Meie Elu = Our life, April 12, 1979

              2
(uiinttunm
, APRIL 12 „Meie Elu" nr* 15 (1522) W9
ORAÄI
ENE!
ITLÄ!
Aatomjõujaama tehniline riknemi­ne
Harrisburgi lähedal, Pennsylva­nias,
pööras endale kogu maailma tä-andeid
ainult siis, kui midagi korrast
ära ei lähe. Ja ometi öeldakse Kana­das,
et simsed aatomjõujaamad oma-helepanü
ja seda tä^e õigusega. Vee- vad lisakonstruktsiooni, kus toimub
jahutuse kontrollventiil, mis regulee- radioaktiivsuse eelnev filtreerimine
rib uraaniga täidetud reaktsioon- enne kui see aine lahtiselt loodusse
kambri ^põlemise"" temperatuuri, pääseb.
katkestas funktsioneerimise ja üle- Küsimuseks jääb siiski, kas on,ra-määrane
kuumus põletas läbi uraa- dioaktiivsuse taielik filtreerimine
niumi ümbritsevad tuubid ja kogu üldse võimalik? Vastus ka sellele kü-reaktor
sattus kahte võimalikku oh- simusele näikse olevat negatiivne,
tu: 1) kokkuvarisemise ^õimalusse Sest ön öeldud, et läbipõlenud uraa-totiutü
kuumuse tõttu või 2) plahva- ni jäägid oa võimelised kiirgama tu-tusohtu
reaktori peas tekkinud vesi- harideid, võib olla sadu tuhandeid
niku gaasi paisumise läbi. aastaid ja selle küf guse täielik kustu-
Mõlemad võimalustarvestati kui tamme pole üldse võimalik, see on
katastroofi, mis sunniks evakueeri- ainult lukustatav. Nii ongi aatom-ma
kuni 1 miljon inimest kaugema- jõujaamade jääke lukustatud eri-:
tesse rajoonidesse. Seni teadmata hoidjais ja paigutatud maapinna alla
põhjustel langes esiteks surve reale- — ajutiselt. Ka on radioaktiivsete
toris ja siis ka temperatuur. Ometi jääkide hoidjaid uputatud ookeanisü-arvestatakse
jõujaama seismapane- gavustesse. See on ajutine radioak-võimalusi,
kuna jõujaam on seda- tiivsuse lukustus ja tuleviku generat-võrd
radioaktiivne, et on lihtsam uus sioonidele võib see kalliks maksma
jõujaam ehitada mujale, laii puhas- minna.
tada radioaktüvne ala koos ehitus- m s i i g puuduvad aatomenergia
tega. kasutamise protsessis tekkivate jää-
Radioaktüvsuse ohte on kuulnud M d e o s a s permanentsed lahendused
igaüks ja aatomjõujaamad ei ole ku- m i s e g . M e e d s e l l e k S a Kõikide vas-sagil
meeldivaks naabruseks. Hullem t a m a t a M s i m u s t e g a seoses kerkibki
kui see ebameeldivus on teadmatuse põhjustatud küsimus, kas ei ole
element kogu küsimuste kompleksis. aatomenergia kasutamise ideega la-
Esiteks ei teatud, miks veesurve ven- n e n d u s t e s t e ü e r u t atud, sest ilma
tiil lakkas töötamast. Teiseks ei tea- ja a t a v a t e vastusteta neile küsimuste-tud,
kuidas ähvardavat katastroofi J e v õ ib tuleviku inimkond seista oma
ära hoida. Küsimuste arutelu kestis M t e g a I o o d u d h ä v i n g u e e s . Vahejuh-mädalapäevad
vastuseid leidmata. .... t u m Harrisburgis kergitab kõik
See olukord toobki avalikkuse mit- n e e d küsimused. Kahtlemata vaibub
mete küsimuste ette ja täiesti õigus- senine vaimustus aatomjõujaamade
tatult. Kas aatomjõujaamade konst- e M t a m i s e aial tagasihoidlikkuse pin-niktsioonis
on jõutud kindluse piiri- B a i e kuni olemasolevad jõujaamad
le materjalide, hädaolukorra reserv- k o n t r o l l i t a k s e j a u u e d projektid re-vaheridite
ja ohu tõrjevõimaluste viseeritakse. I
suhtes? Vastus näikse olevat nega­tiivne.
Sest kui rikneb tehnilise sead- Milliste lahendusteni jõutakse ja
me üks osa, siis peab valmis olema kas kõikides küsimustes jõutakse
teine ja kolmas/ mis koheselt aseme- üldse, seda näitab tulevik Miljonite­le
astub, kui kerkib surve reaktoris, le inimestele jääb siiski teadmine, et
siis peavad leiduma installatsioonid, mida rohkem aatomi purustamisega
mis gaasid selliselt vallandavad, et tegeletakse, seda rohkem inimeste
need ümbruskonda kii^gamisohtu ei tervist kahjustatakse. Kuigi Kanada
pane. Näiksei, et ka need vahendid jõujaamad ei ole seisnud Harrisbur-puudusid,
sest teisiti oleks neid kasu- gi eeskujul suuremate katastroofide
tatud. | ees, Jäävad olemasolevad jõujaamad
Nii siis näib, et aatomjõujaamade ka siin permanentselt ebameeldivaks
näol on valmis ehitatud näiliselt va- naabruseks, ükskõik kus nad ka äsu-jalikud
monstrumid, mis ei ole täieli- vad.
kult kontrollitavad ja täidavad ülešr V.
JIUIHIffl^
Laenu vajaduse korral kasutage
TORONTO EESTI ÜHISPÄ^A
madalaid laenuintressimäärasid.
' • • 1 Q o.o t <t'i o • • 0 * ? • • 0 • *
Intressid arvestatakse veerandaasta viisi laenud on lahtised
9 o » » e » o t o » o o » o » o o» V0t
Personaallaenud on laenuvõtja surma ja jäädava töövõimetuse
puhul kindlustatud $10,000.00 ulatuses.
AKWAAISEL TEEMAI
©isi1 kirjutatakse
KÕNELUS
Stokholmis ilmuvas ,,Eesti Päeva­lehes"
(nr. 23) kirjutab Endel Kõks:
„Vabariigi Aastapäeva aktuselt To­ronto
Ülikooli Convocation Hallist
Queens Parki allmaaraudtee jaama
poole jalutades juhtusin kuulma kä­he
härra mõttevahetust äsjalõppe-nud
aktuse kohta. Nad avaldasid ra­hulolu
selle üle, et aktus oli alanud
minutilise täpsusega — mis olla eest­laste
ürituste puhul haruldane asi —
kiitsid „Estonia" orkestrit ja mõnda
väliskülalist-kõnelejat, kuid ütlesid,
et meie pastorid ei tegevat enam va-
I het palvuse ja jutluse vahel. Ühel ja
UŠA-s juhtus suhteliselt õnnelik õnnetus Three Mle saarel asuvas aa-tomjõujaamas,
kus reaktor läks rikki, hakkas levitama surmavat radio-»
aktiivsust. Temperatuur tõusis nii kõrgele, et oli ilmne plahvatusoht, mis!
oleks paisanud radioaktiivseid mürke tohutul hulgal ümbruskonda. Suurte
pingutustega suudeti rikkiläind reaktor saadakontrolli alla ning katastroofi
oht on sel korral möödunud. Kuid seoses settega küsitakse, et mis juhtub
kui sarnane rike juhtub teistes veelgi rahvarikkama ümbrusega jõujaama­des?
Mis juhtub siis, km taoline äpardus juhtub Pickeringi aatom jõu jaa-'
mas Toronto suurlinna külje all?
Tuhanded elanikud, kes evakueeri- mäd ehitati nii rahvarohkesse piir-.
(Algus esiküljel)
tune iiikumispidu Jäästaadionil Jo-hanneshovis/
:. .
: .11. juulil esinevad võimlemise va-likrühmad,
toimub • laulupeo pea-proov
ja sellega ühenduses pidustus-,
te suur. rongkäik,. millise marsruut
on praegu selgitamisel 4- kõne all on
pinud lõpp-punktid kas Rälambšho-vis
või siis - Kungsträdgardenis, kus.
.järgneksid esinemised. Ka sel õhtut
on teatrietendus.
12. juulil on laulupeo päev, kus se­nistel
andmetel laulab umbes tuhat
lauljat — poole sellest annavad ÜSA
• ja Rootsi võrdsetes; osades. Sel päe-
: vai toimuvad ka vaiikrühmade esine­mised.
Õhtul on korraldanud suur
rahvapidu. 13,'juuli on pidustuste iõ-pupäevaks.:
Toimub lõpu-kontsert-jumalateenistus
ja. pidulik Esto-80
lõpetamistseremoonia.
KUNI 20.000 ä ,
Teatrietendusteks on reserveeritud
Stokholmi linnateater ja Eesti. Ma-v
j?s ?suy Scala-teater. Kuna kontsert-
: hoope on just Esto-80 ajal remondis,
s-iskaKi.!!atakse kontsertideks Fol-
.: kets Hus'i moodsat 2000 istekohaga
saali,.kus ka varem on muusikaüritu­sed
toimunud ühenduses Kontsert­hoone
ümberehitamisega. Massüritu-,
sed toimuvad ÄIvsjös messihallides,
kus -kapatsiteet vajadusel on kuni
20.000 inimest. ' .
Kirjandušmuusikaline. .pealelõuna
korraldatakse ABF hoones südalin­nas
Sveaväsenil. ' ••
Nagu toimkonna esimehe Kalju Le­piku
aruandest selgus, On rootsi, rii-
;• giarhiiv avaldanud nõusoleku korral­dada
ühenduses eestlaste pidustuste­ga
vanemate Eestit ja Baltikumi
puutuvate ürikulte näitust arhiivi, ko­gudest,
mis hõlmaks aega kuni l i ­ndasse
sajandisse.,;
':: / Kunstinäitused tulevad korralda­misele
kas Kunstiakadeemias või siis
Stokholmi Kultuurihoones (üldvalik-näitus),
kuna vähemaid näitusi on
võimalik paigutada Eesti Maja näi­tuseruumidesse.
.
Muusikatoimkonna' esimees Harri
Küsk pidas ebareaalseks sümfoonia­kontserdi
korraldamist, kuna sel ajal
on .Stokholmi, orkestrid puhkusel,
peale selle oleks ka orkestri saamisel
selle kulu rootsi oludes. tohutu kõr­ge.
Selguma on hakanud solistide
kontserdi üksikud solistid, kus näit.
Kaljo Raid ja Gregor Heuer^on juba
andnud nõusoleku, teistega on läbi­rääkimised
käimas. Muusika osas oli
ka kõne all erilise Estp:80 signatuur-muusika
muretsemine kas siis telll-
6. aprillil aktsia hind $8.
145 King Street West, Süite
Toronto M5H3M! — tel. 364-1131
Õhtul tel. 925-6812
ti oma kodudest, Three Mile saare
aatomjõujaama vahetust -lähedusest
hakkasid möödunud nädalal oma ko­dudesse
tagasi pöörduma. Vahepeal
oli see Middletown ..vaimude, linn",
tühi ja mahajäetud.
Koolid ja haiglad avati ja töölised
tulid tagasi oma tööpaikadesse. Kuid
õnnetuse tõttu pääses siiski küllalda­selt
radioaktiivseid mürke ümbrus­konna
õhku. Kõige suurem radioak­tiivsus
oli jõujaama vahetus lähedu­ses,
kus rahva julgustuseks viibis lü­hemat
aega ka USA president J. Car-ter
oma abikaasaga. Rohumaad ja
lehmade piim 29 miilise raadiusega
jõujaama asukohast on mürgitatud..
-See õnnelikult lõppenud õnnetus
oli esimene taoline Põhja-Ameerika
mandril, kus asub kümneid tuum-energia
jõujaamu ja seitset USA-s
peetakse ohtlikuks.
Mis saab raadioaktiivsest jõujaa­mast
Pennsylvanias? Kuberner hoia­tas,;
et perekonnad väikeste'lastega
ja rasedad naised/ kelle kodud on lä­hemal,
kui 5 miili. j õu j aamale, ei to­hiks
veel oma kodudesse minna. Ta
märkis, et suur katastroofioht. on
sel korral möödas.. Aatomenergia
kontrollkomisjoni nõunik R. Bernejo
ütles, et kulub veel vähemalt üks
kuu aega enne, kui õhku. pääsenud,
radioaktiivsus hajub. Kulub aastaid
kuni .radioaktiivsus rikkiläinud jõu­jaama
ümbruses alaneb. Tõenäoliselt
jõujaam ise on muutunud kõlbma­tuks.:
Need on väsa kesised lohutusso-nad.
Keegi ei küsi, kes on süüdi sel­les,
et sellised ohtlikud aa torn jõu j aa-konda.
Põhja-Ameerika mandril on
üksikuid ja mahajäetuid kohti küllal­daselt.
Ei ole arvata, et sellest õnne­tusest
õpitakse. Ükski poliitik ei jul-se
seda küsimust avalikult üles tõs-ta,
sest need on ehitatud valitsuse
teadmisel. Mis tunne võib olla elani­kel;
kes neis- kohtades on elanud lap­sest
saadik ja nüüd peavad nad ööd
ja päevad elama suure hirmu ja pin­ge
all; sest keegi ei tea, miila! õnne­tus
juhtub ja jõujaam hakkab levi­tama
surmavat radioaktiivsust. : .. .
Kuid Middletown on suhteliselt
väikene linn ja Three Mile saare
ümbrus eiYolnud just eriti tihedalt
asustatud. Ka puudusid lähikonnas
suured linnad. Hoopis ohtlikum olu­kord
on Ontarios, sest Ontario Hyd
ro: on viimastel aastatel ehitanud
jooksval lindil selliseid aatom j õu jaa­mu
ja kõige» rahvarohkematesse koh
tadesse. Senini oli raskusi nende jaa­made
radioaktiivsete jäätmete pai­gutamisega.
Üks kõige ohtlikumaid aatomjõu-jaamu
asub otse Toronto suurlinna
vahetus läheduses, Pickeringis.-Aja­lehtedesse
.on aeg-ajalt imbunud tea­teid
riketest selles, jõujaamas. Keegi
ei tea täpselt kuipalju ohtlikke mo­mente
on juba selles jõujaamas ol­nud.
Küsitakse, et mis saab siis kui
Pickeringi jõujaamas juhtub taoline
rike nagu Three Mile saare jõujaa­mas?
Torontos, puuduvad isegi eva­kueerimisplaanid.
Oleks.aeg, et nõu­takse
Pickeringi aatomjõujaama sul­gemist.
Kuid sel. mandril ei tee seda
teisel puhul olevat kokkutulekuil ja
aktustel kavas ettenähtud küll pal­ve;
aga need kujunevat tavaliselt ik­ka
jutlusteks. Kas sinodid ja peapiis­kop
ei peaks ses asjas midagi ette
võtma? ' ' [..
Jäin seda kuuldes pisut mõtlema
— aktus oli kestnud kaks ja kolm­veerand
tundi, kava oli. olnud sisu­kas
ja läbimõeldud, muusikaline osa
läbini meeleolukas, kusjuures esiette­kandena
esitati ka" Roman Toi huvi
tav orelipala ..Pastoraal".
Ühes. vähemas seltskonnas juhtu­sin
ma kuulma elavat diskussiooni
väliseestlaste keeleprobleemide üle.
Väideti üsna loogiliselt, et praegu on
väljaspool kodumaad kahte, sorti
eestlasi: need esiteks, kes kodumaalt
lahkusid täiskasvanuina ehk vähe­malt
teismelistena, ning teiseks need,
kes on' sündinud väljaspool kodu­maad
ja keda kuidagi moodi ei saa
pagulasteks nimetada. Arvati, et
praegu on mõlemad grupid ühesuu­rused
ja mõlemal grupil on ka oma­moodi
keeleprobleemid: esimesel
grupil on probleeme oma asukoha­maa
keelega ja teisel grupil oma va­nemate
päritolumaa, st. eesti keele­ga.
Esimene grupp saab end ise aida­ta,
teine grupp saab seda teha ainult
piiratud määral ja talle on appi tul­nud
esimehe grupp lasteaedade,
täienduskoolide, noorteorganisatsioo­nide
ja metsaülikoolide näol.
Tulipunktiks osutus küsimus mi­da
teha nendega, kelle keeleoskus on
niivõrd puudulik;., et nendega tegele­mine
takistab parema keeleoskuse
omajate edasijõudmist? Arvati; need
tuleks halastamatult kõrvale jätta,
sest meie ühiskonna isiklikud; ja
muud ressursid on niivõrd piiratud,
et pole mingit võimalust heaks teha
neid puudujääke, mida perekonnad,
lastele keeleöpetamises jätavad. Vas­tuväitena
öeldi, et ükski laps pole
ise selles süüdi, kui. ta eesti keelt ei
oska. Tuletati meelde, et meie kul­tuuri
suurkuju Kristjan Raud pidas,
oma venna Pauliga ' kirjavahetust
saksa keeles, et Marie Under. alustas
oskas inimese iseloomu ja saatust
väljalugeda ka jalatalla-alustest joon­test.
Iga analüüs kestis tund aega ja
rohkem kui kuus klienti ta päevas
vastu ei võtnud. Mees oli kõhetu ja
kitsa näoga' ning oli ülikoolis lõpeta­nud
kaks teaduskonda kuni oli avas­tanud
eneses selgeltnägija talendi.
Naised tülid tema vastuvõturuumist
välja õhetavate põskedega ja kinni­tasid,
et hindulane oli neile tõesti
ütelnud palju asju, mida ainult ne­mad
ise oleksid võinud teada. Näi­teks
detaile lapsepõlvest, üle-elatud
raskustest ja kirjeldanud ka nende •
põhilisi iseloomujooni.
• Millest aga Torontos üldse ei kõ­nelda,
see ori Stokholmi Esto-80. Aja­lehtedes
küll vilksatab; mõni teade,
nagu viimati, et Stokholmi näidendi-tevõistlusel
said 20-nest näidendist 11
auhinnad ja sel puhul küsis üks här­ra
minult; et mis siis. neil ülejäänu­tel
viga võis olla?
•.';, *
Torontolased on väga kenad ja sõb­ralikud
inimesed — kohtamisel küsi-vad
nad üksteise,käekäigu järele j<n
lahkumisel soovitakse teineteisele
ilusat päeva või meeldivat nädalalõp­pu,
ja seepärast lõpetan minagi käes­olevad
read soovides kõigile lugejaile
„Have a nice dayl".
..Saodik ilma Higit®01
„Torönto Sun" tõi ära jutuajamise
Washingtoni Leedu saadiku dr. S.
Backisega, keda nimetati saadikuks
ilma riigita. Artiklis kirjeldati S. Bac-kise
tegevust Leedu diplomaadina,
kelle ainukeseks teenistujaks on te­ma
abikaasa Ona, kes hoolitseb- saat­konna
korrashoiu, eest. Märgiti, et
S. Baekis saab palka Leedu riigi
ÜSA-s kinnikülmanud summadest,
mis ori varsti lõpukorral. S. Baekis
märkis muuseas, et uus Rooma
paavst Johan Paul II võitleb kato­liiklaste
ja inimõiguste eest ning at>
nab uut julgust dissitentidele Leedus.
keegi. Nii.elame otse mürk^purska- iu u l etamist saksa: keeles ja-et! Ivar
misega mõnele heliloojale või siis
rahvaliku muusika seadmisega, sel­leks
otstarbeks,
EESTI MÄDAL •
Liikumispeo toimkonna uus juha­taja
Harri Eichhorn tegi peakomi­teele
teatavaks toimkonna koosseisus
toimunud koopteerimisi:; Vilj ar Nai-ris
(helitehnika), Toomas Tank (rek­laam),
Olev Mikiver (dekoratsioon),
Toomas Tuulse (muusika). Valgus-tüsprobleemid
on lubanud lahendada
Malmö linnateatri valgustussheff kui
spetsialist sellel alal.
Nagu on selgunud, ori Stokholmi
folkloorikeskus Skansen-Välmis Esto-
80 ajal korraldama Eesti -Nädalat,
kus siis esineksid rahvatantsijad,
rahvapillimehea, eliitvõimlejad jne.
Toimkonnajuhataja Otto Paju mär­kis
veel, et linnavalitsus annab tasu­ta
kasutada ka Kungsträdgärdeni va­baõhulava
eestlaste üritusteks.
Rongkäigu-toimkonna juhataja dr.
Ants Anderson tutvustas eestlaste
massimeeleavalduse- planeerimise
käiku, kus sisu on osalt mõeldud osa­võtjaile
endile üllatusena. Kogunemi­ne
on kavandatud Sergeli turule,
kust siis rongkäik läheb läbi mitme­te
-südalinna peatänavate kas siis
Kungsholmenisse Rälambshovi pargi
vabaõhuteatrisse või siis Kungsträd­gärdeni
yabaõhulava juurde. Peako­mitees
avaldati arvamist, et rongkäi­gu
marsi ulatus ei tohi olla kuigi
pikk, kuna tuleb arvestada, et osa
tahavad võtta ka vanemad inimesed.
Rongkäigu poliitiline motiiv on sa­ma,
kui eelmistel ülemaailmsetel
päevadel: yabadusnõudlus Eestile.
Vahepeal on juurde tulnud filatee­lia
toimkond Hans Kröndströmiga
eesotsas. Korraldamisele tuleb ka i i -
latelistlik näitus, Esto-$0-le muretse­takse
"eri tempel, reklaamümbrikud,
reklaammargid jne, ; •
•„OPEN HÖUŠE"-MÖORTELE^^^^^r /
Siim Saare/kes oma peale on võt­nud
osalt ka PR-ülesandeid, tegi pea-toimkonnale
teatavaks, et läbirääki­misi
on olnud Stokholmi suurima ja
soliidseima kaubamaja NK juhatuse­ga,
et Esto-80 ajal seal pealinna kü­las
tavaid väliseestlasi aitaksid nõu
ja jõuga rahvariideis eesti giidid.
NK-reklaam läheks sel puhul välja
ka eestikeelsete tekstidega, samuti
viidatakse Estole ja eestlastele vaate­akendel.
Läbirääkimised on käimas ka Nor-diska
Museetiga, milline toob oma
varasalvedest väi j a kõik, mis puudu­tab
Eestit. See näitus jääks püsima
terveks aastaks. Muuseumis on või­malik
korraldada ka mitmesuguseid
esinemisi kammeriormaadis. 'Vasta­va
toimkonna juhatajana on koop tee
va radioaktiivse kraatri lähikonnas
ja palume ainult lumalat, et see te
gevusse ei astuks, .
\ AJK
alti Li idu protest
VI* I Jt
Möödunud neljapäeval oli „Toron-to
Sunis" L. Leivati allkirja kandev
kauaoodatud Balti Liidu ametlik prö-'
test L. X Zinki Balti Liituja etnilisi
gruppe, kritiseerivate artiklite.vastu,
kus muuseas märgiti: „L. J. Zinki
ritud; juurde muuseumijuhataja Liii kirjutised ..Peatage silmakirjalikkus"
Kaelas. Uus mees raamatua]aste näi- o n toonud esile kontroversiaalsusi
tuste toimkonna juhtimisel on ka
mag. Esmo. Ridala.
1000 TUBA •
iPeatoimkonna lähemaks tööülesan­deks
on Eesti Päevade üksikasjaliku
kava väljatöötamine kõigi'kellaaega­de
ja kohtadega, samuti piletite eel­müügi
korraldamine, mis käiku lä­heb
sügisel,, nagu märkis C-sektsioo:
ni juhataja Leo Karupää.
Ma jutus juht Rein Puusepp rapor­teeris,
et juba praegu saabub pide­valt
ruumide ettetellimisi. Muu hul­gas
on Stokholmis eestlaste jaoks
1000 üliõpilastuba kinni pandud. Kor­raldamisel
on vahendus, väliskülalis­te
mahutamiseks ka erakodudesse....
Majanduslikku seisu eeltöödes tut­vustasHerbert
lir, konstateerides, et
senini on eeltöödeks laekunud pool­teise
aasta jooksul 226.000 krooni.
Aktsioon peab jätkuma, sest pidustu­se
lähenemisega muutuvad kulud
suuremaks. .
Eriti kus järgmises faasis: tuleb
avada Esto-80 oma kontor. Vastavad
Balti ühiskonnas. Kirjutised on eksi-teeleviivad,
• ;
1. Väide, nagu .Balti Õhtud oleks
korraldatud riigi kulul pole õige.
Need korraldatakse Balti organisat­sioonide
kulul.
2. Need ei ole valitsuse austamise
eined, vaid nende eesmärk, on Kana­da
poliitikutele selgitada Balti riiki­de
olukorda vene okupatsiooni all.
Väide, et neil õhtutel esineb silma­kirjalikkust,
sest tegelikult vennasta-vat
Sovetidega, ei vasta tõsioludele,
kuna seal ei esine rohkem'silmakir­jalikkust
kui kõikjal mujal tänapäe­va
poliitilises läbikäimises."
Lõpuks märgitakse, et Balti Liit
toimib rangelt erapooletult ja jätab
poliitilised poolehoiu küsimused, va­lijate
otsustada.
Ivaski esimene luulekogu oli saksa
keelne. Seega ei pruugiks kodune
keel mitte kujuneda loomingukee-leks.
Vaielus oli küll elav — aga na­gu
selliste puhul ikka, ei olnud kelie-gil
pakkuda mingit patentlahendüst.
Kuidas Toronto eestlased suhtu1
vad Kanada valitsusse ja poliitikasse
üldse, seda juhtusin ma kuulma ühes
teises seltskonnas. Peaminister Tru-deau
on teatavasti liberaal ja eesti
härradel ei olnud just mitte palju po­sitiivset
tema valitsuse kohta ütelda.
Erilise tähelepanu osaliseks sai mui­dugi
olukord Kanada postiteenindu­ses,
mis on ülemaailmselt tuttavaks
saanud: pidevate streikide tõttu. Üks
noor naine väitis, et valitsus peaks
vallandama kõik senised posti teenis­tujad
ja palkama hoopis uued, kes
on valmis töötama ja mitte ainult
palgavõitlust ^ pidama.; ;. Enamus
prouasid pii siiski huvitatud peami­nistri
endise •'•• abikaasa Margäretha
käekäigust ja toimingutest, kes tea­tavasti
„womens libi" teostab õige
energiliselt: ta lahkus perekonna juu­rest,
esines ühes filmis ja teatas hil­juti,
et ta on nüüd proovinud ka kõi­ki
droogisid. Ma siiski ei taibanud
täpselt, kas eesti prouad seda kõike
pooldasid või mitte. '•
Küll aga sattusin ma teises selts­konnas
nägema, kuidas pooldati hin-dulašest
käe- ja jalatarka, sest mees
esimees J. Simonsoini
kõnele
üldkoosolekul
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatus otsustas niöödunud nädalal
peetud koosolekul EKN-u kevadise
korralise üldkoosoleku kokku kutsu­da
.laupäevaks, 28. aprilliks kell 10
hom. Koosoleku päevakorras on pal­vus
(õp. T. Nõmmik), koosoleku ava­mine
ja rakendamine, aupeakonsul.I.
Heinsoo tervitus, kõne aktuaalseis
küsimusis- ning tegevuse ülevaade ja
tegevuskavalised küsimused — välis­poliitilisel,
rahvuspoliitilisel, rahvus­kultuurilisel,
Vabadusfondi ja Eesti
Keskarhiivi Kanadas aladel. Kõnele­jaks
aktuaalseis küsimusis on. palu­tud
Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­kides
esimees Juhan Simonson.
L Brezhnevi asetäitjaks
[; Chernenko
Diplomaadid väidavad, et N. Liidu
president L. Brezhnevi tervis on jäl­le
halvenenud ja Prantsuse presiden­di
V. G. d'Estaingi külastus, mis pidi
aset leidma 29. märtsil lükati edasi
aprilli keskele, sest L. Brezhnev öeldi
•olevat haige.
L. Brezhnevi arnetlikuks asetäit­jaksja
mantlipärijaks arvatakse saa­vat
67.aastane poliitbüroo liige Kons­tantin
Chernikov, kes ori L. Breznevi
soosik ja on tõusmas number 2 mehe
positsioonile poliitbüroos.
i ei
Kuna noortetoimkonna senine juht ruumid on saadud Eesti Maja alumi
Rar ii?vT To^ N RT J oä^n. /d^ ^e^ s;.an sn .ui lb. ' tJ . öi l ö1! k1 ohil a_ Jt. õ~ 1t t1 u. . _• _ 1 l j " 1 ±. . « • .
elama Hollandisse, on tema ülesan­ded
üle võtnud Jaak Jüriado. Noorte­üritusteks
tuleb kasutamisele Soome
Maja, mille saalid on moderniseeri­tud.
Seal toimub m.h, ka „open
house" noortele.
sel korral vastu tänavat äsuvaisen-distes
äriruumides, mis on praegu re-mpntimisei.
Esto-80 ajal muutuvad
need ruumid ri.ü. kogu ürituse süda­meks
nagu seda on kogu Eesti Maja
üldse.
Ajak. Toimk.)
Ukraina õppetooli loomiseks • To­ronto
ülikooli juurde anti riiklikku
toetust PQO 000, mis vastab summa­le,
mille pani välja ukraina majan-dusringkond
(Ukrainian Canadian
Professional and Business Federa-tion).
Üldsumma S600 000 paigutati
erifondi, mille tuludest makstakse
õppejõudude tasu. Möödunud aastal
anti toetus ungari õppetooli jaoks;
Ametlikest allikatest märgitakse,
et USA välisministeerium on .teata­nud
Iraani shahhi M. R. Pahlavile, et
ÜSA valitsus ei soovi teda oma maal
julgeoleku probleemide pärast ja sel­lepärast,
et USA kodanike; vastu või­dakse
Iraani moslemite terrorirezhii-mi
poolt võtta kasutusele vastuabi­nõusid;
Esikülge kaunistav foto — J. Säägi
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., Toronto,
Ont. M4K 2R6, Cahada ® Tel. 466-0951
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmi­ne
igal tööp., kl. 9 h.-5 p.L, esmasp. ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l.
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. |24.00,
6 k. $13.00, 3 k. $8.50. USA-sse: 1 a.
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. Ülemere-maadesse:
1 ä. $30.00, 6 k. $16.00,
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas:
1 a! $14.50, 6 k. $7.25. Kiri ja lenriu-postilisa
USA-sse I a. $16.50, 6 k.
$8.25. Lennupostilisa ülemeremäa-desse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75. ; -
Üksikriumber—.500.
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulu­tuste
küljel $3.25.
„OÜR LIFE" — „MEIE ELU"
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publishing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broad­view
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 0) Tel. 4664)951
Toimetajad: H. Rebane ja S.
Veidenbaum. 7-'"
Toimetaja New Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil.
lord, N.J., ÜSA. Tel. (201) 262-0773
, ^ E I E ELU" vkljaandjaks öii
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
A i
Kir
viis aj
Läändi
USA-SJ
mat ac
lasjuul
intervjl
usutluj
"(H. ja
Tsitei
: sellest:
nism oil
•ÜiänenJ
-...vi". ~~,
Moodsal
leaduslil
vanad
•da, puru
meilt (\|
sumtuö
need aul
Edasi Sel
kohta:
lahkunuc
erinev si
maalt
. on tegei
ooni-laini
alates. Nl
leidub :-ri|
Suur mi
maalt, et J
ükskõiksel
Ainult väil
Läänes või
guste eesf
leidub ini
Venemaad
. teemi (koi
Soltzhen
daid sõnj
„Need, keJ
anti kohtul
töös komn
nes teretul
paljude iiel
line tase cl
lõikaja-äris
Kommunisl
nüüd amei
kommunisti
sealjuures
„rahu-inglii|
lest, et koil
tas 60 miljl
leidub hariti
•sotsialismil»
elavad sellel
tavat õhku.l
ameerika iil
ülikooli teal
bhläbi mar
aega Täägil
Tikust Venei|
nud sajandil
vist (Vene l|
teistest rev<
lest. Tuleiriul
dis sõja körj
Maailmasõjal
Prantsusmaal
Venemaale,
vates „miiut|
mitte kui koi
nelast" (tegel
maailma int|
nõukogude
tud ideoloogi
rialismistja ;|
riklased popi
..maailma vai
sid Nõukogud
Teist Maailml
selgelt liikum)
Lääne riigim(
nad ütlevad, e|
Nad loovutavl
meid maid koi
see veel kestal
maa tulevikki!
ilmnevad nõuf
muutub kogul
Meie oleme
punktis. Ja kui
meie inimeste f
aastane eksistl
aastast komnl
valitsust".
Sellest inter
henitsõni juui
rahvuslase ja
me,. et tema
pan$lavistide o|
Hiljuti ilmul
DeulchT kirjal
kovski autobiol
Castle" (Lossi
teisitimötlejanal
nüüd Cambridj
giat. Ta kuudil
ema, õe ja õc
kovski on nüüdl
tis 12 aastat veij
rites ja vaimuhcl
poole oma küps|
Bukoyski arr{
kui ta oli üliõpil!
tiliste demonstn
Ta heideti ülikol
riti füüsiliselt,
kui ta organisel
kovski väljakul
avaldamata Iuulij
misi. Mõned a<
Bukovski . mõis tl
sessita vaimuha|
kus 10 protsent ii
liitilised vangid.