1979-04-12-04 |
Previous | 4 of 10 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
MELJAPÄEVÄLr IŽv-Ai^liiiLv^/THÜ^MY,- AIPEILT2 .JMde Elu" nr. i5 (1.522)'1979
mana
MUÜSIAUNi PÄRÄSTLÕUMA
Toronto Eesti Segakoor (TES) ja
„Estonia" orkester ühisel -meelel ja
jõul maestro Uno Kööki juhatuse
all pakkusid möödunud pühapäeva
pärastlõunal nauditavat muusikalist
meelelahutust Nörth Yorki uue raekoja
ruumides.1
•Enne kontserti T.E.S. esimees Viktor:
Rein tervitas muusikahuvilisi ja
vabandas, et ca, 300.istmeline ru^m,
mis oli juba varakult välja müüdud;
ei võimaldanud kõikidele•• muusikasõpradele
sissepääsul i
: w t h York'i linnapea Mel Läst-mari,:
oma tervitusliküs sõnavõtus
rõhutas, et linna raekoja ruumid ,on
mõeldud rahvale ja, et tal on heameel,
et- rahvas seda kasutab. Ta
avaldas soovi, et ka tulevikus North
;• Yorgi moodsa raekoja, ruumid leiaksid
kasutamist kultuursete, ürituste
. Teadustajana tegutses T.E.S •liise
Tamara Norheim.1
Muusikalise eeskava äjlgades koor
oma täies koosseisus [esitas' kolm
laulu: Miina Härma' ..Looja Kiitus",
Mihkel Lüdigi „Kärjase laul" ja Oskar
Merikanto „Romanss". Neist viimane
pala, silmatorkavalt heas esi-
' tuses, leidis publiku^ poolt sooja vastuvõtu
ja kestva aplausi.
Järgnevalt naishääled. esitasid 4
laulu: J. Aaviku „Käokene. kulda lin-nsjdu",.
Salme Purre, „üie kodumäe",
mis tuli kordamisele, Riho Pätsi
, linnukene mäel" ja Adolf Vedro
„Midrilind", mille saatemuusikaks
olid-2 kannelt.
Naiskoori lahkumisele järgnes ees-
' ti rahvamuusikat kahel kandlel: Alfred
Kuus peameloodiaga ja Peeter
. Lääniste saateakordidega.
üksteise järele esitati: „Val§side
potpurrii"', ..Mu meelen kuldne kodu
^öms",,,Kandle: polka", mis on pai
j ude viiside abil seatud Alfred
Kuuse ppolt, „Lõbus rändaja (Hap-py
wandbrer)", „Käo kingul (Moc-kingbird
Hill)" ja Karksi .mägedel'',
mida Eestis tunti väljaviskamise
marsi" nime all. .;; ' -
Pärast: vaheaega „Estonia" orkester
esines kahe pikema palaga: Leo
Virkhausi „Eesti rapsoodia" ja „pot-pourrii
eesti viisidest" Raimund
Kulti ja Rudolf Poomi seades, milles
trompeti soolo oli laitmatult Ants
Sepp'a poolt. ..;.'..
,.Estonia" orkester/on aastate jooksul
pidevalt arenenud ning oma ridu
ka noore pealekasvu näol edukalt'
täiendanud,. V .
Uno Kook orkestrijuhina on teinud
ilmselt tugevasti tööd, kuna orkestri
poolt esitatud palad olid nauditavad,
mõnele; väiksele viperusele
vaatamata. ..Estonia" orkester; ja j
Uno Kook pälvivad tõsist kiitust
meie rahvamuusika arendamisel ja
edasiviimisel. .'
..Orkestripaladele järgnesid 5 laulu
segakoori poolt: Demeny Dezso „Še-renaad",
orkestri saatel, Salme Purre
.Jaaniõhtu" orkestri saatel, Juhan
Aavik'u rahvaviis ,,Meie Mihkel" kahe
kandle, saatel Cyrill Kreeki „Ma|
kõndisin vainul" ja Maimu Miido
„Me tuleme", orkestri saatel, mis tuli-
kordamisele.
Toronto Eesti Segakoor ja „Estonia" orkester esinemas Muusikalisel pärastlõunal". Foto — S. Preem
See muusikaline pärastlõuna kujunes
kahtlematult närimaks esinemi-in
®riq Koger Seedi'iÖru i i l
ehaks •
>enati essniees Ba
Õhtu käendus-
Pühapäeval, 1. aprillil Seedrioru
peahoones peetud, korralisel sihtasu-tise
aasta-üldkoosolekul andis juhatus
aru 1978 a. tegevusest ja 1979 a.
seks>' eriti segakoorile, viimaste aas-f tegevuskavadest. Seedrioru „oma nel-tate'kestel.
Esitatud palad olid hästif jast' linnast" (Hamilton, Kitchener,
õpitud, laitmatult esitatud ja pälvisid
ausalt, publiku tugevat aplausi.
Siinjuures tuleb --hinnata kõrgelt orkestri-
ja koorijuhi; Üno Kook'i,
suurt ja teadlikku panust, mis võimaldasid
esitatu viimistletud väljendust.^
;•
Kiitust peab avaldama ka' eeskava
kunstilisele korraldusele,. kuna see
oli vaheldusrikas, huvitav ja meeldiv.
-m '•
London ja St. Catharines) ja „sõp-ruslinnast"
Buff afost kokkutulnud
tegevliikmeil oli taas võimalus konstruktiivselt
kaasa rääkida nii mineviku
kui tuleviku suunas ja jõuda üksmeelsetele
arusaamadele kõigis küsimusis.
KIITUST JA lÄITUST^KALI
PKONN
e eine
Toronto „Kalevl" skautlipkonna
26. aastapäeva tähistamine algas pühapäeval,
25. märtsil; kui lipkond kogunes
"Vana Andrese kiriku jumalateenistusele/
mida pidas lipkonna
õpetaja nskm Andres Taul.
Altari, ees andis oma juhile Hans
Kukk'ei e hunduiubaduse „Tormipois-te"
parviku hundu Ricky Ennist.
' SkauditÖotuse. „Viru" rühma noor-skaut
Erik Halling,. „Taara" rühma
noorskaudid Mihkel Jürima, Glenn
Preem ja Toomas Norheim ning me-reskautide
...Vambola" rühma noorskaudid*
Toivo lainevool, Peeter Sõr-ra
ja Rein Taul. "i. - ;l:V•'.'.[,: -;
Lipkonna aastapäeva pidulik koon-dus
jätkus pärast jumalateenistust
kiriku kõrvalsaalis. ..: •
Lipkonna juht oma sõnavõtus tuletas,
poiste, vanematele meelde koos
.töötada lipkonna tegevuses oma poe-gi
kõikidele lipkonna. üritustele tuues
ja esmajoones hoolitsedes selle eest,
• et poiss igast koondusest, osa võtaks.
Lipkonna aastapäeva ringkirja lu-ges
ette lipk. sekretär skm.; Heikki
Paara. ; l .
•'— Käesoleval. aastapäeval olid
kuldmärgi skai?tek;s: ..Taarapojad".
parvikust — hirviu Raimo Karhu-nen,
,;Tormipoisid" parvikust — hundu
Paul Pint, ..Viru" rühmast —
skaut Sven Reitav, „Taara" rühmast
~ skaut Martin Kiik jä lipkonna
: juhtkogust nskm Arvu Oilihg. .-•
. —; Lipkonna parima salga; nimetu-
: se koos selle tähise ..Võsakuru Kän-
!... ''^rndamisega üheks aastais oli
; K ^ a v i i eira .teemnud ,,Taarä" salk
koosseisus: 's\./ Mikk Jõgi. Martin
ses võistluses, kus isad laksid põlvelt
10. ja lamades 10 lasku ja pojad lamades
20 lasku, võitis esimese koha isa-poja
meeskond Kaupo ja Mati Holland
362 silmaga, vanaskautide Leegionäride
karikas,; teiseks jäid Peeter
ja Thpmas Loite 361 silmaga —
-Kalevi Vanemate Kogu karikas ja
kolmandaks Margus ja Ricky Tae —
341 silma, karikat veel ei ole.
Veel toimusid vanuseklasside .järele
laskevõistlused, järgmiste tulemustega:
skautklass — 14, 15 ja 16
aastased: 1. Mati Holland —.194 silma,
2. Ricky Tae — 179 s., 3.-Jaan
Vaikla - 176 s.
i 'Skautklass — 11,12 ja 13 aastased:
j 1. Thomas Loite — 168 silma, 2. Pee-
| ter Poolsaar — 163 silma, 3. Indrek
Ettevõtmised.aastal. 1978 olid kõigiti
edukad. Noorte suvekodu, mille
juhatajaks oli Künda Rist ja perenai
seks' veteran Mahti Mälberg, pakkus
oma mitmepalgelise. tegevusega su1
vist kosutust/ja rõõmu 63 lapsele Ka
nadast ja üSA-st. Suvihari .1978, mille
programmis kontsertaktusel esinesid
ühendkoorina. Hamiltoni -Eesti
Seltsi Segakoor ja ..Helletajad" Ölaf
Kopvillemi juhatusel, ja vabaõhu;
teatris Ene Rebase poolt lavastati
laulu- ja tantsupõimik ,,Laul suveööl",
tõi Seedriorule kokku ligemale
3000 peolist ja tegelast.
-Talgutööde . programm täideti
100°o-iiselt ja üidkorraldaia Eduard
Rebase ,,palgaraämatusse" oli sissekantud
120 talgulise nime ja 2428 töötundi.
Töötuniide üldarv (1956 kuni.
1978) seega juba 54,660 .. ;,;••'•
Noorte suvekodu 1979 avatakse' 8.
juulil neljaks.nädalaks. Noortekodu,
eesmärgiks eesti keele alal on kõigiti
kaasa aidata selleks, et iga laps
eesti keelt mõistaks vähemalt nii palju,
et teistest aru saab ja ka ise suuteline
on eesti keeles oma mõtteid
avaldama. Koostöös iapse koduga-va-nematega,
see eesmärk peaks olema
saavutatav.'
Valimised 1979 a. juhatusse toimu-
Esken — 162 silma
Hundud — 8 ja 9 aastased:.!. Alar
Petersoo — 92 silma võimalikust
100-st; 2. Tõnu; Petersoo ~ : 79 s., 3
Paul Tae — 70 s.
Hundud -4 10 jä 11 aastased: 1
Christopher Medri — 95 silma 100-st,
2. Hillar Sõrra — 94 s., 3. Roriald LÜ2-
soo — 89 s.
..Taarapojad" parviku hundud- te
gid. üllatuse oma parviku juhile! Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
nskm Margus Tae'le-andes talle üle j korraline aastapeakoosolek toimus
sm., nagu see tavaks saanud, akklä;
matsiooniga, ja uude juhatusse kuuluvad:
Ferdinand Koger (Hamilton)
esimees; dr. Voldemar Tammemägi
(St. Catharines) - —abiesimees;
Hugo Allisma (Kitchener) — abiesimees,
ühtlasi laekur; Väino Einota
(London) — abiesimees; Harry Park
ma (London) — sekretär; Hillar
Amolins.(Hamilton) — noorte suve
kodu korraldus; Kalju Värangu (St
Catharines) — eriülesanded. Koopteeritud
liikmeina eriülesannetes äh
navad oma panuse juhatuse töös Jüri
Juurand (arvepidamine), Heinrich
Karu (volinik Londonis) ja Richard
Valdov (esindaja-volinik BufFalös).
Revisjöhi-kömisjöni valiti Edgar
Kink, Albert Lepson jä Tammi Ruu-topõld.
-
Enne päevakorra juure asumist,
avati mälestustahvel Arnold Voltrele.
Tekst on lihtne: „Mäle$tades eesti
meest, kelle panus Seedriorule on
unustamatu". Mälestustahvelt Seedrioru
nimel avades mainis LIarry.
Pärkma, et nende lihtsate sõnadega
meie meenutame kaastöölist-söpra,
kes astus esimese eestlasena Seedrioru
pinnale (1955), oli ajutise juhatuse
esimees, oli üks neljast asutajast
liikmest, esimene korralise (sihtasu-tise).
juhatuse esimees,' juhatusliige
1956—1977, esimene auliige (1965),. ja
„Seedrivaim" kuni lõpuni. Albert
Kaldre meenutas Arnold Voltre unustamatut
tööd Kitcheneri Eesti Seltsi
kauaaegse esimehena.. Ävamistseremoonia
lõppedes kadunu tütar Ruth
Veskimets tänas perekonna nimel.
• Ülesehitavas töövaimus kulgenud
aastakoosolek, mida juhatas Ene" Rebane
ja protokollis Harry Pärkma,
lõppes hümni sõnadel „Su üle Jumal
valvaku" . . . '
OTTAWA — Ottawas Balti Liidu
Ottawa esindajate poolt organiseeri
tuna toimus parlamendi restoranis
VII Balti Õhtu käendus-komitee liik
metele eine. Sellest võtsid osa eranditult:
senaatorid. Alamkoja .liikmeid
oli juba vallanud valimis-eelne tuhin.
Õhtu osavõtjaks olid sen. P.Yuzyk
abikaasaga,- sen. R. Belisle abikaas,
sen. A. Thompson, sen. H.Haidäsz ja
sen E. Forsey. Aukülalisena oli ko-hak
senati esimees madam Renande
Lapoint. Balti Liidu esindajatena
ieedriorul 30. juuni
Laupäeval, 30. juunil Seedriorui
. peetava Suvihari 1979 kujuneb meie
rahvatantsijate suuresinemiseks. Öh-...
tuse programmina Seedrioru vabaõhuteatris
tuleb.:lavastämisele rahvakunsti
. põimik ; .Jaanikule", ''milles
esinemas 200 rahvatantsijat USA-st
ja Kanadast. /Seda rahvatantsu paraadi
organiseerib Ülemaailmne Eesti
Rahvatantsu Juhtide Koondis, mii-le
juhatuses meile hästi tuntud TÜO-mas
Metsala Ja Härnaid Toomsalu./
Organiseerimine ja kava ettevalmis-.
tamine on lõpufaasi jõudnud. Kaasa
teevad Toronto E.R.R. ..Kungla". Hamiltoni
E.R.R. ,.Kandali". Montreali
E.R.R. „Kuppari", Kitcheneri Rah-vatansijad,
üSA-st rahvatantsurühmad:
Albany, Baltimore, Boston. Co-lumbus
(Ohio), Connecticut.. New
York. Oodata on lisa 4—5 rahvatantsurühma
kujul. Korraldajad arvestavad
vähemalt 100 paariga.
Suvihari ,1979 raames kell 5 p.l, peetava
kontsertaktuse programmis esineb
Toronto Eesli Meeskoor Harry
Toi juhatusel. •
Seedriorule on saabunud kevad
nr, 24, seda. Seedrioru pere ajaarva-'
mise järele. Ja aastal 1980, täpsemalt
29. juunil, on põhjust Seedrioru tegevuse
25 a. juubelit tähistada. Ka
I selleks ori eeltööd juba käigus.
Nöortepidü
Laupäeval, 24. märtsil pidasid rneie
olid kohal EKN'u abiesimees Walter J noorte grupid oma kevadpeo. Oli ise-
Pent, dr. E. Parups (Läti) jä J . Da- gi meie^vanasti naaberrahva, lätlaste
nys (Leedu) koos abikaasadega. rahvatantsu rühm meil külas. Selle
.. Balti Liidu orgahiseerimiskomitee esinemine UgisZiefelis'e juhtimisel
esimees W. Pent oma kõnes tänas e \ jäänud maha meie omist.
kõiki käenduskömitee liikmeid
Ta ütles, et Balti Õhtuid parlamen-dimäel
tuleb vaadata kui ühte väikest
.lüli vaba maailma reaktsioonis
kommunismi vastu. ;
Tänini pole teada ühtki teist riiki
vabas maailmas, kus selline korduv
või isegi üksik sündmus oleks toimunud
parlamendihoones, sõbralikkude
välisaadikute. osavõtul. : ' :
. W. Pent avaldas lõpuks eriti siirast
tänu sen. Paul Yuzyk'ule, kes- olnud
käenduskömitee. hingeks ning alustalaks
juba algusest peale ning pole
puudunud 7. aasta jooksul ühestki
selle koosolekult või ürituselt.
Järgnesid käenduskömitee liikmete,
.sõnavõtud ja muljete avaldused
Kuigi; kolumnist Zink'i nime avalikult
ei nimetatud.oli väga ilmne,, et
oldi teadlikud tema rünnakust Balti
Õhtute pihta ./Toronto Sun'is". Avaldati
lootust Balti Õhtud ka edasi jätkuvad
parlamendimäel.'
Sen. A. Thompson toonitas, et Balti
Õhtutel on oma osa mängida Inim-.
õiguste nõutamisel. Ühtlasi ta m a i - j u u s t a n l s ' v õ i : " •
nis, kui alandav oli ajalehe artikkel j '3) teiste rahvaste rahvaid" fsu
mitte üksi-baltlastele vaid ka parla- tel loodud tants. ...
mendi liikmetele.;Sen. Haidasz omalt] See teeks asja palju hu^
poolt avaldas veendumust-,; et üsna] J a tõstaks eriti noorte j ; :
pea peaks loodama parlamendi väiis-v teadmisi rahvatantsu
komisjoni juurde Inimõiguste jälita- .Teine väga hea number ou
mise . allkomisjon, andes sellesa küte laulmine. Oma laulueii
Eeskava oli jküllalt tüse ja mitmekesine,
millest kaugelt kandvam osa
oli rahvatantsijatel: mitte nii palju
aja ja hulga suhtes, vaid hea ja vii- •
mistletud ;esinemise suhtes. Aastaid
tasasi meil siin oliei rahvatantsu asi
soiku jäämas, kui siia tuli üks ncor
poiss .Torontost. See oli Mikk Peek,
kes alguses hakkas aitama rahvatantsu
õpetamist tantsides ise kaasa
— ja on nüüd juba 3—4 aastat seda
gruppi juhtinud iseseisvalt ja ta suureks
ja elujõuliseks -muutnud. Laupäeva
õhtul oli meil korduvalt võimalus
olla ta töö tagajärgede tunnistajaks.
Mu peopesad ikka veel kipitavad!
Mikk on siin õpetanud hulga
„uusi tantse", mis on tantsud loodud
mitmesuguste rahvaste; rahvatantsu
ainetel. Oleks hea kui ta iga tantsu
alul nimetaks, kuhu liiki ükski tants
kuulub, kas on:
1) .vana rahvatants — igivanast
ajast meiega olnud ja ainult eestlastele
omane; ., . .
2) Eesti.rahvatantsu aineta
kingi — põletüstehnikas maali puu-kettal.
Üleandjateks olid, viimase aasta,
hundud Erik Türk, Mark Olup,
Raimo Karhunen, Ronald Liigsoo ja
Christopher Medri, kes tänas. Margust
hea juhtimise ja osutatud tähelepanu
eest. ;;•'•; •
..Vambola" rühma skaudid esinesid'
kõnekoori katkendiga „Kalevipo-jast"
ja hundude laulukoor laulis
Kiik. Kenneth Õsso,: Indrek, Esken, I - M ^ 1 merivood on vabad
Mihkel Jürima, Glen Preem-;ja Too
mas Norheim. ;
— Lipkond avaldab tänu Vanemate
Kogu juhatusele eesotsas Leo Es-
-ken'i ja Rein Lainevqol'ugä,.;kes on
huviga lipkonna; tegevust abistanud,
Vana: Andrese kogudusele ja•• Ä/S
Eesti Maja. Torontos, juhatusele. :"
Mereskautide ....„Vambola" rühma
vanem skm Raul Olo luges ette proklamatsiooni;,
mille alusel ülendati
maarotis.t „tiigerhai" seisusesse Elmar
Ulp ja skm L. E. Pihlberg. .
Tervituseks võttis sõna Eesti Skautide.
Malev Kanadas juht skm Silver
Kask lugedes ette läkituse Eesti pea-skaudilt
skm „Tillu" Sveni Hanson-
'ilt ja .andis üle ESMK staabi parimad
soovid aastapäevaks.
fonna abijüht nskm Jaak Haab-'
mas Marley. Kuna igal liikmesorga-nisatsioonil
on ainult üks hääl- ja ko-neljapäeval,
5. aprillil; Toronto Eesti I halviibijäid esindajaid oli mitmel
Maja väikeses saalis. Kokku oli tui-(kaks, tuli korraldada kinnine hääle-
.... ~
nud 23-me liikmesorganisatsiooni
esindajad, milline arv hõlmas rohkem
kui pooli liikmeid.
Lipkonna Vanemate Kogu.esimees
Leo Esken andis lipkonnale üle raha
isheki toetuseks ja hädavajalikuma
laagrivarustuse ostuks.
Lipkonna vanem, skm Enn Kiilaspea
lõppsõnas tõi ette kurbi tõsiasju
lipkonna elust. Ta rääkis juhtkonna
poolt hoolega ettevalmistatud suvelaagritest,
millest ainult pool lipkonna
pois te väest on osa võtnud ja. möödunud
talvistest• lumelaagritest, kuhu
skaute tuli.välja talvernõnusid nautima
ainult mõni üksik.
Lipkonna juures rakendatud juhid
annavad -suure osa oma vabast ajast
ürituste ettevalmistuseks ja kui poisid
ja eriti nende vanemad, kes loomulikult;
reguleerivad poiste tegevust,
ei võta. osa nendest üritustest,
siis nii mõnigi ideeline' noortejuht
niit teadustas laskeauhmdade võit- v õ i b pettuda ja eemalduda skautlu-jad:
1 j sest kui näiliselt mittevajalik,
I. V. I. laskemärgid said: kuld —
Ricky Tae; hõbe — Indrek Esken ja
Paul Poolsaar, pronks — Ilmar Kütt,
Paul Poolsaar,-Peeter Poolsaar ja
Peeter Sõrra.
Lipkonna laskeesivõistluste karikad^
said: Mati Holland 1. koht 193
silma võimalikust 20fet.. (H. Laterl
poolt väljapandud karikas), Erik
Nippak 2. koht 175 silma (I. Heinsoo
karikas), Ricky Tae 3. koht 174 silma
(E. Purje karikas).
-poegade meeskondade vaheli-
Pidulik koondus lõppes eesti skautide
hümni viimase salmi laulmisega.
Kõigile oli poiste vanemate poolt
kaetud rikkalik laud kohvi ja mahlaga.
.',
Aastapäeva tähistamise piduliku
koonduse peakorraldajaks oli lipkon-naga
vastselt ühinenud nskm Rein
Pajo.- '
1 ^ uus „MEIE ELU" tellija aitab tas-
&a siit
Koosoleku avas .esimees Tõnu Tõsine,
kes pani ette valida koosoleku
juhatajaks Evald Tikenbergl Protokollis
Sihtasutuse sekretär Ermi Soomet.
Tegevusaruanded esitas esimees,
ja majandusaruanded laekur Jüri
Ramjalg, Majandusafuanne näitas
tulusid $1841.25, kulusid ..:.69;1.78, ülejäägiga
Sl 149.47. Siserevisjoni komisjoni
protokolli luges ette laekur ja
välisrevident Gunnar Mitt luses ette
tema enda poolt koostatud protokolli,
milledes leiti Sihtasutuse majanduslik
asjaajamine olevat igati korras.
Tegevuskava, mille esitas lahkuva
juhatuse esimees Tõnu Tõsine,
näeb ette Kanada eestlaste EŠTO
'80-nele mineku propageerimist1 ia
organiseerimist, ühtlasi sidepidamist
ESTO '80 Peakomiteega ja ka USA
ESTQ--8Ö Komiteega koostööd. Kavas
on ESTO '76 filmi näitamine ja
ESTO '80 informatsioonikoosolekuie
pidamine, ka väljaspool Torontot.
Eelarve esitati tasakaalus $2200:00
Kõik eelpoolmainitu kiideti koosoleku
poolt heaks ühel häälel;
Valimiste all esitati esimehe kohale
senine esimees Tõnu Tõsine, kes
ka valiti ühel häälel. Juhatusliikmete
kanditaatideks esitati Lauljate Liidu
poolt Jüri Ramjalg, võimlejate poolt
Felix Koop, rahvatantsijatelt Härnaid
Toomsalu ja skautlikud noored
Ermi Soomet. (EKN'u esindab Tõnu
Tõsine). Ülejäänud kahele kohale juhatusse
esitati E.L.K. poolt Valiv Johanson,
Toronto: Eesti Võitlejate
Ühingu poolt H. Kivi ja T. Tõsine
esitas kolmanda kandidaadina Tõotamine,
et segadust ära hoida. Hääle-tamistulemus-
test selgus, et valituks
osutusid Toomas Marley; 19 häält ja
Valiv Johanson 12 häält, jättes sellega
H. Kivi 11 häälega vähemusse.
Koosoleku käik, kuni valimiste lõpuni,
kulges ilma sõnavõttudeta. Järgmine,
päevakorra punkt, .koosolekul,
algatatud küsimused, tõi natuke elevust,
kuna mõne köosolija poolt tõsteti
ESTO '80 sõidu oraaniseerimise-ga
seoses olevaid küsimusi;: Erilist
tähelepanu osutati varasele registreerimise
tähtpäevale, 30. aprill 1979, kuna
see osutuvat ebasobivaks just esinejate
osas, eriti kui see puudutab
õppivat noorust, kuna neil on väga
raske ette näha, kas neil on võimalik
ESTO '80-nest osa võtta. Eriti esimest
aastat ülikooli minejail, kuna
nemad ei tea millisesse ülikooli sisse
pääsetakse. A. Kala leidis, et ka vanemail
inimesil on raske nii kaugele
ette plaanitseda ja seda just tenlsli-ku
olukorra pärast. Lennutoimkonna
ametliku staatuse senini, tegutsenud
ebaametliku ,.ad-hoc,< Helsingi gmpi-le.
Juba päev hiljem sen. Haidasz esitas
ametliku avalduse küsimuse
Senati päevakorda võtmiseks. Kahjuks
toimus vahepeal parlamendi
laiali saatmine, ning küsimus tuleb
uuesti ülesse,võtta; järgmises parlamendis.
.
innad etnilistele
Pidulikul õhtusöögil King Edward
Sheraton Hotellis andis Kanada et
niliste ajakirjanike klubi esimees dr.
A. Ribeiro. üle tunnustuskirjad silmapaistvatele
klubi liikmetele nende
erialal. Tunnustuse osaliseks said 3
ajalehtede kaastöölist, üks raadiore-porterja
üks TV uudiste koostaja. •
Külalisena viibisid õhtusöögil riigisekretär
John Robarts Ottawast.
Ta tervitas klubi liikmeid ja pikemas
kõnes selgitas etniliste ajakirjanike
suurt tähtsust Kanada mitmepalgelise
kultuuri esile tõstmisel ja viljelemisel
mitmekültuursuse pinnal. Külaliste-
seas viibis veel minister L.
taga tiigi ääres" 'ehmätasi-d- "nad' ?ct - •;
ve karja „konnasid" se>lt .:ügiliäR>^
puhmast välja. No ••siis .oli. nalja -cal-ju!,
Nende tants oli küll mõnest
hast:pisui segane, aga kes on ku;uu!:
saanud.' konnad koos. hüppamav.vO'C.
taktis krooksuma?
Raimond Siair.ui laulis Toomas. W-'
siku saatel 4 laulu; Esime^est-fkuül- .•'
sin ainult • j.udupasunat'* ...-s^c '<ee-. oli;
lauldud/liiga', lähedal • mikrofonile;"
Kaks esimesi neist-puiid olema vlii-y-kelt
praegusest Eestisr. üks Rootsis
loodud ja -ü.ks, tõlge saksa -simmanV.
laulust. •"./.••;'
Ants Aug teadustajana oli vaga
hea. Ta ei veerinud oma sõnu pabv>
riit maha, nagu ma.seda olen iuluu-nud
varem nägema/Sorava^ emakeeles
kõnetas ,ta kuulajaid ja oskas olukorrast
ja juhusest kinni haarata.
„Kalevala" esitas ühe väikese lavapildi:
0. Lutsu ^Kapsapea". Tegelasteks
olid: Lilian Oljum — taluperenaine;
Mart Laanemäe — sama talu
peremees; Toomas Dreier — taluperemees;
Christine Lepik — saunanaine;
Jaan Lepp — sulane.
. Tehniliseks korraldajaks oli Linda
Kallas. Tantsumuusika helilindilt —
üsna rahuldav. H. Kalle
Grossman Queens Parkist, parlamen-liikmed,
Tonu Tõsine ja Gunnar Mitt diliige Yuri Shymko Ottawast ja
selgitasid, et varane, registreerimine kuus Ontario parlamendi liiget. ;
on vajalik seepärast, et kindlustada
lennukite saamist, kuna 1980. aastal
on palju rohkem lennuliinide tarvitajaid
kui tavaliselt. Seepärast ei saa
lennutoimkond seda tähtpäeva muuta.
Küsiti veel kas noortele esinejatele
on sõiduks ka mingit soodustust
loota, vastus sellele oli eitav, kuna
Sihtasutusel pole selleks majanduslikke
resursse. Võimlejate ettevalmistamise
osas võttis sõna F. Koop,
kes nimetas, et kaduma on läinud 4
kuud väärtuslikku ettevalmistamise
aega; kuna Idla lahkumise tõttu olid
ettevalmistustööd vahepeal seisus.
Nüüd on siiski viimase nädala jooksul
hakanud asjad liikuma, nii võim-
Kirjalikult tervitasid peaminister
P. E. Trudeau ja Ontario peaminister
W. Davis.
Eeskavalises osas esines muusikaline
perekond Chernek'id, kes esitasid
rahvusvahelist muusikat ja Ukraina
rahvalaule.
lemise kui ka rahvatantsu osas.
Üksmeelne koosolek lõppes . Tõnu
Tõsise tänuavaldusega eelmisele juhatusele
tehtud töö eest ja koosoleku
juhatajale kiirelt ja efektiivselt
läbiviidud koosoleku eest.
^Seitse ristisõnci"
Suure Reede õhtul esitab Gantate
Domino Peetri kirikus Th. Dubois
.kantaadi „Seitse ristisõna" Charles
Kipperi juhatusel. Solistideks- on Liina
Purje, Lembit Slilats ja Jaan
Medri. Orelil Lembit Avesson. Vaimulik
kontsert algab kl. 6 õ.
TUtUMÄKSULEHEI
Vally Johanson
tel. 494-3147
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, April 12, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-04-12 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790412 |
Description
| Title | 1979-04-12-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text |
MELJAPÄEVÄLr IŽv-Ai^liiiLv^/THÜ^MY,- AIPEILT2 .JMde Elu" nr. i5 (1.522)'1979
mana
MUÜSIAUNi PÄRÄSTLÕUMA
Toronto Eesti Segakoor (TES) ja
„Estonia" orkester ühisel -meelel ja
jõul maestro Uno Kööki juhatuse
all pakkusid möödunud pühapäeva
pärastlõunal nauditavat muusikalist
meelelahutust Nörth Yorki uue raekoja
ruumides.1
•Enne kontserti T.E.S. esimees Viktor:
Rein tervitas muusikahuvilisi ja
vabandas, et ca, 300.istmeline ru^m,
mis oli juba varakult välja müüdud;
ei võimaldanud kõikidele•• muusikasõpradele
sissepääsul i
: w t h York'i linnapea Mel Läst-mari,:
oma tervitusliküs sõnavõtus
rõhutas, et linna raekoja ruumid ,on
mõeldud rahvale ja, et tal on heameel,
et- rahvas seda kasutab. Ta
avaldas soovi, et ka tulevikus North
;• Yorgi moodsa raekoja, ruumid leiaksid
kasutamist kultuursete, ürituste
. Teadustajana tegutses T.E.S •liise
Tamara Norheim.1
Muusikalise eeskava äjlgades koor
oma täies koosseisus [esitas' kolm
laulu: Miina Härma' ..Looja Kiitus",
Mihkel Lüdigi „Kärjase laul" ja Oskar
Merikanto „Romanss". Neist viimane
pala, silmatorkavalt heas esi-
' tuses, leidis publiku^ poolt sooja vastuvõtu
ja kestva aplausi.
Järgnevalt naishääled. esitasid 4
laulu: J. Aaviku „Käokene. kulda lin-nsjdu",.
Salme Purre, „üie kodumäe",
mis tuli kordamisele, Riho Pätsi
, linnukene mäel" ja Adolf Vedro
„Midrilind", mille saatemuusikaks
olid-2 kannelt.
Naiskoori lahkumisele järgnes ees-
' ti rahvamuusikat kahel kandlel: Alfred
Kuus peameloodiaga ja Peeter
. Lääniste saateakordidega.
üksteise järele esitati: „Val§side
potpurrii"', ..Mu meelen kuldne kodu
^öms",,,Kandle: polka", mis on pai
j ude viiside abil seatud Alfred
Kuuse ppolt, „Lõbus rändaja (Hap-py
wandbrer)", „Käo kingul (Moc-kingbird
Hill)" ja Karksi .mägedel'',
mida Eestis tunti väljaviskamise
marsi" nime all. .;; ' -
Pärast: vaheaega „Estonia" orkester
esines kahe pikema palaga: Leo
Virkhausi „Eesti rapsoodia" ja „pot-pourrii
eesti viisidest" Raimund
Kulti ja Rudolf Poomi seades, milles
trompeti soolo oli laitmatult Ants
Sepp'a poolt. ..;.'..
,.Estonia" orkester/on aastate jooksul
pidevalt arenenud ning oma ridu
ka noore pealekasvu näol edukalt'
täiendanud,. V .
Uno Kook orkestrijuhina on teinud
ilmselt tugevasti tööd, kuna orkestri
poolt esitatud palad olid nauditavad,
mõnele; väiksele viperusele
vaatamata. ..Estonia" orkester; ja j
Uno Kook pälvivad tõsist kiitust
meie rahvamuusika arendamisel ja
edasiviimisel. .'
..Orkestripaladele järgnesid 5 laulu
segakoori poolt: Demeny Dezso „Še-renaad",
orkestri saatel, Salme Purre
.Jaaniõhtu" orkestri saatel, Juhan
Aavik'u rahvaviis ,,Meie Mihkel" kahe
kandle, saatel Cyrill Kreeki „Ma|
kõndisin vainul" ja Maimu Miido
„Me tuleme", orkestri saatel, mis tuli-
kordamisele.
Toronto Eesti Segakoor ja „Estonia" orkester esinemas Muusikalisel pärastlõunal". Foto — S. Preem
See muusikaline pärastlõuna kujunes
kahtlematult närimaks esinemi-in
®riq Koger Seedi'iÖru i i l
ehaks •
>enati essniees Ba
Õhtu käendus-
Pühapäeval, 1. aprillil Seedrioru
peahoones peetud, korralisel sihtasu-tise
aasta-üldkoosolekul andis juhatus
aru 1978 a. tegevusest ja 1979 a.
seks>' eriti segakoorile, viimaste aas-f tegevuskavadest. Seedrioru „oma nel-tate'kestel.
Esitatud palad olid hästif jast' linnast" (Hamilton, Kitchener,
õpitud, laitmatult esitatud ja pälvisid
ausalt, publiku tugevat aplausi.
Siinjuures tuleb --hinnata kõrgelt orkestri-
ja koorijuhi; Üno Kook'i,
suurt ja teadlikku panust, mis võimaldasid
esitatu viimistletud väljendust.^
;•
Kiitust peab avaldama ka' eeskava
kunstilisele korraldusele,. kuna see
oli vaheldusrikas, huvitav ja meeldiv.
-m '•
London ja St. Catharines) ja „sõp-ruslinnast"
Buff afost kokkutulnud
tegevliikmeil oli taas võimalus konstruktiivselt
kaasa rääkida nii mineviku
kui tuleviku suunas ja jõuda üksmeelsetele
arusaamadele kõigis küsimusis.
KIITUST JA lÄITUST^KALI
PKONN
e eine
Toronto „Kalevl" skautlipkonna
26. aastapäeva tähistamine algas pühapäeval,
25. märtsil; kui lipkond kogunes
"Vana Andrese kiriku jumalateenistusele/
mida pidas lipkonna
õpetaja nskm Andres Taul.
Altari, ees andis oma juhile Hans
Kukk'ei e hunduiubaduse „Tormipois-te"
parviku hundu Ricky Ennist.
' SkauditÖotuse. „Viru" rühma noor-skaut
Erik Halling,. „Taara" rühma
noorskaudid Mihkel Jürima, Glenn
Preem ja Toomas Norheim ning me-reskautide
...Vambola" rühma noorskaudid*
Toivo lainevool, Peeter Sõr-ra
ja Rein Taul. "i. - ;l:V•'.'.[,: -;
Lipkonna aastapäeva pidulik koon-dus
jätkus pärast jumalateenistust
kiriku kõrvalsaalis. ..: •
Lipkonna juht oma sõnavõtus tuletas,
poiste, vanematele meelde koos
.töötada lipkonna tegevuses oma poe-gi
kõikidele lipkonna. üritustele tuues
ja esmajoones hoolitsedes selle eest,
• et poiss igast koondusest, osa võtaks.
Lipkonna aastapäeva ringkirja lu-ges
ette lipk. sekretär skm.; Heikki
Paara. ; l .
•'— Käesoleval. aastapäeval olid
kuldmärgi skai?tek;s: ..Taarapojad".
parvikust — hirviu Raimo Karhu-nen,
,;Tormipoisid" parvikust — hundu
Paul Pint, ..Viru" rühmast —
skaut Sven Reitav, „Taara" rühmast
~ skaut Martin Kiik jä lipkonna
: juhtkogust nskm Arvu Oilihg. .-•
. —; Lipkonna parima salga; nimetu-
: se koos selle tähise ..Võsakuru Kän-
!... ''^rndamisega üheks aastais oli
; K ^ a v i i eira .teemnud ,,Taarä" salk
koosseisus: 's\./ Mikk Jõgi. Martin
ses võistluses, kus isad laksid põlvelt
10. ja lamades 10 lasku ja pojad lamades
20 lasku, võitis esimese koha isa-poja
meeskond Kaupo ja Mati Holland
362 silmaga, vanaskautide Leegionäride
karikas,; teiseks jäid Peeter
ja Thpmas Loite 361 silmaga —
-Kalevi Vanemate Kogu karikas ja
kolmandaks Margus ja Ricky Tae —
341 silma, karikat veel ei ole.
Veel toimusid vanuseklasside .järele
laskevõistlused, järgmiste tulemustega:
skautklass — 14, 15 ja 16
aastased: 1. Mati Holland —.194 silma,
2. Ricky Tae — 179 s., 3.-Jaan
Vaikla - 176 s.
i 'Skautklass — 11,12 ja 13 aastased:
j 1. Thomas Loite — 168 silma, 2. Pee-
| ter Poolsaar — 163 silma, 3. Indrek
Ettevõtmised.aastal. 1978 olid kõigiti
edukad. Noorte suvekodu, mille
juhatajaks oli Künda Rist ja perenai
seks' veteran Mahti Mälberg, pakkus
oma mitmepalgelise. tegevusega su1
vist kosutust/ja rõõmu 63 lapsele Ka
nadast ja üSA-st. Suvihari .1978, mille
programmis kontsertaktusel esinesid
ühendkoorina. Hamiltoni -Eesti
Seltsi Segakoor ja ..Helletajad" Ölaf
Kopvillemi juhatusel, ja vabaõhu;
teatris Ene Rebase poolt lavastati
laulu- ja tantsupõimik ,,Laul suveööl",
tõi Seedriorule kokku ligemale
3000 peolist ja tegelast.
-Talgutööde . programm täideti
100°o-iiselt ja üidkorraldaia Eduard
Rebase ,,palgaraämatusse" oli sissekantud
120 talgulise nime ja 2428 töötundi.
Töötuniide üldarv (1956 kuni.
1978) seega juba 54,660 .. ;,;••'•
Noorte suvekodu 1979 avatakse' 8.
juulil neljaks.nädalaks. Noortekodu,
eesmärgiks eesti keele alal on kõigiti
kaasa aidata selleks, et iga laps
eesti keelt mõistaks vähemalt nii palju,
et teistest aru saab ja ka ise suuteline
on eesti keeles oma mõtteid
avaldama. Koostöös iapse koduga-va-nematega,
see eesmärk peaks olema
saavutatav.'
Valimised 1979 a. juhatusse toimu-
Esken — 162 silma
Hundud — 8 ja 9 aastased:.!. Alar
Petersoo — 92 silma võimalikust
100-st; 2. Tõnu; Petersoo ~ : 79 s., 3
Paul Tae — 70 s.
Hundud -4 10 jä 11 aastased: 1
Christopher Medri — 95 silma 100-st,
2. Hillar Sõrra — 94 s., 3. Roriald LÜ2-
soo — 89 s.
..Taarapojad" parviku hundud- te
gid. üllatuse oma parviku juhile! Sihtasutus Eesti Päevad Kanadas
nskm Margus Tae'le-andes talle üle j korraline aastapeakoosolek toimus
sm., nagu see tavaks saanud, akklä;
matsiooniga, ja uude juhatusse kuuluvad:
Ferdinand Koger (Hamilton)
esimees; dr. Voldemar Tammemägi
(St. Catharines) - —abiesimees;
Hugo Allisma (Kitchener) — abiesimees,
ühtlasi laekur; Väino Einota
(London) — abiesimees; Harry Park
ma (London) — sekretär; Hillar
Amolins.(Hamilton) — noorte suve
kodu korraldus; Kalju Värangu (St
Catharines) — eriülesanded. Koopteeritud
liikmeina eriülesannetes äh
navad oma panuse juhatuse töös Jüri
Juurand (arvepidamine), Heinrich
Karu (volinik Londonis) ja Richard
Valdov (esindaja-volinik BufFalös).
Revisjöhi-kömisjöni valiti Edgar
Kink, Albert Lepson jä Tammi Ruu-topõld.
-
Enne päevakorra juure asumist,
avati mälestustahvel Arnold Voltrele.
Tekst on lihtne: „Mäle$tades eesti
meest, kelle panus Seedriorule on
unustamatu". Mälestustahvelt Seedrioru
nimel avades mainis LIarry.
Pärkma, et nende lihtsate sõnadega
meie meenutame kaastöölist-söpra,
kes astus esimese eestlasena Seedrioru
pinnale (1955), oli ajutise juhatuse
esimees, oli üks neljast asutajast
liikmest, esimene korralise (sihtasu-tise).
juhatuse esimees,' juhatusliige
1956—1977, esimene auliige (1965),. ja
„Seedrivaim" kuni lõpuni. Albert
Kaldre meenutas Arnold Voltre unustamatut
tööd Kitcheneri Eesti Seltsi
kauaaegse esimehena.. Ävamistseremoonia
lõppedes kadunu tütar Ruth
Veskimets tänas perekonna nimel.
• Ülesehitavas töövaimus kulgenud
aastakoosolek, mida juhatas Ene" Rebane
ja protokollis Harry Pärkma,
lõppes hümni sõnadel „Su üle Jumal
valvaku" . . . '
OTTAWA — Ottawas Balti Liidu
Ottawa esindajate poolt organiseeri
tuna toimus parlamendi restoranis
VII Balti Õhtu käendus-komitee liik
metele eine. Sellest võtsid osa eranditult:
senaatorid. Alamkoja .liikmeid
oli juba vallanud valimis-eelne tuhin.
Õhtu osavõtjaks olid sen. P.Yuzyk
abikaasaga,- sen. R. Belisle abikaas,
sen. A. Thompson, sen. H.Haidäsz ja
sen E. Forsey. Aukülalisena oli ko-hak
senati esimees madam Renande
Lapoint. Balti Liidu esindajatena
ieedriorul 30. juuni
Laupäeval, 30. juunil Seedriorui
. peetava Suvihari 1979 kujuneb meie
rahvatantsijate suuresinemiseks. Öh-...
tuse programmina Seedrioru vabaõhuteatris
tuleb.:lavastämisele rahvakunsti
. põimik ; .Jaanikule", ''milles
esinemas 200 rahvatantsijat USA-st
ja Kanadast. /Seda rahvatantsu paraadi
organiseerib Ülemaailmne Eesti
Rahvatantsu Juhtide Koondis, mii-le
juhatuses meile hästi tuntud TÜO-mas
Metsala Ja Härnaid Toomsalu./
Organiseerimine ja kava ettevalmis-.
tamine on lõpufaasi jõudnud. Kaasa
teevad Toronto E.R.R. ..Kungla". Hamiltoni
E.R.R. ,.Kandali". Montreali
E.R.R. „Kuppari", Kitcheneri Rah-vatansijad,
üSA-st rahvatantsurühmad:
Albany, Baltimore, Boston. Co-lumbus
(Ohio), Connecticut.. New
York. Oodata on lisa 4—5 rahvatantsurühma
kujul. Korraldajad arvestavad
vähemalt 100 paariga.
Suvihari ,1979 raames kell 5 p.l, peetava
kontsertaktuse programmis esineb
Toronto Eesli Meeskoor Harry
Toi juhatusel. •
Seedriorule on saabunud kevad
nr, 24, seda. Seedrioru pere ajaarva-'
mise järele. Ja aastal 1980, täpsemalt
29. juunil, on põhjust Seedrioru tegevuse
25 a. juubelit tähistada. Ka
I selleks ori eeltööd juba käigus.
Nöortepidü
Laupäeval, 24. märtsil pidasid rneie
olid kohal EKN'u abiesimees Walter J noorte grupid oma kevadpeo. Oli ise-
Pent, dr. E. Parups (Läti) jä J . Da- gi meie^vanasti naaberrahva, lätlaste
nys (Leedu) koos abikaasadega. rahvatantsu rühm meil külas. Selle
.. Balti Liidu orgahiseerimiskomitee esinemine UgisZiefelis'e juhtimisel
esimees W. Pent oma kõnes tänas e \ jäänud maha meie omist.
kõiki käenduskömitee liikmeid
Ta ütles, et Balti Õhtuid parlamen-dimäel
tuleb vaadata kui ühte väikest
.lüli vaba maailma reaktsioonis
kommunismi vastu. ;
Tänini pole teada ühtki teist riiki
vabas maailmas, kus selline korduv
või isegi üksik sündmus oleks toimunud
parlamendihoones, sõbralikkude
välisaadikute. osavõtul. : ' :
. W. Pent avaldas lõpuks eriti siirast
tänu sen. Paul Yuzyk'ule, kes- olnud
käenduskömitee. hingeks ning alustalaks
juba algusest peale ning pole
puudunud 7. aasta jooksul ühestki
selle koosolekult või ürituselt.
Järgnesid käenduskömitee liikmete,
.sõnavõtud ja muljete avaldused
Kuigi; kolumnist Zink'i nime avalikult
ei nimetatud.oli väga ilmne,, et
oldi teadlikud tema rünnakust Balti
Õhtute pihta ./Toronto Sun'is". Avaldati
lootust Balti Õhtud ka edasi jätkuvad
parlamendimäel.'
Sen. A. Thompson toonitas, et Balti
Õhtutel on oma osa mängida Inim-.
õiguste nõutamisel. Ühtlasi ta m a i - j u u s t a n l s ' v õ i : " •
nis, kui alandav oli ajalehe artikkel j '3) teiste rahvaste rahvaid" fsu
mitte üksi-baltlastele vaid ka parla- tel loodud tants. ...
mendi liikmetele.;Sen. Haidasz omalt] See teeks asja palju hu^
poolt avaldas veendumust-,; et üsna] J a tõstaks eriti noorte j ; :
pea peaks loodama parlamendi väiis-v teadmisi rahvatantsu
komisjoni juurde Inimõiguste jälita- .Teine väga hea number ou
mise . allkomisjon, andes sellesa küte laulmine. Oma laulueii
Eeskava oli jküllalt tüse ja mitmekesine,
millest kaugelt kandvam osa
oli rahvatantsijatel: mitte nii palju
aja ja hulga suhtes, vaid hea ja vii- •
mistletud ;esinemise suhtes. Aastaid
tasasi meil siin oliei rahvatantsu asi
soiku jäämas, kui siia tuli üks ncor
poiss .Torontost. See oli Mikk Peek,
kes alguses hakkas aitama rahvatantsu
õpetamist tantsides ise kaasa
— ja on nüüd juba 3—4 aastat seda
gruppi juhtinud iseseisvalt ja ta suureks
ja elujõuliseks -muutnud. Laupäeva
õhtul oli meil korduvalt võimalus
olla ta töö tagajärgede tunnistajaks.
Mu peopesad ikka veel kipitavad!
Mikk on siin õpetanud hulga
„uusi tantse", mis on tantsud loodud
mitmesuguste rahvaste; rahvatantsu
ainetel. Oleks hea kui ta iga tantsu
alul nimetaks, kuhu liiki ükski tants
kuulub, kas on:
1) .vana rahvatants — igivanast
ajast meiega olnud ja ainult eestlastele
omane; ., . .
2) Eesti.rahvatantsu aineta
kingi — põletüstehnikas maali puu-kettal.
Üleandjateks olid, viimase aasta,
hundud Erik Türk, Mark Olup,
Raimo Karhunen, Ronald Liigsoo ja
Christopher Medri, kes tänas. Margust
hea juhtimise ja osutatud tähelepanu
eest. ;;•'•; •
..Vambola" rühma skaudid esinesid'
kõnekoori katkendiga „Kalevipo-jast"
ja hundude laulukoor laulis
Kiik. Kenneth Õsso,: Indrek, Esken, I - M ^ 1 merivood on vabad
Mihkel Jürima, Glen Preem-;ja Too
mas Norheim. ;
— Lipkond avaldab tänu Vanemate
Kogu juhatusele eesotsas Leo Es-
-ken'i ja Rein Lainevqol'ugä,.;kes on
huviga lipkonna; tegevust abistanud,
Vana: Andrese kogudusele ja•• Ä/S
Eesti Maja. Torontos, juhatusele. :"
Mereskautide ....„Vambola" rühma
vanem skm Raul Olo luges ette proklamatsiooni;,
mille alusel ülendati
maarotis.t „tiigerhai" seisusesse Elmar
Ulp ja skm L. E. Pihlberg. .
Tervituseks võttis sõna Eesti Skautide.
Malev Kanadas juht skm Silver
Kask lugedes ette läkituse Eesti pea-skaudilt
skm „Tillu" Sveni Hanson-
'ilt ja .andis üle ESMK staabi parimad
soovid aastapäevaks.
fonna abijüht nskm Jaak Haab-'
mas Marley. Kuna igal liikmesorga-nisatsioonil
on ainult üks hääl- ja ko-neljapäeval,
5. aprillil; Toronto Eesti I halviibijäid esindajaid oli mitmel
Maja väikeses saalis. Kokku oli tui-(kaks, tuli korraldada kinnine hääle-
.... ~
nud 23-me liikmesorganisatsiooni
esindajad, milline arv hõlmas rohkem
kui pooli liikmeid.
Lipkonna Vanemate Kogu.esimees
Leo Esken andis lipkonnale üle raha
isheki toetuseks ja hädavajalikuma
laagrivarustuse ostuks.
Lipkonna vanem, skm Enn Kiilaspea
lõppsõnas tõi ette kurbi tõsiasju
lipkonna elust. Ta rääkis juhtkonna
poolt hoolega ettevalmistatud suvelaagritest,
millest ainult pool lipkonna
pois te väest on osa võtnud ja. möödunud
talvistest• lumelaagritest, kuhu
skaute tuli.välja talvernõnusid nautima
ainult mõni üksik.
Lipkonna juures rakendatud juhid
annavad -suure osa oma vabast ajast
ürituste ettevalmistuseks ja kui poisid
ja eriti nende vanemad, kes loomulikult;
reguleerivad poiste tegevust,
ei võta. osa nendest üritustest,
siis nii mõnigi ideeline' noortejuht
niit teadustas laskeauhmdade võit- v õ i b pettuda ja eemalduda skautlu-jad:
1 j sest kui näiliselt mittevajalik,
I. V. I. laskemärgid said: kuld —
Ricky Tae; hõbe — Indrek Esken ja
Paul Poolsaar, pronks — Ilmar Kütt,
Paul Poolsaar,-Peeter Poolsaar ja
Peeter Sõrra.
Lipkonna laskeesivõistluste karikad^
said: Mati Holland 1. koht 193
silma võimalikust 20fet.. (H. Laterl
poolt väljapandud karikas), Erik
Nippak 2. koht 175 silma (I. Heinsoo
karikas), Ricky Tae 3. koht 174 silma
(E. Purje karikas).
-poegade meeskondade vaheli-
Pidulik koondus lõppes eesti skautide
hümni viimase salmi laulmisega.
Kõigile oli poiste vanemate poolt
kaetud rikkalik laud kohvi ja mahlaga.
.',
Aastapäeva tähistamise piduliku
koonduse peakorraldajaks oli lipkon-naga
vastselt ühinenud nskm Rein
Pajo.- '
1 ^ uus „MEIE ELU" tellija aitab tas-
&a siit
Koosoleku avas .esimees Tõnu Tõsine,
kes pani ette valida koosoleku
juhatajaks Evald Tikenbergl Protokollis
Sihtasutuse sekretär Ermi Soomet.
Tegevusaruanded esitas esimees,
ja majandusaruanded laekur Jüri
Ramjalg, Majandusafuanne näitas
tulusid $1841.25, kulusid ..:.69;1.78, ülejäägiga
Sl 149.47. Siserevisjoni komisjoni
protokolli luges ette laekur ja
välisrevident Gunnar Mitt luses ette
tema enda poolt koostatud protokolli,
milledes leiti Sihtasutuse majanduslik
asjaajamine olevat igati korras.
Tegevuskava, mille esitas lahkuva
juhatuse esimees Tõnu Tõsine,
näeb ette Kanada eestlaste EŠTO
'80-nele mineku propageerimist1 ia
organiseerimist, ühtlasi sidepidamist
ESTO '80 Peakomiteega ja ka USA
ESTQ--8Ö Komiteega koostööd. Kavas
on ESTO '76 filmi näitamine ja
ESTO '80 informatsioonikoosolekuie
pidamine, ka väljaspool Torontot.
Eelarve esitati tasakaalus $2200:00
Kõik eelpoolmainitu kiideti koosoleku
poolt heaks ühel häälel;
Valimiste all esitati esimehe kohale
senine esimees Tõnu Tõsine, kes
ka valiti ühel häälel. Juhatusliikmete
kanditaatideks esitati Lauljate Liidu
poolt Jüri Ramjalg, võimlejate poolt
Felix Koop, rahvatantsijatelt Härnaid
Toomsalu ja skautlikud noored
Ermi Soomet. (EKN'u esindab Tõnu
Tõsine). Ülejäänud kahele kohale juhatusse
esitati E.L.K. poolt Valiv Johanson,
Toronto: Eesti Võitlejate
Ühingu poolt H. Kivi ja T. Tõsine
esitas kolmanda kandidaadina Tõotamine,
et segadust ära hoida. Hääle-tamistulemus-
test selgus, et valituks
osutusid Toomas Marley; 19 häält ja
Valiv Johanson 12 häält, jättes sellega
H. Kivi 11 häälega vähemusse.
Koosoleku käik, kuni valimiste lõpuni,
kulges ilma sõnavõttudeta. Järgmine,
päevakorra punkt, .koosolekul,
algatatud küsimused, tõi natuke elevust,
kuna mõne köosolija poolt tõsteti
ESTO '80 sõidu oraaniseerimise-ga
seoses olevaid küsimusi;: Erilist
tähelepanu osutati varasele registreerimise
tähtpäevale, 30. aprill 1979, kuna
see osutuvat ebasobivaks just esinejate
osas, eriti kui see puudutab
õppivat noorust, kuna neil on väga
raske ette näha, kas neil on võimalik
ESTO '80-nest osa võtta. Eriti esimest
aastat ülikooli minejail, kuna
nemad ei tea millisesse ülikooli sisse
pääsetakse. A. Kala leidis, et ka vanemail
inimesil on raske nii kaugele
ette plaanitseda ja seda just tenlsli-ku
olukorra pärast. Lennutoimkonna
ametliku staatuse senini, tegutsenud
ebaametliku ,.ad-hoc,< Helsingi gmpi-le.
Juba päev hiljem sen. Haidasz esitas
ametliku avalduse küsimuse
Senati päevakorda võtmiseks. Kahjuks
toimus vahepeal parlamendi
laiali saatmine, ning küsimus tuleb
uuesti ülesse,võtta; järgmises parlamendis.
.
innad etnilistele
Pidulikul õhtusöögil King Edward
Sheraton Hotellis andis Kanada et
niliste ajakirjanike klubi esimees dr.
A. Ribeiro. üle tunnustuskirjad silmapaistvatele
klubi liikmetele nende
erialal. Tunnustuse osaliseks said 3
ajalehtede kaastöölist, üks raadiore-porterja
üks TV uudiste koostaja. •
Külalisena viibisid õhtusöögil riigisekretär
John Robarts Ottawast.
Ta tervitas klubi liikmeid ja pikemas
kõnes selgitas etniliste ajakirjanike
suurt tähtsust Kanada mitmepalgelise
kultuuri esile tõstmisel ja viljelemisel
mitmekültuursuse pinnal. Külaliste-
seas viibis veel minister L.
taga tiigi ääres" 'ehmätasi-d- "nad' ?ct - •;
ve karja „konnasid" se>lt .:ügiliäR>^
puhmast välja. No ••siis .oli. nalja -cal-ju!,
Nende tants oli küll mõnest
hast:pisui segane, aga kes on ku;uu!:
saanud.' konnad koos. hüppamav.vO'C.
taktis krooksuma?
Raimond Siair.ui laulis Toomas. W-'
siku saatel 4 laulu; Esime^est-fkuül- .•'
sin ainult • j.udupasunat'* ...-s^c ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-12-04
