Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              NELJAPÄEVAL, 10.NOVEMBRIL -'mURSDÄY, NOVEMBER 1® „Meie ESu" nr. 4iS [tm] 1W
ELÜ" — „OUR LIFE" — Estonian Weekly
Published by Estonian PublishingCo. Toronto Ltd., Estonian
House,958 Bro^^dview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
; ,TeL 466-0951 •
Toimetajad: H. Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
Tel. (^01) 262-0773.
„Meie Elu" väljaa^ndjaks on testi Kirjastus Kanadas.
*Asut. A . Weileri algatusel 1950.
,^Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas. 958 Broadview
, Ave., Toronto, Ont. M4K 2Ra Canada - Tel. 466-0951
Tellimiste ja kiulutijste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5p.l., esmasp.ja neljap. k l . 9hm.—8 ö., laup. k l . 9 hm.—1 p.l.
„MEIE E L U " tellimisiiinnad: Kanadas l a . $40.00, 6 k. $22.00,
•3 k. $15.50; ÜSA-sse - 1 a. S44.q0,. 6 k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1, a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: l a . $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
' ülemeremaadesse: l a . $58.00, 6 k. $29.00.'
. Üksikrtumber^ 75e
; Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul - esikülje! $5.50, >
tekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
Kiri Saksamaalt
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiitiiiiiHiiini^
Nüüd mil nädalapäevad on möö- nagu nüüd selgub, oli
duhud USA mereväe üksuste Grenadal umbes 1.100 meest.
maandumisest Grenadale ja roh­kem
fakte on laanud teatavaks, on
ülekohtune nimetada president
Reagani otsustatud aktsiooni „in-vasiooniks".
See oli vaid puhastus-aktsioon
kommunistlikust rämp­sust,
Kuuba relvastatud lüksustest,
Teine üllatus oli rcjhkete relva-kdule
leidmine saarel, mis sisal­dasid
Nõukogude Liillu ja Kuuba
relviJColmas üllatus oli see, et kogu
avanenud pilt näitas, millise põhja­likkusega
oli Kuuba ja Nõukogude
Liit asunud ehitama oma relvabaa-kes
olid sinna toodud Nõukogude si nii ütelda USA tagaõule jaVeiiiet-
Liidu soovil ja finantseerimisel, sueela õliväljade väravasse.
K, ui^d vaVh ejuht»u m IoIn s.e davõrd* isI e-. Nii ol«ig• i• UT TSPA A- Ii t»õ- si•n e põ~huju«s aik«f-loom,
u. stav,' eJt selle j' uures tuleb s.i ooni.k, s ja ,k.i.i resti. rE- s•i*te ki s •t uil-i iSÄfe tapeti marksistlik M»??» amla umbe. tOOO-le .USA
peaminister Bishop ja kaaslased ^S«'!:il^„°'l«l'!'!!i'l!S
mõrva teostanud ja omaarvates
õpinguil Grenadas. USA ei saanud
lubada, et toimub uuesti Teherani
saatkonna pantvangide agöoi^ia
Castro korraldusel. Teiseks ei saa
USA endale lubada relvastatud pu­nase
baasi tekkimist oma tagaõue­le,
mis ähvardaks kogu Kariibime-re
saarestikku, Panama riike ja või­malikult
ka õlirikast Venetsueelat,
mis ise kannatab sotsiaalsete ras­kuste
all. ~ I
Tekkinud olukorrast ja aktsiooni
r
võimu haaranud veelgi marksistli-kumate
sõjaväe juhtide poolt? Esi­teks,
Bishopi küla^käil^ lõppenud
suvel Washingtoni {näitas tema
koostöö-tahet ÜSA-ga. Teiseks, sõ­javäe
juhtidele avanes nagu motiiv
ja võimalus võimu haarata ja end
võimu juurde upitada. Ideoloogia
ei mänginud nii suurt osa kui män­gis
tahe, et ühtedel röövlitel oli
tahe teist röövlit süüa.
Arengud Grenadal olid sellised, vajadusest ei saanud aru USA rah
et tema naabermaad, ka väikesed vas, USA liitlased ja isegi mitte MÕttGVahBtllS
.saared oma valitsustega, tundsid Briti peaminister Margareth
tõsist ümberhaaramise kartust Thatcher, kellel peaks veel meeles
suurema Kuuba kastroliku võimti olema tema lahingud Falklandi
jpoolt. Sellepärast paluti USA kait- saarte pärast. Ta laitis maha „in-set
ja pakuti oma osavõttu Grena- vasiooni" ja soovitas majanduslik-da
küsimuse lahendamiseks, ke sanktsioone;
GEISLINGEN („Meie Elu"
kaastööliselt) — Vanemate sakslas­te
kõrvust pole veel kustunud sot­siaaldemokraatide
naissaadikute
kiledalt kirglik kriiskamine kui nad
protesteerisid 30 aastat tagasi lii­dupäevas
Bundeswehri rajamio®
vastu.
Nüüd sõdivad sotsiaaldemokraa­did
USA-rakettide paigiitamise
vastu Liiduvabariigi territooriumi­le,
ehkki maa strateegilised ;punk-tid
seisavad Juba aastaid nõuko­gude
SS-20 rakettide sihikuil, Ka­heksas
liidumaas (neid on kokku
11) on vastavate maade sotsiaalde­mokraadid
üksmeelselt hääleta­nud
peetud parteipäevadel raketti­de
vastu, ootamata ära lõppotsust
Genfis, kus selle küsimuse ümber
jahvatatakse kaks aastat.
Sotside küsitav hoiak on kutsu­nud
esile kohati terava kriitika valit­susringkondades,
iiiidu perekonna-
. minister Heiner Geissler nimetas
ühes avalikus kõnes sotsiaaldemo­kraatide
parteid Moskva viiendaks
kolonniks. See väljendus põhjustas
suure pahameeletormi sotsiaalde­mokraatide
hulgas, kes. nõudsid
Geissleri tagandamist ministriko­halt.
Seejuures unustavad sotsiaal­demokraadid
asjaolu, et rakettide
paigutamise otsuse tegi nende oma
valitsus paar aastat tagasi Helmut
Schmidti juhtimisel. Eriti vihane ra­kettide
vastane on sotsiaaldemo­kraatide
„desarmeerimisekspert" ja
omaaegne küsitava väärtusega idale-pingute
arhitekt EgonBahr, kelle
kohta kurjad keeled teavad rääkida,
et ta ei tundvat, veel Bundeswehri
auastmeid.
TÄITMATUD AMETIÜHINGUD
Ehkki siin on viimaste andmete
kohaselt .2,134 miljonit töötut ning
terasetööstus ja laevaehitusettevõt-ted
pankrotis, nõuab metallitööliste
ametiühing alates tulevast aastast
.35-tunnilist töönädalat täispalgaga,
See vähendavat tööpuudust, väida­vad
ametiühingu bossid Loderer ja
Mayr. Missuguse. loogikaga need
härrad mõtlevad, jääb nende endi
teada; Mees tänavalt näeb tööpuu-dusevähendamist
ainult siis,kui töö-^
lised saaksid 40 tunni asemel ka 35
tunni eest töötasu. Tööandjad väida­vad,
et 3.5-tunniline töönädal sellel
kujul, nagu nõuab ametiühing, toob
endaga kaasa 14—18-protsendilise
palgatõusu. Ametiühing on otsusta­nud
oma nõudmist viia läbi streigi­ga,
millele tööandjad tahavad vasta­ta
lokaudiga.
Ametiühingud, ehkki nad moodus­tavad
kolmandiku töötajaskonnast,
omavad suura võimu ning sekkuvad
ka siin epideemiana levivasse „rahu-liikumisse".
LÕBUS VANGIMAJA
Hiljuti põgenes Bonni lähedal asu­vast
Rheinbachi vangimajast polit­seiniku
mõrvanud Alfred Leeki, kes
oli mõistetud eluajaks sunnitööle. Ta
põgenes Bonnis ühes kaubamajas,
kus oli koos relvastamata sotsiaal-ametnikuga
omale uusi „sulgi" ost­mas.
.
Nüüd avaldas üks ajaleht mõnin­gaid
andmeid selle vangimaja kohta.
Sellest nähtub, missuguseid õisi on
ajanud liberaalne vangistusseadus.
Üks pettur tegeles selles vangima­jas
farmide, tööstuste ja laevade
..maaklerina", pettes kergeusklikelt
kundedelt välja tuhandeid markasid.
Ühes kongis avastas kriminaalpo­litsei
500 5-margast rahatükki, ;mis
olid valmistatud vangimaja töökorda­des.
•
Üks prostituutide manuline toime­tas
20Ö.Ö00 marka vangimajja. Kbi ta
sai vangimajast puhkuse, põgenes
Hispaaniasse, kust tabati alles kaks
ja pool aastat hiljem.
Kaks vangi ajasid kuude kaupa
vangimaja köögis puuviljast viina.
Alles siis kui üks purjus vang vai /uri
..hunnikusse" lõi. avastati köögi! sa­laviina
vabrik.
Paljud vangid kasvatasid lille Dot-tides
hashishi. Nende kongid [olid
hashishi müügist saadud raha()ega
väga luksulikud — värvitelerid, ste-
-reoseadelised ja hinnalised delika­tessid
laual,
Kaks vangi vahendasid vangima­jast
krediite 4,5 protsendilise vahen-dajatasuga.
Saadud rahadega kavat­sesid
nad trükkida valediplomeid ning
neid petturitqle maha müüa. Isegi
hind oli juba kindel: professor 30.000
ja doktor 20.000 marka.
Vangimaja direktor Breitenkreuž
omalt pool seletab, et liiga liberaalne
vangistusseadustik ei võimalda kri-minaalkuritegesid
vangimajas tõkes­tada.
•
1
" U2 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1M8
a B B M I J I Td. {my 466-1931 ftHBErim 5 466^1302
FlOWEflS & CIFTS
MEIE ÄRIS ON ^SAADAVAL iUKKALIKUS VALIKUS
VALIK LILLI erisündmusteks Ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid —
K U L L Ä S E P Ä , MEREVAIGU-, KERAAMIKA-, NAHA j®
PUUNIKERDÜSE alal.
Kõneldakse eesti, läti ja inglise keelt.
õttevahetus
Õigustamata kriitika
Kirikute Maailmaliidule
Meed naabersaared olid Barbados,
St. Viucent, Santa LuGia,]amaika ja
võimalikult teised. Grenada asub
80 miili Venetsueela rannik^ast ja
150 miili Barbados'est.
President |Reagan kafkestas ku­sagil
lõunapool oma golfimängu,
kutsus Washingtonis kokku oma
Juhtivad organid ja senati esinda­jad
ja seal langes kiire otsus: alata
aktsiooniga Grjenada vastu. Merel
liikuv laevastik, neist osa olid suu­natud
Liibanoni, juhiti Grenada al­la
ja aktsioon võis alata. USA mere­väe
üksused võ^ti vastu raske tule­ga
Kuuba üksuste poolt, kes seni
töötasid Grenadal sõjaväe lennu­välja
ehitamisel, kuigi Grenadal ei
olegi lennuväge. Kuubalased heit­sid
maha labidad ja miiutusidsõ-dureiks,
kes ameeriklastele vastu
sisusid. See oli esimehe üllatus, sest
Mis saab Grenadaga edasi? USA
tahab selle saareriigi viia vastu de­mokraatliku
korra juurde, kus rah­vas
saab segamatult omale valida
esiri3bse ja valitsuse. Kuid enne
tulevad välja saata Kuuba sõdala­sed,
KGB agendid, Põhja Korea ja
Bulgaaria kommunistid, et valimi­sed
üldse toimuda saaksid.
Kommunism on vägivaldne
võim. Murdosa rahva türannia suu­re
osa rahva üle. Kommunism on
armutu inimõigustes. Kommunism
on agressiivne teiste rahvaste vas­tu.
Selle barbaarsuse levikut saab
takistada vaid demokraatlik jõud.
Antod juhul teeb seda USA Grena­dal.
Seepärast tohiks demokraatli­kud
maad ainult õnnelikud olla, et
USÄ-i m võim ja president Ronald
Reagan.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin^^
m 0
Toronto eestlaiste edu mitmetel,ve­teranide
spordivõistlustel on olnud
hämmastamapanev. Oi^ saavutatud
esikohti ja purustatud rekordeid —
nii piirkondlikel jõuproovimistel kui
ka tuhandete osalejatega'maailma­meistrivõistlustel.
Väljaarvatud paar
erandit,, on võistlejad olnud mees­soost
ja austustväärivas vanuses.
Tegelikult võivad veteranide võist­lustest
osayõtta juba üle 30raastased
noorukid — nii mehed kui ka naised.
Vanemaid veterane ei meelita^^ena-:^
masti võistlusrajale au- ja kuulsuse-himu,
vaid teadmine, et kehaline vor­misolek
on tervisele üllatavalt ka­sulik.
Ilma võistlustel osalemiseta
võib treening kergesti lünklikuks ku­juneda
ning tägatipüs mugavuse ajel
teleri ees õllekõhu kasvatamisega
asenduda. Ja nii oma tervise eest
hoolitsedes kannavad ka paar tosi­nat
Toronto veterani väärikalt edasi
eestlaste head sportlaste mainet. Ar­vestades,
et enamus neist' sportlas­test
bn üle 50-aastased, peaksime
olema võimelised kergejõustikus ja
murdmaasuusatamises' võistlejate
arvu mitmekordistama [nooremate
aastakäikude ja energilisema soo
esindajate arvel. See nõuab muidugi
asjatundlikku jakaasakiskuvat orga­niseerimist.
Õnneks on meil küm-
0 0
neid üliköolilõpetanud kehalisekas-vatuse
õppejõude ja kõrgema aka­deemilise
kraadiga eriteadlasi, kelle­le
see töö ei tohiks olla ei vaimu-murdev
ega kontikoormav. KAS
VÕIKS kõik need asjatundjad kokku
tulla ja arutada, kuidas meie sport­likku
tegevust laiendada? Eelseisev
ÜEP peaks olema suurepäraseks tõu-keteguriks
selle ülesande lahendami­sele
asumiseks. Lisamärkusena mai­niksin,
et eestlaste tullsuusatamise
võistlus ÜEP ajal mõnel Toronto pea­tänaval
võiks tunduvalt suurendada
meile pühendatud ruumi-kanada aja­ja
TV-s, ,
. ^ A R R I KIVILO
uqs ..MEIE ELU" teHija aitab ka@-
sisukamale afalehele.
m
Esto '84 eelseks
wäB^imiseks, tapeetimiseks
P A J O S - P A i WTERS
463-4430
TIP^OP-TÖÖ
Eestlased Kanadas, USA-s, Root­sis,
Austraalias ja mujal vabas
maailmas on viimase 35 aasta jook­sul,
osalt ka varem, kokkupannud
suuri summasid ühiskondlike kin­nisvarade
muretsemiseks, et tee­nida
eestlust. Ainuüksi Toronto
eestlaste osas nende väärtus prae­gu
on kümneid miljoneid dollareid.
Tundub, et on jõutud vajaduste pii­rini
ja selleks veel suuri summasid
anda, olgu see „Esto Valley" või
Eesti Maja juurdeehituse kulukad
projektid, on juba ülearused ja
kahjustavad rahvuslikust ja eestlu­se
säilitamise kohast lähtudes olu­lisemateks
vajadusteks raha kogu­mist.
Nüüd, kus on avanenud või­malused
eesti aineline õppetooli
asutamiseks Toronto Ülikooli juur­de,
see oleks tulipunktiks momen­dil,
millele peaks kõik võimalikud
ressursid koondama. Eesti akadee­miliste
organisatsioonide algatusel
ja rahaliste panustega ehitatud
Tartu College on teinud algatuse
selleks otstarbeks 300.000 dollari
annetamisega, samavõrra on luba­tud
Ontario valitsuselt. Ülejäänud
400.000 dollarit, et nõuetav üks mil­jon
oleks kokku saadud, sellegi on
lubanud Tartu College vajalikus
suuruses laenude tegemisel oma
varandusega tagada ja hiljem oma
tuludest tasuda.
Praegu veel ei ole teada selle õppe­tooli
lähemaid kavade detaile, mida
seal õpetama hakatakse ja kui suur
tuleb personal. Võrdluseks saaks'
võtta mõnede väiksemate etniliste
gruppide sarnaseid õppetoole, mille­de
kavas esijoones on vastava keele
kursused mitmel tasemel, alates pä­ris
algajatest kuni täielikult keele
valdamiseni, muude ainetena kirjan­duse,
kultuuri, ajaloo jne. loengud.
Need osalt ka ingliskeelsed neile, kes
vastavat keelt ei valda. Õppejõude
' tavaliselt on vähenialt paar professo­rit,
neist üks õppetooli juhataja, ning
mõningad lektorid ja assistendid (nn.
„assištant"-prof.). Loomulikuh õp­pejõudude
arv oleneb suurel määral
üliõpilaste arvust,kes neid aineid võ­tavad.
Kuna eksamid eesti keele ja
teiste antavate kursuste sooritamisel
annavad nn. credifeid, s.o. punkte,
mida saab kasutada nõuetavata
, punktide koguarvu täitmiseks, vas­tavalt
teaduskohdadele, ülikooli lõ­petamisel.
Vist kõigis teaduskondades
on teatav arv valikainete võimalusi,
mis otseselt pole seotud erialaga.
Lisaks on võimalus ka õppida osa-aegse
üliõpilasena, eritimõeldud tööl
käijatele õhtuste loengutega. Sel pu­hul
õppemaks on aine alusel (täis-aegsetel
üliõpilastel semestri maks),
pensionäridele prii kas või ülikooli
lõpetamiseni!
Kui õppetool ongi olemas, siis selle
edukaks tegutsemiseks, peale üli­kooli
poolt antavate summade, see
nõuaks lisaraha mitmesugusteks ku­ludeks.
Esijoones korraliku raamatu­kogu
ja mitmesuguste muude.,õppe-vahendite
soetamiseks. Üheks oluli­seks
ülesandeks oleks ka eesti keele
õpikute vajalike raamatute kirjasta­mine,
jjm. Kõige olulisem aga on see,
et tõesti leiduks suurel arvul eesti
üliõpilasi, kes eesti keele ja muid
eesti-ainelisi loenguid kuulavad ja
neis eksameid sooritavad. Selles osas
loodetavasti meie.akadeemilised or­ganisatsioonid
teevad oma liikmes­konnas
tõhusat selgitustööd. Ja et
aine-õppijatena (osaaegsete üliõpi­lastena)
sellest osas võtaksid ka va­nemad,
juba ülikooli lõpatanud, või
selle pooleli jätnud liikmed, kes
keskhariduse oil saanud võõrsil ja
enamikus ei valda küllalt korralikult
eesti keeh kirjas, kuigi kõnes võivad
olla rahuldavad kuni head. Kuid too­dut
tuleb propageerida ka väljaspool
akadeemilisi ringkondi, isegi minu
teada ei ole takistusi neile, kes pole
keskharidjist lõpetanud või on ainult
algkooli haridusega, kui nad ,,cre-dit
'eid" ei taotle (eesti mõiste järele
vabakuulajad). Isegi Eestis gümnaa­siumi
lõpetanud, pensionäridele või
veidi noorematele, see ei teeks liiga.
Meie oleme enamikus maha jäänud
40 aastat eesti keele arengus ja võõr-sil-
olek on meie kõnekeelt solkinud
võõrsõnadega, millede eestikeelsed
vasted mõnedki on jõudnud unusta­da.
Eriti puudulikud on paljudel mit­mesugused
tehnilised, teaduslikud ja
üsna tavalisedki oskussõnad. Kui
palju on neid, kes näiteks teavad, et
„Canadian goose" (Branta canaden-sis)
pole hani vaid lagle!? Kuigi ing­lise
keeles neil on säina nimetus,
mitte aga prantsuskeeles {hani-roie,
lagle - la bernache).
ÕPPETOOL VAJALIK
Mõneltpoolt on kaheldud eesti ai-nehse
õppetooli vajaduses. See on
ülimalt tarvilik eestluse säilitamisel
ja ümberrahvustamise pidurdami­seks,
vähemalt selle protsessi aeglus­tamiseks.
Meie täienduskoolid oii
teinud tublit tööd, kuid see \ ei ole
Ilmselt on „Eesti Päevaleht" välja
noppinud negatiivset kõmu vaba
maailma ateistlikust, kiriku vasta­sest
ajakirjandusest, (loe: „Teised le­hed"
ME. nr. 37.) „Eesti Päevalehe"
esindajat juKirikute Maailmanõuko­gus
(WCC) ei olnud. Eesti ajakirjan­dusest
oli kohal vaid kaks volitatud
esindajat — Vally Johanson (,.Meie
Elu") ja Thomas Vaga („Teataja").
Viimane neist tegeles küll rohkem
WCC vastu protesteerimise ja lend-'
lehtede levitamisega, kusjuures süda
ja hing oli samal ajal peetava Chris-tian
Solidarity International Kong­ressil,
millest muide võttis-osa ainu­kese
piiskopina ka meie Kondrad
Veem ja mõned „piparkoogi'pasto­rid",
kelle arusaam ristiusust täna­päeva
maailma poliitikas on mini­maalne.
Kuna vaba maailma ajakirjanduse
suhtumine WCC-sse oli alul nega­tiivselt
provokatiivne ja hiljem, kui
nende soovunelmad ei täitunud, rea­geerisid
vaid mõnerealise negatiiv­selt
suhtuva lugejakirjaga, siis ei sobi
ka meie ajakirjandusel levitada WCC
kohta pilkavat laimu, mis teenib ai­nult
Kristuse Vastase huvisid. Ni­melt
ei vasta tõele, et WCC 6. Kogus
ei mainitud seda „peasüüdlast" — N .
Liitu. „Statement on Human Rights"
(Document P R 2-11, Part III), mis sai
eriti elava diskussiooni osaliseks nii
ida kui ka lääne delegaatide poolt,
nimetah ka Afganistani, kus võeti
vastu järgmised nõuded: a) lõpetada
relvade sissevedu Afganistani väl­jastpoolt,
b) luua hõlbus õhkkond
põgenike tagasi pöördumiseks, c) ga­ranteerida
leping USSR, USA, Hiina
Rahvavabariigi ja Pakistani vahel, d)
välja tuua Sovjettide väed Afganista­nist
üldise poliitilise kokkuleppe
kontekstis — kaasa arvatud kokku­lepe
Afganistani ja N. Liidu vahel
ning jätkata WCC poolt Afganistani
põgenike toetamist, mida N. Liit ni­metab
muide geriljade alDistamiseks
N. Liidu vastu! WCC on senini toeta­nud
Afganistani rahvuslasi-põge-nikke
5. miljoni dollari suuruse sum­maga.
WCC kriitikud sellest aga mi­dagi
ei kirjuta.
Päästearmee lahkumine WCC-st
oli teretulnud nähe, kuna see heate­gev
organisatsioon ei tunnusta risti­usu
kolmainsust ja ei saa olla osa
ristikirikust, vaid peab jääma pealt­vaataja
ossa, nagu kõik teised usun­did
ja heategevad, organisatsioonid.
Peale muu, ei ole nad õigustatud
WCC annetust ($102.000) 1978 aastal
Zimbabwe Patriotid Fronfile kriti­seerima,
kuna see annetus oli määra­tud
WCC poolt näljaste ja vaeste
toitmiseks ja katmiseks, mida WCC
ise ei kontrollinud ja sellega ei saa ka
tõestada, kas see annetus läks mää­ratud
otstarbeks, või kasutati relvade
ostuks. Samuti ei saa seda tõestada
WCC kriitikud! Sellega on õhku jää­nud
rippuma süüdistus ja kahtlustus,
mida kiriku vastased ateistid ja kom­munistid
ja nende pimestatud vasta­sed
pidevalt leierdavad, et mustata
massi silmis seda ainukest võimelist
Hikumist, niis kord selle internatsio­naalse
saatanismi upitab nii idas kui
läänes. Oleme vist unustanud, et va­bas
USA-s on Meie Isa Palve luge­mine
koolides seadusega keelatud!
Kuidas küll tohib WCC pooli võtta
idalääne konfliktis, jääb mulle aru­saamatuks.
'
Et lugejaid rahustada,, toon ära
WCC 1982„ aasta; Tulude-Kulude
aruande.
TULUD: (miljonit)
Annetused kirikutelt (vabad) 3.3
Annetused kirikutelt (määratlid) 72.3
Investeeringutest ja muud tulud 2.7
Kokku 78.3
KULUD:
Poliitilistele programmidele .5
Teised programmid . 57.5
WCC administratiivsed kulud 17.5
Kokku ! 75.5
Ülejääk 2.8
Annetused kogunesid 13 maalt,
neist 90% lääneriikidest. Suuremad
annetajad olid: L-Saksamaa (US$
6.24 milj.). USA (USS 6 milj.). Rootsi
(USS 2.4 hiilj.). Kanada (US$ 865.000)
ja Briti (US| 844.000). Poliitilistele
programmidele, mis on tekitanud
kontroversiat, kulutati vähem kui
$1.00 igast $100.00. See jagati 53
rühmituse vahel, millest suuremad
summad läksid SWAPÜ-le administ­ratsiooni
ja legaalsete kulude katteks
Namibias ja 4-le Namibia naaber­maale.
(USS 120.000); US$ 78.000
määrati Apartheid African Congres-s'ile
Azanlas (Aafrika lõuna osa mus­tade
organisatsioon); USS -36.000
läks Washingtoni Trans-African or­ganisatsioonile;
US$ 4.20Ö tuli Ka­nadasse
South African Congress of
Trade Unions Solidarity'le; USS
4.200 Torontosse Cbmmittee for the
Liberation of South Africa'le. Üle­jäänud
summa, ca. 291.000 läks nen­de
toetust saanud maade rahvaste
haridustaseme tõstmiseks, kirikute ja
hädavajalike projektide (solkvee to­rustik)
ehitamiseks.
Meie võime WCC-lt nõuda palju,
aga mitte sekkumist ida-lääne kon­flikti.
See on ülesse «ehitatud kunst­likult
ja sihilikult, et maailma hoida
^ogu maailm alatise ähvarduse ja
hirmu kammitsais, kuni kord kogu
maailm on Kristuse Vastase seadus­likus
küüsis. Et hoida seda hirmu-maaniat
pidevaU ajal, kui käivad lä­birääkimised
relvade kontrolliks ra­hu
tahe all, on hädavajalikj et ida­lääne
konflikt ei vaibuks. Selleks
võetakse ette kas või lennukite alla-tulistamist
(neid tuleb veelgi, kui va­jadus
tekib!), mis massi marru ajabi
vodkapudeleid purustama ja Lada'
sid lõhkuma, kui „suured ninad" sa­mal
ajal konverentsi laua taga maail­ma
maha hangeldavad. Kas eesti rah­vas
tõesti nii pime on,' et tungib
kallale WGC-le, ega näe läbi, et see
teenib ainult ateistide ja internatsio­naalsete
kommunistide huvisid?
VALLY JOHANSON
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
" K. Päts - 1918.
küllaldane, ega, saagi olla väheste
tundide arvu tõttu. Mõned nende lõ­petajaist
räägivad küll päris head
eesti keeh, kuid kirjas nad on puudu-
Hkud või hoopis nõrgad. Kümnekon­na
aasta pärast, senise olukorra kes­tes,
meii pole enam küllaldaselt kor­raliku
kirjutamisoskusega ajalehtede
ja ajakirjade toimetajaid, ega neid,
kes oleksid suuteHsed kaastööd tege­ma.
Puudus oleks täienduskoolide
õpetajaist ja pastoritest ning muudel
aladel, kus täielik keeleoskus on va­jalik.
Praegu neid ülesande täitjaid
suuremas ogas on pensioni-ealised
või lähenemas sellele. Ainukene loo­tus
on, et vajalikke tööjõude neil
aladel annaks ülikooli eesti aineline
õppetopl. Sellest saadi esimesena aru
Vancouveris, kui sealsete eestlaste
(Järgneb Ihk. 3]
H. Riga
SARKASTIKAT
Ameerika, Ameerika,
sinu välispoliitika!
Selle läbiviimine ,
on nagu sea tapmine!
Senatorid õpetavad,
lehemehed mõnitavad,
lärmi üle mitme valla,
palju kisa, vähe villa.
Ja võõrad saavad terve sea —
karvad, kõrvad, saba, pea.
Sulle jääh - kui kõik on läbi,
süütu looma t a p a h ä b i !
Kanada, 00 Kanada,
sinu välispoliitika!
Selle läbiviimine
on sea seljas sõitmine! • ,
Päälik uhkelt sadulas, '
mees on tõesti võimukas!
L'etat c'est moi! — hüüab ta
ja sunnib rahvast järgnema.
Sõprust peab ta Hiinaga,
Moskvaga ja Kuubaga
ja iga Aafrika riigiga.
Kanadast teeb ta Prantsusmaa!
"MeielElü" nr. 45 (1758) 1983
ANDROPOV PUUDUS
PARAADILT
MOSKVA — Juri Andropov puu­dus
revolutsiooni 66. aastapäeva
pidustustelt ja arvatakse, et ta on
raskelt haige. See on esimene kord,
kui N. Liidu president ei ole Puna­sel
Väljakul paraadi vastu võtmas.
Samuti ta puudus paar päeva va-,
rem toimunud pidustuselt Kremlis,
Pommiatakk Liibanonis
ka juutidele
JERUSALEM - Terrorrünnaku-le
USA garnisoni vastu Liibanonis
järgnes möödunud nädalal atakk
sama mustri järgi ka juutidele. Lõu-na-
Liibanonis plahvatas pomm Iis­raeli
sõjajõudude kohaliku peakor­teri
juuresisurmates 28 juuti ja 32
lilbanonlast, kes seal kinni hoiti.
Iisrael vastas kohe omapoolse rün­nakuga
Liibanoni muhomediusu-liste
positsioonidele.
Eesti Sihtkapital Kanadas
Annetused, testaincndl-i)liranduÄcd j«
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele Ja
teistele eesti organisatsioonidelt
Eesti Sihtkapital Kanada»
Siaudu tulumaksuvaba kviitungi saa­miseks.
— Eesti Maja, 958 Broad­view
Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
iiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
T E A D A A N N E
End. Eesti PolitsGiametniko Kogu
liikmete peiikoosolok toimub rooclol,
18. novembril, algusega kell 19.00
Toronto Eesli Maja kolivikus, mille­le
järgneb liikmoto perekondlik koos­viibimine
Kogu 30. aastapäeva tähis­tamiseks.
JUHATUS
Rahvuslik...
(Algus lk, 2)
algatusel ja rahulisel toetusel alusta­ti
eesti-ainelise Õppetööga Simon
Fraseri ülikoolis. Selleks annetati»
suurigi summasid, kõige rohkem prl.
Hilda Joasalu poolt, Torontos see
näib teataval määral kadedust tckita-vat,
mida võib väljolügedu viimase
EKN üldkobsbleku sõnavõttudest, ot
need summad Toroälošse juhitak.s, -
samuti, et Vancouveri toetus EKN-ile
on langenud poolele, selle oseme-le
toetatakse Balli Vubadusliitu Los
Angelesis! Pole ime, viimane on tei-,
nUd palju tõhusamat välisvõitluse
tööd kui EKN või USA-s Rahvus­nõukogu.
Pealegi meie välisvoilhis
pole riigi piiridega seoses, vaid glo­baalne.
Balti Vabadusliidul on saa­vutatud
eriti head suhted president
Reaganiga, kellest kindlasti meil on
rohkem kasu kui Kanada Trudeaust!
Teisalt lääs on lääs, olgu see Knnndu
või USA läänerannik, neil on oma­vaheline
koostöö palju tihedam kui
Vancouveril Torontoga või Los An-gelesil
New Yorgiga. Seal peetakse
regulaarselt iga loine aasta Lääno-rannikuEesti
Päevi, viimati möödu­nud
suvel San Franciscos, seda juba
roteeruvall 30 aastat eri linnades
Vancouverist Los Angelosini (1985.
a. on Portlandis, Oregonis).
MAJATUSLIK TOETUSE
Kuis eespool oli juttu meie täien­duskoolide
tõhusast tööst, oi sflö"ka.
unustada vastavat tööd lasteacfiade.s,
laste suvekohudes, eriti aga .•ikaulli-^
kus tegevuses. Need kõik oleksid
ettevalmistavateks asteteks ülikoolis
eesti keele täielikumaks omandami­seks.
Ainult meie kiriku offatähLsus
on madalam,kui see peaks oliiina rah­vusliku
noorsoo kasvatustöö osa.s.
Mõned kogudused peavad paralleel­selt
eestikeelsetele jumalateenistus­tele
seda kah inglise keeles, samuti
leeriõpetust. Vabanduseks uuakse
ette, et sellega tõmmatakse eestluse­le
lähemale muulastest abikaasasid
ja eesti keeh mitlevaldavaili noori.
Suuremat rolli siiski vist mängib nha-jandus!
Ja mida mõelda näiteks eesti
kirikuõpetajast, knlhj ondn lapsed oi
räägi eestikeelt ning ..Kalevipoega"
peab paganlikuks teoseks, mille lu­gemine
meie noorsoole tuleks keelu
alla panna?
Peale õppetooli majandusliku toe­tamise,
erilist toetust ja stipendiume
vajavad meie noored, kes ülikoolis
alustavad eesti keele õppimisega.
Seda osaliselt võimaldavad mõned
fondid Eesti Sihtkapitali juures, mil­lised
pole aga küllaldased. Selleks
vajalike suuremate kapitalide asu­tamine
nii annetustena kui ka tes­tamentidega
oleks parem invosloorihg •
eestluse kasuks. Loodetavasti paljud
saavad sellest aru. selle asemele, et
toetada utoopilisi ..Esto Valley" ka­vasid
või muid suuremat raha nõud­vaid
üritusi.
ENDEL TOIGER-