Meie Elu = Our life, July 21, 1983

              . 1
NELJAPÄEVAL/21 JUULIL - THURSDAY, JULY 21^ „Meie Elu" nr. 29 (11742) 1983
UTiXÜ
Mai
„MEIE ELÖ(' ~ „OÜR LIFE" - Estonian
Published by Estonian PublishitigCo. Toronto Ltd., Estonian
Hpuse,|958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6
Tei. 466-0951 '
Toimetaja^: H. Rebane ja S. yeidenbaum. joimetaja New
Yorgis B. Pkrming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.ji.USA.
• Tel (201) 262-0773.
„MeieElu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel X950. %
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
Tellimistb ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. M . 9 hm.— '
5 p.l., esmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas la. W.OO, 6 k. $22.00,
3k.$15.50. .yŠA-sse - la.$44.00,6k.$25.00,3 k.$17.00. Üle-meremaadesse
- la. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa' Kanadast 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-sse: 1 a. $30.80,. 6 k. $15.40. Õhupostilisa
lülemeremaadesse: la. $58.00, 6 k. $29.00.
^ ' Üksiknumber-75e
Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50, ^
lekstis $5.00, kuulutuste küljel $4.75.
ka
süsteemis
jiiitiiiiiiiisiiiiiiiiiiuiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiinHiiti
Käesoleval suvel on abiellunud
Ja abielluvad veel mitmed eesti ak­tiivsed
noored neidude ja noor­meestega
teistest rahvustest. Pere­kondlikel
koosviibimistel ühe teise
rahvusesse kuuluva perekonna­liikme
juuresoleku] viib keskuste­lu
inglise keelde. Vanemate mõtte­lend
näeb kaugemale ette, et nende
lapse-lapsed vaevalt ütlevad neile
kre külla tulekul, rääkimata süve­nemisest
eesti rahva vaimsesse va­rasse,
mis^ on üks rikkamaid
maailmas. Rahvaluule arhiivides
m sellest täidetud mitmed ruumid.
, Räägitakse tihti eesti rahvusgru­pi
väljasuremisest paguluses. Vas­tupidine
on täiesti võimaliL Vaim­sete
anhete ja püsivuse poolest ei
ole eestlastel Iraskusi kõrgema ha­riduse
omandamisel. Samuti ei ole
raskusi edukal vqistlemisel teiste
isikutega omal tööalal Pagulas­eestlaste
teine generatsioon ori-jõudnud
meheikka. Selles on roh­kem
kõrgkoolide õppejõude kui
suhteliselt võttes teistel rahvustel.
Üksi Ontario valitsuses arvatakse
.olevat 12 eestlast ministri abile vas­taval
ametkohal. Eestlased on ol­nud
küllalt edukad edasijõudmisel
ema ametikohal.'
Aastaid tagasi arvestati, et 85%
eesti perekondadest Torontos
omavad üheperekonna elamu. Nüüd
on osast nendest loobutud korterite
kasuks kondomiinium-majades.
Samal ajal on vähematest ja odava­matest
perekonn^ majadest min-di^
d üle suurematesse ja itallima-tesse
majadesse ja need maitse­kalt
sisustatud. Üldiselt elab eest­lane
Kanadas jõukamalt kui mõni
teine rahvusgrupp, Võiksime olla
uhked oma senistele saavutustele
Ja kasvada arvus ning võimus.
Segaabiellu astujad õigustavad
oma sammu sellega, et elame de­mokraatlikul
maal, kus õigus on
abielluda sellega, kellega tahad.
Bioloogiline vaa tlus sellega ei
nõustu. Esiteks on tahe relatiivne
mõiste ja mitte väga raskesti mõ­justatav
või kujundatav,
ilma kindla ja väljaarenemata tah­teta
noormees võtab naiseks selle,
kes oskab end paremini noormehe­le
meeldivaks teha. Kaunidus ja
headus on selle juures mõisted mi­da
armunud noormähe silm maail­ma
paremaiks peab.
Üks elutark daam väitis kord Tal­linnas,
et noormees, kui temal ei
ole tahet abiellumiseks, võib olla
ümbitsetud ideaalsetest neidudest,
kes abiellumiseks sobivad. Ta seda
ei märka. Kui tal tuleb tahe abi­elluda,
siis ta „valib" selle, kes juh­tub
olema kõige lähemal ja oskab
end noormehele meeldivaks teha.
Selle daami arvates peaks noor­mees
omama siis külma mõistust ja
väljakujunenud tahet, et mitte eks­likku
otsust teha.
Mõned eesti noormehed kinni­tavad,
et nemad toovad oma teisest
rahvusest najse eesti seltskonda ja
õpetavad tema eesti keelt rääkima.
Neilton varuks isegi mõned näited
kus seda on teostatud. Need on
erandid. Keeleteadlaste üteluse
kohaselt erandid aitavad kinnitada
üldreeglite tõepärasust.
Tulles tagasi tahte juurde, tuleb
nentida, et tahe abiellumiseks eesti
neiuga oleneb suurel määral neiust.
Teatud vaatluste kohaselt on eesti
neiu oma paremates aastates liiga
kriitiline eesti noormehe suhtes.
Kainemalt mõeldes, ka eesti neiu
peaks hakkama vaatama kaugema­le
ette ja arvestama seda, et viga­deta
inimest ei ole olemas. Abielu
on puhas lehekülg noorte elus. Sel­lele
leheküljele ei kirjuta üks ega
teine vaid kaks ja üheskoos. Ühes­koos
neid lehekülgi täites õpitakse
üksteist tundma^ hindama ja arves­tama.
Õpitakse parandama ükstei­se
vigu. Seda tuleb teha kaine mõis-tusejga
Ja ettekavatsetud tahtega,
iseenese, perekonna ja rahvuse hü­vanguks.
Noored, kasvatage sel­leks
oma rahvuslikku tahet,
tasub end mitmekordselt ära.
N.
Ajaloost on teada, et ühegi ühis­kondliku
korra vorm pole jäänud
püsima, kuid kas on võimalilf^^el-neva
põhjal teha ennustusi järgne­vale
vormile? '
Selliste poliitilise-ekonoomia ja
ühiskondlik-sotsiaalsete küsimuste­ga
tegeleb tänapäeval mitmeid tead­lasi.
Üheks eesrindlikumaks ^lles
peetakse Robert L. Heilbroner'i, kes
juhtivalt tegev New Ydrk'is ühes Üü­rimise'
Instituudis, mille nimeks:
„New School of Social Research".
Heilbroner on kirjutanud mitmeid
teoseid ja teinud kaastööd suurema­tele
ajakirjadele USA-s.
Läinud aasta lõpus kirjutas ta New
York Time Magazin'is tähelpanuärav
tava artikli pealkirjaga: „Kas kapita­lismil
on tulevikku?" — Ühe tuntud
Kanada ajakirjaniku andmetel olla
see artikkel häirinud tugevasti ka
Kanada vanemaid bürokraate Otta-
, was ja kõikvõimsas Majandusnõu­kogus
(NEC). Keegi neist pole aga
seni võtnud sõna avalikult antud kü­simuse
kohta.
Heilbroner'! arvates Läänemaaij-mai
majanduslikud raskused ei ole
mitte ajutised ja mööduvad nähted,
vaid neispeegelduvad ülemineku va­lud
ühest kapitalismi vormist teise.
Ta väidab, et meie Läänes oleme juba
protsessis leiütamaks produktsiooni
. uut vormi', kus valitsus saab mängi­ma
suuremat rolli kaupade turusta­misel.
Selleks valitsus seob avaliku-võimu
ja kapitali eraettevõtlusega,
tumestades seega teravama erinevu­se
avalikus ja erasektoris. Uue vormi
nimetus tuleneb sisukujunemisest.
NÄITEID MINEVIKUST '
Oma arvamuste põhjenduseks
Heilbroner näitab, et kapitalism on
juhitud lakkamata soovist: koguda
vara ja rikkust, mispärast ei saa jääda
see olevasse seisundisse. Kui sot­siaalne
ja poliitiline olukord pole
soodus kapitali investeerimiseks va­ra
kogumisel, siis see süsteem lööb
kõikuma ja oleme sattunud kriisi pe­rioodi
kuni poliitikud ja ärimehed
võtavad uue seisukoha ja koos loor
vad uued institutsioonid.
Nõnda kujunenud see läinud sa-;
jandil, kui leiutati vahendid ma%
proäuktsiooniks ja hävitati väikf-tööstus
kapitalismis. See nähtus avjs
uksed uuele kapitalismile. Tekkisid
suured korporatsioonid, trustid ja
kartellid, kes määrasid turgudel uue
korra. Kuid see uus kapitalismi vorm
varises kokku aastal 1930 ja asendati
,n.n. heaolu vormiga— ,,Welf are Sta­te",
kus valitsuse poolt loodud sot­siaalkindlustus
lõi soodsa olukorra
äri- ja ettevõtete laiendamiseks seni­nägemata
skaalas. Aga see föderaal­selt
juhitud ekspansiivne majandus
ühes Heaolu võimsa mootoriga 1950-
dates aastates muutus 20-ne aasta pä­rast
võimsaks inflätsiooiks ja töö-iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiisiiiiiiiiiiiin
Eestlaste hulgas onväheärimehi ja
müügiagente kelle ^du erilist imes­tust
pälviks'või kelle saavutused ka­deduse
kreissaena meie hingerahu
lõikaks. Alati on aga meil leidunud
inimesi, kes kallile kaasmaalasele on
osanud ühtkuiteist kaela määrida või
mingit kasulikku kaupa soodsa hin­naga
vahendada. Oli isegi aeg kus
vaatamata et. enamusel oli viitsimist
endale otse kjrjastusest või ajalehe
talitusest eesti raamatut telliäa, .nii
mõnigi^-agar tegelane emakeelset
kirjasõna majast-majja käies müüs.
Kuigi rahvail oli raha vähevõitu ei
saanud kee^i nuriseda ostjate puu­duse
pärast. ' .
Olles n.^üd jõudnud ajajärku kus
enamus eestlastele madalamate ma­jade
muretsemine kõige vähematki
. vaeva ei valmista, on ütlematagi sel­ge,
et eesti raamatu surma suus ole­mist
ei saa ostjate vaesusega vaban­dada.
Süüdi ei ole ka kirjanikud,
kelle looming on olnud vaheldusri­kas,
ja kirjanduslikult tihti maailma
tasemeni küündiv. Teades, et meie
keskmise põjvkonna enamus on kõr­gema
hariduse saanud, ning et meie
noored on heade tagajärgedega eesti
täienduskoolid lõpetanud, kaob ära
ka võimalus potensiaalse ostjaskon­na
eesti keele lugemisoskuses kaht­lemiseks.
Kõige selle põhjal võime
väita, et meie raamatute vähese le­viku
põhjuseks võib tagasihoidlikke
turustamisviise pidada. Kuna eesti
raamatute ostmine ei ole hädavajalik
Kas võiks siis nende levitamisel ka^
sutada agressiivsemat majast-majja
müümise tehnikat? Et meie jõukuse
juures seda tööd enam keegi kasu
saamise pärjast ei suvatse teha, tuleks
rakendada nii üksikuid idealiste kui
ka kultuuri ja rahvuliku kasvatuse
alal tegutsevaid ühiskondlikke üksu­seid.
Mõne keskse organisatsiooni
korraldusel võiks kord aastas hoog­töö
korras eesti raamatu igale eest­lasele
koju viia — ostmiseks ja-ostušt
rõõmu tundmiseks.
HARRI KIVILO
E : » < M I » l H a»<MBM>«»04S»0<XDO«»<KB» 0 « a»1HaE» 4 > « » 0 4 3 »^
LUGEJA KIRJUTAB
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetum jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivusQ
korral jätta avaldamata.
ÖEP katus
Skm. Ervin Aleve väidab oma kir­jas
„Meie Elus" nr. 26, et maail-malaagrid
on alati olnud iseseisvad
ettevõtted. Õige.- Ja koostöötahteli-sed.
Ka õige. Aga kaks laagrit on
toimunud ka ÜEP ühise „katuse" või
Esto ühise nimetaja ^all. (Vt. I ja II
ÜEP albumeid.)
Rootsis avati Esto '80 maailma-laagris
samaaegselt Stokholmi üritu­sega.
ÜEP Peakomitee ja maailma-laagri
juhtkondade vahelise koostöö
tulemusena 1972 kujunes noorte
kokkutulek Muskokas kõige suure­maks
noorte laagriks eesti ajaloos.
ÜEP sihtasutuse põhikiri garantee­rib
ühe koha skautide-gaidide esin­dajale
ka oma juhatuses. Milleks see
kui skaudid pole ÜEP partnerid? /
R.K.
puuduseks. Sotsiaalne rahu Heaolu
vormis lõppes rahutuste ja vastuhak­kudega
valitsusele, sest sofsiaalne
õigus oli massides tekitanud vaid isu
ilma, et oleks neid rahuldanud. See­ga
tekkib paratamatult küsimus, et
milline vorm kapitalismi arengus
oleks järgmine?
Konservatiivne tiib rahvast, presi­dent
Ronald Reagani juhtimisel, kat­sub
minna tagasi endise majandus-vormi
juure, kuid see ei saa neil.
õnnestuda, sest vanad hädaproblee-mid
tulevad jälle esile. Demokraatlik
sotsialism ei tööta samuti mitte, ütleb
Heilbroner. Seega jääb ta vabaks
uuele vormile kapitalismi arengus.
Heilbroner usub, et inflatsiooni, ja
tööpuuduse kõrvaldanmiseks valit­sus
peaks kehtestama ülemmäärad
tasudele, hindadele ja kasuteenimi-sele,
mis oleks kooskõlas sotsiaal­kindlustuse
tasemega riigis. Oma
kogmustel ja tähelpanekutel arvab ta
nägevat selgeid märke selles suu­nas.
VABAKAUBANDUS
Järgnevalt kirjutab autor, et tuleks"
jätta kõrvale vabakaubanduse idee
maailmaturgudel, sest moodne kom­munikatsioon
ja transport võimalda­vad
kergesti paigutada kapitali, tööd
ja produktsiooni vähemarenenud
maadesse selleasemel, et investeeri­da
Läänes. ^
Kokkuvõttes Heilbroner ütleb, et
kogu kriisiprobleemi lahendamiseks
on tähtis ja tarvilik, et riigi poliitiline
juhtkond ja äritegelased asuksid leiu­tama
ja kujundama uusi teid ja või­malusi
kriisist ülesaamiseks. Lühi­ajalised
hädaprogrammid vaevalt
annavad tulemusi.
Mingil põhjusel Heilbroner vaikib
aga organiseeritud tööliskonna prob­leemidest,
mis paljude teadlaste ar­vates
poleks põrmugi madalam valit­suse
ja äriringkondade omast, sest
tegelik produktsiooni raskus lasub
ikkagi tööliskonnal. Ja, kui töölis-kond
pole toodud osadusse ükskõik
millise majandussüsteemi majandus­süsteemi
rakendamisel, siis vaevalt
võiks see anda pikemaajalist rahu ja
korda.
Teiseks autor ei puuduta sõnagagi
riiklikult eBafervet USA rahandus-süseemi
s.o. „Federal Reserve Sys-tem's
mida Kongressi ringkonnis ja
mujal kritiseeritakse juba avalikult
(Ngiv York State senaator Jack Kemp
jt.), j Leitakse, et see ^.System" on
riikjikult negatiivne ja võimaldab rii­gis
.tekitada häireid, kriise ja depres­sioone.
Teatavasti pandi see „Sys-ten^",
endise korra asemel. Kongres­sis'maksma
juba a. 1913. Katsed
selle kohendamiseks president Ro­nald
Reagani algatusel, pole seni
andnud tulemusi, sest asja taga sei­sab
sama võimas raharingkond, kes
selle plaanis ja ka läbi surus Kong­ressis
jõulureedel 1913'.
A.M.
Vene viiulikunstnik
valis vabaduse
Soomes kontsertturneel viibinud
23 a. Vene viiulikunstnik Viktoria
Mullova, mööduiiud aastal Moskvas
korraldatud Tshaikovski võistluse
võitja ja 1980. a. Sibeliuse nimelise
võistluse võitja Helsingis, põgenes 4.
juulil koos oma saatjaga Vahtang
Jhordaniaga Kuusamost, mis asub 25
km N. Liidu piirist. Sinna olid nad
jõudnud koos sovettide kultuuri-atashee
Irene Zaharovaga eelmisel
päeval. Nad põgenesid Tornio—
Haaparanda kaudu Rootsi, kust nad
hariliku liinilennukiga lendasid
Stokholmi. Nende asüülipalve on
Rootsi Valitsuses otsustamisel.
•-ts?
•MU. m
Andrei Sahharov koos Mart Niklus'ega.
Andrei Sahharov!
elu on ohus
EI
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
Euroopa Ühisturg
hädas piima ja või
üleproduktsiooniga
m I «w. — - ^ Bonnist teatatakse, et Euroopa
iMFOOpa kOtemUStege TERI JA TUNGALTERI ühisturu piimapulbri ja või tagavarad
on kohutavalt suured. Või tagavara
võrdub Taani kogu rahva kaalule (5<
miljonit inimest] ja piimapulbri ta­gavara
Belgia rahva kaalule (10 mil­jonit
inimest). Iga päevaga need taga­varad
suurenevad.
Mida kavatsetakse teha või ja pii­mapulbri
tagavaradega, selle kohta
Lääne-Saksamaa rahaminister lähe­mat
seletust ei andnud. Varematest
aegadest on teada, et piima ja või
ülejääki pn müüdud N. Liidule kau­gelt
alla oma tootmise hinna.
ÜLIKONNAD — KOSTÜÜMID
- — MANTLID
kvaliteet materjalid
? RiVerview Gardens (Bloor-Jane
Subway Štn.) Toronto, Ont. M6S 4E4
TeL 416/769-9535
Rudi H. Schneider
Kelle tervis on hea, sellel on küllu­ses
head nõu nende jaoks, kelle
tervis jätab midagi sovida.
•
Kui kerge on vihastudat Kuid olla
vihane õigel põhjusel, õigel määral,
õigel ajal, õigel viisil ja õige isiku
peale — see pole sugugi nii kerge.
N. Liidu aatomfüüsik Andrei Sah­harov,
kelle valitsus saatis asumi­sele
sisemaale, Gorki linna, et ta ei
saaks kritiseerida oma valitsust ja
pidada ühendust välismaa teadlas­tega
on isaataud pikema kirja USA
aato.nfüüsik Sidney DreillMle, mil­les
selgitab oma vaateid tuumrel-vade
kasutamise kohta. Kiri on kir­jutatud
vene keeles, selle aasta alul
ja toodud välja N. Liidust usaldus­meeste
poolt.
Andrei Sahharov on aatomfüüsik,
kelle juhtimisel valmistati N. Liidu
esimene aatompomm. Teda on seni
ülistatud kui N.. Liidu rahvuslikku
kangelast. Sahharov kirjutab, et või­dujooks
tuumrelvade valmistamise
ja laiendamise alal kujundab olukor­ra,
kus nende tohutu tagavara tõttu
on raske pidurdada kord vallandatud
sõda tuumrelvadega. Tulemuseks
võib olla kogu inimsoo hävitamine
Maakera pinnal. Võitjat ega kaotajat
selles sõjas enam ei ole. Ta pooldab '
tuumrelvade produtseerimise piira­mist
ja nende arvu vähendamist suur­võimude
vahel sõlmitavate kokkule­pete
alusel. Eriti sobiv koht selleks
on Genf, kus USA ja N. Liidu sõjali­sed
eksperdid istuvad koos, et leida
alust strateegiliste relvade tootmise
piiramiseks ja nende arvu vähenda­miseks.
Nõupidamine Genfis peab
andma soovitud tulemusi. Nõupida-^
mist seal ei tohi lõpetada enne kui
• kokkulepe on saavutatud. " '
Andrei Sahharov avaldab kaht­lust,
kas kokkulepet on võimalik saa­vutada
president Reagani ettepane­ku
kohaselt — kõigi tuumrelvade
väljaviimisega Euroopast. Samuti on
vaevalt .usutav, et N. Liit nõustub
oma SS-20 rakettide arvu vähenda­misega
Euroopa Venemaal ainult
USA lubaduse vastu, mitte viimist;
leda MX rakette ja mitte saata neid'
Euroopasse NATO sõjaliste jõudude
toetuseks. Ta kirjutab, et inimlikust
seisukohast vaadatuna tullakse rel­vastuse
vähendamise juurde, kui mõ­lemad,
pooled on sõjaliselt võimsu­selt
võrdsed. Et sinna jõuda, Sahha­rov
sooyitab USA-1 edasi minna MX
rakettide viimistlemisega ja nende
viimisega Euroopa mandrile. Pärast
seda võib loota kokkuleppe saavuta­mist
relvastuse vähendamise alal.
Kas kokkuleppe alusel või ilma
selleta, kirjutab Sahharov, tuleb
suurvõimudel hoiduda ka vähemate,
taktikaliste tuumrelvade kasutami­sele
võtmisest sõjas. Taktikaliste
tuumrelvade kasutamisele võtmisele
võib järgneda keskmise laskekaugu­sega
ja lõpuks kontinentidevaheliste
tuumrelvade käsutamisele võtmine.
Tuumrelvad peaksid jääma hirmuta­mise
ja hoiatamise relvadeks tuleva­ses
sõjas.
KONVENTSIONAALSED RELVAD
Tuumrelvade kõrval N . Liit on pü­hendanud
suurt tähelepanu oma ar­mee
suurendamisele ja konventsio­naalsete
relvade moderniseerimise­le.
Sahharov! arvates lääneriigid
peaksid tegema sama, et olla võrdsed
N. Liidu armeega lahinguväljal. Lää­neriikide
sõjaliste jõudude vähesus ja
nõrkus võrreldes "N. Liidu armeega
on üheks põhjuseks, miks kardetakse
tuumrelvade kasutamisele võtmist
tulevases sõjas. Viimase võimaluse­na
kaotav pool võib võtta kasutami­sele
taktikalised tuumrelvad,;et mitte
kaotada sõda. Tuumrelvade kasuta­misele
võtmise vältimiseks suurvõi-.
mud peaks püüdma saavutada võrd­sus
konventsionaalsete relvade alal
ja hoiduma tuumrelvade kasutamise­le
võtmisest.
Sahharov selle juures kahtleb, kas
USA ja teised NATO riigid on valmis
suurendama oma armeesid vajalisel
määral, et pidurdada N. Liiduarmee-de
pealetungi. Armeede suurendami­ne
ja konventsionaalsete relvade ula­tuslikum
kasutamisele võtmine la­hinguväljal
nõuab rahva psühholoo­gilist
ettevalmistust sõjaks, taktika ja
strateegia asetamist uutele alustele.
Selles suunas pole lääneriikides seni
palju tehtud.
Tuumrelvade kasutamisele võtmi­se
ja üldse sõja ärahoidmiseks ei ole
küllaldased võrdse võimsusega ar­meed.
Sellele peaks kaasa aitama
diplomaadid, majanduslik koostöö,
ideoloogia ja poliitika, kultuurne ja
sotsiaalne koostöö. Nõupidamisi
kõigil nendel aladel tuleb pidevalt pi­dada,
kuni kokkulepped on saavuta­tud,
siis on loota, et tulevikus jäävad
ära rahvaid hävitavad sõjad. ^
Iseenese kohta Sahharov kirjutab,
et tema on erand N. Liidus oma
arvustavate märkuste pärast valitsu­se
otsuste ja poliitika kohta; Va­litsuse
otsuste ja poliitika arvusta­mine,
nagu see on kombeks Läänes,
ei ole lubatud N . Liidus. Seal ka süü­tumate
märkuste tegemine valitsuse
otsuste ja poliitika kohta võib olla
küllaldaseks põhjuseks inimese'ar­reteerimiseks
ja karmiks karistami­seks
või saatmiseks psühhiaatrisele
ravile. See on põhjuseks, miks rahvas
vaikib N. Liidus ja valitsuse otsusi
ega poliitikat ei arvusta.
ELU OHUS \
Kohe pärast Sahharovi kirja aval­damist
ühes New Yorgi lehes, ilmus
terav kriitika Andrei Sahharovi isiku
kohta N. Liidu valitsuse ametlikus
häälekandjas ,,Izvestia". Seal 4 N.
Liidu jeadlast süüdistasid Sahharo-vit
president Reagani mõtete levita­mises
ja viha väljendamises oma.ko-dumaa
valitsuse vastu. Need teadla­sed
väitsid, et USA valitsus laskis,
hukata julius ja Ethel Rosenbergi
1953. a. kui need andsid üle aatom­pommi
saladused Moskvale, inim­konna
üldise rahu huvides. Nüüd
puudub vähe, et Sahharov süüdistab
N. Liitu kui kõige kurja juurt^ja ku't-sub
üles rahvaid ristisõjaks kommu­nismi
vastu. Ta teeb perfektselt seda,
mida soovib Penlagon ja Valge Maja.
Andrei Sahharovi i süüdistusele,
mis avaldati 2. juuli „Izvestias" olid
kirjutanud alla geofüüsik Anatoli
Dorodnitsyn, füijsik Aleksander
Prokhorov, biokeemik Georgi Skrya-bin
ja matemaatik Andrei Tikhanov.
Nõukogude mõiste kohaselt süüdis­tus
on raske. I
A.N.
nwKmxKnxxgxxgxi • • n • • u •> i>«aw><nixHn><><rB<><n>oa Noppinud PEDESTRI lAAN
JOHN i . SOOSAAR, CA.
Chartered Accountant
Sutte 1802, 181 University Ave., Toronto, Ontario, M5H 3M7
Tel. 864-0099
: ' u
„Meie Elu" nr. 29 (1742) 1083
CtDSlflD
Maailmaj&mboree telklinn Kaljumä|
Maailmajamboree
Norra suus
shveitsi lü
KANANASKI, Alberta („Meie Elu'
maailmsetel kokkutulekutel on alati
rahvuse tutvustamiseks: Tõsi küll,
vuslikku kuuluvust, kuid kes tunnobl
de omapärasid. Selleks tuleb rakon[
Norra skautide .suabumisdst teata­sid
suusapatrullid./ Tundus, et enne
veel kui telkküla oli püstitatud saa­deti
skaudid suuskadel ,,tGatesõi-t
dule". Murdmansuusnd suvisel ajal?
Üle kivide ja kändude? Just nii -
ning enamus meist nägi seda, võlu­des
nägudele sooja naeratuse ning
huultele heatahtlikud õpetused.
Shveitsi skaudid liikusid mööda
laagri radu, istmikule seotud ühoja-laga
lüpsipingid. Iga teatud ajn järgi
tehti väike peatus, sest pink ja tugi
olid omast käest.
Itaallastel olid seekord sinised
kootud mütsid, palistatud rahvus­värvidega.
Mütsi otsast piku paela
otsas rippus aga rõõmus tutt-pall —
seda pidi käes kandma, sest muidu
oleks see maad mööda jär^gi jooks­nud.
Nendele väidetele võib veel li­sada
eri-maade rahvarõivalii — nagu
aafrika, arabia, lähi-aasia.
ESINEMISED
Kuid kõigest sellest ei ole veel kül­lalt.
Suurel jamboree laval on esin-dusüksustel
võimülik reserveerida
aja oma rahvust tutvustavaks ette­kandeks.
Nii näiteks on seal praegu
Trinidadi raudvaadl orkestri ettckun-
^ ne koos rahvalantsudego. Sama or­kester
esines ka ühel einel suures
söögisaalis — lõunamuusikaga. Ee­mal
ühel teisel väljakul on shotl toru­pillide
orkestri ettekanded. Kavas on
täna veel Indoneesia ja Korea esine­mised.
Kui Torontos oli erinevate
rahvuste omapärade tundmiseks va­jalik
reisida Karavani ajal paviljo-r
nist paviljoni, siis Jamboreel on vaja
vaid istuda suuriava ees — ja kõik
erimaade omapärad i<antakse seal
ette.
Neile Jcellel veel sellest rikkalikust
valikust'puudus tuleb - neil on või­malik
veel all-laagrlte lõketel lisa
leida.
KÜLALISPÄEV
Laagri stidamlkus asuvad esindus-.!
i^ksi^ste paviljonld-peakorierld. Lau­päevasel
suur-külastuspäeval arvati
külaliste hulka ületavad 5000 - see­ga
paisus laogri elanikkond enam kui
21.000-le. Tundus, et enamus nel8t|
olid koondunud laagri südamikku-
Maailma Vöravos.so. Selle kc8kel|
asus palkidest püstsammas, tähista­des
eelnevaid jamboroesld. Ümberl