Meie Elu = Our life, April 12, 1979

              „Meie Elu" ist. B (1522) M NELJAPÄEVAL, 12. APRli^^; THURSBAY, APRIL i2~ 7
iSTIST PÄRINEVA ARHITEKTI
Samale ajale, märtsi-aprilli vahetu­sel,
langenud kolmesi kunstinäitu­sest
oli meie lehe eelmises numbris
vaadeldud Merike Luguse näitust.
Allpool vaatleme kahte teist — Evald
limuskit ia Endel Rubergi.
EVALD 'TIMUSK esitas oma töid
Eesti Maja väikeses saalis 31. märt­sil
ja 1. aprillil. Ta ori mõneti erand-tüüp
meie kunstnike peres juba see­tõttu,
et olles küll pidevalt ja järje­kindlalt
maalimisprotsessis, esineb
harva avalikkusele. Viimati nägime
teda erinäitusega tutili viis aastat- ta­gasi.
Esineb kui tal on uut, ei poseeri
ega lase teha1 enesele ülistavat eelrek­laami,
mis paraku nii mitmete juu­res
isikupäraselt iseloomustav. Ti-musk
on enese ja kunsti suhtes krii­tiline.
Hindab väärtkunsti ja on kol­lektsionäär,
omades hea kogu meie
meistrite töist.
Tõuke kunsti juurde qn Evald Ti~
musk saanud Ants Laikma (Läip-man)
ateljeestüudiost, kust pärineb
paljude meie kunstnike alglate. Maa­linud
aastaid monotüüpia tehnikas.
Selle menetluse saladusi omandanud
monotüüpia vanameistrilt Jaan
Grunbergilt. Ent kunstnik on oma
emotsionaalse väljenduse otsinguis
vastuvõtlik olnud teistegi avaldusvii­sidele,
ühel oma varemal näitusel ül­latas
ta õlimaalidega ja nüüd kõne
all olevasse on lisandanud akvarelli.
Kõigis neis eritehnikaiäj näitab ta või­mekust.
. '
Temaatikaks on maastik. See ühe­sõnaline
„maastik" on lõpmata avar
ja varjundirikas— majad ja talud,
Herbert Salu: Porkuni preili. Es* t sattuv valm, mis ilmus 70 aastat en-seid
eesti kirjandusest. Välis-Eesti
& EMP kirjastus, Stokhölm 1978.
204 Ihk.
ÜSA-s ilmuv ajakiri „Äccustical
Society of America" kirjutab Eestist
pärineva arhitekti Rein Pinu Ä ja
saavutusi akustika alal. Selgub, et
ta on valitud selle ühingu „Fellow"
liikmeks valiriiisega akustika alal.
Selle austava tiitli saamise eelduseks
on, et ühingu liige on saanud silma­paistva
edu või levitanud teadmisi
akustika alal või edutänüd selle
praktilist tarvitamist. Vastavalt ar­tiklile
Rein Pirn on lõpetanud järg-
\ Järjekordne esseedekogu dr. Her­bert
Salult jõudis möödunud aasta
lõpul eesiji kirjandushuviliste luge­mislauale.
Uus esseedekogu sisaldab
viis esseed, millest Marie Underi bal­laadile
,,Porkuni preili" põhjenev es­see
ka kogule nime andnud. -
Dr. Herbert Salu on viljakas' uuri­ja.
See on tal eesti kirjandusloo alal
juba üheksas raamat ja kuuldavasti
ori üks veej valmimas. Ärvestades,'et
kõik see juurimistöö toimub eksiil-olukorras
Hljaspool kodumaad ilma
juurdepääsuta kodumaa algallikate­le,
on saavutus seda fanomaalsem.
Teisest küljest peab muidugi arves­tama,
et Salul oh olnud ligipääs vä­lismaade'
arhiividele, mis kodumaal
uurijatele kättesaadamatud. Ja tänu-ne
Masingu varianti. Seltskonnalau
luks on saanud Masingu luuletööst
amült selle algosa. Tegelikult polnud- ^
M see luuletus mõeldud ajaviitelau- riided kõrgemad õppeasutused, Uni:
luks, vaid oli traagiline kirjeldus versity of Natal, South Africa 1956
noore tantsukaru kannatustest ja / aastal B. Arch kraadiga ja Harvard
surmast. See on. allegooriline luule- Qraduate School of Design 1963 aas-lugu;
milles loomade kaudu esitatäk- tal M. Arch. kraadiga, (magistri'
se moraliseeriv valm inimestest ja] kraad),
maksvast valitsuskorrast. Tantsuka­ru;
kes välismaal käinud ja maailma Kuukirjas on märgitud,; et ta on
näinud on Masingu enda võrdkuju, töötanud 6 aastat Lõuna-Aafrikas,
kes välismaal valgustusaja ideedest Inglismaal, Kanadas ja Ameerika
hõlmatud Halle ülikoolis õppinud. Ühendriikides 1956-62. Peale seda
Seoses Masingu tantsukaru-luuletu- üks aasta Harvard: Mašter's Class.j ta müra autpdes. Kui muusikaarmas
sega vaatleb Salu üksikasjaliselt:.0. Ning sellele järgnevatel aastatel asus taja ta on esinenud Durban'i Philhar
W; Masingu elukäiku, ta tegevust tä; tööle 1963 sealse suurfirma Bolt, monic Orchestra koosseisus, Toron
rahvavalgustajana- ja 'kultuuriloola: Beranek and Neman Inc. kui Super-J to, New York'i ja Chicago eesti lau
sena. Selles on mõndagi huvitavat, visor Consultant architectural acus- lukoorides. Tema viimaste aastate
mis seni oli tundmata või ainult pea- üc s> On märgitud et paralleelselt tööna on esiletõstetud just seda, kui-liskaudselt
teada. Pikemalt on käsit- °ma nõuande' tegevusele on ta pü- das kasutada, arendada ja rakendata
letüd vabameelsema vaimu ja vai- hendanud ennast haridusalalisele akustilisi probleeme „open-plan" ehi-gustusaja
ideede levimist ja levita- tööle ja tegevusele. On loenguid pi- tistes.
paistvuse eest aga eriti 'Thesis De­sign,
Concert Hall. -
.- t a on järgmiste organisatsioonide
liige: Ihstitüte of South Africän Ar-chitects,
the Royal Institute of Bri
tisli Architects, the Accustic Society
of America, the American Ašsocia-tion
for the Advancement of Science
ja valitud Fellow of the AccüsticaL
Societv of America detsembril 1977.
Erilised huvid (Special Interetsts).
Siin on märgitud et ta on sünnilt
eestlane ja toob enesega kaasa rikka­likke
kogemusi inimestega suhtlemi-ses,
mis kogutud.kolmelt kondinen-dilt,
ja, erinevaid kultuuri saavutusi
ja keeli. Tema ulatusliku reisimise
hulka kuulub ka vaalapüüdmise eks­peditsioonid-
Antarktikasse.
• Peale oma ^kutsealaliste huvide on
ta eriti huvitatud -spordist ja auto-võidusõitudest.
Ta on ka ajakiri
Road & Track nõuandja kuidas mõõ-fgffl
väärne on see, et dr. S a ^ Kui Ma- danud University of Wisconsin, Har- On ära toodud tema tööd kolmes
sing seal a. 1783—1786, ligi neil aas- ringtpn:^
tat studeeris. Dominicani Vabariigi ülikoolis Natio- Consulting Projects: Selle all on
_;.'. . , . . nai Pedro Henriques Urena, semina- ära toodud ja loetletud multi miljo-
- Pärast pastorina, rahvavalgustaja- r [ d e s k õ r r a l d a t u d ettekandeid Arne- nilised projektid mis on tema pro-na
1^ populaarse^ rahvaraama^ teostatud
autorina kodumaal tõotades pidi Ma- a a s t a s j . B e p a r t m e n t o f Architecture, ühendriikide ulatuses ja isegi Venet-sing
olema äärmiselt ettevaatlik et T j n i v c r s i t y o f N o t r e D a m e fakultee- sueelas, kokku 37 mitmesugust pro
valitsusvõimud te^ Austatud akadeemilise välja- jekti,
radikaalsete ideede l e v ^ e i | • • :. • . ;:;y.-,.;. ;- | P a p e r s a n d pu blications: Ön loet-kahlustaks.
See ajajärk, eriti 18. sa- -
• Arhitekt Rein Pirn
se Juhan Pirni aihsa lapsena. Tema
ema põlveneb Tartu ligidal olevas t
Ülenurme mõisaomaniku Muna pere­konnast.
: 1
Kodumaalt lahkudes asusid elama
ajutiselt Austriasse kust ümberasu­mise
korras läksid Lõuna-Aafrikasse.
. Peale ülikooli lõpetamist ja lühi­kest
tööaega asus noor arhitekt nai­se
otsimise reisile Euroopasse. Esi­algu
Rootsi siis Norrasse, Inglismaa­le
ja lõpuks Kanadasse. Siin tutvus
Rein Anu Jurss'iga, millele järgnes
abielu. Noorpaar valis omale eluko­haks
Ameerika Ühendriigid. Esialgu
New Jersey. Hiljem Chicago kus ak­tiivselt
võeti osa pagulaskonnaelust.
Pereemal jätkus isegi energiat Jõe­kääru
laste suvekodu juhtimisest osa
võtta ja kaasa aidata samas kodus
kasvatajana.
kooli juures Rootsi riigi palgal olles
on ilmselt soodsad võimalused eesti
kirjanduse uurimiseks.
Dr. H. Salu esseed on tihedakoeli-sed,
siiski./kirjutatud kerge sulega,
mis teeb 'nende- lugemise- ka- mitte-kirjandusloolasele
nauditavaks. On
üteldud, et kirjanduslik' essee võib
olla ka omaette kunstiteos. See mak­sab
enamiku Salu esseede kohta. .
Marie Underi ballaad ,,Porkuni
preili" ilmus esmakordselt ^Loomin­gus"
1927. a. kevadel. See kuulub Un­deri
ballaadide ja ühtlasi eesti luule
! ä ^ ^ d ' ^ ^ ^ : ? a r ^ # d paremikku. Sisüliselrpõhjeneb bai
ja lilled. Ühesõnaga kõik, mis ümb
irStseb ja lähedane. Igale motiivile su­rub
oma pitseri ilmastik, hommik,
keskpäev, ..õhtu ..ja aastaaeg; ..mis
nõuab eri lähenemist ja pakub eri ko­loriiti.
Seda edasi anda, interpretee-laad
Virumaal levinud legendile, mil­le
kohaselt Porkuni lossi omanik ta­pab
mõõgaga õe armukese ja laseb
raseda õe tiigi jääauku uputada.
Salu oma essees näitab, et Kreutz-
. , .. .M , wald ön sama teema kohta juba
nda, maalis nähtavaks teha oma im- 1 8 3 6 i a a s t a l s a k s a k e e l S e ballaadi kir-ptes^
cjonis realistlikus vormis, ongi j u f a n u d i : Kolmkümmend aastat ;hil-
Evald TimuskilpüüdIuseks,Kuns^ni-j ä m^0 SS^if^^^^8 ka^l jutustusena oma „Eesti rahva enne-muistsetes
juttudes" avaldanud. Aga
umbes 40 aastat enne Kreutzwaldi
on- Porkuni legend olnud tuttav ka
0. W. Masingule, millest ta ühendii-ses
oma 1796. a. jaanipäeval toimu­nud
Porkuni käiguga jutustab. Un-
. - • xr . . , ..letud 16 teaduslikku trükist,
jandi lopp, ph Venemaal .rahutu aeg. ;,Eepos ja ajalugu" käsitab meie rah- Technical Reports and Studies:
Välismaa kirjanduse sissepääs.suleti> vušliku ärkamisaja kõige agarama Esitatud ja valmistatud-pžamiselt et-tsensuun
kõvendati ja 1798 välja an- ideoloogi Jakob Hurda organiseeri- tekanded teatavate probleemide la-tud
ukaasega kutsuti koju kõik ^
maades õppivad Vene alamad, et üliõpilaste koondamise võimalust, sulamiseks kokku 10 trükist
nende kokkupuuteid valgustusaja Nendel omavahelistel kooskäimistei Rein Pirn on sündinud eestis J3
ideedega vältida. Üks Tartu ülikooli ]o e t i ..Kalevipoega" ja selle varjul j u u m 1932, meie tuntud kohtutegela-uuestiavamise
põhjus 1802 oligi, et | arutati eesti ajalugu, se.t oma aja-j ^ ^
baltlased saaksid kõrgemat-haridust loöraamatud sel ajal eestlastel allesI „ .. ••• - , •. .- —~
Nende abielust on sündinud kaks.
järeltulijat, poeg Peeter ja tütar Sii - •
vi. Kuna perekond on väga musikaal- v
ne, siis isa kahe lapsega on esinenud!
eestlaste üritustel ettekannetega. Is;.u
viiulil, poeg tshellol ja tütar violat..
Möödunud suvel juunis viidi Rein
üle Bostoni sama firma peakorteri
juurde. Ka siin juba eestlastega si­demed
loodud et ühisel jõul eestlust
säilitada.
Akadeemiliselt kuulub ta Korp!
Fraternitas Estica vilistlaskogusse,
oma isa eeskujul.
.-:. A. Jurss :
sitluslaadis omavad need E. T, teos­tused
küllaltki tervikliku ja tasakaa­lustatud
värvikõlaga maalingud,
Meid on mõnqs vaadat^. Suur samm
on tehtud edasi, tee näib olevat ava-tud.
v:: - : '
Eespool mainitud uues menetluses,
akvarellis, „Niagara kosk talvel" jt.
ning lilledes \ pn märgata vabamat
joont ja pintslit. Võimalik, et see eks­pressiivsus
ka praegu rangelt vaos­hoitud
õlis ja.monotüüpias;teostatud
maastikkudes võiks edaspidi kasuks
tulla ning näitusel ainsana esinenud
akvarellis figuraalne ^kompositsioon
JLille äris" võiks1 julgustada kunst­nikku
ka selles zhamris.
;; NENDEL' RUBERG, nii nagu, teda
pikki aastaid tunneme, on idealist.
Tal on oma filosoofia, tõekspidami­sed
ja väärtused. Enne kõike aga hea
noorte sõber, hinnatud õpetaja ja
treener. Kunst-nähatöö alal ori tall
der on. Salu arvates aine Kreutzwal
di.„Ennemuistsetest Juttudest" saa
nud, kusjuures kirjanduslikuks ees­kujuks,
nagu ta avastab, on olnud
tegelikult saksa kunstballaadi looja
G. A. Bürger oma ballaadiga ^Des
Pfarrers.Töchter".
Salu vaatleb põhjalikult seda tõsi
elulist olukorda/mis sarnaste'ballaa­didele
aluseks olevate legendide tek­kimist
põhjustanud. See; on vallas
emade traagika ja sajandid kasutu­sel
olnud julmad karistused, mis ek­simistele,
järgnesid. /
; Esseedekogu teine peatükk käsitab
valmi, selle olemust, ajalugu ja esi­nemist
eesti kirjanduses. .
" Vaimikirjanduse suur õitseaeg Eu-ainult
keiserriigi piirides, kuhu yai
gustusaja tuuled ei ulatunud.
Essees „Kas vajame kirjandust?"
vaatleb Salu põhjusi miks huvi
puudusid. ii
Herbert Salu huvi ajaloolise aine |
vastu ei piirdu ainult esseedega. L i ­saks
varem ilmunud kolmele ajaloo
väärtkirjanduse v a s t u ^ jõudis neil päevil lu-vähenemas.
Autor analüüsib pike­malt,
ka televisiooni mõju kirjandu­sele
ja võtab vaatluse alla asjaolud
mis meie oma eksiilkirjanduse luge­jate
knisi põhjustanud. Peatükk
gejateni ta neljas romaan ^Lasna­mäe
lamburid"/ mille tegevustik are:
neb rootsiaegses Tallinnas, Aga see
väärib omaette vaatlemist. '
.Karl Vahtra
• •EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminiüm siding). Neljas värvis alumiiniumist vee­rennid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
' T o ö kiire ja korralik.
r H. OSSO, tel. 884-4558 ja 832-2238, Richmond Hili, Ont.:
' Met. Iie. nr. B 888
lllllll!lllilllllllllllll!IIIIIII!!lll!lilllillll!llllllll!llllllllll!lilll!llll^
JUS
leidtikust ja ori annud enese poolt I roopas oli il8. sajandi valgustusajal,
väljaarendatud tehnikas uut ja täien-l Salu konstateerib, et 18. sajandi lõ^
davat. Terna nahatööd tarbeesemete-, Ipupoole trükiti-rohkesti valme Ees-na
ja reljeefses kujunduses pildina I tis ka maakeelsetes trükistes, eriti
on üldiselt tuntud ja tunnustatud. ...
Juba õige palju aastaid tagasi asus
ta maalima, leiutades oma menetlus-viisi
— akvarelli Mlmetustehnika.
Asi oli uudne ja teda vääristati siin­se
kultuurikogu poolt auhinnaga ku-jutavakunsti
alal. Siit peale nähtub
E. R-i taandumist õrna pärisalalt, na­hatöödelt
suurema tähelepanu ja in­nuga
külmetustehnikas akvarelli
juurde. Järgnevad lühi vaheaegadega
näitused, akvarell domineerib.
Äsjalõppenud kolmepäevane näi­tus,
31. märtsist 2. aprillini Peetri ki­riku
kahes saalis, näitas jälle akva­rellide
üleolekut. Nahatöid vähe ja
rteedki enamikus varemast ajast. Ta
on oma külmetüsviisi küll arendades
ja selles laadis sadasid teostusi ka
näitusküpseiks pidanud, ometi puu­dub
neis looming kui seesugune, mi­da
kunstnik oma tahte ja tunde ko­haselt
juhtinud ja kontrollinud. See
tehniline menetlus seda lihtsalt ei
võimalda. Ruberg ise mainib pikaaja
Tise katsetamise tulemusena veel
raüüd õnnestunud ja ebaõnnestunud
vahekorraria 1:4. Maal, pilt või loo­ming,
ükskõik kuidas seda nimetada,
e iole veel arvestatud selles kontsept
sioonis. Selleta ei saa rääkida kuns­tist
ega loomingust. Rubergi maali
pilt on vaid visandlik maastik, tava
üselt reastatud kuuskedega pildi
frondil (viimastel näitustel küll ka
mõningad kuuskede grupeeringud
hajutatult). Kuused, mitte neile oma­ses
koloriidis, läbipaistvad ja lume
tud, ei meenuta midagi taolist vaata­jale
ega Hendrik Visnapuule „Kuü
sed seisid kui suhkrupead". Rubergi
kalendrites ja neid ilmus ka üksiku­te:
iseseisvate raamatutena. Üks esi­mesi/
eestikeelsete valmide viljele­jaid
oli F. W. Willmann Saaremaal.
Prantsusmaal oli valmilooming
eriti populaarne keskaja lõpul, mil
tekkis rohkesti valme Reinuvader
Rebase ümber. Selle järelkajana
jõudsid; saksa vahendusel rebase-lood
möödunud sajandi keskel
Kreutzwaldi; rahvaraamatu Reinu­vader
Rebane" naol ka eestlasteni.
Eesti möödunud sajandi kirjamees­est
on pea kõik valmidega tegele­nud.
Ka koolilugemikes on neid roh­kesti
avaldatud.
Essees „Vändra metsas Pärnu­maal"
analüüsib Salu O. W. Masingu
pikema värsivormilise valmi tekke­lugu
ja peidetud tähendust. Masingu
lugulaul kannab pealkirja „Päts" ja
see ori pikk luuletus 143 värsireaga.
See pole" siiski täiesti algupärane
töö, kuna1 eeskujuks on olnud saksa
luuletaja C. F. Gellerti ainult 32 vär­sireaga
ja sisult ainult osalt kokkü-
Läinud sügisel ühel väga varajasel
hommikutunnil läbis CBC päevauudi­seid
teade, et Ingemar Korjus Toron­tost
on saavutanud esimese koha lau­luvõistlustel
Hollandis. „Meie Elu"
ootas võimalust, et lähemalt tutvuda
ja tutvustada noort eestlast, kes
meie nime on kandnud rahvusvaheli­sele-
areenile.,''/ ••;'..,; .:.
Eestlaskond Torontos on nii mõni­gi
kord võinud kohata ja kuulda In-gemari
laulmas. Ta on esinenud pai-,
ju raadios, mõnedki korrad TVs ja
sageli meie kirikutes; Väga paljud
vanemad kaasmaalased küsivad, kas
see Korjus on kuulsa; Miika sugula­ne?
Saime jaatava vastuse. Ingemar.
omab väga võluva tämbriga tt)geva
bassihääle ja kõigil programmi lehte­del
on ta ära toonud, et vanemad on
eestlased.
Oma lauiukarjääriga algas ta väi­kese
poisina kirikus, kui laulis poiss
soprani osa noortekooris, mille koos
seis ulatus 120-le. Juba siis tegi ta al­gust
väikeste sooloosadega. Laulmi­ne
meeldis talle ja koos hääle mur­dumisega
tuli tunne ja tahtmine roh­kem
ennast laulmisele pühendada
Hakkas laulutunde võtma ja nii ai
gaski formaalne: treening. Ta laulis
püsivalt kiriku; koorides, nii noorte
kui täiskasvanute osas. Koos koori­lauludega
hakkas tegelema ka soolo­osadega.
Ja lõpuks längetaski. otsuse
et laul on ala, millele tahab ennast
täielikult pühendada: Kohe oma jutu
ajamise algul Ingemar toonitas, et
kirik on tema elus väga tähtsat osa
omanud.
pildid oa korduvad ja zhabloonilised
kujunduses ja koloriidis.
Ruberg on maininud, et teda inspi­reeris
jäätunud aknäruudul looduse
looming jäälillede ja ornamentidega,
mida püüdleb oma tehnilise menet­lusega
pildile manada. Kas pole aga
suuremaks saavutiseks kunstnikule
interpreteerivalt püüelda maalida
neid^looduses imelisi jäälilli ja kris
talle, nii.nagu maalime õitsvaid lilli
jm. loodusest?
Laulmine on perekonna pärand.
Isa oli Eestis laulnud ja käinud isegi
välismaal esinemas. Kopsüoperatsi-oorii
tagajärjel jäi isa soololaulmine
pooleli, sai ainult koorides kaasa
laulda. Ema on pärit Hiiumaalt ja
isa koduks oli Tallinn. Perekonnal
on kirjavahetust; olnud Miliza'Kor­juse
vennaga. :
: Ingemar on lõpetanud Toronto
Konservatooriumi „sölo performeri"
kraadiga. Omab ka lauluõpetaja ehp
kutse ja diplomi. On ennast palju
täiendanud suvekursustel Euroopas
ja lõpetanud Viini Muusika Äkade-mia.
On osa võtnud Torontos palju­dest
Kivanise võistlustest, kus sageli
võitis esimese, teise või kolmanda
toha oma hääle klassis. Neil võistlus­tel
ta saavutas erilise meesteauhinna
koos karikaga ning sai stipendiumi
muusikalise hariduse täiendamiseks.
1974 aastal saavutas- esimese koha
CBC Talentide Festivalil ja kaks aas­tat
tagasi Guelphis Edward Johanson
Foundationi suurvõistlustel II koha.
1977 aastal laulis Kanada Ooperis
„Don Carlosis" munga osa ja Mozarti
„Võlufloodis" preestri osa. 1978. oo­peri
hooajal laulis „Figaro Pulmas"
(Marriage of Figaro — Mozarth) Fi-garo
osa ja „Seville Haoemeajajas"
(The Barber of Seville) Don Basilie
osa. Äsja lõppes kahekuune ooperi-trupi
ringreis „Figaroga" mis läbis
USÄ'd ja suuremaid keskusi Kana­das.
Ingemar märgib, et oöpef on
uus osa tema laulukarjäärist ja va­jab
veel väga palju tööd, enne kui
nendes osades ennast täiesti kodus
tunneks. Tema tugevad äiad on ora­tooriumid
ja soololaul (,,lieder").
Laulmine ja esinemine ooperis on
nüüd tema elukutse, igapäevane lei­vatöö.
Et edasi areneda, ta arvab,.et
peab'olema väga kriitiline enda vas­tu.
Püsiv tahtmine ja pidevad harju­tused
ainult viivad edasi. Eks tulevik
näita, mis alad või osad kujunevad
tugevamaks ja kus on lõplikud pii­rid.
EUROOPASSE
Umbes aasta tagasi leidis, et on
saavutanud piirid Kanadas edasi
jõudmiseks ning otsustas katsuda
õnne väi j aspool enda täiendamiseks
ja uueks karj aariks. Oli saabunud
paras aeg ja vanadus 27 aastat, et
katsuda õnne rahvusvahelisel laulu­võistlusel.
Kanadas laulmine ei ava
uksi Euroopasse, vaid seda tuleb seal
alata algajana. Lauluvõistlused ori
kõige kergem moodus, kuidas oma
riime tutvustada. Sirina tulevad aja­lehtede
kriitikud, ooperimajade
Agendid ja palju muusika armasta­jaid,
et kuulda ja naha uusi talente.
Läinud sügise rahvusvaheline lau­luvõistlus
Hollandis kujunes suurela-kuseks,
saavutas esimese koha. See
°li esimene kord nende võistluste
ajaloos, mis on kestnud üle 25 aasta,
Ingemar Korjus, Foto — Elna Kunsla.
kus keegi on Kanadast esimeses koha 'laulu alal on tähtis väga palju ene^
võitnud. Oli õnnelik tunne, et uks Eu- 'giat ja tööd. Öeldakse-, et harjutimi-roopas
oli avanemas. Pärast väsita- ne teeb meistriks. Ehitab oma kar-vat
rongisõitu ja vaevalt päevast va- jääri ja repertuaarid Alles nüüd mär-het.
algas uus võistlus Münchenis, kab, et hakkab asju kordama. Iga
mis kujunes väga pingerikkaks. Vaa-, iseseisva kavaga kontserdi läbiviimi-tamata.
kahe võistluse liiga ligistiku^ I ne nõuab väga palju ettevalmista-sele
ajale, pingele ja väsimusele saa- ( mist ja läbimõtlemist, et kõigile mi-vutas
ta;II koha Münchenis. Esimest j dagi uut pakkuda ja mitte korrata,
kohta;nendel võistlustel pole veel kel- mida varem laulnud. Kui peaks vab
lelegi antud. Et teist kohta saavuta­da,
Peab tõeliselt hea olema. Oli üli­malt
• õnnelik mõlemate tagajärgede­ga
ja Müncheni tulemused andsid
aega jääma, siis selle käsutab luge­miseks.';-.'
.'•./'•••; v
Oma tuleviku plaanidest ta arvab,
et; eelseisvad Saksamaa aastad Düs-võimaluse
lauluprooviks Düsseldorfi j seldorfi ooperi juures kujunevad vä-ooperis.
Sai pakkumise ooperisse ka­heks
aastaks ningleping on hüüd sõl­mitud.
Läinud sügisene Euroopasse
SÖit kujunes väga suureks pöörde­punktiks.
Nüüd algab uus osa elust.
Arvata võib, et; jääb Euroopasse roh­kem
kui kaheks aastaks.
LAULAB OMA RAHVALE,
Peatudes eesti heliloomingu juu-•'
res, tä märgib, et on püüdnud seda
kasutada nii palju; kui võimalik. Kõik
laulud ei sobi tema häälele. Peab ot­sima
sobivaid nii kõrgusele kui
tämbrile ja see teeb valiku võrdlemi­si
väikeseks. Üldiselt eesti laulud
meeldivad teistele, kui sõnade tõlked
on lisatud.
Jutuajamisel selgub, et laul võtab
suurema osa ajast ja vaevalt jääb ae­ga
mõnele teisele huvialale. Laul. ja
muusika olla kõige suuremaks huvi­alaks.
Et edasi jõuda nüüdsel ajal
ga viljakaks- Loodab' seal saada hea
treeningu ooperi alal. Vastavalt le­pingule,
talle on jäetud võimalus
laulmiseks ka oratooriumides, mida
kavatseb kindlasti teha. Saab ennast;
ka sellel moel sealsele publikule tut­vustada.
Kindlasti külastab Kanadat
suveti ja hoiab oma kontaktid siinsev
ühiskonnaga. Ema jääb Kanadasse.
• Ingemar Korjuse lauluõpetajaks:
on olnud Megan Rutledge j a seal lau­lutundides
kohtas^ ta. abikaasat, kel­lega
abiellus 15. märtsil. Vaevalt on
nädal mööda läinud pulmapäevast,
kui Sandra juba tervitab külalisi ees­ti
keeles ja küsib kuidas käsi käib?"
Ingemar olla hea õpetaja.
Jutuajamist lõpetades; Ingemar-märgib,
et Kanada jääb siiski ko­duks.
Tahab siia tagasi tulla ja oma
rahvale laulda — tahab oma hing^;
sõnadesse ja viisi panna.
• elma-