Meie Elu = Our life, April 30, 1981

              ,3Äele Eiu" nr. 17 (1628) mi
wam
QnOIIBIIBIIBnilllllBIIDIIIIieilBIIQIIBIIBIlQMQMOItOtlllllOnDIIOIIlDlIOIlDUQMOllQliDII^
õ
Laupäeval, 25. aprillil toimus Toroiito „Kuningliku. Konservatoori
taja Aino Kure ja akordeoniõpetaja Tiina Kiik'i ühine õpilasõhtu,
õpetajatega. Esimene rida vasakult: Danny Kagan, Vanessa
Kiik, klaveriõpetaja Aino Kurg, Michelle Craith, Kyllike Sillaste
sakult: Risto Leivat, H^iki Ältösaar, Erik Silmberg, Tiia Pihl,
Andrus Küng, Marcus Silmberg. Kolmas rida vasalkullt: Peter Sõrra, ]
Julia Fleming, Paul Strauss ja Martin K i iL
Pildil esinenud õpilased koos
, akordeoniõpetaja Tiina
Shimnierman. Teine rida va-
, Christopher Timusk,
Strauss, Kristine Meps,
oto —S. Preem
Mu.usikahuvilistel eestlastel Hol­landis
oli võimalus kaasa elada ja
täie sõõmuga nautida eestlasest diri­gendi
Neeme Järvi tööd. Ta asendas
surma läbi lahkunud Kirill Korid-rashin'it,
juhatades esmakordselt
Amsterdami ConcertgeTjouw-Orkest-rit.
Juhatamisele tuli üiksteist kont­serti
kolmes seerias eri kavadega
Amsterdamis, Den Haagis ja Rotter­damis.
Teise seeriasse oli Järvi võt­nud
ka Arvo Pärfi töö „Cantus to
the memory of Benjamin Britten"
kellale ja viiuliorkestrile. Aryo Pärt
saabus Viinist Hollandi ja oli kõiki­del
oma helitöö esitamistel, saades
sooja poolehoiu, aplauside ja lillede
osaliseks. Üks liigutavamaid mo­mente
eestlastele Amsterdami Con-certgebouws
oli see, kui Arvo Pärt
ikutsuti lavale ja eriti siis, kui Järvi
ja Pärt mõlemad käsi-käes orkestri
taga olevast kõrgest trepist alla tu­lid,
et püstitõusnud ja juubeldavat
publikut veelkordselt tänada.
Mõlematel, nii Järvil kui ka Pardil
on meie kodumaa olukord väga sü­damelähedane
ja nad ei jäta ühtegi
võimalust kasutamata, et end^ eest­lastena
tutvustada. Selleii, rohkem
kui kahenädalasel perioodil figuree­ris
igas Hollandi lehes eestlaste ja
Eesti nimi. Kontserdid esitati kahel
korral raadios. Arvo Pardi ,,Gantus"
eel oli pikem sõnaline sissejuhatus
komponistist ja tema tööst.
Laup., 25. aprillil toimiks Aino Kurg
(klaver) ja Tiina Kiik (akordion)
ühine õpilaste esinemine Royal COE-servatory
Recital Hallis.
Oma muusi'kalist oskust ja või­meid
esitasid 20 õpilast vaheldamisi
klaveril ja akordionil. 'Ruumikas saal
mst' nii, et ka
iÜestI ei jätku-oli
täiskiilutud publi
juurdetoodud lisatool
nud kõikidele. Väiksematel ka-i^atäit-jatel
tuli oma esinemise järjekorda
oodata kas ema-isa põlvedele toetu­des
või oma akordioni kastil istudes.
Esinemispinget oli märgata noorte
nägudes ja vanemate muidu nii ra­hulikus
olemises. Sähvatasid foto­kaamera
tuled, oli palju aplausi ja
õnnestunud esinemise j^ärele rahune­sid
ja-naeratasid ka piksemad esi­nejad,
et see kord on jälle see raske
ülesanne täidetud. : . •
Õhtu algas, peale avamängu, kõige
noorematega. Aegajalt tulid pikemad
esinejad ja raskemad lood kuni va­heajani.
Siis algas õpilasõhtu teine
ja kandvam osa, kus edasijõudnud
oma võimeid proovisid niisuguste
maailmakuulsate heliloojatega nagu
Bach, Debussy, Sibelius j i
Meeldivalt nauditava muusikaõh­tule
pani lõpuakordi A. 'Kure klaveri­õpilane
Martin Kiik Liszti Liebest-raume
No. 3 esitamisega. Tormiline
aplaus ei tahtnud lõppeda ja meis­terlikult
esitatud muusikahelid jäid
kuulaja kõrvu edasi hejisema ka siis
kui kontserthoonest valjudes puhus
näkku külmavõitu'kevadtuul.
^Küsisin kaaslaselt, et mitu muusi-kaauhinda
on Martin Kiik senini ju-
0
ise 25. apr. —. piihap., 10, maini Abel
Lee kunstinäitus „l(arü of Canada"
galleriis, 2600 John St., unit 220. Äri-päevadel
9-r-5 p.l., nädalalõppudel 12
—6 p.l. 1
, • .:[• •••Tl .•
1^ Neljap., 30. aprilW T.E. Aiandus-klubi
laudkonhavestlus,,Kevad Ja
suvi aias" kell 8 õ. Eesti Majas.
Reedel, 1. mail Akadeemilise Kodu
mai vastuvõtt Tartu Collegels Jkell
li^ Laup., 2. mall kel/ 3 p.l. ja kell 7.30
õ. Eesti Rahvusteatri esitusel „Sää-rane
Mulk" St. Lawrence Centre,
Town.Hains.; yV,';
ilr Laup., 2. mail E. Etnograafilise
Ringi korraldatud näitus St. Lawren­ce
Centre,. ToW Häiris, alates kell
•2'p.l.' / •;
^ Laup., 9. ma^I „MäIestust£ rada­del"
Cantate DomJno'ga Peetri kiri­kus
algusega kl\5 õ.
^ Laup. 9. ja 10. mail naitus „Viis
kunstnikku" Eesti Majaä. Avamine
laup. kl. 12.30.
i r Laup., 9. mail Hamiltoni Eesti Se»
gakoori kevadkontsert, algusega kl,
7 õ. First Place Auditooriumis, 350
King St. East, Hamiljton.
^ Laup., 9. mail T.E.R;,R. ,JCungla"
Maiball Armenian Community Cent-fe'is,
45 Hallcrown Place, algusega
Ifl. 6.30 õ. .
W Pühap., 10. mail IvE.^ Täiendus­kooli
Emadepäeva aktus Eesti Majas
algusega k l 2 p.
^ Juuni 14—21. Usuteadusliku Insti­tuudi
IV õppeaasta loengud Emma»
nuel Colleges, 75 Queen's Paric Cr.
TI^ Juuni I8--21: Tallinn Festival Eesti
äs. •
ba saanud meie kultuuri etendami­seks
antud summadest. Selgus, et se­nini
veel mitte sentigi. Kahju, kuhu
ja mis otstarbeks on pudenenud
need veeringud kui mitte nii andeka
noore muusikapõllul edasiõppimi­seks?
•
õpilasõhtu lõppedes üks vanaisa
võttis mõned rahatähed ja ulatas
need oma poja kätte edasiandmiseks
oma pojapojale. Vanaisa oli rõõm­salt
rahuldatud väikese -pojapoja
mängust. Nähtavasti oli olnud kõige
vanema ja kõige noorema perekonna-
Uikme vahel aumehe kokkulepe. Sel­le
kokkuleppe kulud tuli loomulikult
nüiid kanda vanaisal.
Teine vanaisa jutustas, et ta olevat
ostnud Kanada hõbe mälestusdolia-reid.
Tütretütar olevat hoolas oma
iklaveri õpingutes aga -väikese tütre-:
poja muusika huvi tulesvat vahest er­gutada
niälestusrahadega. Nüüd ole­vat
-vanaisal hõberaha juba lõppe­mas.
Jah, raske on vahest nende las­tega.
Kuid nii on see elu, vanavane­mate
armastus, mure ja hool kestab
põlvest põlve. ^
Kui kodutee oli alanud, siis kei^kis
mõttesse küsimus, kui palju meie
e^ti noortest kord jõuavad rahvus­vahelise
muusikute tasapinnale?
Meenus ajaloost üks ema, kelle poja -
lauluhääle võimetes ja ta andekuses
/kahtlesid muusikaõpetajad ja asja­tundjad.
Kuid ema ergutas poega
õppimisele ja oma hääle koohtami-sele.
Ema uskus ja tundis, et ta poeg
on andekas. Seda emaarmu ei mäle­tata
ega meenutata. Ka ta poja kaim
asub ajaloo kuulsuste kalmuküngas­te
hulgas. Aga tema pirni elab ikka
edasi — Shaljapin.
Visa püüdmine, harjutus ja väsi­mata
töö viivad 'kord ka meie noori
üle konarliku tee sihile. See kõik
nõuab vaeva ja higi. Aga kõrgemate
mäetippude vallutamine on alati vae­valine
tee, Ja kui oinatakse andekust,
siis võime tulevikus kuulda rõõmus
tavat ka nendest noortest, kes nüüd
värisevail kätel ja põksuvail šüda-meil
näitasid oma muusikavõimeid
tänasel õpilasõhtul.
Tänu õpetajaile ja esinejailul Oli
ja nauditav muusikac tu.
n «0 ae
NEW YORK (iM.E.)v- EELK USA
praostkondade ja koguduste vaimuli­ke
juhtide töös on viimaseaegselt esi­nenud
mitmeid muudatusi. I praost-
'konna praost Ä. Hinnö on tervislikel
põhjustel tõmbunud neist ülesanne­test
tagasi, mida ta on täitnud lige­male
30 aastat. Uue praosti valimine
pidi toimuma aprilli lõipus sinodi
koosolekul, kuhu ilmub kohale ka
piiskop K. Raudsepp. Praosti .arVata-va
järglasena , märgitakse senist
kauaaegset abipraostit iM. Saart, kes
on Põhja-N.J. ja Baltimore kogudus­te
hingekarjane. Praost emer. A. Kin­no
jätkab esialgu veel tööd New Yor­gi
Pauluse kog. hingekarjasena/icuid
kog. nõukogu poolt on temale Viiitud
poole tööjõuga abistav jõud pastor
Walter Koppermanni näol, samuti
on pidevalt kog. teenistusil tegutse­nud
praostkonna õp. Elmar Kuusler.
W. Koppermanh on hingekarjaseks
ka Chicagos. Pauluse kogudusel on
pihtkonnad veel Albany-Syracuse
piirfconnas ja teenistuspunkt Long
Islandil. ^Koguduse segakoor, mida
juhatas organist Helen Tobias Dueš-berg,
muutus äsja meeshäälte puu­dusel,
naiskooriks,
New Yorgi teises suuremas lut.usu
koguduses Lexington Ave. kirikus
asus praost mag. R.Kiviramia'äsja
riigipensiönile. Ta töötab aga esialgu
erikokkuleppeliselt edasi, kuna kog.
juhatus avaldas soovi, et ta jätkaks
osalise tööjõuga rakendumist. Ka sel­les
koguduses võivad ilmselt muu­datused
tekkida. Aegajalt on N.Y.
mõlema koguduse ringkonnis liiku­nud
mõtted kahe koguduse ühenda­mise
suunas.
ELU" ori eestluse
hoidja ja ühendaja paguluses,
püüdes kaasa aidata eesti kee­le
säilitamiseks ja kasvava
noorsoo hoidmiseks meie rah
vusgrupi liikmena ^ seepärast
lugege ja tellige ,JIIEIE ELU".
D
UBERÄAINE KOHTUMÕISTJA
õ
m
m
m
m
5
5
S
a
'2'
5
õ
5
•5
5
3
S
§ '
5
?
5
5
õ
5
õ
õ
2. jai 3.
dr. H .
•1 Ja I®. mail ..
,. 'dr. T. Saiaks ............ 'i
'i: üRa M., 17. jj
© '23. la 21
Thunder Bay Eesti Seltsi aasla-peakoosolek
peeti Forester Hallis.
Avas esimees J. Millistver. Leinasei­sakuga
mälestati möödunud aastal
surma läbi lahkunud liikmeid. Koos
oli 22 liiget. Koosolekut juhatas A.
Mäehans, protokollis 'P. Mäepea.
1980—Sl a. aruande esitas kassapida­ja
A. Reiljan ja Sillaoru talu komitee
rahahse aruande esitas K.\ Puna.
Ülevaate taliukomitee tööst andis J.
Millis=tver. Talu ehitusi ja üinbrust
on püütud hoida heaperemehelikus
korras. On ostetud uus muruniitja
E.L.K. naisringi rahalise abiga. Küt­tepuid
on tehtud A. Erdman'i met­sas^
ja kohale toodud tema poolt.
Nenae eest avaldati tänu naišringile
ja A. Erdman'iie.
1981—82 a. eelarve esitas juhatuse
sökretär E. Raudsepp.' Eelarve kava
oli koostatud juhatuse poolt eelmiste
aastate kogemuste alusel. Pikemalt
arutati pensionäride liikmemaksu
küsimust, kuna põhikirja järele ne­mad
peaks olema maksust vabad.
Tänapäeval on aga seltsi liikmeskon­nas
pensionäridel suur ü l e k a a l ja
enamik neist on seltsile liikhiemaksü
endiselt maksnud. Nn otsustati, et
pensionäridel on sama liikmemaks
kui noorematel.
Vana juhatus jäi edasi tingimusel,
et F. Kompus tuleb juhatuse masin-kirjutajaks.
Ka Sillaoru komitee jäi
edasi. P. Mäepea tänas seltsi juhatust
tehtud töö eest. 'Seltsi esimees oma­korda
tänas kõiki kaasmaalasi seltsi
tegevusele heatahtlikult suhtumise ja
igakülgse toetuse eest. Koosolek lõ­petati
Eesti hymni kolmanda salmi
ilaulmisega, .
J.
5. Ja 31.
Gustav Emesaksapoolt viisistalud,
Lydia Koidula luuletus „Mu isamaa
on minu arm"/mis okupeeritud Ees­tis
on kujunenud-nagu teiseks hüm­niks,
on ka ametlikuks matüselau-iuks;
selgub ühest 1980: a. trükitud
standard-laululehest. Samuti ka lau­lukooride
kontsertidel tavaks kuju­nenud
K. Türnpu ^Lahkumise' laul",
Anna Haava sõnadele loodud Miina
Herma ,;ööbiku surm", ,paikne öö"
:(P. Abel, E. K u m a r L . v. Beetho­ven),
„Ema süda" (L. Koidula — Th.
Hansen), ,;Minuisamajakene" (M.
Körber >- F. Mülhausen),,Mles-tus"
(K. Murakas ~ V. Lilpand). ,4^ä-lestust
sa hella pälvid" (K. Korsen
V. Lipand), „Hüvasti, mu armsad"
tM. .Härma) ja-:„Troost" (K.' Türn­puu).
Laululehed on üldisöks 'kasutami­seks
trükitud Tallinnas ja maksavad
1 kopik tükk. Neile on jäetud ruum
lahkunu nime, sünni- .ja surmapäeva
lisamiseks,: • ' •
n
D
D
O
•
õ
5
5
m
5
5
m
õ
•s,
S
m
S
s
c
S
õ
D
5
õ
S
5
õ
5
5
.c
S
s
5
m
S
S
s
5
n
õ
D
B
E
õ
5
CD :
m
ö
5
5
m
S
§
š
õ
õ
§
5
5
õ
õ
9
õ
E
2
m
õ
m
m
E
m
£
õ
n
5
õ
D
. Õ
Õ
•
Suur kohtusaal oli puupüsti
täis publikumi. iRõhuva enamuse
moodustas karvast tõugu rahvas,
M e aate- ja rassitkaaslased ae-lesid
polsterdatud süüpingil.
Päevakorras seisis neli protsessi.
'Kohtumõistjana istus laua taga
noor mees, kes välimuse poolest
harmoneeris publikuga. Ta kopu­tas
piübukahaga vastu lauda ja
avas istungi.
Esimesena tuli arutusele ühe
maletaja kehaehitusega nooruki
süüdistus. Ta oli mingi gängi
poolt ühel kõrvalisel tänaval löö­dud
ilma põhjuseta hunnikusse.
Vastavalt kaebealuste seletusele
ei meeldinud ta nägu hulgustele.
,jKus ja mis kella ajal see asi
juhtus?" uuris kohtunik.
„Viiendal avenüül idas, kell
22.00."
„Mis?" ajas kohtuhärra silmad
suureks, ,iNü hilja huigute sellel
kahtlasel tänaval! Mis oli teil
seal üleüldse otsimist?"'
,^Tulin klaveritunnist. Need on
õhtuti."
„01ete noor mees ja võiksite
klaveriklimberdamise asemel
põksikursustel käia. Siis poleks
teiega seda õnnetust juhtunud."
,Aga aulik kohtuhärra..."
„Ei mingisugust kobisemist
enam. Süüdistus on põhjenda­matu.
Teil on selline kehaehitus,
mis kutsub lausa 'kallale. Võite
minna." Ja teie, kaebealused, või­te
ka minna. Palun vabandage
väga, et teie kallist aega viitsin.
Järgmine, palim.
Üks tudisev taat tõusis plikalt
puupingilt ja seletas oma äpar­duse
ara. Oli istunud ennelõunal
ühel pargipingil. Korraga olnud
'kari kaake ümber, silmnägu ru­sikaid
täis ja tengelpung viiesa­ja
taalaga vahetas Oin|anikku.
„Miks tassitenii palju raha en­daga
kaasas?" puuris kohtu­mõistja.
y,See on ju lausa kuri­tegevusele
provotseerimine."
„Tahtsin raha panika viia", ko­geles
vanake.
„Endal raha pangas ja kõnnib
nagu esimene inimene jalgsi rin­gi.
Miks teie ei sõitnud autoga?"
,,Ei ole mu raha auto ega ben­siini
jaoks."
,;Kuulutan otsuse", teatas koh­tunik.
„Määran teile säda taala
rahatrahvi või maksujõuetusel 3
päeva vangistust noorte inimeste
kuritegevusele ahvatlemise eest.
Asi on lõpetatud. Härrad kaebe­alused.
Kui olete saanud selle
protsessi tagajärjel hingelise
kompleksi, siis on teil priiravi
riigi 'kulul.
Järgmisena tuli arutusele süü­distus
mehelike tunnete kuritar­vitamise
pärast ilusa naisterahva
kallal. Noor ja ahvatlevate ku­merustega
daam kirjeldas punas­tades
oma elamust. Oli patsee- ^
rinud järve kaldal ja siis see ku­ritegu
sai korda saadetud.
„Kuidas teie riietatud olite?"
tahtis kohtunik teada.
,iNagu tavaliselt. Olen ontlik
naisterahvas ega lippa avalikus
kohas palja nahaga ringi."
Noor kohtunik takseeris süü­distajat
elektrilokkidest kuni pu-naseiks
võõbatud varbaküünteni.
,J.iiga erutavalt olete riides",
konstateeris ta. „Peate kandma
laiemat, pikemat ja paksemast
riidest seelikut ja hästi avarat
paksu mantlit."
„Aga suvine aeg, aulik kohtu­härra."
y,)Pärsias on päike palju pala­vam
kui siin ja vaadake, kuidas
seal naised riides Icäivad. Keegi
pole veel selle tagajärjel surnud
või haigeks jäänud ega vanatüd­rukuks
jäänud. Määran teid ka- >
heks nädalaks aresti suurte rah­vahulkade
erutamise eest. Vangi-vahid!
Toimetage see tüüp kohe
pokri! Mu kõrgesti austatud kae­bealused.
Ma loodan, et see prot­sess
ei riivanud teie õrnemaid
tundmusi."
Viimase süüdistajana esines
üks energiline vanem daam, kel­lel
oli, virutatud allmaarongis
kuldkee ja krokodilinahast käe­kott
koos raha ja dokumentide­ga.
„iMis kella ajal see asi toime
pandi?" päris kohtunik.
„Kell 22.30."
Kohtunik takseeris vana daami
pilguga, just nagu kahtleks ta
süüdistaja normaalses mõistu­ses.
Ta 'kärgatas:
„Mida otsib teietao'line vana­mutt
nii hilja allmaarongis?
Miks 'kannate kuldkeed oma
närtsinud kaela ümber? Kas ar­vate,
et 'se triigib kortsud sile­daks?
Miks peab vanainimesel
nii kallis käekott näipü otsas kõl­kuma?"
„Tulin teatrist." .
„Se^ ei loe. Kuldkee ja kalli
käekoti kandmine avalikus ko­has
on kuritegevusele ahvatlemi­ne
ja käib paragrahvi alla. Ka­ristan
teid 300 taalase rahatrah­viga
noorte inimeste kuritegevu­sele
võrgutamise eest. Peale sel­le
maksate kaebealustele päeva­raha
veedetud tööaja hüvitu­seks."
Vana daam mõõtis noort koh­tumõistjat
pilguga,' nagu p&üh-hiaatr
vaatleb eriti kardetavat
hullumeelset. Ta küsis:
rtöelge mulle nüüd puhtast sü­damest,
noorhärra, missuguse
karistuse oleksin siis saanud, kui
mind oleks surnuks löödud?" •
s
5
5 s
õ, s
5
5 I
n
S
5
S
s
5
5
D
5
5
5
5
3
m
2
5 1 5
O
§
5
c a
5.
i
S
5
n
a
5
5
5
c
n
c e
5
s
5
B B
B
ta
Š
3
.3
a
§
cx
B
i -
e
5s
5 s
§
m
n
a
õ
5
as
s
Iss
n
ä
5
ä
m
3 m
liaiiBlIllllDIIBIIiMIIIDIIQIIIlllBIIOIIDIIBllDIIOIIIQIIDIIOIIOIIOIiailOIIDIIOIIQIiQIIOIIQII^
ÕTTiSÄHVATUS!
Tehnika on teel sellisele täiuslikku­sele,
et inimesed ei vaja enani ise­endid.
aa
,;Käs lugesite mu uut luuletusko­gu?"
küsib algaja poeet kriitikult;
Hulluks võivad minna ainult terve Viimane jaatab.
mõistusega, inimesed.
ICus naermine keelatud on, seal p#
le tavaliselt ka nutmine lubatud.
„Mis teile mu raamatus kõige roh­kem
meeldis?"
„Et järeltrükk keelatud on."
, ,;Miks on pulmapeod alati rõõm­sad?",
^ . . , ... . . 1 . „Antud juhtumitel on tegemist
Inimene ei ela üksnes veest ja lei- j ^ ^ j . ^ ^ ^ ^ ^^
Satiir kukuks eksamitel läbi, sest — — ,' . /—•
zhüriis i^tuyad objektid. gga uus „MEIE ELU'* tellija
sa sisukamale ajalehele.
auruga (steamcleaniiig)
0 En
pühitses Thunder Bay
e:esti kogudus ülestõusmispüha ar­mulauaga
jumalateenistusel. Teenis
koguduse õpetaja Johan Teras/kelle
elukoht Chicagos, Ühendriikides.
Kauge maa ja ühenduste sobimatuse
tõttu asub õp. Teras teele juba lau­päeval.
Kodulinnast ta lendab Du-iuthi
ja sealt edasi bussiga sihtkohta
kuhu jõuab hilja õhtul. Koguduse
oma kiriku puudusel peetakse püha­päevane
jumalateenistus kell 3 p.l.
Ennelõunast aega kasutab õpetaja
haigete külastamiseks ja muuks ko­guduse
asjaajamiseks. Tagasisõit al­gab
alles esmaspäeva varahommikul
jälle sama pikka, keerulist teed möö­da.
Õhtuks jõuab õpetaja koju.
Selle aprillikuu jumalateenistuse
järele oli koguduse naisring katnud
rikkaliku pühadelaua kohviga millest
osavõttu nautis kogukas pere. Kogu-nenuid
tervitas naisringi esinaine L.
Räitsakas, söögipalve ütles õp. Te­ras
ja usuteaduse instituudi^ õpilane
0. Pint luges, tõlgitses Piiblist kiitu­se
laule andekalt välj ä tuues nende
luulelist osa.
„Tee tõusule" nõuab küürus hoia-kut.
Õuenarre on ka demokraatlike va­litsejate
juures^
Kogunud NIHITS
„MEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EE:STI MAJAS MÜÜGIL
WIOTARIO ($L0O)
T H E PROVINGIAL (3.61) .
SUPER LOTO ($10.00)
LOTERnPILETID; 1
J . KRÜLL
Igiiir veok kdintisokfE
JA
WILCOX LAKE SAUNA
PEREKONNA SAUN
#4 Sunset Beach Rd., P.O. Box
Oak Ridge, Ontario LOG IPO
Telefon 773-0497
lohan KnüJ juhtimisel.
TORONTO EESTI VABAKOGUDUSE NAISRINGI korraldusel
KOHVI
laupäeval, 9. mail s.a. algusega kell 2 p.L 562 Jones Ave. kirikus
' I vanaemadele — vanaisadele — pensionäridele, vaimulikkude laulude
ja sõiia põimikus lAr Kõik kutsutud