1983-11-10-01 |
Previous | 1 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ai Library
an (Silo
Second Class Mail Registration No. 1354»
Nr 45 (1758) 1983 NELJAPÄEVAL, 10 NOVEMBRIL-THURSDAY, NOVEMBER 10 XXXIV aastakäik
5 9 New York Times"
lon
— Võibolla oleme oma elustiili poolest kümme aastat Läänest taga,
ees, ütlris üks noor juveliir Tallinnas „The New York Times'i"
oktoobri numbris annab ülevaate elust okupeeritud Eestis.
Lech Walesa
' lähe Oslosse
Oma 800 - aastase ajaloo kestel on
Tallinn elanud üle tulikahjud, mässud,
sõjad ja okupatsioonid, kuid jäänud
Sarmikamaks j'a paremini säi-lunuks
keskajast pärinevaks linnaks
Euroopas, alustab autor oma nelja-veerust^
kirjutist koos fotoga lilletu-mlt.
Üldrestäuratsiöon viidi läbi
1980. aastal, kui valmistuti olümpiamängudeks
ja vastavalt abilinnar
pealt Johannes Lepalt saadud informatsioonile,
jätkub restaureerimine,
umbes 45 ehitist iga viieaasta- plaani
kestel. Projekti sihiks on taastada
tasakaal elamute ja äride vahel, nagu
st^e oli keskaljal. Elanike arvu vanalinnas
on vähendatud 5500-le ja äridest
lubatud vaid väikekauplused,
kohvikud ja..kpntorid.
.LÄÄNEMAAILM^ ASEAINE
Venelastele, kel pole võimalus
„maitsta" õiget, on Tallinn Läänemaailma
aseaine, mida tuleb igal aastal
vaatama 1,2 miljonit sovjeti turisti..
• ', .
Läänelikkus ei ole piiratud vaid
munakivl^sillutisega tänavate ja
rauast laternateg^, vaid miljon eestlast
on veendunud, et nad on kõige ^
läänelikumad N. Liidus, ütleb Serge
Schemann! ja märgib, et näiteid on
kõikjal. Eriti tähelepandavad on
Soome ][Jöölö auto
tustel, Kui 1. sept. tulisatati alla Lõu-:
na-Koiea reisilennuk, siis enamik N .
Liidus kuulsid sellest väid katkendlikult
sumbutatud Lääne raadiotea-detest
ja Moskva Versiooni. Mitte aga
eestlased, kes sündmuste arengut jälgisid
oma Soome suunatud värvilistel
televiisoritel.
Edasi on kirjutises juttu mugavast
restorapist, kusimenüü ulatub rooga-denilulukit^
st. Tallinna lahel liuglevatest
lääne-saksa stiilis purjelauda-dest
ja rull-laudadest tänavatel, mis
tavahselt tundmatu mujal N. Liidus.
Samuti eesti kunstnike graafikast,
mis tänapäevalik.nagu Skandinaavia
pealinnades, ja moodsatest armatuuridest,
mida pole näha Moskvas.
Üks igast kümnest elab Tallinnas
veel eramajas ja eeslinnades kenad
puust suvemajad on tõendiks individualismile
ja tööeetikale^mis on eest- "
lastele andnud kõrgema elustandaräi
N; Liidus.
HÕIMLUS LÄÄNEGA ::;
Hõimlus Läänega koos keele ja
ajalooga on eestlaste identsuse põhialuseks.
Väiksearvulisena ja raskelt
kaitsvate piiridega*on eestlased, väljaarvatud
ZO-aastane periood kahe
Maailmasõja vahel, anastatud taanlaste,
rootslaste, sakslaste ja venelaste
poolt. Nende kaitseks on soome-keelele
sarnaneva keele ja oma kultuuri
säilitamine.
Küsitlemisel oli populaarne kom-munisthk
kirjanik Enn Vetemaa ütelnud,
et inkorporeerimine N. Liitu
pjevat aidanud säilitada eesti kultuuri
selle etniliste gruppide identsust
pooldava poliitikaga. Vihjates okupatsioonile
Teise maailmasõja ajal ta
ütles, et kui sakslased õleks jäänud,
oleks eestlased germaniseeritud.
Meil pole vene „hinge", venelaste
laiutamist, ütles üks ametiühingu tegelane.
Sarnaneme rohkem oma hõimudele,
soomlastele — olles iseseisvad,
sõnaahtrad, töökad.
Funktsionäärid eelistavad teha
neid erinevusi vähetähtsaks ja abilinnapea
Lepp rõhutas jutuajamisel
Lääne ajakirjanikega, et eestlaste
elustiil olla põhiliselt sama kui teistel
Nõukogude inimestel. Ta lisas, et
„oleme vast veidi paremad oma äri-akende
dekoreerimisel",
'•- nNew York Times*!Icäa^töoliiie
jätkab, et kuigi vahe ei piirdu väid
vaateakende dekoreerimisega, ori
Lepa väites tõtt. Vaatamata väikes-tele
mugavustele. Eesti ei ole mitte
Lääne-Euroopa. Toit restoranides,;
kuigi veidi üle Moskva taseme ja
valik kaubahallides, vaatamata
moodsale dekoratsioonile, on väga
kaugel igast Lääne kauplusest. Uued
elamurajoonid kannavad Lenini ja
teiste kommunistlike tegelaste nimesid
nagu mujal N . Liidus. KGB valve
ja kommunistlik partei on sama nagu
igas N . Liidu osariigis.
VÕLTSITUD AJALUGU
Eesti ajalugu'on ümberkirjutatud
sovjeti ideoloogide poolt sarnanedes
vähe sellele, mida eestlased mäletavad
ja eraviisiliselt meenutavad. 20
aastat kestnud iseseisvusaega kirjeldatakse
kui „kodanlikku luupainajat','
mida leevendas ainult üldiselt
tervitatud sovjetivõim. Sovjetivõi-kuid
Moskvast oleme kümme aastal
r Serge Schemann'ile, kes lehe 27.
mud on andnud eestlastele pisut vabadust
kultuuri viljelemiseks, mis on
vormiliselt rahvuslik, kuid sisult
kommunistlik. Olles majanduslikult
üks enam edasijõudnud osariikidest
N. Liidus, on suhteliselt hea olukord
edutanud uhkust ja stabiilsust. Kuid^
jõukus on meelitanud tuhanded venelased
ja teised rahvad N. Liidust,
nii et 35^o elanikest qn mitte-eestla-sed.
Abilinnäpea.ütles, et Lääne ideoloogia
sissetung on väike probleem •
ja rahvuslik rivaliteet piirdub vaid
vanade naistega turul. Kiiirf Eesti
kommunistide juht Karl Vaino kirjutas
hiljuti välismaa eestlaste„kodan-lik-
natsionalistlike organisatsioonide-
laimavast ja häbematust taktikast"/
Vähesed eestlased aga näivad uskuvat,
et on väljavaateid mingiks tõ-siseks
võitluseks Moskvaga. Üks intellektuaalidest,
kelleh küsiti, kas
eestlastel oleks potentsiaali poola-stiilis
ülestõusuks, ütles: „Neidon40
miljonit, meid ainult üks."
Warssavist teatatakse, et Ledi
Walesa ei lähe Oslosse vastu võtma
temale määratud rahuauhinda.
Ta kardab, et valitsus ei anna enam
sissesõidu luba. Oslosse sõidab ra°
huauhinda vastu võtma tema abikaasa.
Olukord Poolas on endiselt p!>
iiev. Põrandaalune „Solidaarsuse"
juhtkond konsolideerib oma positsiooni
ja töötab uute kavade juures,
kuidas mõjustada valitsust ja
Moskvat, et sundida neid arvestama
rahva soove. -
Saalitäis muusikasõpru nautis möödunud pühapäeval Toronto Eesti
Majas tenor Heinz Riivaldi juubelikontsert!. Pildil populaarne laulja
ja klaverisaatja Charles Kipper pärast esinemist, mille juurde tuleme
tagasi järgmises lehes. (Kontserdist New Yorgis Ihk. %
SYRIA
DBimm
YASSER A R A F AT
T M N D U ^ ^
TRIPOLI - YasserAräfat taandus
oma poolehoidjatega Tripoli,
mis on tema viimane vastupanu-punkt
Liibanonis. PLO mässulised
koos Süüria sõjaliste jõududega tulistasid
põgenikelaagrit linna läheduses,
kus Arafat asus umbes 8000
PLO võitlejaga. Turmtuli, mis tabas
ka eraisikuid, sundis Arafati taanduma.
Tripolist väljapääs oi võimalik
vaid mere kaudu.
USÄ parlamentaarne
aktsioon Balti
küsimuses
NEW YORK (M.E.) - Rida USA
Esindajatekoja liikmeid on algatanud
resolutsiooni (H.Con.Res. 192)
kaudu aktsiooni, et saavutada okupeeritud
Balti riikidelie vabaduse,
enesemääramise inimõiguste küsimuse
arutusele võtmist UNO allorganisatsioonides.
Samasisuline algatus
on lähemail päevil oodata
ka Senatis. ERKU alustas selgitava
informatsiooni levitamist ja
kutsub USA eestlasi oma kirjadega
ergutama rahvaesindajaid, et nad
ühineks aktsiooniga, mis on saanud
aluse Euroopaparlamendi otsusest
Balti riikide küsimuses.
Hiinas pishastatakse
kommunistlikku parteid
Hiina valitsuse ja kommunistliku
partei juht Deng Xiaoping alustas
kommunistliku partei puhastamist
maoistidest ja teistest oma vastastest
ja alaväärtuslikest partei liikmetest.
Juhend partei puhastamiseks
on 13,000-sõnaline ja 40 miljonit
partei liiget „skriinitakse" läbi
kolme aasta jooksul. Selle juures
püütakse ümberkasvatada partei
bürokraate ja õpetada neid effek-tiivselt
töötama partei ja.r'ahva huvides;
Esimeses järjekorras puhastatakse
provintside ja linnade kesksed
partei organisatsioonid ja teises
järjekorras partei isiklik koosseis.
"Välja röögitakse kõik need
liikmed, kes astusid parteisse nn.
kultuurilise revolutsiooni ajal.
KK
PEETRI KIRIKU NÄITUSTESAALIDES
817 Mt. Pieasant Rd. ,
r 13.-20. nov. 1903
, pühapäeviti kell 2 p.l. — kell 9.00 õ.
neijap., reede jä laup. kell 6.00—9.00 ö.
Avasõna kell 2.15 p.l. RUDOLF LIPP
TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTSI
KOTKAJÄRVE
Eesti lipu 100 aastane
juubel
oo
üleskutse auhinnatööde
esitamiseks
Käesolevaga kutsutakse üles
kõiki eestlasi vabas maailmas
esitama uusloomingulisi auhin-natöid
eesti lipu 100-äastase juubeli
puhul.
Auhinnatööde teemaks, ;on:
„ Mida on tähendanud ja mida
tähendavad sini-must-valged l i puvärvid
meile kui eestlastele."
Võistlus toimub kolmes eriklassis.
Need on:
1. Kirjanduses (luule, proosa,
näitekirjandusjv '•
1.a. Luule. Värsimõõt, luuletu-;
se pikkus ja vorm on võistleja
otsutada.
l.b. Proosa. Siia kuuluvad nii
essee, novell kui ka romaan.
1. c. Näitekirjandus. Lavatüki
vorm ja laad on võistlejaotsus-tada.
2. Muusikas (kõik heliloomin-gulised
vormid).
3. Kujutavas kunstis (maal,
skulptuur, graafika).
A. Igas ülalnimetatud kategoorias
on: Esimene auhind Kanada
$1,000.00, Teine auhind
Kanada $500,00, Kolmas auhind
Kanada $300.00.
B. Võistlustööde esitamise tingimused:
Tähtaeg: 23. aprill,
1984. Aadress: ESTO '84 Sini-must-
valge uusloomingu võistlus,
c/o Estonian House, 958
Broadview Avenue, Toronto,
Ontario,. M4K 2R6, Canada.
Märgusõna: Esitatud töö peab
kandma märgusõna ja tööle peab
olema juurde lisatud'sama märgusõnaga
kinnine ümbrik, mis
sisaldab autori nime ja aadressi.
C; Auhindamist teostab igas
ülalnimetatud kolmes kategoorias
eraldi asjatundjatest koosnev
zhürii.
ESTO'84
i!
— Auhindu võib välja andmata
jätta,kui ei leidu vastavale
auhinnale väärilisi töid. — Teist
ja kolmandat auhinda võib välja
anda rohkem kui üks, kui leidub
vastava väärtusega töid. — Auhinnale
mittetulnud töödele võib
zhürii ettepanekul anda ergutus-auhindu
vähemas suuruses.
D. Auhindamiste tulemused
kuulutatakse välja ESTO 84
ajal. - ESTO '84 Lipujuubeli
Komiteel on auhindadele tulr^ud
tööde kasutamise õigus ESTO
'84 ajal.'— Auhinnale mittetulnud
töid antakse tagasi autori
sellekohasel nõudel kuue kuu
'jooksul peale auhindamiste tulemuste
väljakuulutamist. Selleks
päevaks tagasinõudmata
tööd ja kinnised, ümbrikud märgusõnaga
hävitatakse ilma avamata.
Võistluse läbiviijaks on ESTO
'84 Sini-must-valge lipu 100-aas-ta
juubeli komitee, kes hoolitseb
vastavate zhüriide ellukutsumise
eest. Zhüriide koosseisud teatakse
eesti ajalehtedes hiljemalt
1. mail, 1984.
ŠINI-MUST-VALGE LIPU
lOO-AÄSTA JUUBELI
KOMITEE .
laupäeval, 19. novembril 1983 Toronto Eesti Maja suures saalis
algusega kell 7.30 õhtul
EESKAVA • EINEUUD® BAAR ® TAeyTS
Laudade ettetellimine ja pääsmed: Bruno Lindre 421-5541.
^ Pääsme hind $7.50
Reagani kritiseerijad
m
Briti Columbiat
ähvardab üldstreik
! £ . L K . TORONTO VANA-ANDRESEKIR
LUTH E R1500 a. sünnipäe¥a tähistav
KOiy TSERT-J U M ALATE ENISTU S
pühapäeval, 13. novembril kell 4 p.l.
Kaas : TORONTO EESTI MEESKOOR Charles Kipper i juhatusel. ® Orelil dr. ROMAN TOI
Teenib õp. UDO PETERSOO
TA n T II ! N ^ ^ IT ^ T
^ lOHONU). r^bö 1VV4
Dr, VELLO SOOTS refereerib
rfPropaan, alkohol ja muid
v^emalusi jõuvankrit®
li
23. nov. kell 7.30 õhtul
Tartu GoJlege ® Kohv
•KÕIK KUTSUTUD!
M USA senaatorit, kes ei olnud
rahul president Reaganiga, tema
aktsiooni pärast Grenada saarel,
kus surma sai 17 mereväelast ja 76
haavata, tutvunesid kohaliku olukorraga,
kõnetasid elanikke, kontrollisid
Kuubalt Grenadasse toodud
N. Liidu relvaladusid ja muutsid
meelt. Nad on arvamisel, et Grenada
vabastamine revolutsioonilise
hunfa hirmuvalitsuse alt oli president
Reagani poolt üks õige tegu.
Lahtikaevatud haudadest on leitud,
et koos peaminister Bishopiga
oli hukatud 174 tema lähemat kaastöölist.
^ USA mereväelaste poolt vangistatud
revolutsioonilise hunta juhid
VANCOUVER - Lisaks juba
streikivatele riigiteenijatele, alustasid
nädala algul streiki ka kooliõpetajad
ühiseks võitluseks pro-vintsivalitsuse
kokkuhoiupoliitika
vastu, mille tagajärjel vallandatakse
1600 ametnikku. Riigiteenijad
kogu Kanada ulatuses annavad
oma moraalse ja majandusliku toetuse.
Ähvardatakse üldstreigiga
kogu provintsi ulatuses.
toodi ühelt USA sõjalaevalt pealinna
vanglasse ja hoitakse seal kinni
kuni kindral-kuberneri poolt moodustatud
ajutine valitsus hakkab
nende üle kohut mõistma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, November 10, 1983 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1983-11-10 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E831110 |
Description
| Title | 1983-11-10-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | ai Library an (Silo Second Class Mail Registration No. 1354» Nr 45 (1758) 1983 NELJAPÄEVAL, 10 NOVEMBRIL-THURSDAY, NOVEMBER 10 XXXIV aastakäik 5 9 New York Times" lon — Võibolla oleme oma elustiili poolest kümme aastat Läänest taga, ees, ütlris üks noor juveliir Tallinnas „The New York Times'i" oktoobri numbris annab ülevaate elust okupeeritud Eestis. Lech Walesa ' lähe Oslosse Oma 800 - aastase ajaloo kestel on Tallinn elanud üle tulikahjud, mässud, sõjad ja okupatsioonid, kuid jäänud Sarmikamaks j'a paremini säi-lunuks keskajast pärinevaks linnaks Euroopas, alustab autor oma nelja-veerust^ kirjutist koos fotoga lilletu-mlt. Üldrestäuratsiöon viidi läbi 1980. aastal, kui valmistuti olümpiamängudeks ja vastavalt abilinnar pealt Johannes Lepalt saadud informatsioonile, jätkub restaureerimine, umbes 45 ehitist iga viieaasta- plaani kestel. Projekti sihiks on taastada tasakaal elamute ja äride vahel, nagu st^e oli keskaljal. Elanike arvu vanalinnas on vähendatud 5500-le ja äridest lubatud vaid väikekauplused, kohvikud ja..kpntorid. .LÄÄNEMAAILM^ ASEAINE Venelastele, kel pole võimalus „maitsta" õiget, on Tallinn Läänemaailma aseaine, mida tuleb igal aastal vaatama 1,2 miljonit sovjeti turisti.. • ', . Läänelikkus ei ole piiratud vaid munakivl^sillutisega tänavate ja rauast laternateg^, vaid miljon eestlast on veendunud, et nad on kõige ^ läänelikumad N. Liidus, ütleb Serge Schemann! ja märgib, et näiteid on kõikjal. Eriti tähelepandavad on Soome ][Jöölö auto tustel, Kui 1. sept. tulisatati alla Lõu-: na-Koiea reisilennuk, siis enamik N . Liidus kuulsid sellest väid katkendlikult sumbutatud Lääne raadiotea-detest ja Moskva Versiooni. Mitte aga eestlased, kes sündmuste arengut jälgisid oma Soome suunatud värvilistel televiisoritel. Edasi on kirjutises juttu mugavast restorapist, kusimenüü ulatub rooga-denilulukit^ st. Tallinna lahel liuglevatest lääne-saksa stiilis purjelauda-dest ja rull-laudadest tänavatel, mis tavahselt tundmatu mujal N. Liidus. Samuti eesti kunstnike graafikast, mis tänapäevalik.nagu Skandinaavia pealinnades, ja moodsatest armatuuridest, mida pole näha Moskvas. Üks igast kümnest elab Tallinnas veel eramajas ja eeslinnades kenad puust suvemajad on tõendiks individualismile ja tööeetikale^mis on eest- " lastele andnud kõrgema elustandaräi N; Liidus. HÕIMLUS LÄÄNEGA ::; Hõimlus Läänega koos keele ja ajalooga on eestlaste identsuse põhialuseks. Väiksearvulisena ja raskelt kaitsvate piiridega*on eestlased, väljaarvatud ZO-aastane periood kahe Maailmasõja vahel, anastatud taanlaste, rootslaste, sakslaste ja venelaste poolt. Nende kaitseks on soome-keelele sarnaneva keele ja oma kultuuri säilitamine. Küsitlemisel oli populaarne kom-munisthk kirjanik Enn Vetemaa ütelnud, et inkorporeerimine N. Liitu pjevat aidanud säilitada eesti kultuuri selle etniliste gruppide identsust pooldava poliitikaga. Vihjates okupatsioonile Teise maailmasõja ajal ta ütles, et kui sakslased õleks jäänud, oleks eestlased germaniseeritud. Meil pole vene „hinge", venelaste laiutamist, ütles üks ametiühingu tegelane. Sarnaneme rohkem oma hõimudele, soomlastele — olles iseseisvad, sõnaahtrad, töökad. Funktsionäärid eelistavad teha neid erinevusi vähetähtsaks ja abilinnapea Lepp rõhutas jutuajamisel Lääne ajakirjanikega, et eestlaste elustiil olla põhiliselt sama kui teistel Nõukogude inimestel. Ta lisas, et „oleme vast veidi paremad oma äri-akende dekoreerimisel", '•- nNew York Times*!Icäa^töoliiie jätkab, et kuigi vahe ei piirdu väid vaateakende dekoreerimisega, ori Lepa väites tõtt. Vaatamata väikes-tele mugavustele. Eesti ei ole mitte Lääne-Euroopa. Toit restoranides,; kuigi veidi üle Moskva taseme ja valik kaubahallides, vaatamata moodsale dekoratsioonile, on väga kaugel igast Lääne kauplusest. Uued elamurajoonid kannavad Lenini ja teiste kommunistlike tegelaste nimesid nagu mujal N . Liidus. KGB valve ja kommunistlik partei on sama nagu igas N . Liidu osariigis. VÕLTSITUD AJALUGU Eesti ajalugu'on ümberkirjutatud sovjeti ideoloogide poolt sarnanedes vähe sellele, mida eestlased mäletavad ja eraviisiliselt meenutavad. 20 aastat kestnud iseseisvusaega kirjeldatakse kui „kodanlikku luupainajat',' mida leevendas ainult üldiselt tervitatud sovjetivõim. Sovjetivõi-kuid Moskvast oleme kümme aastal r Serge Schemann'ile, kes lehe 27. mud on andnud eestlastele pisut vabadust kultuuri viljelemiseks, mis on vormiliselt rahvuslik, kuid sisult kommunistlik. Olles majanduslikult üks enam edasijõudnud osariikidest N. Liidus, on suhteliselt hea olukord edutanud uhkust ja stabiilsust. Kuid^ jõukus on meelitanud tuhanded venelased ja teised rahvad N. Liidust, nii et 35^o elanikest qn mitte-eestla-sed. Abilinnäpea.ütles, et Lääne ideoloogia sissetung on väike probleem • ja rahvuslik rivaliteet piirdub vaid vanade naistega turul. Kiiirf Eesti kommunistide juht Karl Vaino kirjutas hiljuti välismaa eestlaste„kodan-lik- natsionalistlike organisatsioonide- laimavast ja häbematust taktikast"/ Vähesed eestlased aga näivad uskuvat, et on väljavaateid mingiks tõ-siseks võitluseks Moskvaga. Üks intellektuaalidest, kelleh küsiti, kas eestlastel oleks potentsiaali poola-stiilis ülestõusuks, ütles: „Neidon40 miljonit, meid ainult üks." Warssavist teatatakse, et Ledi Walesa ei lähe Oslosse vastu võtma temale määratud rahuauhinda. Ta kardab, et valitsus ei anna enam sissesõidu luba. Oslosse sõidab ra° huauhinda vastu võtma tema abikaasa. Olukord Poolas on endiselt p!> iiev. Põrandaalune „Solidaarsuse" juhtkond konsolideerib oma positsiooni ja töötab uute kavade juures, kuidas mõjustada valitsust ja Moskvat, et sundida neid arvestama rahva soove. - Saalitäis muusikasõpru nautis möödunud pühapäeval Toronto Eesti Majas tenor Heinz Riivaldi juubelikontsert!. Pildil populaarne laulja ja klaverisaatja Charles Kipper pärast esinemist, mille juurde tuleme tagasi järgmises lehes. (Kontserdist New Yorgis Ihk. % SYRIA DBimm YASSER A R A F AT T M N D U ^ ^ TRIPOLI - YasserAräfat taandus oma poolehoidjatega Tripoli, mis on tema viimane vastupanu-punkt Liibanonis. PLO mässulised koos Süüria sõjaliste jõududega tulistasid põgenikelaagrit linna läheduses, kus Arafat asus umbes 8000 PLO võitlejaga. Turmtuli, mis tabas ka eraisikuid, sundis Arafati taanduma. Tripolist väljapääs oi võimalik vaid mere kaudu. USÄ parlamentaarne aktsioon Balti küsimuses NEW YORK (M.E.) - Rida USA Esindajatekoja liikmeid on algatanud resolutsiooni (H.Con.Res. 192) kaudu aktsiooni, et saavutada okupeeritud Balti riikidelie vabaduse, enesemääramise inimõiguste küsimuse arutusele võtmist UNO allorganisatsioonides. Samasisuline algatus on lähemail päevil oodata ka Senatis. ERKU alustas selgitava informatsiooni levitamist ja kutsub USA eestlasi oma kirjadega ergutama rahvaesindajaid, et nad ühineks aktsiooniga, mis on saanud aluse Euroopaparlamendi otsusest Balti riikide küsimuses. Hiinas pishastatakse kommunistlikku parteid Hiina valitsuse ja kommunistliku partei juht Deng Xiaoping alustas kommunistliku partei puhastamist maoistidest ja teistest oma vastastest ja alaväärtuslikest partei liikmetest. Juhend partei puhastamiseks on 13,000-sõnaline ja 40 miljonit partei liiget „skriinitakse" läbi kolme aasta jooksul. Selle juures püütakse ümberkasvatada partei bürokraate ja õpetada neid effek-tiivselt töötama partei ja.r'ahva huvides; Esimeses järjekorras puhastatakse provintside ja linnade kesksed partei organisatsioonid ja teises järjekorras partei isiklik koosseis. "Välja röögitakse kõik need liikmed, kes astusid parteisse nn. kultuurilise revolutsiooni ajal. KK PEETRI KIRIKU NÄITUSTESAALIDES 817 Mt. Pieasant Rd. , r 13.-20. nov. 1903 , pühapäeviti kell 2 p.l. — kell 9.00 õ. neijap., reede jä laup. kell 6.00—9.00 ö. Avasõna kell 2.15 p.l. RUDOLF LIPP TORONTO EESTI SKAUDISÕPRADE SELTSI KOTKAJÄRVE Eesti lipu 100 aastane juubel oo üleskutse auhinnatööde esitamiseks Käesolevaga kutsutakse üles kõiki eestlasi vabas maailmas esitama uusloomingulisi auhin-natöid eesti lipu 100-äastase juubeli puhul. Auhinnatööde teemaks, ;on: „ Mida on tähendanud ja mida tähendavad sini-must-valged l i puvärvid meile kui eestlastele." Võistlus toimub kolmes eriklassis. Need on: 1. Kirjanduses (luule, proosa, näitekirjandusjv '• 1.a. Luule. Värsimõõt, luuletu-; se pikkus ja vorm on võistleja otsutada. l.b. Proosa. Siia kuuluvad nii essee, novell kui ka romaan. 1. c. Näitekirjandus. Lavatüki vorm ja laad on võistlejaotsus-tada. 2. Muusikas (kõik heliloomin-gulised vormid). 3. Kujutavas kunstis (maal, skulptuur, graafika). A. Igas ülalnimetatud kategoorias on: Esimene auhind Kanada $1,000.00, Teine auhind Kanada $500,00, Kolmas auhind Kanada $300.00. B. Võistlustööde esitamise tingimused: Tähtaeg: 23. aprill, 1984. Aadress: ESTO '84 Sini-must- valge uusloomingu võistlus, c/o Estonian House, 958 Broadview Avenue, Toronto, Ontario,. M4K 2R6, Canada. Märgusõna: Esitatud töö peab kandma märgusõna ja tööle peab olema juurde lisatud'sama märgusõnaga kinnine ümbrik, mis sisaldab autori nime ja aadressi. C; Auhindamist teostab igas ülalnimetatud kolmes kategoorias eraldi asjatundjatest koosnev zhürii. ESTO'84 i! — Auhindu võib välja andmata jätta,kui ei leidu vastavale auhinnale väärilisi töid. — Teist ja kolmandat auhinda võib välja anda rohkem kui üks, kui leidub vastava väärtusega töid. — Auhinnale mittetulnud töödele võib zhürii ettepanekul anda ergutus-auhindu vähemas suuruses. D. Auhindamiste tulemused kuulutatakse välja ESTO 84 ajal. - ESTO '84 Lipujuubeli Komiteel on auhindadele tulr^ud tööde kasutamise õigus ESTO '84 ajal.'— Auhinnale mittetulnud töid antakse tagasi autori sellekohasel nõudel kuue kuu 'jooksul peale auhindamiste tulemuste väljakuulutamist. Selleks päevaks tagasinõudmata tööd ja kinnised, ümbrikud märgusõnaga hävitatakse ilma avamata. Võistluse läbiviijaks on ESTO '84 Sini-must-valge lipu 100-aas-ta juubeli komitee, kes hoolitseb vastavate zhüriide ellukutsumise eest. Zhüriide koosseisud teatakse eesti ajalehtedes hiljemalt 1. mail, 1984. ŠINI-MUST-VALGE LIPU lOO-AÄSTA JUUBELI KOMITEE . laupäeval, 19. novembril 1983 Toronto Eesti Maja suures saalis algusega kell 7.30 õhtul EESKAVA • EINEUUD® BAAR ® TAeyTS Laudade ettetellimine ja pääsmed: Bruno Lindre 421-5541. ^ Pääsme hind $7.50 Reagani kritiseerijad m Briti Columbiat ähvardab üldstreik ! £ . L K . TORONTO VANA-ANDRESEKIR LUTH E R1500 a. sünnipäe¥a tähistav KOiy TSERT-J U M ALATE ENISTU S pühapäeval, 13. novembril kell 4 p.l. Kaas : TORONTO EESTI MEESKOOR Charles Kipper i juhatusel. ® Orelil dr. ROMAN TOI Teenib õp. UDO PETERSOO TA n T II ! N ^ ^ IT ^ T ^ lOHONU). r^bö 1VV4 Dr, VELLO SOOTS refereerib rfPropaan, alkohol ja muid v^emalusi jõuvankrit® li 23. nov. kell 7.30 õhtul Tartu GoJlege ® Kohv •KÕIK KUTSUTUD! M USA senaatorit, kes ei olnud rahul president Reaganiga, tema aktsiooni pärast Grenada saarel, kus surma sai 17 mereväelast ja 76 haavata, tutvunesid kohaliku olukorraga, kõnetasid elanikke, kontrollisid Kuubalt Grenadasse toodud N. Liidu relvaladusid ja muutsid meelt. Nad on arvamisel, et Grenada vabastamine revolutsioonilise hunfa hirmuvalitsuse alt oli president Reagani poolt üks õige tegu. Lahtikaevatud haudadest on leitud, et koos peaminister Bishopiga oli hukatud 174 tema lähemat kaastöölist. ^ USA mereväelaste poolt vangistatud revolutsioonilise hunta juhid VANCOUVER - Lisaks juba streikivatele riigiteenijatele, alustasid nädala algul streiki ka kooliõpetajad ühiseks võitluseks pro-vintsivalitsuse kokkuhoiupoliitika vastu, mille tagajärjel vallandatakse 1600 ametnikku. Riigiteenijad kogu Kanada ulatuses annavad oma moraalse ja majandusliku toetuse. Ähvardatakse üldstreigiga kogu provintsi ulatuses. toodi ühelt USA sõjalaevalt pealinna vanglasse ja hoitakse seal kinni kuni kindral-kuberneri poolt moodustatud ajutine valitsus hakkab nende üle kohut mõistma. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-10-01
