Meie Elu = Our life, November 10, 1983

              $i -
I''
1^
( • • U
ML5AFÄEVÄL, 10.NOVEMBR1L -TH.13RSDAY, NOVEMBERIO „Meie Elu" nr, 4S (1758) 1Ö83
tea
taevalaotusse ilmuvad rasked pilved
ning hämar õhtu saabub kiiresti.
Vanaema on aga optimistlik: „Kas
Elust suvelaagris
Tingimata pean jutustama, kuidas
iviti'ga kalal käisime. Tema on sellel
alal spetsalist, aga endast ma parem
vaikin. Võibolla saaks minust ka as­ja,
kui uss ise konksuotsa läheks, aga
ta ei taha ja kui tagant lükkan, tõrgub
kõigest jõust vastu. „Targem" annab
järele ja' nii minust ei olegi kala-
Ivit käivitas pefadimootori ja suri­nal
liuglesime üle suure järye, Jaani­de
lahest läbi jõesuudmesse,-kust lan-
•; .geb kõrge kosk. Tirisime paadi kal­dale
ja läksime üles kose ülle ehita­tud
tammi peale. I
Tammile minek nõuab suurt jul­gust
ja Ivit, kes on igati minust jul­gem,
õpetas: „01e ettevaatlik, see on
nii kitsas, sa ära vaata kahele poole,
vadd ainult ette, siis ei juhtu midagi."
Tammi peal on päris tore, muidugi
siis, kui seljataha ei vaata, sest ees on
• täiesti rahulik jõesuu, ei paistagi et
vesi liigub, aga seljataga langeb suu­re
kohina ja' mühinaga sügavusse
vahutav valge veemass; Kui sealt alla
kukuks, siis pole üldse enam nalja.
Meil läks hästi, Ivit loopis spinnin­gut,
mina aga istusin niisama ja kõi-gutasin
jalgu. Kui tema kala sai, pist­sin
selle kaasasolevasse ämbrisse, et
ka natukene asjaeest väljas olla.-Me
võitsime aiijiult suuri, Ivit viskas kõik
väiksemad tagasi, öeldes, et las kas­vavad
veel. Mina eriti küll'arvasin,
et nüüd nad lähevad ja kaebavad
. teistele, kuidas sa neid lõugapidi
konksuotsa tirisid, aga Ivit ainult
, naeratas ja ei uskunud. Tal oligi õi­gus,
nii kui ta õnge uue ussiga vette
viskas, nii jäUe oligi mõni otsas. Kül­lap
nad olid uudishimulikud ja taht­sid
näha, mis me seal üleVal teeme ja
mismoodi maailm sealt paistab. SeU
ges vees oli näha, kuidas nad kiiruju-i^
ateha õngele järele kihutasid, et kes
aga enne jõuaks. •
Siis äkki, kaldal bli Iiikümi£|t näha
ja kõrgest rohust kerkis kolm pruuni
kogu. „Kes need on . . ?" imestas Ivit
ja siis me vaatasime neid kahekesi ja
hoolsalt. Üks neist tõusis koguni püs­ti,
vist parema ülevaade saamiseks.
,,See on ju saarmas oma poegade­ga",
hüüatas Ivjt.„Küllap nendel on
siin eluase ja tülid õhtusöögile. Nad
peamiselt söövadki kala, aga lepivad
ka igasugu lõõrikate ja mardikatega,
kuimuudeiole.,,Saarmaen|avaatas-ki
meid ilmse arupärimisega, et kuul­ge
teie seal üleval, mis te õige mõtle­te,
see on meie söögituba. Kes teid
siiakutsus.. .Kindel see, et temal oli
eesõigus, sest jõesaarniad teevad
oma kodu pervesse, või nõlvakule,
koopasuu on üsna avari aga tunnel,
mis läheb mugavasse pessa on võrd­lemisi
kitsas. Veebruari ja märtsi va­hepeal
s,ünnivad seal pojad. Kui nad
on veel väikesed, hooldab ja imetab
neid ema, kui aga saavad mõne kuu­seks,
kutsutakse ka isasaarmas pere-
. konda ja siis nad elavad ilusat pere­kondlikku
elu., Saarmad on head
ujujad,.sest neil on lühikesed lestä-lisedjalad.
pikk sihvakas elastneke-aeva
Tegevusrohkest suvevaheajast on aina paisuvad. Ma kavatsesin, et lm . -:
säilinud vaid mälestused. Mõnikord midagi teen, siis teen seda hästi. \^^^y.
keskpäeval, kui päike taas särab, . Nüüd polnudki enam mahti nuk- ^jiifjfi^
sooviksin pikendada ilusat päeva ja nitsemiseks. Kõigepealt valisin osa- ^ f e i - ^
loodan pikale „indiani suvele", aga lisi. Peaosaliseks „Okasroosis" sai "*
oma hea eesti keele tõttu Katre.
Nõiaks ei leidnud mä tüdrukut, vaid n
selleks tuli poiss — Siim. Printsi osa
_, , soovis endale Tarmo. Lossirahvas
sa sügise ilu ei naegi? Mind paneb koosnes poistest ja tüdrukutest
mõtlema, et kas ma siiski ei nae... ^o küll nad proovidel ikka venita-
Vanaema jätkab: „Jälgi looduse sid oma laulu: „See Okasroos on
muutumist. Ka vihmapiisas ja tuules ...jj^g ^gj^j^ ..^.j^g ^^.^^ ....j^g
on meeldivust. Sügisnukruseski on ^^^^ Esimesel olid aga kõik te- ,
oma võlu. Nukrutsema aga ei tohi ise geiased tublid. Eriti koomiline oli n^^seks. Siis minnakse kirikusse päl-jääda!
Ei tohi olla nagu karu tal- nõid, kes oma nimetissõrmele muret- v^*^"^^ ^^nama Jumalat kõige sügi
LÕIKUS-TÄNUPÜHA
Lõikus-tänupühal oleme tänulikud
saagi ja lõikuse eest, mida saame ela-
Kella kaheksa paiku läksime lipu
rivisse. Rivist läksime sööma..
Hommikusöögiks oli alati puder
(mis mulle eriti ei maitsenud) või meil
Eelmisel suvel olin.Jõek.äärul kolm
nädalat. See. oli tore!
Soovin teile kirjutada meie tavalt- - i v * i - M *— x j . x ,
sest päevast. Hommikul, umbes kell ^«T' ° w ° ^ ' 'u hiigla kunstliku küüne ja sellega «este saaduste eest. Ka koik loomad
seitse, äratas Helle meid. Helle oli jõudetunnid aktiivselt^^^^^^ ^^^^^,3 okasroosf peal kohal, kuni on tanulikud hea suve eest Oravad
meie kasvataja. Riietusime ja tegime Teen ettepaneku: korrald • on korjanud kullald^^^
hommikvõimlemist. Peale selle pidi mee elahutusruumis mardipeo nai- j^eie meelelahutusruumi esireas ammetorusid talveks oma pessa. Osa
igaüks koristama oma. osa tarest. ^^"d^Sa.Sina.Lu^^^^^^ istusid memmed, mammad, papad, Imde laulavad veel okstel, enne len-ja,
küll mina valin näidendi. Nõustu- issid, emmed, onud, tädid, sõtsed, du lõunasse. Teised jäävad talveks
sin. . lelled, nõbud, isad, vanaisad, vana- siia, söövad seemneid ja on rõõmsad.
. ,. . . . 4 1 . • I Paan päeva parast tuligi me k alnli. s ePTmTiaaHa jiaa nrisqitiivvaannepmmaaad. iN\iiii nnoooorreeda u"ai^rii liJk u|l t su-l1e taJk se sel nädalalõ^p ul
memm vihikuga, kus leidus näidendi neid hüüdsid..Nõnel lapsed oli seal ^ ^
oli ..krõbinad". Kord nädalas anti tekst pealkirjaga „Okasroos". mitmed omaksed ja sugulased, kes
pannkooke. Peale sööki tulime tagasi Memm ütles naerdes, et see olevat "^^^^ ^ ^ ^ i ^ " ^ kõiksugu hõrgutusi ja
tatre ja valmistasime endid tundi- noorte operett, sest laulude ja tant- maiustusi pakkusid. Ka kiitust sain
deks. sude jaoks olevat ka noodid.
Tundides õppisime tennist, eesti isa ja ema soovisid jõudu tegut-
-keelt (mis on natuke nagu eesti täi- semiseks ning arvasid, et mardi -
enduskoolis) ja ujumist. või hallowini-jooks majast majja po-
Kella pool ühe ajal sõime lõunat. Jevat kena, parem juba kultuursem nad, kes„opereti lõpul pusti tõusis,
Peale lõunat oli meil jälle vaba aega. tegevus. ' ^^^^^ mardipäevakingituse andis ja
Umbes pool neli läksime vabaujumi- ' lausus: „Koige mõistlikum komme
Nüüd oli mõtlemist ja t e g u t f T i i s t . mardipäeva pühitsemiseks on nii.
Klaveri ette istudes leidsin, omaks nafeu seda tehti selles eesti kodus,
suureks üllatuseks, et näidendi pea- Hea eesti keel noorte suus on meie
meloodia kolmneljandik taktis, oli
mulle õige kerge mängida. S'^rmed
liikusid klahvidel kergelt ja koi iselt.
mina ja said -sõbrad,et head eesti
keelt noorte suust kuulda teeb meele
rõõmsaks ning südame soojaks.
Mulle jäid meelde mu ristiisa sõ-
Meie riisume lehti ja hüppame le-hehunnikutesse.
Lõikus-tänupüha
on huvitav ja rõõmus sügisvärvidest.
. TIINA PEDEL
Toronto E.S. Täienduskooi
sele. Peale seda meil oli jällegi vaba
aega ning poole seitsme ajal sõime-õhtusööki.
Kord juhtus, et ma rää­kisin
kaaslasega inglis keeltj Helle
kohe ütles,et kui tagasi tarre saame,
siis ma pean minema konnatiigi äär­de
ja tegema 20 kergemat kehalist See andis mulle indu ja hoogu juurde
Saarmas sukeldus kalale, kalad
läksid peitu. Mitu kala sina leiad?
Mina leidsin viis?
ha ja neid peetakse loomariigis kõige
paremateks ujujateks,
Kui saarmapere oli meid küllalt
juba imetlenud, siis vist'ema märgu­andel
sukelduti vette. Nad tegid seda
nii hästi, et isegi veeringe ei tekki­nud.
No õli see alles lõbu/mis siis
algas, meile lavastati täielikult vee­spordi
pidu. Aegajalt tõusid pruunid
pead ja nende elastsed kehad lookle-sid
nagu rõngas vees, ikka tõustes ja
vajudes.
Vaadeldes veepidu jäi kalapüük
soiku, hoopis unustusse, seni kui Ivit
jälle hüüatas: ,,Vaata, mis kalad
nüüd teevad!" Ja tõesti, kaladel kel­ledega
meil Juba sõprus oli loodud,
algas kibekiire, õieti paanika. Iga­üks
tormas kuhu aga sai, küll peapidi
põhjamudasse, kivide vahele ja vee-rohtude
puhmastesse. Küllap nad
tundsid jiiba saarmaperet.
.Veepidu lõppes, nähtavasti nemad
satd omad kõhud täis ja ronisid jälle
kaldale. Meile.nad saatsid veel vii­mased
hüvastijätmise pilgud ja ka­dusid
kiiresti. Korjasime ka omad
püünised kokku, mõtet ei olnud
enam tammile jääda, õhtusöögiks oli
küllalt kalu ämbris ja need jnis meist
ja saarmastest üle jäid,olid ikka veel
peiduurgastes.„Tead", ütlesin. „Mi"-
nuarust saarmad on küll maailma
vallatumad ja lõbusamad mängutü-julised
loomad ja neile on see selts-kondlikkus
meeldivalt loomupära-harjutust.
Ühel õhtul, kui Helle väljas "kelle­gagi
kõneles, siis mina jaLeena hak­kasime
viskama tema „smurfi". See,
kes ei püüdnud pidi vaatama, et Hel­le
ei näeks. Ta pidi jooksma voodist
välja, võtma „smurfi" ja uuesti kii­resti
ronima tagasi voodisse, ilma et
keegi muu näeks...
Kui ma pidin koju tagasi minema
Jõekäärult, olin teeninud oma uju-mismärgi.
Just enne lahkumist küsis
ema, et kas ma ka oliri saanud, üju-mismärgi.
Mul ei olnud märki, Aga
ma läksin tagasi ja küsisin: „Palun
oma märki!" Siis sain oma teenitud
märgi kätte.
See laager oli tore! Loodan, et järg­misel
aastal jällegi panevad vanemad
mind Jõekääru laagrisse, seal oli
tõesti tore olla!
KRISTIINA NÕU -
Toronto E.S. Täienduskooi
Otsustasin olla muusika-ja näitejuht
ise. Vanaema ergutas,et kes rohkem
tegutseb, selle kogemused ja võimed
kaunim rahvuslik muusika."
Ta soovis meie eestikeelset jutuva­da
veel kauem kuulata ning kutsus
kõiki noori „tegelasi" oma juurde
maitsvat mardihane sööma.
HELLA LEIVAT
Dff ESTOryiAN FOR BEGiNNERS
EESTI KEEL ALGAJATELE"
WINIFRED OSER ja TllU SALASOO
Hind $12,50. Postiteel tellides saatekulu:
Kanadasse $1.75, USA-sse $2.33
VALERIA KIMBERG-KOTKAS
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL'
. , Luuletused
Hind S7.00. Postiteel tellides saatekulu Sl .40.
OB
SALME RAATMA
PÄEV OOTAB SIND aü
Luuletused.
Hind $5.00. Postiteel tellides saatekulu $1.50.,
Müügil „MEIE ELU talituses sa
958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6
on
ne.'
,,Nii see ön tõesti", nõustus l v i .
V. A. KIMBERG-KOTKAS
aastaaegadel
TALVEL
MINU MARDIPÄEVA
. UNENÄGU
Mardi õhtu sel aastal oli väga vaik­ne,
minu tuju ei olnud hea, läksin
vara magama. Ei teadnud, et kui ma­gama
jään, samal, õhtul tuleb minule
alles mardisandi õhtu. Ma olin ühe-jalaga
mereröövel ja käisin ligadi-
Sl MINU PILDIRAÄMÄ?
Hind $2.50
Postiga tellides lisandub hinnale saatekulu.
Meil on suvila juures saun. talvel logadi puust jalaga. Minul oli suur
käime ainult mõnikord suvilas, siis püss ja sellega varastasin omalekol-on
saun meile väga kallis. Sel ajal on mekordse puust laeva, sama värvj
järv külmunud. Käime päeval uisu- ^^"i \^^^' Mõlemal pool olid
tamas ja suusatamas. Õhtul on kuum minu uuel laeval kuuhpi dujad kae-saun
mõhus. Kuna vees käia ei saa, las oh mmul kunmga kuldraha ]a
rullime end lumes. Kui oleme täitsa ^''^
TEADE
EKK muusikavõistlused ja
Esto '84 noorte sblistide
kontserdi valikvõistlused
Eesti Kunstide Keskuse kuuendad
muusikavõistlused toimuvad Toron­tos
veebruari lõpul 1984. Klassid ja­gunevad:
1. Talentide klass (jaguneb
ka vanuse järgi). Palad on vabavali-kul:
klaver, laul ja kõik instrumen-Öö
telgis
Paul, kes oli 12 aastat vana, oli oma
isa ja emaga sõitnud suvilasse. Ühel
soojal ja päikesepaistelisel päeval
Paul küsis oma emalt, et kas ta võib
järve ääres telgis öösel magada. Ema
käskis soojad riided kaasa võtta ja
tulega ettevaatlik olla.
'Enrie õhtusööki Paul ja isa läksid ja
seadsid telgi üles. Pauli koer Sapi
tahtis ka tulla, aga Paul pdni ta tuppa
kinni.
Paul keetis oma õhtusöögi lõkkel
ja hiljem istus tule ääres,kunihakkas
pimenema. Ta läks telki ja pani tas­kulambi
põlema, seadis end maga­miseks
valmis ja puges magamiskot­ti.,
I
Paul mõtles veidi, võttis siis raa­matu
välja ja hakkas lugema, t a lu­ges
ja luges ning lõpuks tuligi uni.
Paul oli maganud kolm tundi, kui
ta ärkas. Ta ei olnud enam väsinud.
did, 2. Eesti helitööde klass. Võistlus- .öö oli <blnud nii ilus, vaikne ning
te toimkond on valinud selleks järg- kuuvalgfe. Paul otsustas veidi kõndi-mised
palad klaveri alal:
uügil ,,MEIEELÜ^^ talituses
958 Broadview Ave., Toronto., Ont. M4K 2R6
I Askeldalp vara valge põllega vanaema.
I Mida nii tähtsat köögis täna?
I Puhtusest läigivad purgid laual rea^
I lase Triinalgi toimetada nende seas.
1^ Saab Triinagi lumivalge põlle,
i sellele seab ta veel hõbedast sõle.
I Nägunaerul, siis tähtsalt tõsine,
I sest tardunud keedis pole vesine.
I Täidab tüduk purgid maitsva rnoosiga,
I omaette ise sepitseb öäla sooviga:
I tuleks õhtul, ikka memmega koos,
I pinna mardisandiks naabritele nalja hoos.
1 Õhtul ei moosipotte pliidil enam podise,
1^ ega valge põlledega kokad jonni, törise.
I Triina vanaerijia, valge mütsi-põllega
I mardijooksu alustavad kokkadena,
I moosilõhnaga. 1;
HELLA LEIVAT
{Sillllllilll
Tuul oli tugev ja laev peksis lainete
vastu, aga mina ainult naersin, sest
minule oli see juba vana tee, mõttes
oli ainult kui palju kulda saaks röö­vid
Hispaania kuninga laevast. Mida
mina olen juba, näinud.
Äkki kuulsin suurt mürinat, minul
lumised, siis jookseme ruttu sauna
sulama.
KEVADEL
Kevadel käime tihti suvilas. Käi­me
ka tihti saunas. Peale pikka päeva
kõndimist.ja emakese looduse imet- süda hakkas tujgevasti peksma, aga
lemist,on hea sauna minna lõdven- mürin ei olnud Hispaania kuninga
dama. Nuud on jaä pooleldi sulanud, püssidest, vaid ainult minu õe äratus-võibjälle
minna jääkülma vette end kell.. Päike oli õues ja vaatasin üm-karastama.
berringi, minul ei olnud mingit puu-
„ jalga. Tooli peal oli minu mardi-kos-
SUVEL tüüm, minu vana mängu püstol, silma
Igal reede õhtul, kui mu isa tuleb lapp, isa vana jakk ja püksid, ja isegi
linnast maale, kütab ta sauna soo- minu shokolaadist tehtud kuldraha,
jaks. Me käime veesuusatamas, kuni Tõusin ülesse ja läksin vaikselt
saun on kuum. Siis jookseme kül- kööki ja vaatasin, kas minu suur
mast veest kuuma sauna. Kui saame varandus oli ikka kapis. Jah oli, me-seal
väga kuumaks ja higiseks, jook. reröövel ei olnud seda õhtulära söö-seme
ruttu taas külma vette. Nii see nud. Võtsin omale ühe punase kom-kordub
mitu korda. Vahete-vahel on mi ja vaatsin kella. Kell oli alles pool
viht ka leos, viskame leili ja viht- seitse ja läksin rahulikult uuesti ma­gama.
.
GLEN LEIS
Toronto E.S. Täienduskooli vii.
= leme.
I SÜGISEL
I Ka sügisel sõidame nädalalõppu-
I del suvilasse. Mängime kogu laupae-
I vasel'päeval õues ja õhtul läheme
I sauna. Sel ajal on saun kuumem kui
i ^uvel. Vees käime harva.
1 Mulle meeldib saun väga, loodan
I et,saan alati.ikogu elu saunas käia'
I . HELEN.SADUL
I 1 Toronto E.S. täienduskooli vii.
Tl ! Keele tän. VI k l
I klass - Aavik „Miks sa nutad',' ja
„Kui ma hakkan läulemaie". II klass
- Päts„Kaera Jaan". III klass -
Päts „Sarve lugu". IV klass - Jürme
„Sepikojas". V ja VI kl. - Miido
,Jaan läeb jaanitulele" või Vettik
„Kaks.kukke". VII ja VIII kl. -
Marguste „Nirk" või Pärt „Puna-mütsike
ja hunt". IX kl. - Pärt
..Fughetta".
Laulude nimestik Eesti helitööde
klassis avaldatakse hiljem. Ametli­kud
saatjad on Liina Teose ja Margit
Viia.
Esto '84 noorte solistide ja talenti­de
kontsertide valikvõistlus toimub
nädal hiljem. Muusikavõistluste
võitjad on automaatselt nende kont­sertide
kandidaadid, kusjuures ka ar­vestatakse
annet.
-Lisainformatsioon ja registreeri­mine:
Margit Viia, 398Empress Ave.
Willowdale, M2N 3V7, Ont. Tel.
(416) 222-6359. '
da.
Kui ta põõsaste juurde jõudis, mis
ta telgi lähedal kasvasid,- kuulis ta
põõsastest ulgumist. Paul hakkas,
kartma ja võttis suuna telgi poole.
Äkki nägi poiss, et midagi või kedagi
liikus. Ta jooksis oma telki nii kiires­ti,
kui jalad suutsid ja süütas tule.
Läbi telgi seinte nägi ta, et hundi-moodi
elukas kippus telgile lähemale
ja lähemale.
Kui Paul enam hunti.ei näinud,
julges ta oma pea telgi seinte vahelt
välja pista. Ta ei näinud midagi, kuid
järsku tundis, et midagi märga on'ta
näol, siis jällegi millegi sooja ja mär­ja
paitust oma põsel.Nüüd muutus
Paul rõõmsaks. See elukas polnudki.
hunt, vaid oli ta oma truu koer Sapi.
Kuidas Sapi õue pääses, seda ta
kavatses vanematelt teisel hommi­kul
küsida.
ELLEN SILM
Toronto E.S. Täienduskooi
Lehekülg „Meie Noored" ilmub Kanaida Eesti Õpetajate Ühingu
üritusena. Toimetajad: Hella Leivat ja Valeria Kotkas. Toimetuse
Siaadress: c/o Hella LeiYat,/^^ ^^16 Cortland Ave., Tpronto,
Ont. M4R 1T8
„Meie Elu'* nr. 45 (1758) 1983
i
Tenor Heinz
suurpä
JLaulja harukordse juubeli saavü- tumi
tas Välis-Eesti üks populaarsemaid erili)
soliste — tenor Heinz Riivald oma uudj
äsjase SO-aastase karjääriga, mida N.Y.I
ta «tardina märlfis 30. okt. oma liiki
praegusel kodumaal - USA-s. sõpi
Tema juubeli kontsert New Yorgi dis
Lexingtoni avenüü kirikus mitme KulJ|
organisatsiooni ühiskorraiduses Riiv]
tõi kokku täismaja avaras eesti pü- dust
hakojas. Osalejaid oli ka kaugelt K(
väljastpooh nagu Floriidast, guvi
Bostonist jm., eriti rohkelt igat tuuli
liiki muusika-inimesi, näitekunsti öhlk»
harrastajaid j.t., kellede huviala tüüri
või ka elukutse on leidnud juubi- ettel
lari pikal tegevuse ajal temaga Ruuj
kokkupuuteid. tuni
Kontsert oli\kavandatud nii, et kelh
selle esimene osa täisvaimulike või jastH
sinna sobivate teiste eesti laulude- mäe
ga esitati juubilarilt helikunstnik luks]
Meeta Noorkuke prefektse oreli- ja
saatega kirikus ja ilmaliku ilmega laul*
teine osa all kirikusaalis solisti mik)
abikaasa helikunstnik Asta R. K(
meisterlikus klaverisaates. Vaimu- nud
likus osas praost mag. R. Kiviranna eleej
oma lühikeses vahepealses saate- järgi
sõnas rõhutas, et täieni, mis esineb natui
väga varieeruvatel aladel, on juma-- mütll
lik anne, mida ei pea mitte hoidma Enne
„vaka all" vaid kasutama seda valgil
võimaluste kohaselt enese ja ühls- rannl
konna hüvanguks. Ta tõi praktilisi oma
näiteid, nii ühiskondlikke eestlaste sisec
ajaloost, näit, uskumata tõusuga mulj
pärast piiritut hävingut Venc-Liivi (Bettl
sõja, samuti Põhjasõja järgnevu- meisi
ses, ja individuaalseid hilisematest hani
aegadest meie silmapaistvate vai- sai tl
muinimcste saavutuste näol ütel- kusal
des, et ka juubilar H. Riivald oma tud a|
laulja talendiga, seda mitte hoides punl
varjus, on rikastanud väärtuslikult läbi
eestlaste kultuurielu aastakümne- oluli
te kestel. Solist esitas kirikus 6 kui
laulu Loigult, Müdolt, Toilt ja A. näitlj
Kapilt, 2 lühiaariat — R. Toi kantaa- humJ
dist „Suur on Jumal" ja Kapi „Vai- laad*
mulik aaria"(Ps. 57). Üks voolava Moe^
meloodiaga laul — „Mu jumal" oli dilslJ
ainuke välismaise autori (S. Hine) distel
töö, mille originaaltekst on muide (Sali
loodud omal ajal Eestis. Riivald on Hein
alati selle palaga erakordset edu j.t.)
saavutanud ja nii kujunes ka see- „Krii
kordne ettekanne. Tel
juubilari õnnitlemisel koguduse kunsl
esim. A. Ers, andes temale kingina harul
üle praost Kiviranna iluköites jut- eriti |
luste kogu ja lilled Asta Riivaldile, ja si
kellel on kaasteened juubilari kaai
kunstilisel karjääriteol, ütles, et e\ he&<
puudunud palju sellest, et tenor muul
Riivald läinuks eesti kultuurielust liku
kaduma, kuna tal olid avarad väi- kujul
javaated Saksamaa teatrilavadel, Ardu
Eesti Helikunsti Keskuse USA-s hiljJ
esim. j. Kurman täiustas seda, ütel- damf
des, et tolleaegsed sealsed era- ningi
kordselt kehvad eluolud ja —kah- sollsl
juks Saksamaale ning kasuks meile päral
eestlasile kallutas see juubilari roosi
koos ta sisemise tahtega olla jtttku- endi
vait eestlane, emigreeruma USA- kont
sse, kus ta on kujunenud meil vaba seesj
maailma eestlaste üheks armasta-
JÕULUKINK HINNAA^
päästke eesti emakeel. KH
sugulastele ja sõpradel]
„MEIE ELU" KiNKETELLi
10%HINNAALAn
KINK
Saatke ,Aiele Elu" talitusele tellimine
andmiseks kinkekaardl, v5l taadamej
Tellin „MEIE ELU" (aastal
Hr., pr., prl.
Aadress! • .......«•• 1
,,,,,,, ,,,,,»,»..»«»...........••...•«••••^«•••••••|
Tellija nimi! • 1
Aadress! • • 'j
.,„ ......«>...... ».•• < I
Palume käesolev kupong täita ja saaj
958 Broadview Ave, Toronl