Meie Elu = Our life, April 12, 1979

              •I1
«Meie Elu" nr. 15 (1522) 1979 > 12. ÄPRILL5IL - , ÄPRIL 12 5
aita
STQKHÖLM (EPL) — Malta saa­rel
26. 'dets. 1977 surnud, eesti pagu-las-
avalikkušele hästituntud dr. Jur.
Max Emil Päss jättis, surres maha
väikse varanduse ostukorteri ja val­lasvara
näol. Selle oli ta testamentee-rinud
Helsingi ülikoolile. Nagu nüüd
selgub, on pärand sellest hoolimata
hävimise ohus, kuna Helsingi ülikool
ei saa pärandit kasutusele võtta mit­mesuguste
takistuste tõttu. •
Ülaltoodud; asjaolud selguvad Hel­singi
ülikooli införmatsioonilehe
„Y)iopisto" värskeimast numbrist
•(nr. 2..24. 1. 1979). Helsingrülikooli
käntseleiülem Simo Suulamo* annab
seal nimelt ülevaate Maltale soorita­tud
reisist, mille eesmärgiks oli Max
Emil Passi pärandiga tutvumine ning
: nõupidamine pärandustombu hoolda­jaga.
" '•:-:J.:- .-'A-Käntseleiülem
Suulamo on Maltal
külastanud MaxPässi korterit, milli­ne
asub Cospicua linnas, Valletta lä­hedal:
Korter oli olnud Malta sise­ministeeriumi
otsusega suletud, kuid
"külastajale.anti eriluba. Korter koos­nes
maja teisel karral asuvast kahest
toast, kokku umbes 25 ruutmeetrit,
•mille juurde kuulus, kolmandal kor­ral
asuv köök ja vannituba. Viimased
olid aga nii halvas olukorras, et ta
neid ei pääsnud üldse vaatama. Ka
korter ori samuti olnud halvas kor­ras,
ning koristamata. Korteris oli
muide elutsenud suur rott, keda kü­lastajail
õnnestus tappa.
Käntseleiülem Suulamo hinnangu
järele, on. korter Helsingi ülikoolile
mingi puhkekoduna või muuks selli-seks/
otstarbeks kasutamiskõlbmatu.
Selgub veel, et korteris leidus Max
Emil Pässi mahajäänud 1000 kÖiteli-
• ne raamatukogu, enamik neist uue­mad
ingliskeelsed teosed. Osa raama­tuist
on eesti, saksa ja vene keelsed,
nende hulgas vanu, antikvaarse väär­tusega
väljaandeid]
Käntseleiülem. Suulamo on isikli­kult
Soome .viimiseks kaasa võtnud
kaks vanimat raamatud, milleks olid
„The Orations of Cicero", London
1741 ja J. G. Kohi „Russia"; London
1844." '''r\l:\. \ ; ; : " : V ' ' : : ; v . . : , :
Nagu tsiteeritud kirjutusest veel
selgub, harrastas M. E. Päss fossiili­de
ja kivimite kogumist, milliseid
korteris leidus mitu kastitäit, ilma et
oleks olnud märkmeid leiukohtade
iile. Samuti on kadunult järele jää­nud
mappe arhiveeritud kirjavahetu­sega,
mida ta on pidanud Inglismaa­le,
Rootsi, N, Liitu ja Soome. Artikli
autori kohaselt on Helsingi ülikool
mures talle pärandatud lahtise oman­di
Soome 'toimetamise suhtes, kuna
see fossiilide osas võib põrkuda Mal­ta
võimude vastuseisule, raamatute
osas aga küllaltki kalliks võib kuju
neda. .. .' '. ^ •.,
Ei ole vist kahtlust, et E. M. Pässi
raamatute ja dokumentide kirjavahe­tuse
hulgas leidus palju, mis huvita­bad
eesti avalikkust palju enam kui
Soomet ja Helsingi ülikooli. Oma­moodi
üksikasja selle loo juures
moodustab asjaolu et M- E. Päss oli
oma varanduse varem testamenteeri-nud
Eesti Kirjanike Kooperatiivile
Luridis, kuid hiljem muutnud selle
Helsingi ülikooli kasuks. Tahaks loo­ta,
et Helsingi ülikooli raamatukogu
M. E. Pässi pärandist moodustaks
eriosakonna, mis nii ka eestlastele
kergemini kättesaadavaks kujuneks.
y . u . .
„MEIE ELU' 'talituses on
müügil kõik paguluses ilmu­nud
ilukirjandus ja suures va­likus
heliplaadid.
!m!IIIIIIIIIIIIKIIII!l^äHäi!!HI!lllllll!illl!J!!!lillliIIIII!3lll!«lll)
leie maal, kanadalane on
kanadalane, vaatamata sellele
missugune tema tagapõhi...
vaatamata sellele kas ta sündis
Kanadas Või tuli siia sisserändajana.
Kanadas austame igat inimest
üksikisikuna/Austame üksikisiku
tõugu, kultuur juuri, usku ning
vaimseid väärtusi.
Igale kanadalasele toob kasu osavõtt
teiste kanadalaste talentidest,
oskustest, ning kontributsioonist
Kanada elule. Sellepärast Kanada
ongi suurepärane maa!
Teie Kanada valitsus, oma püsiva •
mitmekultuurilisüse poliitika kaudu,
loob ning haldab mitmekesiseid
programme et kõiki kanadalasi
ergutada oma kultuur alal hoida ning
seda uhkusega teiste kanadalastega
jagada. : .',.• / ; ; v.
Üheks mitmekultuurilisüse ministri
ülesandeks on kindlaks teha et
kõikidel kanadalastel oleks võrdsed
võimalused ning võrdsed õigused,
vaatamata nende etnilisele kuuluvusele
või kultuurilisele tagapõhjale. Samuti
teeb teie mitmekultuurilisüse
minister kindlaks et mitme­kultuurilisüse
poliitika viiakse läbi ka
kõikides Kanada valitsuse üritustes
ja programmides. See teeb Kanadat
tõesti mitmekultuuriliseks.
Need jätkuvad Kanada valitsuse
mitmekultuurilised programmid on
kõikide kanadalaste mitmekesisuse ja
nende võrdsuse eestvõitlejaks. Kõik
känadalased on võrdsed. Pole võimalik
olla enamvähemalt kanadalane . ..
tänu meie mitmekultuurilisüse ,, ;
poliitikale.
Horiourable Noiman Cafik
Minister of State
Multic.ulturajism
L' honorableNorman Cafik
Ministre d'Etatv
Multicuituralisme
« 1 1 ^
!il!l!}|{l!llilll!llllllllllllllllllllllliiliillll!lllllllllll(lin
.. Kevade saabudes algavad taas pea­le
pikemad autoreišid ja paljud au­tojuhid,
kes talvekuudel sõidukit ka­sutasid
peamiselt kodu läheduses sis­seostule
minekuks, sõbrale külla sõit­miseks,
või siis hoidsid seda hoopis
tarvitamata garaazhis, satuvad nüüd
suurmaanteede kiiresse liiklusesse.
Pole siis ka imestada, et varakevaded
maanteedel äutoõrinetuste arv järs­ku
suureneb ja suve poole uuesti vä-heneb.
Möödunud aastal saavutatud hea­dest
tagajärgedest I julgüstatuna on
Kanada Julkeoleku
da Safetv Council
Nõukogu (C.ana-
— Ottawa) ka
käesoleval aastal aprilli kuu kuuju-tanud
liikluse edutamise kuuks ja in­tensiivse
kampaaniaga ' loodetakse
autoõnnetuste ja nendega kaasuvate
surmajuhtumite arvu vähendada.
Möödunud aastal sai Ontarios liiklus­õnnetuste
tarajärjel surma 1420 ja
vigastada 95.644 isikut ja küna ena­mus
nendest olid tingitud sõitja hoo­letusest
või sõiduki olukorrast, on
tänavuse kampaania juhtlauseks:
z,Prevention is the cure" — õnnetuste
vältimine. Autojuht on õnnetuste.väl­timise
selgitustöö tulipunktiks ja loo­detakse,
et järjekindla meeletuleta­misega,
autojuhid-omanikud pühen­davad
rohkem tähelpanu sõiduriista
korrashoiule ja oma sõiduoskuse
arendamisele. Enamuses suuremates
keskustes on nüüd võimalik võtta
osa kursustest, kus õpetatakse liik­lusõnnetusi
vältima ja nendest osa­võttu
soovitatakse ka neil, kes en­deid
peavad kogenud autojuhtideks.
Iseteenendamisegabensiinijaama­de
võrk laieneb pidevalt ja sellega
seoses on auto korraspidamise öšas
langenud autojuhile suurem yaslu­tus.
Kui vanasti bensiini-müüja haa­gi
täitmise ajal ka auto enamvähem
üle vaatas ja vajaduse korral lisas
kas siis õli, pidurõli, vett või õhku
kummidesse, peavad nüüd need, kes
järjekindlalt bensiini ostavad isetee­nendamisega
müügikohtadest, selle­ga
ise toime tulema. Naisautojuhid,
tehnilistes asjades kogenematud, in­valiidid,
vanemad autoomanikud
jne., kes sellesse kategooriasse lan­gevad,
peaksid nüüd tingimata autot
aegajalt laskma kontrollida kas siis
asjatundjal sõbral või automehaani
kui.:
* A A A A - A - .
1979. a. esimesed kolm kuud kuju­nesid
selle mandri 'autotööstustele
ennustuste kohaselt edukaks. Võrrel­des
1978. a. suurenesid läbimüügid
tunduvalt ja ostutuhinat ei vähenda
nüd jutud bensiinihindade tõusust
samuti mitte autohindade järjekin­del
üiesse nihkumine. Jutud bensiini
hinna tõusust soodustas küll väike
autode/ müüki tublisti ja nii 0 n näi­teks
Chrysler! värskelt turule tulnud
esiratta-veoga ,,pmni'' ja ,,Horizon i
müük ületanud kõik ennustused,
ning surunud senise peakonkurentsi
importeeritud „Honda" veelgi alla
poole.
19: aprillil laseb General Motors
tiirule 4 täiesti ümber kujundatud
n.n. X klassi kuuluvat kompakt au­tot;
Chevrolet Citation (senine Nõ­va),
Pontiac Phoenix, Oldsmobile
Omega ja Buick Skylark. Need kõik
on ehitatud esiratta-veoga jä risti^i-di
asetatud mootoriga, võimaldades
nii ehitada ruumikama sisemuse ja
pagaazhiruumi, vaatamata, et üld-pikkus
on20 tolli lühem. Kuna ka
raskus on ligi 800 naela kergem,, on.
uued mudelid eriti väledad kohalt
ära võtmisel ja. neid ori võimalik viia
seisult 100 km. tunnikiirusele |-12 se­kundiga,.
Uued mudelid on läbi tei­nud
6 miljoni miililise proovisõidu,
enamuses Põhja-Ontarios Temagami
külmakliima prooviradadel. Kanada
T?-s näidatakse neid esmakordselt
•1.5. ja 17. aprillil ,paralleerselt tuntud
Kanade revolutsionääri Louis Riel'i
elulugu käsitleva.filmiga. GM on ko­su
projekti läbiviimiseks kulutanud
üle 2.5 biljoni dollari ja on sellega
ühtlasi langetanud lõpliku otsuse esi-ratta-
ve > põhimõtte .kasuks. Idee ei
ole vabxiku inseneridel tundmatu,
kuna Oldsmobile Toronado on esirat-ta
veoga olnud edukalt müügil juba
1965. a. saadik, Cadillac Eldorado
1967, a. saadik ja selle aasta esiratta- j
veoga Buick Riviera on juba praegu,
ette läbi müüdud. Citation, Phoenix,
Omega ja Skylark tulevad müügile
kui varajased 1980. a. mudelid ja
neid plaanitsetakse sel müdeliaastal
ehitada umbes üks miljon.
Kõik automüügi-kohad pakuvad
1979. mudelite ostjatele pikendatud
garantiid, lisaks tavalisele vabriku
poolt kaasas käivale, mis- tava koha-
• selt on 12 kuud ehk 20.000 km. kumb
enne. juhtub. Pikendatud garantii ost­jale
garanteerib autovabrik oluliste
autoosade parandamise kuni kolme
aasta või 60.000 km. möödumiseni ja
see maksab olenevalt auto suurusele
5150—S300. Lisaks sellele tasub see
garantii kohale toomise' kulusid tea­tud
ulatuses (tavaliselt- kuhi |25) ja
asendava sõiduki üürimiskulüde kat­teks
teatava summa. Silmas tuleb pi­dada;
et iga parandustöö puhul peab
auto omanik maksma teatava sum.-
ma (-tavaliselt $25) ise ja ülejääva ta­sub
garantii. Nii näiteks kui auto
tuuakse parandusele mootori rikke
ja õhu j ahutuse rikke päras t, j a moo-
Kõikideks kindlustusteks
H.
tr Insurance"
1482 Bathurst St.
Toronto, M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-7816
ooooooo o 0 0 0 0 0 0 0 0 OOOOO 0 0 0 0 0
Iga uus JvlEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
tori parandus maksab S50Q.->- j a õhu-jahutajä
parandus S150.-. peab au­toomanik
maksma ise 2x$2'5.— s.ö,
$50— ..üldiselt on garantii pikenda­mise
idee saanud Kanada tarbijas­konnas
soodsa vastuvõtu osaliseks, ja
paljud uued autoomanikud ostavad
.selle meelerahu saamiseks. GM, Ford
ja Chrysleri garantiid on peagu sa­malaadsed
ja need on kasutatavad
nii Kanada kui USA esindajate töö­kodades,
Peaks: äpardus juhtuma pi­kemal
reisul olles, on paranduse kor­raldamine
lihtsam ega pruugi eri­summasid
välja pannav
,Aleie Elu"
Kolm
.Samale ai
sel, langeni!
sest oli ,me|
vaadeldud I
Allpool vaati
Timuskit ja'
EVALD
Eesti Maja
sil ja 1. apr
tüüp meie
tõttu, et õlil
kindlalt ma
harva avali)
teda erinäin
gasi. Esineb!
ega lase teh{
laami, mis
res isikupäl
musk on enl
üline. Hindi
kktsionäär,!
meistrite töi
Tõuke kiu
niusk saam
inan) ateljee
paljude meij
linud aastail
Selle menetll
monotüüpia]
Grünbergilt.|
emotsionaali
vastuvõtlik
sidele. Ühel
latas ta õlu
all olevasse
Kõigis neis e|
mekust.
Temaatikal
sõnaline „mi
ja varjundid
järved, mäe^
ja lilled, lühi
rttseb ja. lähe
rub oma pii
keskpäev, õl
nõuab eri lähl
loriiti. Seda
rida, maalis
pressioonis rl
Evald Timüsl
kuna ja agrc
sitluslaadis o|
(used külialtl
Iustatud väi
Meid on mõni
on tehtud edi
tud.
Eespool ma|
akvarellis,
ning lilledes
joont ja pintsl
pressiivsus ki
hoitud õlis ja
maastikkudesl
tulla ning näi]
akvarellis figf
„LilIe äris" v|
nikku ka seik
ENDEL Rl
pikki aastaid
Tal on oma fj
sed ja väärtusJ
noorte sõber,
treener. Kunsl
leidlikust ja
väljaarendatiK
davat. Tema nj
na ja reljeefse
on üldiselt tunl
Juba õige pai
ta maalima, leil
viisi — akvarj
Asi oli uudne j]
se kultuurikogi
.! jutavakunsti all
E. R-i taandumi
hatöödelt suun
nuga külineti
juurde. Järgnei
näitused, akvarj
Äsjalõppenud
tus, 31. märtsistl
riku kahes saali
rellide üleolekul
needki enamiku]
^ on oma külmeti
ja selles laadis
näitusküpseiks
dub neis loomini
da kunstnik omi
haselt juhtinud
tehniline menetll
võimalda. Ruber^
lise katsetamise
nüüd õnnesluniu
vahekorrana 1:4.1
mingi ükskõik ku]
e iole veel arvesti
sioonls. Selleta e!
tist ega looming
pilt on vaid visai
liselt reastatud
frondil (viimastell
mõningad kuusk|
hajutatult). Kuuse
ses koloriidis, läb|
tud, ei meenuta n
jale ega Hendrik
sed seisid kui suh|