Meie Elu = Our life, February 12, 1987

              :lü" nr. 7 (1927) 1987 „Meie ii mr. 7 (1927|'19B7 NELJAPÄEVAL, 12. VEEBRUA^JL - THURSDAY, FEBRUÄRY 12
lus
veris
lunil 1987. See grupp
päevi Lääneranni-
|el kui esiinene grupp,
lõppedesJennatakse
)ss'e tagasi. Reisi hind
iadalam kui esimesel
on soovitav kohe-lus
reisijuhiga, Endel
^2-8643. Kuigi regis-leg
on 1. märts, näi-
|d. aastavahetusel, et
jiiakse ära enne täht-liloleva
pikema ring-lerimine
Kalju Jõgi
[koht on samuti Laä-
Päevad ja maakon-ruppi
paiskavad eel-lancouveri
tänavaile
ICanada eestlasi, kel­ti
lisanduvad veel
id. Seega tõotavad
lesti Päevad kujune-toks,
mida oodatakse
Torontos kui seal
, E . A . •
Uued tarbe margid
linaa ides: 1,2,3,5,
centi, piltideks Ka-
:ese'd esindajad;
• - kolm joulumarki
il — kaks marki \
taliolünipia puhul:
c) ja suusahüpped
ette, n ä h t u d üks 34-
|n\vealthi" juhtide ja
[tuleku puhul, mille
Iveel kindlaks määra-tlnud
teadaandes ei
mats^iooni 13. april-tähtlike"
margi koh-lillistele
vabatahtli-pühendatud?
filatelistid koguvad
(ige lähema naaber-ib-
olla oleks huvitav
^andmeid sealsete.
1.1985. aastal ilmu-markide
arv (78)
Kanada sama aasta
:(^n suureks ajanud
he sarii milles on'36
|lt ei ole asi nii hull
— peaaegu 19 dol-pn
USA dollarid!,
kirja tariif aiinult 22
Irdi oma 14 centi. _
inada kui USA mar-jsiselt
häirib, on nen-
|tjtembeldused, eriti
)Ö-1 juhul sajast on
irdil vm. olevad mar-
|ate'^ terapjite läbi nii
E:t koguja, kel vähegi
^!id on, neid pikema
)aberikorvi läkitab,
lünsed. masintemplid
Itadja nägusad, nagu
fndinaavia riikidel,
Vi Shveitsil? - :
lav moment on Kana-
|eliste ümbrike pruun
kemikaale sinna on
i tea, kuid nendelt
•ärvib see pruun pa-
[cikülje kollaseks. Ise-me
pruun paber ei tee
firmamärki
lulütysse?
l^äsutä
lesti
0.»
f9
oo ®
0 (D 0
Ellen Irs jutustab oma
..stusist '
Igaühel meist on sama palju aega 'Paul Rubens (1577-1640), B.E. Muril-
— 3,4 tundi ööpäevas, kuid paljudel lo, Diego Velazquez, Rembrandt, rö-tuleb
ajast puudus, Oleneb-^sellest, 'kokoo maalija Boucher, Inglismaalt'
kuidas me oma ^ega jaotame ja seda Gainsborough, klassitsismist F.J. de
kasutame. Göya (1746-1828), romantismi esin-
Siirdudes palgaliselt töölt nn puh- dajana Corot (1796-1875), realisrni
kepalgale, peaks meile jääma roh- ajast Camille Corot, J.F. Millet(1814-
kesti vaba aega. Tööl käimine ja 1875),jne. •
sellest olenevad lisakohustused on Teine mapp algab impressionismi
ära langenud ja vaWnenud aeg tuleb ajastuga, kus on esindatud paljud
muu tegevusega täita. selle aja kunstnikud: Vincent van
Seda tegevust oleme nimetanud Gough (1853-1890),
lemmikharrastuseks ehk hobiks. Tä- (1848-1903J, Edgar
riapäeva Eestis on selliseletegevuse- 1917), Claude Monet, Henri de Tou­le
uus sõna, meelistegevus, mis oma louse-Lautrec ja palju teisi. Neoim-suure
mahuga hõlmab meie i^apäe- pressionismi esindavad Georges
vasest elust ja kohustusist üle jäänud Seurat (1859-1891), Camille Pissario
aega. Selle võiksime kasutada ette- (1830-1903), sümbolistlike teemade-kavatsetud
ja pra^anitsetud tegevuse- ga norralane Edvard Munch (1853-
FARIIS (ME) — Möödunud keva­del
otsustati Pariisis asuvasse
Sainte Genevieve nimelisse Põhja­la
raamatukogule lisada ka eesti
osakond. Sellest kavas? sai tõelik­kus
28. novembril kui raamatuko­gus
avati ametlikult nn. Eesti Fond.
Uue osakonna avamist tähistati
eestikeelsete raamatule väljapane­kuga
ja koosviibimisega kohvi­lauas.
See põhjamaade raamatukogu
asub Pariisis (S"*), 6,rue Valette,
ladina linnaosas Sorbonne ülikooli
ja Pantheoni lähedal. Raamatuko­gu
praeguseks hoidjaks on prant-suse-
rootsi päritoluga Hedvig Vin-cenot.
Tema hoole all on, tänu
Skandinaavia riikide ja Soome toe-
Paul Gauguin tuseie, üle 140.000 teose ja umbes
Degas/ (1834- ^^^^ ajakirja või perioodilist välja­annet
kõigilt aladelt, olles seega
kõige suuremaks skandinaavia ja
soome kirjanduse kogumikuks vä­lismaal.
Raamatukogu hoidjad on
nimetatud kolmeks aastaks korda­mööda
Taani, Soome, Norra ja
l e - hobile - meelistegevusele. Ho- 1944), rahvuslik-romantik soomlane Rootsi võimude poolt
EKK kunstikogu sai hoiuruumi annetusena Hella Vellner'ilt, kes
pildil koos tare väljaehitajate Johannes Tanneri ja Emil Eermega. All
— EKK kipnstikomitee liikmeid. Vasakult— Johannes Tanner, kunsti-
Akadeemiliste
organisatsioonide
¥Õrkpallivõistlused
Laupäeval 7. veebr, peeti Toron­to
ülikooli Scarboro Collegei
võimlas 17 akadeemiliste organi­satsioonide
võrkpallivõistlused,
millest võtsid osa Korp! Sakala,
Korp! Rötalia, Korp! Fraternitas
Estica, kaks Korp! Vironia ja kako
Eesti üliõpilaste Seltsi meeskonda
(neist üks New Yorgist) ja naisorga­nisatsioonidest
Korp! India ja
Korp! Filiae Patriae. Umbes 80
võistleja kõrval oli pealtvaatajaid
50-ne ümber.
Võistlustel või^ näha kõrgetase­melist
mängu.| Tasavägises finaalis
tuli võitjaks Korp! Rotalia Korp!
Fraternitas Estica üle (2'.1). Kol­mandat
ja neljandat kohtajaid ja­gama
New Yorgi Eesti Üliõpilaste
Selts (ÜES) ja Korp! Vironia. Nais­te
finaalis lõi Korp! Filiae Patriae
Korp! Indiat. Tänavu ei võistelnud
Korp! Amicicia naiskond.
Võrkpallivõistlused on kujune-nud
märkimisväärseks eesti noore­ma
põlve haritlaste koostöölikuks
vahendiks. RK.
:—. ,— >
Tartlaste vastlapäeya
koosviibimine
Pühapäeval, 1. veebr, toimus tart­laste
korraldusel vastlapäeva koos­viibimine,
millest võttis osa enamik
Tartlaste Seltsi liikmeist koos kutsu­tud
külalistega. Osavõtjate koguarv
oli enam kui 160.
Koosviibimise avas seltsi esimees
Laine Koost tervitustega ja märkis, et
esimene koosviibimine toimus koh-bisid
võib olla mitu ja mitmesugu- Akseli Gallen-Kallela (1856-1931). ^^8"^' mis,on avatud igal ^ogu koordineerija Silvia. Prii, Juta Ilves, EKK president Stella viku kõrval väikeses ruumis, teise
5eid.
(1877-1953), Maurice Vlamineck.
1881-
MINIMUUSEUM •
"J
TorontolaseEllenlrsihaitastuseks' Kubistidest Pablo Picasso
on isiklik kunstimuuseum. See mini- 1970),. Georges Braque (1882-1963).
muuseum mahub praegu nelja kaus- Palju on illustratsioone MarkGhagal-ta,
milles on igas enam kui 70 kahe liit (sünd. 1887), Joan Mirolt (1900-
poolega lehte läbipaisHa plastiku 1955); Paul Kleelt (1879-1940). Abst-all.
o raktsionismi ajast Piet Mondrian
Ta on üle 20 aasta kogunud kuju- (1872-1944), Jackson Pollpck (1912-
Enne ekspressionismi tuntud Henri Kerson, Emil Eerme ja kunstikomitee esimees Oss Timmas (pildilt jaoks varuti juba suurem ruum ja tä
Matisse (1869-1954), Raoul Dufi asjahuvilistele, peamiselt _ . ' . , i r j , , , _
üliõpilastele ja uurijatele: — skan­dinaavia-
ja soomekeelseid raama­tuid
kõigilt aladelt; — põhjamaise
kirjanduse tõlkeid prantsuse keeles,
tähtsamate teoste tõlkeid on ole­mas
ka inglise, saksa ja muudes
keeltes; — heliplaatt ja helilinte
muusikast, keelekurg s ja kirjan-puudub
Abel Lee).
leidis
tavkunsti kohta kirjutisi, reprodukt- 1956). Samas mapis on esindatud
sioorie ja postkaarte.. Kui eki^liibriste
koguja A . V i i m s nimetas ,,uulimul-
.las", et materjalid korraldamatult
.moodustavad vaid hunniku ,,mida­gi",
hakkasEllen Irs neid korraldama.
rootsi kunstnik Carl Larsson, And­reas
Zorn, norralane Eric Werenski-old,
sakslane Emil Nolde jne.
Kolmandas mapis on esindatud
,,grupp seitsme" maalijad JackBush,
Nüüd siis kogutakse värskelt loo­dud
eesti raamatufondi tähtsamaid
ja esinduslikemaid, i ahja-Euröo-pa
s peamiselt Rootsis, ilmunud
eestikeelseid teoseid. Esimene
leides selleks sobivaima viisi üksik- Cornelius Krieghoff, tuntud talviste P^""^ f"*^ Pariisis^asuvast
lehtedena kqlmerõnga-kaustades. Ja maastikega ja tihti esitatud jõulu-praegu
on neid neli kausta — kolmes kaartidel, Alex Colville, Emily Carr, '
on maailma kunstnikud, neljandas Kathie D. Ha^erman jne.
eesti kunstnikud. Peaaegu igale mit­mevärvilisele
reproduktsioonile on «UMORISTLIKUD ESINEMISED
lisatud vastava kunstniku kohta aja- Ellen Irsi minimuuseumile lisan-lehe
või ajakirja väljalõiked! duvad veel teised harrastused. Igal
Kogu peamisiks allikaiks on olnud nädalal pühendab ta ühepäeva Eesti
kunstiajakirjad, ajakirj ,.Time" ja Kultuuripärandi Klubi tööle, teise
postkaardid. Palju on .kogumisele päeva Tartu Instituudi arhiivi korras-kaasa
aidanud minimuuseumist tamisele. Mitu aastat on Ellen Irs
teadlikud sõbrad, kelledele midagi kogunud eesti kirjandusest ja suuli-sobivat
on silma puutunud. sistmälestusist rahvapäraseid ütlusi.
Praegune kogu on maalikunstni- rahvanalju, rahvaluulet ja koos abi-kest.
Graafika ja skulptuuri osa on kaasaga helilindistanud eesti muusi-välja
arenemas, samuti on hõreda- kat. Tihti oleme näinud teda eest-malt
ehitatud kunstnikke varemast laste üritusil videokaameraga üles-ajast
ja mitmed kunstivoolud. Täieli- võtteid tegemas ja intervjuusid kor-kumalt
on esitatud impressiopism ja raldamas. Palju kordi oleme kuulnud
USA ning kanada'kunstnikud. Eesti tema humoristlikke esinemisi maa­kondlikel
üritusil ja perekondlikel
õhtuil.
Ellen Irs rõhutab iga organisat­siooni
ja üksikisiku tegevuse talle­tamise
tähtsust igal ajal ja igas vor­mis.
Oleks vaja iga üksikisiku elu
Eesti Vastastikkuse Abistamise
Seltsi raamatukogust, kelle prae­gused
ruumid Y.M.C.A. majas on
kitsaks jäänud.
• Aks.
juba pikemat aega on Eesti Kuns­tide
Keskus murelikult otsinud
. ruifeie oma muuseumi kollektsioo-ni
sobivaks talletamiseks kuni lõp-välja
ehitada teisel korral asuv ruum
tema kolmekordses majas. Värvimi­se
ja ümberehituse tööd viisid läbi
Emil Eerme ja Johannes Tanner läi-
„MEIE ELU" lasutas EptI ühiskond hendusel.
|a seisab eesti ühiskonna teenistu-liku
kodu ühise Eesti Kultuurimuu- nud. novembrikuus. Meeldivalt val-seumrvalimiseni,
üteldakse „Meie geks värvitud tuba sai endale ilusad
Elule" antud informatsioonis. EKK . püst- ja pikiriiulid maalide paiguta-kunstikogu
on arvuliselt laienenud miseks, sahtlid graafiliste lehtede
ligi 200 maali ja graafilise tööni, jaoks ja kõrglaua tööde raamimiseks,
mille viimase lisandina saabus 30- See võimaldas EKK kunstikomi-leheline
graafiline kogu kunstnik teel, kelle esimeheks on Oss Timmas,
Otto Puusta töödest Rootsist EKK juba detsembris asuda tööle valikko-kunstikonsultant
Rain Rebase va- gu moodustamiseks, mida oleks või-öes.
EKK varahoidja Hella Vallneri
lahkel vastutulekul võimaldus EKK-1
osas on "palju esindatud.
Huvitavad on kunstnikke iseloo­mustavad
kirjutised, nende loomingu
arvustused ja andmestik,
Esimene mapp algab renessansi
suurkunstniku Leonardo da Vinciga jäädvustada kirjasõnas meie noorte-
(1452-1519), järgneb Raffael Santi ie. Kui palju teavad näiteks meie
(1483-1520), Michelangelo, Tizian, lapsed oma vanemate varasemast
Rosetti, Ligier Ri.Ghier, Pieter Brue- elust ja sellega ühenduses>Eestist?
gel. Edasi manerismi esindaja El -
Greco(1541-jl614). Baroki ajast Peter EMIL EERME
oo 00 0
Kai Käärid UUDISHIMULIKUD LUIGED
lunud aastat meie kujutava muusa teenija, mõlemiš täie innu ja töid. Esimestel esinemistel ka mõ-"
kunsti osas võiksime meenutada ja koormatusega. ned ilmekad portreed. Võis aimata
tähistada kahe tähelepandava mo- Kolm aastat tagasi langetas Kai meie ühe uue portretisti esile kerk-mendiga^-
kahe ulatusliku erinäi- dtsuse pühendada täisajaga kujuta- mist. Hiljem, kui aga neid enam
tusegä kahelt kunstnikult — Rutt väle kunstile, lõpetades oma balleti- ei esinenud, mainis kunstnik, et ta
Tulvingult ja Käi Kääridilt. Huvita- kooli tegevuse.Tagajärjed on olnud ei taha end lasta siduda portreteeri-va
juhtumina Tulvingu^näitus jaa- nähtavalt üllatavad, mida võis tä- tava diktaadiga, mis piirab tema
nuaris kujunes avataktiks 1986.a. heldada seekordsel näitusel fdet-
Eiäituste hooajale. Mitmeaastase sembris) University Womens' Club
vaikimise järel suurnäfitus 75 eks- ruumides. Esitatud oli kunstniku
ponaädiga rahvusvaheliselt tuntud uuemat loomingut 35 eksponaadi-kunstnikult
(OSA, RCA)»Temale ga, nimetuse alk „Colour in
omases esituses, Kääridi oma aasta Motion"{värv liikumises). See oli
lõpul (detsembris) aga üllatavaks kunstniku 13-s erinäitus, mille
lõppakordiks. avamisest ja üldilmest meil lühijutt
Kai Käärid, USA-st, seal balerii- juba on olnud,
nina ja balletistuudio juhina ning Kuna näitus oli 13-s ja uuel!-
rakendusliku kunstikooli lõpeta- meline, siis on huvipakkuv selle
Jana asus abiellumisel Kanadasse, juures pikem peatus ja ka pilk sel-
Siin, Torontos,juhatas ta omanime- jataha heita eelnenud kahteist-llst
balletikooli, oli õpetajaks ja kümnele, kunstniku otsinguile ja tehnilisele viimistlusele. Kahtle
koreograafiks ning ka koreograa- arenguteele. Katalooge sirvides, matult on tä avardanud selle piltku-fiks
ja lavastajaks teiste stuudiote oma mälupildis sorides ja kriitikat jutusliigi tehnilisi ja^elleksigasu-se
materjali kasutamise võimalu­si.
Teostused kollaazhis kulminee­rusid
„Plahvatus" ja „Metsaalu-ne".
Eriti viimane oma filigraansu-sega
ja metsale omases materjalis.
Kasutatud puukoort, kasetohtu,
metsaalusel kasvavaid taimi ja lilli.
ma
juures. USÄ-8 kunstikooli lõpeta- meenutades võiks möönda kunst
misel määratud stipendium kanti niku küllaltki julget-ja iseteadlikku
üle Kanadasse ja siin jätkus kunsti esile kerkimist oma näitustega.Ta
edasi õppimine, mis viis t^da mit- on esitanud end erakordselt mit­mete
kiinstiorganisatsioonidesse mepalgelisena ja avara temaatika-ja-
näitustele. Oli edukas. Aeg-ajalt ga ja mitmes stiilis — realisriiist
kujunes kunstnikule kunstiõpin- äbstraktsetem ja sümbolismini.
Eeltoodud retrospektiivne lühi-pilt
kunstniku tegevusest kõneleb,
et nagu kõik eneseleidmised teos­tuvad
alles mitmejärguliste pinge­liste
otsingute järel, on Kai Käärid
üks neist. Mitte otsides efekti või ka
ülepakütavat rahvusromantikat et
oma otsingut ja vaba loomingut meeldida, on temal püüdeks olnud
. j , , ^. A , . algusest peale minna maalilise va-
Kuid meelsasti portreteerib ta loomi j^^^use suunas. Jõuliseks on kuju-nmg
neid on olnud nii mitmel nai- ^..^^^^j kaks-kolm
tuselViimasel viiel aastal on vai- aastat, mil pühendas end täisajali-japanekuisse
tulnud jeostusina ^^jt j^^j^^g^^j^ j^^^j^^^^tj^
kollaazhid. ^ Suuremõõtmelised joomingusse ilmus uudse kvalitee-kompositsioonihsed
teostused, mis teadlik ja suurem maaliline
mõnevõrra isegi hakkasid domi. vabadus, kujutlusvõime kindlus ja
neerima tema näituste üldpildis, kolorüdi kõlajõud. Tema keskne
Tõsi küll, need viitasid kunstniku temaatika on loodus ja kõik loodus-pingele,
püsivusele, leidlikkusele lähedane. Tavaliselt päris argipäe-ja
fantaasia rikkusele ning oskusliku vased, ümbritsevad nähted ja ob­jektid
on saanud kunstniku ilmes-tatuna
lihtsas ja ladusas käsituses
nauditavaks. Need esinevad ruu­mis
ja on liikuvuses. Tähelepandav
on selles, et see mis kunstniku se­nises
loomingus oli toimunud vi­suaalse
kunsti teenimisel kahes as­pektis
— üks lavaline-koreograafi-line,
kiiresti silmi ees libisev pilt—
tJsine aga lõuendile kinnistatuna.
malik näituste korras esitada ja hil­jem
rändnäitusena teistesse selle
mandri eestlaste keskustesse viia.
Eeloleval Kultuurivaramu Konve­rentsil
laupäeyal, 14. veebruaril Tar­tu
Gollege'is on esmakordselt näitu­sena
esitatud valik E K K ülemaailm­sele
kunstikollektsioonile annetatud
teostest, kaasa arvatud kolm suure­mõõtmelist
hiljuti lisandunud maali­kunstnike
Ruth Tulvingu, Kai Kää­ridi
ja Oss Timmase loomingust.
Kunstikogu aktiivtoimkonda,
koordinaator Silvia Prii juhatusel,
kuuluvad praegu 16 inimest. Selle
näituse ettevalmistamisega olid tege­vuses
Oss Timmas, Abel Lee, Silvia
Prii, Juta Ilves, Emil Eerme, Johan­nes
Tanner, Uno Prii, Karl Rosen ja
E K K president Stella Kerson.
Teise eksponaadina Kultuuriva­ramu
Konverentsil on välja pandud
tuntud eesti pianisti, organisti ja pe­dagoogi
Peter Paul Lüdig'i muusi-kavaramu
pildis, tekstis ja trükistes,
mis pärinevad tema isiklikust arhii­vist.
Profiil I nime all väljapaneku
eest hoolitseb tema abikaasa Endla
Lüdig Buffalost. Nii E K K kunstikol-lektsioon
kui ka Peter Paul Lüdig'i
muusikaarhiiv on näidised kunsti­muuseumi
ja muusikamuuseumi
koostisest tuleviku Eesti Kultuuri-muuseumi
raames.
nasel koosviibimisel nii suure osa-võtjaskonna
poolt on keskmine saal-gi
kitsaks jäämas.
Rahvuslikest vastlapäeva komme­test
pidas huvitava ettekande Etno­graafia
Ringi esinaise Ene Runge.
Ruumi seintele ja laudadele oli väl­ja
pandud mininäitus Tartust,. Tartu
ja Tartumaa kirikuist. Esimene Re-nate
ja teine piiskop K. Raudsepa
poolt, mida huviga vaadeldi.
Laine Koost laulis kolm laulu: Ju­han
Aavik — .„Kodule", Priit Ardna
— ,,Iuba varsakabi" ja valsi —
Emajõe jutustus". Klaverisaade oli
tema väimehelt Einar Medrilt. Järg­nes
linnulennuline ülevaade Tartu­maast
ja Tartu kirikuist: ,,Tartumaa
kirikud vestavad juttu" piiskop K.
Raudsepalt.
Koosviibimise teine osa algas piis­kop
i söögipalvega, milel järel istuti
kohvilauda.
Koosviibimise lõpul tänas esimees
osavõtjaid. Samuti anonüümset selt-siliiget
S51000-lise toetuse eest, meele-olumuusika
eest Peeter Läänistet.
Eelteatena ütles, et Tartlaste Seltsi
peakoosolek peetakse 18. märtsil, kl.
19 Eesti Majas.
EMIL EERME
Ilmunud
ARNO VIHALEMM
;,viis ON VIIS''
Viies kogu värsse 1936-1986
Hind $9.00
Posti teel tellides lisandub saatekulu.
* * •(<
. EESTI NOORTE AJAKIRI
TULEHOIDJA #4-86
Hind $2.50
Posti teel tellides lisandub saatekulu.
Müügil
II
958 Broadvlew Ave.
Toronto, Ont. M4K 2R6
AINO MENNINCU
MÄLESTUSFOND
AINO ROORAND MENNING'U MÄLESTUSEKS -
SURNUD 6. VEEBRUARIL T985
Auhinna väljaandmine on edasi lükatud 1988. aastale kvalifit­seeritud
isiku puudumisel.
Auhinnatahvel on välja pandud Guelphi Ülikooli Muusika Osa­konnas.
Tütar TUI MENNING-MCRAE perekonnaga
Tütar VIIUMENNING Inglismaal
Bsaa
vormi sõnastusena „Mitme meedia
kuristik esitab värvi liikumises".
Nägemis- ja värvitaju on kunstniku
juures ilmne, varieeruv ja ergas.
Vaadeldud, n.ö oma meisternäitu-se
osas Qn see taandunud kargema
suunas. On midagi põhjariiaist kar­gust.
Vastavalt sellele on ka esita-või
teine ei kahjustaks sisu ega
kunstniku loovat tunnetust.
Kokkuvõttes võiks ütelda, eü
kunstnik näitust kavandades mai­nis,
et ta tunnetab eneses mingit
kindlust oma loomingulise kunsti-käekirjas.
Nüüd näitust lõpetades
ja juba distantsis näha, võiks ee­gud
enamaks küi ta seda o|i vaja- Materjaliks on õli, akrüül,vesivärv langenud lehti, murdunud oksi jm. on leidnud sünteesi, mis võikshästi tud eksponaatide sisu ja vormikõ- laimduses sõna j.,t.un. netus'' asen-nud
koreograafina. Tunnustused ja joonistus. Koloriit varjundiri- Tunnustava kriitika kõrval oli ka olla ka kunstniku profiil! ne. Kindlakäeline pintsli käsitus ^ad^ - » on kmdel oma pale ja
ja kriitika avaldasid oma mõju ning kas, pintslikäsitlus sujuv ja painduv, viipeid, et kunstnik raiskab aega ja Kunstnik ise määritleb näituse sujuvalt ja pehmelt on hoitud tasa- kaekin".
[ oli/te; kahe Kõigis liikides oi kordaläinud' oma talenti. • ;\ • - kataloogi peaSkkjas^iäituse sisiii ja kaalws värvi erksuse suhtes, et üks. E. ANTIK