1979-07-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Colleetion Developraent
395 Wellington stra m&$ •
Ottawa*, , Ont« •
" 0*% .
1
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Majas, 958 Broadview Ave., ToroöiöT
Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-p951
.Tellimiste ja kuulutuste vastüvoknB"
ne igal t'õop\, "kt' 9h.-5 p.L, esmasp\ ja
neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l k l .
Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.(|o,
6 k, $13.00, 3 k. |8,50. USÄ-sse: '1 k
$26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. ÜlemereV
maadesse: 1 a. §30.00, 6 k.|16.00\
3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas r
1 a. $14.50,: 6 k. $7;25. Kiri ja lennupostiga
USÄ-sse 1 . a. $16.50, 6 k.
§8,25. Lennupostilisa ülemeremaa-desse:
1 a. $23.50, 6 k. $11.75. •
Üksiknumber—.500.
Kuulutushinhad: 1 toll ühel veerul:
esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste
küljel $3.25.
„OUR LIFE" - „MEIE ELUU
— Estonian Weekly. Published by
Estonian Publišhing Co. Toronto
Ltd., Estonian House, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. Canada.
M4K 2R6 ' ® Tel. 466^)951
TE:ÄJALEHT; PAEÖtUS]
Second Class •rationNo.' 13S4,
Toimetajad: H, Rebane ja S.
Veidenbaum.
Toimetaja NewJ Yorgis B. Par-ming,
473 Luhmann Dr., New Mil-ford,
N.J., USA. Tel. (201) 262-0773
„MEIE ELU" väljaandjaks on
Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. AV Weileri algatusel 1950.
mm
Nr. 27 (1534) 1979 NELJAPÄEVAL 5. JUULIL - THURSDAY, JULY 5 XXX aastakäik
Laupäeval, 3fc. juunil tähistas Seedrioru kahekümneneljandat ,,Suviharja", mis õnnestus üle ootuste hästi.
Vaatamata halba kuulutavale ilmateatele oli pidustustel üle 1400 pääsme ostnud külastaja ja kui neile lisada
vähemalt 400 rahvatantsijat, lauljat, tegelast ja korraldajat, oli pealiste arv vähemalt
Kavas olii ette nähtud kl. 5 õ. pidulik
aktus ja Võidutule süütamine
Mälestussamba väljakul, kl. 9.30
..Jaanikule" — Seedrioru vabaõhuteatris,
kl. 11.30 tants — vabaõhu
tantsuvaljakui ja kl. 12 mälestussamba
esisel ,,Mõttelennul kodumaale".
Kava algas vähese hilinemisega
tegelaste rongkäigu saabumisega kahe
akordeohi marsihelide saatel.
gas vaimulikku talitust lauluga „Mu
süda olgu rõõmus nüüd...", hakkasid
langema esimesed vihmapiisad.
Peolised, kes polnud kaasa võtnud
vihmamantlit või vihmavarju, püüdsid
leida-varju puude all, kui paljud
Vahepeal oli peahoonepoolne tae-1 trotsisid ilma ja jäid oma istekohta-
Harry Pärkma tervitas kõiki külalisi
ja tegelasi, soovides- head peotuju.
Ingliskeelse avasõna ^ütles Katrin
Kopvillem, millele järnges „0'Canada"
ja „Mu isamaa, mu õnn ja.
rõõm".
valaotus muutunud ähvardavalt tumedaks
ja kuuldus isegi kauget
kõuemürinat. Kui õpetaja A. Taul al-
***** j&
dele. Õpetajat püüdis varjata vihma
eest H. Pärkma oma vihmavarjuga.
Vaimulik talitus lõppes lühikese
palvusega.
Teemal ..Mälestussammas 20 aastat"
kõneles Valter Tera. Ta tuletas
meelde neid, kes algatasid julge
mõtte mälestussamba ehitamiseks,
mis V. Hubeli kavandi järgi ehitati
ja 4. juulil 1959. a. avati. Pisut võõrastavana
tundus paljudele kõneleja
poolt vana kirja ettelugemine, mis
esile.tõi kunagisi •lahkhelisid.
Manalasse varisenud Sihtasutus
Seedrioru juhatuse liikmeid mälestati
leinaseisakuga ja mälestussani-ba
jalale asetasid lapsed lillekimbu.
Eesti vabaduse eest langenute mälestamisel
deklameeris Vivian Haljaste
„Mälestus ja tõotus" ja Toront
o Eesti Meeskoor Harry Toi juha-
,,§uvihari 1979" vaimuliku talituse pidas õpetaja A. Taul. Teda püüdis kaitsta vihma eest JHL Pärkma vihmavarjuga.
Paremal — T. E. Meeskoori esimees H. Paara andis üle Sihtasutus Seedrioru juhatuse esimehele Ferdinand
Kogerlle, vastava üriku ja teatas, et %; E. Meeskoor oma peakoosolekul valis Sihtasutus Seedrioru Suvekodu
oma sõprusliikmeks. Foto — Q.' Haamer
otiverenfs algas
Juba kolmandat korda viimase
kümne aasta jooksul on Toronto kohaks
suursündmusele meie kiriklikus
elus, eesti baptistide ülemaailmsele
juubelikonverentsile. Seekordse
'/1 > v,/ 1 * V os
T. E. Meeskoori-kahe.generatsiooni esindajad, M. Valge ja'H.. .Paara,-.-kaji*
navad rongkäigus pärga, et asetada mälestussamba jalale Eesti vabaduse
eest võitlemisel langenute mälestamisel. Järgnevad jaanikule" lavastajad
Härnald Toomsalu ja Toomas Metsala; nendele järgnevad rahvatantsu
rühmad: «Tuulik" — Albäni E.E.E., ,,Vanaranma""—Baltimore E.R.R. jne.
Foto — O. Haamer
konverentsiga, mis kestab 30. juunist
tusel laulis A. Topmani „Requiem".tkuni 8. juulini, tähistatakse kolme
Mälestussamba jalale asetasid lilled .tähtpäeva — Läänemaa ärkamise
sihtasutus Seedrioru 'esm&jätf'©^
ligi 1000
Lääneranniku
Eesti
Kink ja R. Valdov ning Hamiltoni E,
Võitlejate Ühingu, Eesti Rahvatantsijate
ja T, E. Meeskoori esindajate
poolt asetati pärjad.
Seedrioru ilusal looduslikul laval,1 Öeldakse, et julgus on pool võitu ja
võisime näha eesti rahvarõivaste üle- julgusega alati rahvatantsu põimi-tamatut
ilu ja sobivust suvise loodu- kut. Taevataat oli lõpetanud vihma
sega. Võisime -niiihä esivanemate ilu< kui tantsi j ad lauluga murule saabu-meelt,
mis põlves^: põlve pärandatud sid. Ainult pikk rohi mäeküljel oli
ja aus hoitud pidupäevadeks. Haljal märg kelledele pinke ja toole ei jat-aasal
suurte roheliste puude taga- kunud.
põhjal laulis, tantsis 200 eesti noort, Tantsude valik oli sobiv jaaniõhtü-tantsis
sööjaks kõikide, südamed le rohelisel murul. Meeldivalt kanti
,JaamkuT. .ette;, vöötants, katrell, Siiri polka,
" Vändra polka,; seltskondlike tantsu-
Vaatamata. pilves ilmale oli juba. de, põimik ja õhtu kõrgpunktiks küreede
õhtuks Seedriorule kogunenud Munes traditsiooniline „Tuljak" mida
suur rahvatantsijate ja nende sõpra- suur pealtvaatajate hulk soovis kor
de pere. Noored olid kaasa toonud rata, kuid kahjuks, need 'hüüded ja
telgid. Väikeste lõkete juures, vaata- soovid ei kõlanud tantsijateni. ..Jaamata
piserdavule vihmale, veedetiöö itikute" laulude valik oli väga sobiv
lauldes ja mängides. Valmistati ette jaanitulele. Muusikaline saade kand
Põhja-Ameerika rahvatantsu päe- lel, flöödil ja akordeonil oli hea vaa-vaks.
Ilmastiku olude tõttu jäid ära tarnata helisüsteemi viperustele. Se
reedeõhtused proovid. dagi Seedrioru üritust, Põhja-Amee
Laupäeva hommikuks olid kohal rika Rahvatantsijate päeva, võib õn-rahvatantsurühmad:
Albani E.R.R. nestunuks lugeda ning Toomas Met
„Tuulik", Baltimore; E.R.R. „Vana- sala oli lilled ja maali auga ära tee
ranna"/ Bostoni Eesti Seltsi Rahva- ninud.
tantsijad, Columbus (Ohio) E.R.R. Kui vihm segas aktust; siis „Jaani
...Tarvastu", Connecticuti Eesti Rah- ku" trükitud kavade ja teadustaja
vatansijad, Lakewoodi Eesti Rahva- puudumine varjutas seda • ilusa
tantsijad, Hamiltoni ,,Kandali", To- suurüritust,
ronto E.R.R. „Kungla": suur pere. /•
Rahvakunsti põimik; jaanikule" Iga-aastaste Seedrioru pidustuste
oli koostatud Toomas Metsala ja juurde kuulub eeskujulikult korral-
Härnald Toomsalu poolt. Kandlel datud toitlustamine. Peahoone, oli
saatis HannoBohl, flöödil Leelo restoraniks muudetud ja külalisi
Valdsaar, akordeonil Vally ja Vii- käis palju. Köök algas ettevalmistus-lem
Rahe Columbusest ja Johannes j tega reedel, töötas pika. päeva lau-
Aupeakonsul: Iv Heinsoo,, süüdates
Võidutule,. . ' :,
ütles, et näidaku' ka see Võidutuli
Eesti rahva vankumatut võitlusindu
ja kustumata püüdlust vabaduse järele.
Kavas' ettenähtud H. Oja aktusekõne
jäeti õhtuse kava raamidesse.
Toronto Eesti Meeskoor, olles seisnud
laululaval vihmale vaatamata,
otsustas ilma veelgi trotsida ja jätkata
eeskava, lauldes K. Türnpu —
,Mu armas isamaa", R. Toi ~ „Kui
tume", T. Vettiku — „See oli siis",
J. Simmi — „Mulgimaale" ja' H.
Känd'i — ,,Kau^el". Ettekanne võeti
vastu kuula j a te pool t kauakes tva aplausiga,
koorijuhile, Harry Toile annetati
lilli. Lisapalana esitas koor M.
Härma — „Meeste laul".
Pärast aktuse lõppsõna Ferdinand
Kogerilt, välguti laiali, et kuivatada
läbimärgi riideid, kinnitada keha,
kohata sõpru ja tuttavaid, et hiljem
jälle koguneda vabaõhuteatrisse
.Jaanikule" ja kuulata aktusekõnet.
Aktusekõnes H. Oja tähendas; et
on raske jääda võõra kultuuri kes
kel truuks oma: kultuurile. Veel raskem
on aga see meie kodumaal; sel
lepärašt ei tuleks allahinnata meie
kodumaa noorte püüdeid omakul
tuuri viljelemisel. Pideks ja sidet
meks võõrsil võitlevate ja kodumaa
noorte vahel on meie eesti keel.
ronto koguduse 30-ndat aastapäeva.
Konverentsi motoks on seekord
,Aüstus koguduses" (Ef. 3:21) ning
koguduse pastor ja helil aoja Kaljo
Raid oli taas loonud ilusa ja ülenda*
va konverentsi hümni Ella Pumberi
sõnadele, mis tuli esiettekandele esimese
pühapäeva hommikusel jumalateenistusel.
Nagu kaks eelmist konverentsi
1969. ja 1974* aastatel tõi ka seekordne
kohale osavõtjaid kõikidest maailma
nurkadest, nii lähedalt kui ka
üsna kaugelt. Neid saabus juba paar
päeva enne konverentsi ja viimased
jõudsid siia selle nädala keskel. Suurimad
grupid külalistest andsid Van*
couver (44) ja USA paljudest kohtadest.
Üksikute usukaaslastega olid
esindatud Eesti, Rootsi, Inglismaa,
Hispaania, Austraalia ja Argentiina.
Väliskülaliste arvu võis hinnata um
bes sajale. Kõige vanemaks nende
hulgas oli 87-aastane Helene Vanaselja,
eesti baptismi suurmehe Karl
Kaupsi õde. H. Vanaselja on üks
neist, kes asutas New Yorgi, kui esimesevalis-
eestt baptisti koguduse,
' LÖS ANGELES .:(,,Meie Elu"
kaastööliselt) — Pühapäeval, 1.
juulil avati siin pidulikult XIV
Lääneranniku Eesti Päevad mis
sisutiheda kavaga kestavad nädala
lõpuni. Osavõtjaid üritustest
arvestatakse 800^-1000, neist paljud
tulnud kaugemalt. Kanadast
oli pidustuste alguseks saabunud
18 külalist. Korraldajate arvates
osavõtjate arvu vähendas teatud
määral bensiinikriis. Ilm oli päikesepaisteline,
kuid jahe.
Pidulik avamine toimus umbes
pooletuhande külalise osavõtul.
Kõnelesid ÜSA Kongressi liige ja
eestlaste sõber Robert K. Dorman
ja Eesti Rahvuskomitee esimees
J. Simonson. Juba varem heisati
Lps Angeleše raekoja ees sini-must-
valge ja linnapea ning linnad
nõukogu avaldasid omad resolutsioonid.
Ilmar Külveti näidendi
,..,Suletud aken" kaks etendust
olid püblikurohked. Avati ka
kunstinäitus ja toimusid esimesed
sportlikud üritused.
Alfred J . Änderšop
^. S
Laupäeval, 30. juunil suri Ühend?
riikides Fort Lee's, NJ., pikaajalise
haiguse tagajärjel endine kauaaegne
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
esimees Alfred J. Anderson. A. J, An-derson
haigestus möödunud aasta
hilissügisel ja esialgsele haigestumisele
lisandusid mitmed komplikatsioonid,
mis viisid ta korduvalt haiglasse.
Möödunud nädalal toodi ta
haiglast koju, kus ta suri südame
nõrkusest. ;
A. J. Anderson pii sündinud 22. novembril
1901 VanaJSüislepas Viljandimaal.
Ta oli kauaaegselt Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu esimeheks;
kuuludes ü. E. Kesknõukogusse
Rootsi Eestlaste Esinduse esindaja?
na. Ka oli ta, kauaaegne ÜSA Eesti
Abistamiskomitee eksekutiivsekre-tär
ja Eesti, Rahvuskomitee ühendriikides
esinduskogu liige. A. J. Än-dersoni
matusetalitus on laupäeval,
7. juulil New Yorgi Eesti Pauluse koguduse
kirikus, kus jnatusetalituše
peab praost A. Hinno.
„Mõttelennul kodumaale" põimiku
esitas mälestussamba, juures Ivar
Rammo, millele järgnes „Su üle Jumal
valvaku...".
Tantsuhimulisi ootas ; vabaõhu
tantsuväl|akul Georg Iltali orkester
ja varsti kippus tantsupõrand jääma
kitsaks/Väsimata keerutati tantsu
tublisti üle kesköö tundide.
mis eeloleval sügisel tähistab oma
60. sünnipäeva.
.Konverents jätkus sel nädalal tiheda
kavaga, mida täitsid loengud, palvused,
mitmesuguse ilmega jumalateenistused
ning väljasõidud.
.Lõpupunkti paneb pühapäeval, 8.
juulil kell 5 p.l. toimuv kontsert-ju-malateenistus
ja sellele järgnev TaK-kumis-
koosviibimine.
E. R.
Ätendaat kindral
A. Hcsigile ebaõnnestus
Oma kohalt lahkuva NATO sõjajõudude
ülem j uha ta j ale, USA armee
kindral Aleksander Haigi auto all
lõhkes tugev mäamiin. Auto sai vi-gas
taela, kuid kindral pääses vigastusteta.
Vigastada said kolm kindrali
julgeolekumeest, kes sõitsid teises
autos kindrali auto taga. See toimus
Belgias Brüsseli lühidal, kui kindral
oli teel .NATO peakorteri.
••.|što--fy:v-.;.-^
0 9
Ester Hamiltonist. Suurepäraselt
sobis Jaanikule „Jaaniku" ansambeli
esinemine- lauludega tantsude vahel
. või saatel. Ansamblis laulsid ilo Katrin
Maimets, Kaarin Maimets, Silvia
Siitam j a Leena Tiisman.
jaanikule" teemaks oli Jaanipäe-
•: va Pühitsemine kodumaal.-
Tuli süüdati perekonna ringis, hiljem
siirduti suurele Jaanipeole, mis
kujunes nooruse suurpeoks suve
ajal. Esimeses osas tantsis Toronto
1. ja 3. rühm, teises osas 2. rühm.
Suurel peol tantsis 11 rühma 200
tantsijaga. Tantsiti 21 tantsu, mis
tundus uskumata saavutusena vihmase
ilma' tõttu'ettevalmistuste ajal.
päeval (18 tundi) ja pühapäeval. Alles
esmaspäeval suleti köögi uksed
ja perenaised abilistega võisid koju
minna puhkama.: 1800 pidulise toitlustamine
ei ole väike töö vabatahtlikus
korras. Selle nähtamatu tööliste
hulga moodustasid Maks Pertensi
ja Kalju Varangu juhtimisel M. Mäl-berg,
O. Saar, O. Paluyeer, E. Tutsu,
P. Aarlaht, M. Schäer, E. Kimsto, E.
Kalm, V. Jõgi, L Jõgi, HJ. Sepp, S.
Voorand, S. Pertens, L. Varangu, S.
Varangu, P. L. Varangu, E. PeVtens,
Armilda ja Aida Tanimer. Meestest
olid abiks: Ä. Bohl, E. Tutsu, Ä. Kai
lip ja hr. Mälberg. ;
•ema:
toimub Toronto Eesti Majas
kolmapäeval, 11. juulil 1979. a. kell 7:30 õ.
Kavas:. MAJUTUSKÜSIMUSED, RINGREISID, ÜHISLENNUD •
TERETULEMAST KÕIGILE, kes, kavatsevad osa võtta ESTO '80
pidustustest ja noorte'maailmalaagrist. .
- Põhjakotka '80
. Lennütoimkond
Bostoni E.S. rahvatantsijad. Ees Hpuga Kaari Valge, Ann Hinnov ja Paavo
Sepki :grupi nimesildiga» Foto — O. Haamer
TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS, 883 Broadview Ave.
pühapäeval, 8. juulil kell 17.00
KOLMANDA JUUBELIKONVERENTS
lOPÜKONTSERT
Osalevad: ühiskoör ja noortekoor dr J. TALLI, M. DUESBEMGI,
^ ' '• ' Solistid H. KIRVES, A. KAUPS • ja' K. .RAID.;
Kõne: E. TOOMPUU
t
I
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, July 5, 1979 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1979-07-05 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E790705 |
Description
| Title | 1979-07-05-01 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | Colleetion Developraent 395 Wellington stra m&$ • Ottawa*, , Ont« • " 0*% . 1 „Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview Ave., ToroöiöT Ont. M4K 2R6, Canada ® Tel. 466-p951 .Tellimiste ja kuulutuste vastüvoknB" ne igal t'õop\, "kt' 9h.-5 p.L, esmasp\ ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l k l . Tellimishinnad: Kanadas: 1 a. $24.(|o, 6 k, $13.00, 3 k. |8,50. USÄ-sse: '1 k $26.00, 6 k. 14.00, 3 k. 9.00. ÜlemereV maadesse: 1 a. §30.00, 6 k.|16.00\ 3. k. $10.00. Kiripostilisa Kanadas r 1 a. $14.50,: 6 k. $7;25. Kiri ja lennupostiga USÄ-sse 1 . a. $16.50, 6 k. §8,25. Lennupostilisa ülemeremaa-desse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75. • Üksiknumber—.500. Kuulutushinhad: 1 toll ühel veerul: esiküljel $3.75, tekstis $3.50, kuulutuste küljel $3.25. „OUR LIFE" - „MEIE ELUU — Estonian Weekly. Published by Estonian Publišhing Co. Toronto Ltd., Estonian House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada. M4K 2R6 ' ® Tel. 466^)951 TE:ÄJALEHT; PAEÖtUS] Second Class •rationNo.' 13S4, Toimetajad: H, Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja NewJ Yorgis B. Par-ming, 473 Luhmann Dr., New Mil-ford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773 „MEIE ELU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. AV Weileri algatusel 1950. mm Nr. 27 (1534) 1979 NELJAPÄEVAL 5. JUULIL - THURSDAY, JULY 5 XXX aastakäik Laupäeval, 3fc. juunil tähistas Seedrioru kahekümneneljandat ,,Suviharja", mis õnnestus üle ootuste hästi. Vaatamata halba kuulutavale ilmateatele oli pidustustel üle 1400 pääsme ostnud külastaja ja kui neile lisada vähemalt 400 rahvatantsijat, lauljat, tegelast ja korraldajat, oli pealiste arv vähemalt Kavas olii ette nähtud kl. 5 õ. pidulik aktus ja Võidutule süütamine Mälestussamba väljakul, kl. 9.30 ..Jaanikule" — Seedrioru vabaõhuteatris, kl. 11.30 tants — vabaõhu tantsuvaljakui ja kl. 12 mälestussamba esisel ,,Mõttelennul kodumaale". Kava algas vähese hilinemisega tegelaste rongkäigu saabumisega kahe akordeohi marsihelide saatel. gas vaimulikku talitust lauluga „Mu süda olgu rõõmus nüüd...", hakkasid langema esimesed vihmapiisad. Peolised, kes polnud kaasa võtnud vihmamantlit või vihmavarju, püüdsid leida-varju puude all, kui paljud Vahepeal oli peahoonepoolne tae-1 trotsisid ilma ja jäid oma istekohta- Harry Pärkma tervitas kõiki külalisi ja tegelasi, soovides- head peotuju. Ingliskeelse avasõna ^ütles Katrin Kopvillem, millele järnges „0'Canada" ja „Mu isamaa, mu õnn ja. rõõm". valaotus muutunud ähvardavalt tumedaks ja kuuldus isegi kauget kõuemürinat. Kui õpetaja A. Taul al- ***** j& dele. Õpetajat püüdis varjata vihma eest H. Pärkma oma vihmavarjuga. Vaimulik talitus lõppes lühikese palvusega. Teemal ..Mälestussammas 20 aastat" kõneles Valter Tera. Ta tuletas meelde neid, kes algatasid julge mõtte mälestussamba ehitamiseks, mis V. Hubeli kavandi järgi ehitati ja 4. juulil 1959. a. avati. Pisut võõrastavana tundus paljudele kõneleja poolt vana kirja ettelugemine, mis esile.tõi kunagisi •lahkhelisid. Manalasse varisenud Sihtasutus Seedrioru juhatuse liikmeid mälestati leinaseisakuga ja mälestussani-ba jalale asetasid lapsed lillekimbu. Eesti vabaduse eest langenute mälestamisel deklameeris Vivian Haljaste „Mälestus ja tõotus" ja Toront o Eesti Meeskoor Harry Toi juha- ,,§uvihari 1979" vaimuliku talituse pidas õpetaja A. Taul. Teda püüdis kaitsta vihma eest JHL Pärkma vihmavarjuga. Paremal — T. E. Meeskoori esimees H. Paara andis üle Sihtasutus Seedrioru juhatuse esimehele Ferdinand Kogerlle, vastava üriku ja teatas, et %; E. Meeskoor oma peakoosolekul valis Sihtasutus Seedrioru Suvekodu oma sõprusliikmeks. Foto — Q.' Haamer otiverenfs algas Juba kolmandat korda viimase kümne aasta jooksul on Toronto kohaks suursündmusele meie kiriklikus elus, eesti baptistide ülemaailmsele juubelikonverentsile. Seekordse '/1 > v,/ 1 * V os T. E. Meeskoori-kahe.generatsiooni esindajad, M. Valge ja'H.. .Paara,-.-kaji* navad rongkäigus pärga, et asetada mälestussamba jalale Eesti vabaduse eest võitlemisel langenute mälestamisel. Järgnevad jaanikule" lavastajad Härnald Toomsalu ja Toomas Metsala; nendele järgnevad rahvatantsu rühmad: «Tuulik" — Albäni E.E.E., ,,Vanaranma""—Baltimore E.R.R. jne. Foto — O. Haamer konverentsiga, mis kestab 30. juunist tusel laulis A. Topmani „Requiem".tkuni 8. juulini, tähistatakse kolme Mälestussamba jalale asetasid lilled .tähtpäeva — Läänemaa ärkamise sihtasutus Seedrioru 'esm&jätf'©^ ligi 1000 Lääneranniku Eesti Kink ja R. Valdov ning Hamiltoni E, Võitlejate Ühingu, Eesti Rahvatantsijate ja T, E. Meeskoori esindajate poolt asetati pärjad. Seedrioru ilusal looduslikul laval,1 Öeldakse, et julgus on pool võitu ja võisime näha eesti rahvarõivaste üle- julgusega alati rahvatantsu põimi-tamatut ilu ja sobivust suvise loodu- kut. Taevataat oli lõpetanud vihma sega. Võisime -niiihä esivanemate ilu< kui tantsi j ad lauluga murule saabu-meelt, mis põlves^: põlve pärandatud sid. Ainult pikk rohi mäeküljel oli ja aus hoitud pidupäevadeks. Haljal märg kelledele pinke ja toole ei jat-aasal suurte roheliste puude taga- kunud. põhjal laulis, tantsis 200 eesti noort, Tantsude valik oli sobiv jaaniõhtü-tantsis sööjaks kõikide, südamed le rohelisel murul. Meeldivalt kanti ,JaamkuT. .ette;, vöötants, katrell, Siiri polka, " Vändra polka,; seltskondlike tantsu- Vaatamata. pilves ilmale oli juba. de, põimik ja õhtu kõrgpunktiks küreede õhtuks Seedriorule kogunenud Munes traditsiooniline „Tuljak" mida suur rahvatantsijate ja nende sõpra- suur pealtvaatajate hulk soovis kor de pere. Noored olid kaasa toonud rata, kuid kahjuks, need 'hüüded ja telgid. Väikeste lõkete juures, vaata- soovid ei kõlanud tantsijateni. ..Jaamata piserdavule vihmale, veedetiöö itikute" laulude valik oli väga sobiv lauldes ja mängides. Valmistati ette jaanitulele. Muusikaline saade kand Põhja-Ameerika rahvatantsu päe- lel, flöödil ja akordeonil oli hea vaa-vaks. Ilmastiku olude tõttu jäid ära tarnata helisüsteemi viperustele. Se reedeõhtused proovid. dagi Seedrioru üritust, Põhja-Amee Laupäeva hommikuks olid kohal rika Rahvatantsijate päeva, võib õn-rahvatantsurühmad: Albani E.R.R. nestunuks lugeda ning Toomas Met „Tuulik", Baltimore; E.R.R. „Vana- sala oli lilled ja maali auga ära tee ranna"/ Bostoni Eesti Seltsi Rahva- ninud. tantsijad, Columbus (Ohio) E.R.R. Kui vihm segas aktust; siis „Jaani ...Tarvastu", Connecticuti Eesti Rah- ku" trükitud kavade ja teadustaja vatansijad, Lakewoodi Eesti Rahva- puudumine varjutas seda • ilusa tantsijad, Hamiltoni ,,Kandali", To- suurüritust, ronto E.R.R. „Kungla": suur pere. /• Rahvakunsti põimik; jaanikule" Iga-aastaste Seedrioru pidustuste oli koostatud Toomas Metsala ja juurde kuulub eeskujulikult korral- Härnald Toomsalu poolt. Kandlel datud toitlustamine. Peahoone, oli saatis HannoBohl, flöödil Leelo restoraniks muudetud ja külalisi Valdsaar, akordeonil Vally ja Vii- käis palju. Köök algas ettevalmistus-lem Rahe Columbusest ja Johannes j tega reedel, töötas pika. päeva lau- Aupeakonsul: Iv Heinsoo,, süüdates Võidutule,. . ' :, ütles, et näidaku' ka see Võidutuli Eesti rahva vankumatut võitlusindu ja kustumata püüdlust vabaduse järele. Kavas' ettenähtud H. Oja aktusekõne jäeti õhtuse kava raamidesse. Toronto Eesti Meeskoor, olles seisnud laululaval vihmale vaatamata, otsustas ilma veelgi trotsida ja jätkata eeskava, lauldes K. Türnpu — ,Mu armas isamaa", R. Toi ~ „Kui tume", T. Vettiku — „See oli siis", J. Simmi — „Mulgimaale" ja' H. Känd'i — ,,Kau^el". Ettekanne võeti vastu kuula j a te pool t kauakes tva aplausiga, koorijuhile, Harry Toile annetati lilli. Lisapalana esitas koor M. Härma — „Meeste laul". Pärast aktuse lõppsõna Ferdinand Kogerilt, välguti laiali, et kuivatada läbimärgi riideid, kinnitada keha, kohata sõpru ja tuttavaid, et hiljem jälle koguneda vabaõhuteatrisse .Jaanikule" ja kuulata aktusekõnet. Aktusekõnes H. Oja tähendas; et on raske jääda võõra kultuuri kes kel truuks oma: kultuurile. Veel raskem on aga see meie kodumaal; sel lepärašt ei tuleks allahinnata meie kodumaa noorte püüdeid omakul tuuri viljelemisel. Pideks ja sidet meks võõrsil võitlevate ja kodumaa noorte vahel on meie eesti keel. ronto koguduse 30-ndat aastapäeva. Konverentsi motoks on seekord ,Aüstus koguduses" (Ef. 3:21) ning koguduse pastor ja helil aoja Kaljo Raid oli taas loonud ilusa ja ülenda* va konverentsi hümni Ella Pumberi sõnadele, mis tuli esiettekandele esimese pühapäeva hommikusel jumalateenistusel. Nagu kaks eelmist konverentsi 1969. ja 1974* aastatel tõi ka seekordne kohale osavõtjaid kõikidest maailma nurkadest, nii lähedalt kui ka üsna kaugelt. Neid saabus juba paar päeva enne konverentsi ja viimased jõudsid siia selle nädala keskel. Suurimad grupid külalistest andsid Van* couver (44) ja USA paljudest kohtadest. Üksikute usukaaslastega olid esindatud Eesti, Rootsi, Inglismaa, Hispaania, Austraalia ja Argentiina. Väliskülaliste arvu võis hinnata um bes sajale. Kõige vanemaks nende hulgas oli 87-aastane Helene Vanaselja, eesti baptismi suurmehe Karl Kaupsi õde. H. Vanaselja on üks neist, kes asutas New Yorgi, kui esimesevalis- eestt baptisti koguduse, ' LÖS ANGELES .:(,,Meie Elu" kaastööliselt) — Pühapäeval, 1. juulil avati siin pidulikult XIV Lääneranniku Eesti Päevad mis sisutiheda kavaga kestavad nädala lõpuni. Osavõtjaid üritustest arvestatakse 800^-1000, neist paljud tulnud kaugemalt. Kanadast oli pidustuste alguseks saabunud 18 külalist. Korraldajate arvates osavõtjate arvu vähendas teatud määral bensiinikriis. Ilm oli päikesepaisteline, kuid jahe. Pidulik avamine toimus umbes pooletuhande külalise osavõtul. Kõnelesid ÜSA Kongressi liige ja eestlaste sõber Robert K. Dorman ja Eesti Rahvuskomitee esimees J. Simonson. Juba varem heisati Lps Angeleše raekoja ees sini-must- valge ja linnapea ning linnad nõukogu avaldasid omad resolutsioonid. Ilmar Külveti näidendi ,..,Suletud aken" kaks etendust olid püblikurohked. Avati ka kunstinäitus ja toimusid esimesed sportlikud üritused. Alfred J . Änderšop ^. S Laupäeval, 30. juunil suri Ühend? riikides Fort Lee's, NJ., pikaajalise haiguse tagajärjel endine kauaaegne Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Alfred J. Anderson. A. J, An-derson haigestus möödunud aasta hilissügisel ja esialgsele haigestumisele lisandusid mitmed komplikatsioonid, mis viisid ta korduvalt haiglasse. Möödunud nädalal toodi ta haiglast koju, kus ta suri südame nõrkusest. ; A. J. Anderson pii sündinud 22. novembril 1901 VanaJSüislepas Viljandimaal. Ta oli kauaaegselt Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimeheks; kuuludes ü. E. Kesknõukogusse Rootsi Eestlaste Esinduse esindaja? na. Ka oli ta, kauaaegne ÜSA Eesti Abistamiskomitee eksekutiivsekre-tär ja Eesti, Rahvuskomitee ühendriikides esinduskogu liige. A. J. Än-dersoni matusetalitus on laupäeval, 7. juulil New Yorgi Eesti Pauluse koguduse kirikus, kus jnatusetalituše peab praost A. Hinno. „Mõttelennul kodumaale" põimiku esitas mälestussamba, juures Ivar Rammo, millele järgnes „Su üle Jumal valvaku...". Tantsuhimulisi ootas ; vabaõhu tantsuväl|akul Georg Iltali orkester ja varsti kippus tantsupõrand jääma kitsaks/Väsimata keerutati tantsu tublisti üle kesköö tundide. mis eeloleval sügisel tähistab oma 60. sünnipäeva. .Konverents jätkus sel nädalal tiheda kavaga, mida täitsid loengud, palvused, mitmesuguse ilmega jumalateenistused ning väljasõidud. .Lõpupunkti paneb pühapäeval, 8. juulil kell 5 p.l. toimuv kontsert-ju-malateenistus ja sellele järgnev TaK-kumis- koosviibimine. E. R. Ätendaat kindral A. Hcsigile ebaõnnestus Oma kohalt lahkuva NATO sõjajõudude ülem j uha ta j ale, USA armee kindral Aleksander Haigi auto all lõhkes tugev mäamiin. Auto sai vi-gas taela, kuid kindral pääses vigastusteta. Vigastada said kolm kindrali julgeolekumeest, kes sõitsid teises autos kindrali auto taga. See toimus Belgias Brüsseli lühidal, kui kindral oli teel .NATO peakorteri. ••.|što--fy:v-.;.-^ 0 9 Ester Hamiltonist. Suurepäraselt sobis Jaanikule „Jaaniku" ansambeli esinemine- lauludega tantsude vahel . või saatel. Ansamblis laulsid ilo Katrin Maimets, Kaarin Maimets, Silvia Siitam j a Leena Tiisman. jaanikule" teemaks oli Jaanipäe- •: va Pühitsemine kodumaal.- Tuli süüdati perekonna ringis, hiljem siirduti suurele Jaanipeole, mis kujunes nooruse suurpeoks suve ajal. Esimeses osas tantsis Toronto 1. ja 3. rühm, teises osas 2. rühm. Suurel peol tantsis 11 rühma 200 tantsijaga. Tantsiti 21 tantsu, mis tundus uskumata saavutusena vihmase ilma' tõttu'ettevalmistuste ajal. päeval (18 tundi) ja pühapäeval. Alles esmaspäeval suleti köögi uksed ja perenaised abilistega võisid koju minna puhkama.: 1800 pidulise toitlustamine ei ole väike töö vabatahtlikus korras. Selle nähtamatu tööliste hulga moodustasid Maks Pertensi ja Kalju Varangu juhtimisel M. Mäl-berg, O. Saar, O. Paluyeer, E. Tutsu, P. Aarlaht, M. Schäer, E. Kimsto, E. Kalm, V. Jõgi, L Jõgi, HJ. Sepp, S. Voorand, S. Pertens, L. Varangu, S. Varangu, P. L. Varangu, E. PeVtens, Armilda ja Aida Tanimer. Meestest olid abiks: Ä. Bohl, E. Tutsu, Ä. Kai lip ja hr. Mälberg. ; •ema: toimub Toronto Eesti Majas kolmapäeval, 11. juulil 1979. a. kell 7:30 õ. Kavas:. MAJUTUSKÜSIMUSED, RINGREISID, ÜHISLENNUD • TERETULEMAST KÕIGILE, kes, kavatsevad osa võtta ESTO '80 pidustustest ja noorte'maailmalaagrist. . - Põhjakotka '80 . Lennütoimkond Bostoni E.S. rahvatantsijad. Ees Hpuga Kaari Valge, Ann Hinnov ja Paavo Sepki :grupi nimesildiga» Foto — O. Haamer TORONTO EESTI BAPTISTI KOGUDUS, 883 Broadview Ave. pühapäeval, 8. juulil kell 17.00 KOLMANDA JUUBELIKONVERENTS lOPÜKONTSERT Osalevad: ühiskoör ja noortekoor dr J. TALLI, M. DUESBEMGI, ^ ' '• ' Solistid H. KIRVES, A. KAUPS • ja' K. .RAID.; Kõne: E. TOOMPUU t I |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-05-01
