraatia, vabaduse, seadus-likkuse>
sotsiaalse solidaarsuse ning
Vaba, pluralistliku ühiskonna print­siipe.
Deklaratsioon kriipsutab alla
kõigi Euroopa rahvaste õigust vaba­dusele
ja', inimõigustele, nii nagu
need on defineeritud Euroopa Inim­õiguste
Konventsioonis ja Inimõigus
te Ülddeklaratsioonis. Deklaratsioo­ni
. ideoloogilises osas mõistetakse
hukka totalitaarne ühiskondlik kord
koos sinna kuuluvate materialistlike
jä kollektivistlike õpetustega. •
• EDU ülesandeks on diskuteerida ja
kooskõlastada liikmesparteisid haa
ravaid poliitilisi küsimusi selleks, et
saavutada ühiseid seisukohti oiulis
te .poliitiliste: probleemide lahenda­misel.
EDU kõrgeimaks organiks on
liikmesparteide .ja vaatlejaina osa­võtvate
parteide: juhtide aastakonve­rents.
Küsimuste ettevalmistamiseks
luuakse erikomiteed ja töögrupid
""1.Ü esimees, laekur, ja kaks revi­denti,
valitakse kaheks aastaks. EDU
esimeheks valiti Austria Rahvaera­konna
juht Josef Taus. EDU tsent-raalbüroo
asub 'Viinis.
Ettekandja rõhutas,, et Euroopa
Demokraatliku • Uniooni asutamine
langeb ajale, mil on ettevalmistami­sel
Euroopäparlamendi valimised.
Need toimuvad 1. juunil 1979 ja hõl­mavad
Euroopa. ühisturgu. (EG-sse)
kuuluvad maad. Seoses nii nende va­limistega
küi ka muude Euroopat
puutuvate aktuaalsete poliitiliste kü­simustega
tuleb .-• Euroopa. Demo­kraatlikku
Uniooni kui konservatiiv­sete
parteide koostööorganit seada
vastukaaluks; sotsialistlikule ' inter­natsionaalile
ja; liberaalsele uniooni­le.
•:/•:':>;•:.;,"•
Ants Kippari ettekande lõpuosa oli
pühendatud eestlaste osale Modera­ta
Samlingspärteis. Eriti leidis rõhu­tamist
Eesti Parempoolse .Ühingu
Balti, küsimusi selgitavad aktsioonid
ja par.teimotsioonid. Neist tulevad
kolm arutamisele oktoobri lõpus toi­muval
üleriigilisel parteikongressil
Göteborgis. Esimene käsitleb Balti
riikide anneksioonile Rootsi tunnus-
. tüse. andmise tühistamist/ teine inim­õiguste
rikkumist Baltikumis ning
me s
mälestu-võimude
esimene
; On arusaamatu, milleks teie ajale^
hes No. 38, avaldati kabjahoop meie
omaaegsete rahvahariduse ai 1 ikäte-jä
nende kasvandikkude
seks. '
Kas sealsete praeguste
õigustamiseks — kellede
tähtsam samm oli seminaride kõr­valdamine
ja kelle küüditamiste
materjaliks oli esmajärguliselt meie
„maasool"? ..
„S"-il vast kipitab südame], et
viimse iseseisvuspäevade haridusmi­nister
(end. koolmeister Tartu semi­narist)
kindral Jaakson pani poliiti­kute"
(ja haridusvõhikute) mahhi­natsioonid
koolide arvel seisu ja an­dis
isegi seminaridele eluõiguse1
Miks?::':";r'- .': '"•
Seminaridest; on tulnud meie laie­ma
hulga rahvusliku ideoloogia
kandjad/Ideoloogia, mille pärast
üle 200.000 me rahvast on küüdita­tud.
Kas kõik Vabas Maailmas (ja Ko­dumaal)
teostuvad rahvuslikud ja
kültuuripürgimused on selleks, et
,,S" taolised kaukajumalad võivad
mõnu,tundes meie kahte rahvuslik­ku
kasvatusautoriteeti, koos teiste
,,popsilastega" — saasta kaelakalla
misega nende elutöö eest — tähi
da"? " c
COVENTRY („Meie Elu'V kaastööliselt) - Scotländ ^
arreteerisid naisterrorist Astrid Prolli ühes põhj a-Londoni garaazhis, kus
ta pii töötanud 10 viimast kuud. 31-aastane Prolli kuulus Lääne-Saksamaa
Baader-Meinhöf 1 terroristide salka ja teda süüdistatakse kähe saksa polit­seiniku
mõrvas jä muus terroristlikus tegevuses.
. Ta tuli salaja Inglismaale neli aas­tat
tagasi ja elas Anna Putticku. vale­nime
all. Vastavalt briti, ajakirjandu­sele,
Proll olevat mehelikku tüüpi
naine ja lesbialiste kalduvustega. ,
Elades Inglismaal, A. Proll ei tege­lenud
enam terroristlike aktidega. Ja
võis oletada, et ta oli keeranud sel­ja
oma apoliitilisele minevikule", et
alustada siin saarel „uut elu" ; En­dine
naisterrorist oli autopäraiidus-töökojas
tõusnud juba tööülevaata­jaks.
Ta ülesandeks oli õpetada noor;
tele mootorimehhaanikat, mis kuu­lus
nn. valitsuse poolt. finantseeri­tud
Noorte Võimaluste programmi
alla. '
Astrid Proll avastati ühe inglise
politseiniku poolt, kelle mälupilti
meenus foto, mis mõned aastad ta­gasi
oli saadetud Lääne-Saksamaa
politseivõimudelt Briti politseiasu­tus
tele.
•Töökaaslaste andmete kohaselt A.
Proll olnud rin.' naiste vabastusliiku­mise
(lib.) pooldaja ja poliitiliselt —
vasakpoolsete vaadetega. Kord ta oli
liitunud isegi omavoliliselt majades­se
tungivate hoorte-grupigä Xsqüat-ter)
Kenti linnaosas.
Läbiotsimisel' inglise politsei leidis
A.; Prolli korterist valedokumendid.
Siin ta kuulub väljasaatmisele nn.
Aliens Aeti alusel. Prolli vend Thor-wald,
võttis. Saksa terroristide jõu­gu
aktsioonist osa Frankfurdis —
196.8 koos Andreas Baaderi ja Gud­run
Enssliniga. Teatavasti Baader jä
Ensslin sooritasid enese mõrva
S.tammheimi vanglas 18. oktoobril
1977. Kaks aastat hiljem Astrid Proll,
siis elukutseline fotograaf, aitas- Baa­deri
t vangist vabastada, kusjuures
tulistati kaht saksa politseinikku.
1971..-. ^.; mais^ A. Proll. arreteeriti
Hamburgis,, kui politsei kontrollis
rutiinikohaseltmaanteel ... autosõit­jaid.
1973, a. A. Proll jäi haigeks —
tegemist oli vereringvoolu häiretega
ja ta vabastati ajutiselt. A. Proll jäi
haigla nn. yälipätsiendiks. Selle juu­res
ta pidi end meldima iga päev po­litseis.
A. Proll tegi seda paar näda­lat,
kuid 1974. a. veebruaris ta korra­ga
kadus politsei silmapiirilt.
kolmas kahekordse kodakondsuse
küsimuse lõplikku lahendamist. Et­tekandja
rõhutas ka Ühingu poliiti­list
edu vastava parteimotsiooni abil
Rootsi raadios eesti-, läti- ja leedu-
.keelsete raadio- ja TV-saadete taot­lemisel.
Seoses järgmisel aastal toi­muvate
valimistega on Eesti Parem­poolsel
Ühingul kavas: välja anda
eestikeelne valimisvoldik. Juuni kes­kel
on Gimo lossis asuvad ruumid
reserveeritud kahepäevase valimis-
• konverentsi- korraldamiseks.
A. Prolli- süüdistatakse samuti ka­hes
pangaröövimises Läärie-Berliinis
j ja ühes — ta kodulinnas Kasselis.
Rahast polnud A. Prollil puudus.
Ta oli kord andnud Briti sisemi­nisteeriumi
(Home Office) sisse aval­duse
briti kodakondsuse saamiseks,
kuid võtnud selle hiljem tagasi. Ta
ei tahtnud anda kuninglikku truudu1
se.vannel. Selles vandetekstis on jut­tu
„Kõigevägevamast Jumalast" ja
^truudusest . kuninganna Elisabeth
Il-sele ja. tema troonipärijatele".
1975. a. jaanuaris, tarvitades vale
nime (Senta Grethel Sauerbier) ta
abiellus Robin Puttick'uga, kes oli
26-aastane torustiku montöör. A.
Proll nimetas end registreerimisbü:
roos sotsioloogia üliõpilaseks. Abielu
hiljem lahutati. ; . •
Selle kolme aasta, jooksul A. Proll,
kes vahest nimetas end Senta, vahest
Anna Püttick, töötas alguses aedni­kuna,
pargi korrastajana, siis auto­mehhaanikuna
ja lõpuks noorte väl-jaõppe-
kursusc ülevaatajana. Koda­kondsuselt
A. Proll öri saksa^ koda­nik.
A. Prolli ei saa kontulikult vas­tutusele
võtta vale nime andmisel,,
küll aga' nri. Valevande Akii (1911)
alusel. . .,':••
Briti Alamkoja, konservatiivide;;
partei liige ••• Philip Goodhart tahab
tõstata küsimust, kuidas1 Astrid
Proll, saksa põgenik-terrorist palgati
töökohale, mida .finantseeritakse
Briti valitsuse poolt!
- Jill ian Beckeri ülevaatlikus raa­matus
Baäder-Meinhofi jõugu kohta
„Hitler's Children" (Hitlerf lapsed)
on mitmes kohas juttu ka Astrid
,Prollist. Lühibiograafias mainitaks,
et „ta on sündinud 1947. a. mais. Ta
on Thorwald Prolii noorem õde, ke­da
süüdistati tulesüütamises koos'
Baaderi, Ensslini ja teistega. Arre­teeritud
1971. a. mais. Vabastatud
vanglast, et minna sanatooriumi, põ­genes
ja kadus". :..:-
Õ I E N D U S
Selle ajalehe möödunud numbris .
on kirjutises „Vana kpkaraamat Trii- '
nu õhtul" juhtunud paar vääratust,
mis on tekkinud tõenäoliselt minu
lapsus; linguae tõttu ja mida palun
siinjuures õiendada: mitte poiss­meeste",
vaid „pruutide" ja. „peig-meeste"
kindad, mitte poosidega",
vaid ..roositud kindad", ja mitte
„mustrid juba järgmises Triinus",
vaid „mustrid võibolla juba mõnes
järgmises Triinus".
Kadak
Eestlaste K{
Möldre, Hani
Teises reas:
Vabadusfonc
esimees Avo
ner ja Jaak
iepnurm jä
(Al|
ESTO80 tc
Paljakule,
kes oma tervl
Olen tulnud sl
boolset sidet
laste parlamt
lamendi 10
koosolekut. •]
duskogu valii
kuu aja parJ
märgid on. ü|
dava toim koi
soovi ja kutsel
rel arvul osa
holmis. I. Pai
des avaldatu(
odava Kanadd
osavõtt kalliki
Rootsi kroon
Koosolekul
kas Eesti Päe\|
lik teha valis J
gi rongkäik oj
Geograafilise
soovitati korj
täiesti uus algi
EKN välisj
Leival
oma ettekande
märkis muusel
•on esinenud t(
karuteeneks n|
On suur vahd
maailma vahel
mamiseks kult
natud sissepot
energia. EKN.
le Balti Õhtuij
parlamendi lii
väid ka välissl
et venelasi vihi
kis muuhulgas|
takse informaJ
püüab ta ölla|
andmisel.
Ajakirjandüs|
deesia, Lõuna-simused.
Baltil
sellele ei anta
poolt. Oleme
panusega ja
ESTO-80 puudi
kud ettevõtte(
Moskva olüml
7000-de vaba
informeerimine
rast toimuva
konverentsi e|
käigus.
Soovitas eeslJ
konnast, kus lj
must oma ees]
Meil ei ole aega,
ta pärast on Li
lus.N. Liidu
teem tuleb koj
poolt hukkamõj
seasjadesse sej
väärne, sest ju\
nast kolme suvt
seasjadesse: Hej
niküst saia, kui
mat saia. .EKN
kide saavutamisl
gevämat majanc
ges ette ingliskc
sele saatmiseks
Rahalises arul
näidatud . $21,74
22,500.-.
Seega katmas
Seletati, et EK1
800 dollarit juui|
sed' läksid üle
Petersoo andis tc
letusi ja J. Palu
tas, et katmata
.olla tagasilöögil
ajendiks, et EKJ
majanduslikku
Ta ennustas, et
võimega uus Vai
ja energilised nj
EKN-le panevad!
dusliku aluse. S(
dusfondi esimeh
Jõgi.
W. Pent esitas
tawast.
P. MÖldre esitab
võitluslikust tege