Meie Elu = Our life, November 23, 1978

              „Meie Elu" nr. 47 (1502) 1978 NELJAPÄEVAL, 23. NOVEMBRIL THURSBÄY, NOVEMBER'23
ibcax
|!!llll!!linillllllll!lllll||||ll||||||!llllll|||llll||HIIIII!llll!illllllltlllllllHin
Admiral Johan Pitka saatuse kohta pärast meelehei tlikku katset organiseerida vastupanu 1944, a; sügisel, on |
pinud vastukäivaid teateid. Mõni aeg tagasi tõime ära o kupeeritud Eestist saadud liM |
siooni, mille järgi Vabadussõja sangas, sattudes lootuse tusse olukorda, tõenäolikult lõpetas ise oma elu mürgiga- |
Nüüd on „Meie1 Elu" saanud kasutamiseks ülestähendused išikii seletusest, kes teo^ põrmu leidis #i |
mattis. Toome selle mõningate lühendustega ja jättes v älja nimed.
SOBIVAID JÕULUKINK!
Alljärgneva loö jutustas mulle ........
1957. a. suvel mind külastades.
See oli 1944. a. septembri kuu lõpu­päevil;
kui ühej hilisdhtul admiral
Johan Pitka: ilmus .:... . k u i endise
Omakaitse kompani. pealiku juurde.
Seal seletas, kuidas;4ema Tallinnas
Eesti riikliku iseseisvuse taastamise
toetuseks kapten Paul Laamanni abi­ga
moodustanud partisanide salga ja
selle salga abil löönud Tallinnas la­hinguid
Saksa hävitüsüksustega, kes'
enne Tallinnast .taganemist, püüdnud
õhkimise ja süütamise teel hävitada
suuremaid.asutuste.hooneid.: Tallin­nast
tõmmanud tema oma partisanid
•Rapla ümbrusse, kavatsusega siit­poolt
Tallinnale lähenevate Vene vä­gede
edasiliikumist aeglustada ja se­daviisi
võimaldada peaministril prof..
J. Uluotsal tegevusse rakendada sea­duslik
.Vabariigi valitsus, enne Vene
vägede Tallinna jõudmist ütles
mitte mäletavat, mis feka seletas
oma tegevusest Rapla 'ümbruses.
Küll mäletas tema. Pitka seletust,, et
. segases olukorras -olevat partisanid
laiali valgunud! Pitka staabiülem
kapten P. Laamann vist venelaste
kätte vangi langenud jä J, Pitka ük­si
jäänuna on tulnud^ siia, et siin met­sades
ennast varjata ja katsuda pää­seda
Virtsu kanti, kust ehk õnnestub
merele hüpata. :
Pitkal; oli vööl viie padruniga lae­tud
brauning ja taskus mürgipude-like,
mille kohta tema tähendas, et-viima­se
padruni varub tema enda jaoks,
niisama mürgipudelikese, väljapääs-mata
'seisukorda sattumise puhuks.
Elusalt tema ennast vaenlaste kätte
ei anna. Pitka jättis oma m ü t s i . . . ..
kätte ja sai, sealt pähe teise mütsi,
milles läks metsa.'Lepiti kokku, et
Pitka viibib salaja metsas, ei tule
iialgi hoonete lähedale jä käib iga­päev
kindlaksmääratud peitekohalt
metsas võtmas piima ja muud söögi
ADMIRAL JOHAN PITKA
üks viimaseid ülesvõtteid
kraami, mida isiklikult pime­duse
varjul kohale viib.
Selline varustamine toimus ainult
paar päeva ja siis k ä s u t a t i . . . . . oma
hobusega läbiliikuvate punaarmee
väeosade küüti Tallinna poole. Kuu­dist
pääses koju tagasi alles viie päe­va
pärast. Nüüd leidis tema tühjen­datud
piimanõu juurest J . Pitka käe­ga
kirjutatud sedelikese „Liigun eda-1 pandud seletus, mis
noorte rebaste laipadest mõnesaja
sammu kaugusel inimese pealuu.
Edasi otsides leidis ta pealuust mõ­nesaja
sammu kauguselt laialipilla­tult
inimese luid, räbalaiks purusta­tud
J. Pitka rõivatükke, mütsi ja
prillid. Ainult püstolist ja /mürgipu-delikesest
ei õnnestunud tabada vä­himatki
märki. ^
Müts ja prillid olid otsustavaks
tõendiks, et metsast leitud luud
kuulusid J. Pitka'le. f
Tuli järeldata, et admiral Johan Pit­ka
1944. a. oktoobri' kuu esimesel
poolel kas haigestudes või muidu väl-japääsematusse
. seisundisse : sattu­des
meeleheites otsustas elust lahku­da,
kasutades selleks mürki. Sellest
vist olidki saanud surmava annuse
ka rebased.
. . . . .korjas luud, rõivad, mütsi ja
prillid kokku ja mattis nad maha
metsa äärde oma talu heinamaale
põõsa kõrvale. Nüüd, 1957 a. suvel
pärast 12-aasta pikkust talust äraole­kut
ja mälunõrgestavaid vintsutusi,
ei suutnud enam täpselt kindlaks te­ha
kohta, kus puhkavad admiral Jo­han
Pitka luud, seda segavamalt, et
vahepeal, seal teostatud maaparan­dusega
on tundmatuseni muutunud
Ümbruse, maastiku ilme."
Nii on okupeeritud Eestis kirja
si". Sellest järgnes, et Pitka on lah­kunud
. . . . . Jioole alt, nähtavasti me­re
ranna poole.
Mis nüüd metsas pii sündinud te­gelikult,
see jäi selgusetaks kuni
järgmise, 1945. aasta kevadise lume-lagunemiseni,
mil lume alt välja su­lasid
järgmised jubedad jäljed,
sattus metsas juhuslikult kahele sur­nud
noorele rebasele, kes mõne sam­mu
kaugusel üksteisest piid ilmselt
surnud' juba eelmisel sügisel enne
lume; mahatulekut. Hiljem kuulis .ta,
et kaugemalt naäbermetsäst olevat
leitud veel mõned rebaselaibad. Ris-tirästi
metsa läbiluurides leidis . . . ..
lahtiseks jätab küsimuse kuhu- ka­dusid
admiral J. Pitka revolver ja
mürgipudel.
Ka on tema vabasurm vaid tõenäolik
oletus, mis ei võta võimaluse, et ad­mirali
surm oli kas loomulik või vä­givaldne.
Eesti Nõukogude Entsüklopeedia
toob Johan Pitka surma ajana 25.
september 1944, Piirsalu vallas, mis
põhjeneb meile teamata andmetel.
Kuigi admiral Johan Pitka traagi­lisest
saatusest kõik pole veel teada,
näib olevat kindel, et tema põrm
puhkab Kodumaa mullas jäljetus
hauas.
Austraalia peamiseks mureks on
j atkuvalt ma j anduslik depressioon,
mis järkjärgult süveneb koos tööta-tööliste
arvu pideva tõusuga hooli­mata
kõigest, mis püütakse olukorra
pärandamiseks ette võtta. Seoses
sellega oodati huviga uue riigieelar­ve
esitamist parlamendile, mis sün­dis
15. augustil, lootuses et see sisal­dab
mingeid uusi ja tõhusaid vahen­deid
olukorra parandamiseks. Üldi­seks
pettumuseks aga selgus, et mi­dagi
sellist uus eelarve ei sisalda.
Arvatu j n$ Rootsis i' lesti /w 0
STOKHOLM (EPL) Laimons Niedre on tõsiselt haige mees ja vae­valt
ta elab üle temale määratud 10. a. sunnitöö karistuse. Lätist pääsenud
teisitimõtleja Gunärš Rode, kes ise on sunnitöölaagris viibinud, jutustas te­levisioonis
laagri rasketest oludest ja arvas, et Niedre ei suuda kaua vastu
panna.
Kuigi Rootsi peakonsul- Xeriingrar j Laimons ei kõlba mingiks spioo-dis
-Alf Ros on arvamist avaldanud, niks. Kui väidetakse, et ta on üles
et „kohtuötsus oli õiglane", kahtle- ] tunnistanud, siis võib uskuda, et te-vad
selles Rootsi leheöi ' ' da selleks ori sunnitud — tal on ema,!
• STOKHOLM — Eesti Vangistatud
Vabadusvõitlejate Abistamiskeskü-sele
okupeeritud kodumaalt saabu­nud
teatel avastas KGB Põlva rajoo­nis,
Veriora lähedal 5. ja 6. oktoobril
toimunud haarangul 74[aastase rel­vastatud
vabadusvõitleja August
Säbbe, kes oli ennast v|rjanud Tei<
sest Maailmasõjast saadik. Püüdes
pääseda KGB haarangust hüppas
August Sabbe Võhandu jõkke, kus
uppus.
Et okupeeritud kestis leidub vaa-
Tuuakse pilte ja väljavõtteid trü­kistest,
kus on kasutatud Niedre'
poolt Lätis võetud pilte, on loetud
ka neid märkmeid, mida temast on
Rootsi maha jäänud eelmistest reisi­dest.'
- ' . ' , . . v . '
Vähemalt Rootsi õigusmõistete' jä­rele
ei ole Laimons Niedre teeninud
ära 10-aastast sunnitööd, kui ka mõ­ned
tema pudid võib-olla okupatsi­oonivõimule
ei meeldi, näit. lagune­nud
kirikud. r
— Ta ei ole kunagi olnud mingite
raketibaaside lähedalgi, on „Expres-senile"
ütelnud tema endine naine
Marja Niedre, kes mehega koos kor­duvalt
on käinud Lätis kaheksa aas­ta
joöksuk Kogu see asi on vale.
sa ja kogu 'suguvõsa Lätis alles. Täi tarnata 34 aastat kestnud punasele
on aga süütu."
Marja Niedre, rahvuselt soomlane,
elab praegu Helsingis. Ta on muide
saanud rootsi konsulaadilt 15. sep­tembri
kuupäevaga- promemoria,
mille on koostanud asekonsul ja mil­lest,
selgub, et rootslastele antud hv
formatsioonide järgi on Nõukogude
sõjaprokurör täielikult asja üle and­nud
tsiviilprqkurörile juurdluse jät­kamiseks.
Selleni jõuti pärast kolm kuud
kestnud juurdlust. Nüüd aga öeldak­se
ometi, et Laimons on üheksa aas­ta
jooksul end pühendanud sõjalise
le' spionaazhile. Miks nad muutsid
ennast? küsib Marja Niedre..
terrorile ikka veel relvastatud vaba
dusvõitlejaid, selle kohta on aegajalt
tulnud teateid. Üks eelmistest lään­de
jõudnud andmeist on pärit 1970-
aastate algpoolelt. Nimelt langes
Valgjärvelt pärit Kalev Arro 1 juu
nii 1972 KGB kuuli läbi samas Põlva
rajoonis ettevõetud haarangus.
LHoilVi Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskesku-sele
kodumaalt saabunud informatsiooni kohaselt oh Erik Udam vallanda­tud
oma töökohalt Vabariikliku Restatireerimisvalitsuse juures, asukohaga
Tallinnas, Lai tänav 29/31, kus ta töötas elektriinsener-projekteerijana.
Juba mõni nädal tagasi saatis N
Uit suuremal hulgal oma MIC-23
võitluslennukeid Kuuba saarele
Need on lennukid mida kasutatakse
aatompommide transporteerimiseks
Kaks Ameerika ajakirjanikku t
See osutus küll väga rängaks eel­arveks,
kuna selles tunduvalt vähen­dati
kulutusi mitmel alal, kaasa ar­vatud
haridus ja sotsiaalhoolekanne,
tõsteti tulumaksu, drastiliselt, suu­rendati
aktsiisimaksu jne., kuid see
kõik oli suunatud mitte majandus­liku
olukorra elustamisele, vaid in­flatsiooni
pidurdamisele. Mitu aastat
kestnud visa võitluse tulemusena in­flatsiooni
vastu, valitsusel läks küll
korda tuua see alla 6,6 protsendile
OECB (Organisation i:or Economlc
Co-operation and . Development)
poolt, lii lj uti, avaldatud andmeil, kuid
tööpuudus on seejuures aastast aas-a
tõusnud. Hetkel töötud moodus­tavad
6,1 protsenti Austraalia tööjõu":
iste inimeste üldarvust jä nende arv
on praegu 388.616. Olukorra peatseks
parandamiseks 'ei näi väljavaateid
olevat ja seda võttis hiljuti omaks
isegi valitsus tööministri •sellekohase
ametliku ..sõnavõtu läbi.
Uues eelarves ilmselt mindi liiale
kulude vähendamise. ja tuhide suu­rendamise
taotluses, sest osa .kehtes­tatud
abinõusid mõjub majandusele
kägistavalt, Nii tõsteti näiteks dras­tiliselt
aktsiisimaksu kangetele joo­kidele,
nagu brändi, mille tulemuse­na
pudel seda sorti jooki maksab
nüüd 6 dollarit:' rohkem. Brändi- ja
teised kanged joogid on nüüd nii kal­lid,
et on väljaspool tavalise inimese
ostuvõimet, mille tulemusena vasta-'
vad tööstused koos sellekohaste vii-
•riamarj ade sortide kasvatamise alal
spetsialiseerunud , istandustega on
ruineerumise ohus juhul, kui aktsii­simaksud,
ei vähendata enne kui hil­ja.
Nende Austraalia majanduses
suurt osatähtsust omavate tööstuste
paratamatu allakäik, rääkimata juba
nende kokkuvarisemisest, resultee-ruks
töötatööliste arvu suures tõu­sus..:
.
Kui uus eelarve avaldas rahvale
iseenesest: üldiselt halva mulje, siis.
selle.ebapopulaarsusele aitas veelgi
kõneaineks olnud Kroaatia saat­kond",
mida kröaatläsed avasid Can-berras
ja mis püsib tänapäevani hoo­limata
valitsuse püüetest seda sulge­da.
Kuna valitsusel ei olnud selleks
enda arvates juriidilist alust, siis hil­ju
ti esitati parlamendile seaduseel­nõu,,
mis -võimaldaks selle isehaka­nud
saatkonna sulgemist.
Xõige rohkem häiris avalikkust
aastate jooksul kuuldus, et Austraa­lias
treenitakse* terroriste Jugoslaa­viasse
suunamiseks, mida 'aga
kr Daatlased ise kategooriliselt eita­vad.
Ei oie mingeid konkreetseid
tõendusi nähtavasti toonud ka see
sd nr haarang, mida teostas kroaat-lastele
1973 a. tööerakonna valitsuse
võimul olles politsei, sest kohtulikke
süüdistusi selleleei järgnenud.
Nüüd aga tabati politsei poolt Lõu­na
Walesi osariigi metsas Edeni lin­nakesest
umbes 32 km. kaugusel 19
•rei vastatud kroaatlast, kes viibisid
seal laagris sõjaväelise väljaõppe
otstarbel. Kõik mehed olid sõjalises
vormis, mis oli ostetud nende poolt
Austraalia armee üleliigse varustuse
kauplustest ja mis oli täiendatud
kroc.atlaste rahvuslikkude märkide-ga;,
peas nad - kandsid, ühesuguseid
rohelisi barette, Koos püsside ja re-vclvritega
leiti nende juures politsei
teatel veel „ühe võõrriigi kaarte", ju­hiseid
miinide asetamiseks jne..
Mehed toodi j ärgmisel päeval koh­tusse
ja lasti vabaks kautsjoni peale.
Nende kodudes Sydneys ja Canber­ra
s toimus läbiotsimine, kust püüti,
le.da täiendavat kompromiteerivat
materjali. Läbiotsijate agarust ise­loomustab
näiteks see, et ühes pere­konnas,
nagu teatas ajakirjanikele
ühe arreteeritu mehe abikaasa, kon­fiskeeriti
koguni kokaraamat põhju­sel,
-et see võib sisaldada pommide
tegemise retsepte. Küllap see 'oli
'kmaadikeelne kokaraamat ja läbiot­sijad
ei saanud aru, mis sorti retsep­te
see sisaldab.
Kõik sõjaväelisel õppusel tabatud
mehed anti kohtu alla eriseaduse
põhjal, mis keelab sõjalist väljaõp
piist ja värbamist võõrriikidesse .siš
setungimise otstarbel. .
Kroaatlased ise eitavad kategoori­liselt,
et nende laagri otstarbeks oli
s5javäeline väljaõpe terroristide et­tevalmistamiseks.
Nad kinnitavad, et
KIRSKINSURANCI
B WESTMORE
SÜITE 404, REXDALE,
. M9V 3Y7 —: Tel. 745-462Ž
+y » w ff. tf, y » w y « » » » JI
11
Erik -Udam on sündinud 10. juulil
1938 Tallinnas. Lõpetanud Tallinna
22. keskkooli. Mõisteti .detsembris
1955 rahvusliku sisuga' üleskutsete
valmistamise ja ülespanemise eest
Tallinna 2. keskkooli teadetetahvlile
6-aastaks sunnitööle; Vabanes 1956
ühenduses Stalini hukkamõistmise­ga.
Lõpetas Tallinna Polütehnilise
Instituudi. Arreteeriti teistkordselt
1962 Türi-Allikui ja mõisteti det­sembris
1962 koos Enn Tarto, Toivo
Uibo, Jarmo Kiiki, Valdo Reinarti ja
Priit Sillaga 5J/2-aastaks sunnitööle
„Eesti Rahvuslaste Liiau" nimelisest
organisatsioonist osavõtmise pärast.
Vabanes 1967. Seoses KGB arvete
õiendamisega Eesti demokraatliku
Liikumise esindajate kallal 1974—75
kutsuti Erik Udam turinistajana eel
uurimisele'. Oli 1976 KGB survel sun
nitud oma töökohalt lahkuma.
•Kevadel 1977 tegi KGB-major Al­bert
Molök talle pakkumise organi
seerida 200.000 rublalise tasu eest
KGB poolt kontrollitavad Helsingi
grupid. Udam paljastas. 1. juunil 1977
Moskvas kindrpi Pjotr Grigorenko
Evansja R. Novekon tõstnud üles
küsimuse, et MIG-23 toomisega Kuu*' kaasa tööerakonna intensiivne eelar
ba saarele on N. Liit rikkunud presi- ve mahategemise kampaania,' mida
dent j , F. Kennedy ajal 1964. a.-söl- organiseeriti ülemandriliselt ja mis
mitud kokkulepet, mille järele' aa- veelgi kestab edasi. Selle ülesandeks
tompommide ja-teiste- rünnakuks et* °n muidugi mõista valitsuse eba:
! HOGAN PONTIAC BUICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-356!'
PONTIAC.
BUICK
LEMANS ;•
PHOENIX
FIpEBIRD)
SUNBIRD
CENTURY. v
ACADIAN
SKYHAWK
GM.C. Veoautod
Pruugitud autod
korteris lääneajakirj anikele korral­datud
pressikonverentsil KGB pro­vokatsioonilise
pakkumise. 16. no­vembril
1977 korraldas K.GB Erik
Udami korteris läbiotsimise, tuues
ettekäändeks Leedu Helsingi-grupi
esimehe Viktoras Petkuse vastu tõs­tetud
süüasja. 16. jaanuaril 1978 kuu­lati
Erik Udam üle Viktoras Petku­se
süüasjas KGB-major M. Zhukovi
poolt; Seoses ^' okupatsioonivõimu
poolt Vilniuses lavastatud protsessi­ga
kimbutas KGB korduvalt Erik
Udamit.' Nüüd on KGB nJõjutanud
.tööandjat. — seekord Reltaüreeri-misvalitsust
vallandama Erik Uda­mi,
kel ei ole veel õnnestunud uut
töökohta leida.
tenähtud relvade paigutamine Kuu­ba
saarele on keelatud. „Prawdav'
vastas sellele ja märkis, et MIC-23
on saadetud Kuubale, kuid need len­nukid
ei ole mõeldud rünnakuks
vaid ainult Kuuba saare kaitseks.
President J. Carter on saatnud luure­lennukeid
Kuuba saare kohale, et
selgitada, kas MIC-23 on viimased
mudelid, millised kannavad aatom­pomme,
või on vanemad tüübid, mil­lised
ei kanna pomme. Luure andme­tel
bn Vene sõjalaevad toonud 15
uuemat tüüpi MIC-23 Kuuba saarele.
EH
MINGlt:
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
•Saksamaa spioonid
kahjustasid N A T ©^
Kohtuprotsessidel Saksamaal sel­gus,
et spioonid varastasid kõik NA-TO^
mobilisatsiooni plaanid, varustu­se
ja sõjamoona ladude asupaigad ja
hulgad. Isegi õli juhtme plaan õlijä-relveoks
sai nende kaudu N. Liidule
teatavaks. Selle tõttu tulid töötada
välja uued plaanid ja varustus asu-paiku
tuli muuta, mis nõudis suuri
kulutusi.
kompetentsuse kinni naelutamine
Kõikjal toimuvad avalikud koosole­kud,
demonstratsioonid ja rongkäi­gud,
mida prganiseerivad tööerakon­na
poliitikud ja ametiühingute tege­lased...
'/.'.'.'•.
Kuigi tööerakonnal on mitmeski
asjas õigus, valitsuse süüdistamisel
oskamatuses • ja. saamatuses majan.
duslikkude probleemide käsitamisel;
Austraalia traagika .seisneb selles, et
ka tööerakonna ridades ei nai olevat
vastavate teadmiste ning võimetega
inimesi,, mis on ilmne nende dille
lantlikkudest sõnavõttudest majan
duslikkude küsimuste alal. Kõigil ön
ka värskelt, meeles tööerakonna va
litsuse saamatus majanduse juhtimi
•sel kolme aasta vältel, kus Austraa
hat valitses tööerakonna kabinet G
Whitlamiga eesotsas
ad olid metsas propagandafilmi te­gemisel,
ja instseneerisid sõjaväelist
õppust ainult, filmimise otstarbel.
PREESTRI OTSIMINE -
AUSTRAALIA; JAOKS •
. Eesti apostliku-õigeusulised Syd­neys
on teatavasti juba 20 aastat
preestrita, kuigi kohapeal on kogu­dus,
mis hõlmab eesti ap.-õigeüsulisi
va mujal Austraalias.
Preestri saamiseks oli seni vähe
SÕJALAAGER'
Kroaatlaste nimi harva kaob siin
Päevakorralt ajakirjanduse veergu
del ühe osa nende ühiskonna liikme
te rahvusliku ja poliitilise ekstremis
tõttu, mis häirib siin pahempool
seid ringkondi ja ilmselt ka Jügo
slaavia saatkonda. Mitu kuud on siin
väljavaateid, kuid nüüd on tekkinud
lootus, et probleem võib leida sood­sa
lahehdusei .Küsimust arutati
EAÕK sinodi esimehe N. Suursöödi
külaskäigul Sydneysse • koguduse
nõukogu poolt, millise nõupidamise
järel otsustati pöörduda San Fran­ciscos'
eluneva preester V, Hiiesaln
poole, kel teatavasti ei ole kogudust,
:t ta võtaks vastu hingekarjase koht
Svrmevs. :
Väike Sydney apöstliku-õigeusulis-te
kogudus, ei suudaks endastmõiste­tavalt
hingekarjast ülal pidada ja
selle ülesannete täitmine tuleks mui­du
kõne alla vaid leivatöö kõrval.
Preester V. Hiiesalu osas äga on see
paremus, et ta on pensionär ja saaks
oma pensioni edasi ka Austraalias
elades, mistõttu töö saamise. mure
langeb välja. Hetkel ei ole teada, kas
preester V. Hiiesalu võtab ettepane­ku
vastu, kuid Austraalias loodetak­se,
et ta suhtub sellesse positiivselt.
' A : •••• ; L. Trett
Eestlaste ajaleht „MEIE ELU" levib üle kogu maailma, kus asub
• eestlasi. - Tellige ja lugege „MEIE ELU". - Nõudke ,,MEIE ELU"
proovinumbreid.-—
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas: l a . $24.00, 6 k. $13.00,
3 k. $8.50 USA-sse: l a . 26.08; 6 k. $14.00, 3 k. §9.00. Ülemeremaades-se:
l a . $30.00, 6. k. $16.00, 3 k. $10.00. Kiriposfilisa Kanadas: 1 a;
$13.50, 6. k. $6.75. Kiri ja lennupostilisa USA-sse: 1 a. $14.50,6 k. $7.25.
Lennupostillsa Ülemeremaadesse: 1 a. $23.50, 6 k. $11.75*.
. . ; TALITUS . ' ;
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6, Canädä
Tellimiškupong:
Palun saatke minule^,Meie Elu" kuuks.
TelHrnisraha siinjuures
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga)
Postiaadress: ...
Kuupäev .....L.,...
(Allkiri)
nn ui"