Meie Elu = Our life, February 12, 1987

              /
/
• 'J.
, 12 FEBRUARY 12
»9 9»
Published by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada; M ^ K 2R6.
Tel. 466-0951 '
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.USA.
\ Tel. (201) 26.2-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. ^ Tel. 466-0951.
„MEIE E L U " kontor avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esniasp., kolmap. ja reedel kl. 9 hm. - 5 p.l., teisip.
ja rieljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - l p.l.
.,MEIE E L U " tellinlishinnad: Kanadas 1 a.|43.00,6 k. $24.00,
3 k.415.00. ® USA-sse 1 a. ^47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
i> Ülemeremaadesšel a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. §
Kiripostilisa: Kanadas 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k..$7.00.
USA-sse l a . $33.00, 6 |c. $16.50, 3 k. $8.00. Öhupostilisa üle-meremaadesse:
l a . $62.00, 6 k. $31.00,, 3 k. $15.50.
• ÜKSIKNUMBER-75$-:
KUULUTUSHINNAÜ: 1 toll üherveerul - esiküljel $6.00,
tekstis $5.00.
liiniiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiijiiiiiiiig^
Kes oinsee, mis meie tänapäeval
Moskvast kuuleme, tõsine püüdlus
relFormide suunas või ainult pro­paganda
uued võtted, et maailmale
puru silma ajada? E| seniste või­maluste
järele antud küsimusele
vastata, peab arvanlia, et Vegemist
on mõlemaga. Nõukogude Liidus
püüab Gorbatshov teatud ühis­kondlikke
haigusi arstida. Kuid
nendest püüdlustest soovib arst
maailma silmis ka suurimatxeklaa-mi
saavutada. See on nagu kanada
ja USA meditsiin, kus reklaamitak­se
inimorganite ümberistutamise
iiksikjuhte, kuid haiglad ja üldine
liooldamine jätab piinlikult palju
soovida.
Kompartei diktatuur Nõukogude
Liidus on revolutsiooni päevist
peale nõukogude ühiskonna nii­palju
laostanud, et punasest suur­võimust
on järele jäänud ainult
,^haige mees", kes on vaba maailma
ikka veel ähvardamas ja hirmuta­mas,
kuid põeb ise sügavat haigus-kriisi,
mida üleöö keegi ei suuda
pärandada. Kui tuhandeid inimesi
peetakse kinni ebainimlikes tingi­mustes
Siberi koonduslaagrites,
paljuks loeb, et Moskva on vabas­tanud
Sahharovi Gorki siiindasumi-sest
või veel 43 dissidendi oh lastud
vabaks? Kuhu jäävad need teised
kinni peetavad tuhanded?
Nii tuleb meil enne Gorbatshovi-le
kaelahüppamist ära oodata eda­sist
arengut Nõukogude Liidus en­das
kui ka suhetes rahvusvahelisel
pinnal, näiteks tuumarelvastuse
vähendamise .küsimuses. Seepä­rast
suhtume kindla ebasümpaa-tiaga
näiteks Kanada poliitikute
püüdlustesse Moskva külje alla pu­gemisel,
nagu oli Grpmbie Siberi-reis
ja nüüd kavatsetav peaminis­ter
Mulroney reis maikuus Mosk­vasse,
Kui oma kodus Kanadal ei
ole valitsuse asjad Ja asjaajamised
kaugeltki korras, siis ei ole ka õige
poliitilist valeprofiiti otsida Mosk-
;vast. , • . • . •' .
P.E. Trudeau kõndis omal ajal
Norilski karistusalustena surnute
luudel-kontidel ja tuli tagasi vai­mustava
arvamusega, et nõukogu­de
asjatundjad võiksid ka Kanada
põhjaalasid aidata kultiveerida
nõukogude kogemustel. Kas teadis
Trudeau, et see mõttelaad ajas
külmavärinad peale tuhandetele
Kanada kodanikele, kes |0n teadli­kud,
kuidas Norilski taoline linn
Põhja-Jäämere äärde tekkis? Kas
läheb nüüd ka Mulroney otsima
USA-le poliitilist ja kultuurilist
vastukaalu Kanada lõunan^aabrile
ainult Kanada ends^ alahinnagust
aetuna? |
Gorbatshovil on Esialgset julgust
ja mõitust asuda Nõukogude Liidu
haige ühiskonna ravimisele. Kuid
tema mõttekäigud on aihult mõtte­käigud
ja viimastele praktilist ra­kendust
on varajane oodata. Üks
Bahharov ja 43 vabastatud dissi-
0
denti ei ole näitamiseks palju, kuigi
iga vabastatud inimene on väärtus
ja vajab tähelepanu. Kuid meenu­tame,
et Nikitö Hrushtshov jõudis
koonduslaagreist välja tuua umbes
1000 inimest ja ka see ei ravinud
nõukogude haiget ühiskonda.
Muu maailm peab nägema, et
Nõukogude Liit on valmis oma rau­deesriide
avama ja on valmis täit­ma
täies ulatuses Helsingi inimõi­guste
lepet, millele ta alla kirjutas,
ära ootama^ et Kreml teos-oma
KGB aparatuuri võimupii-ramist
selliselt, et Nõukogude Lii­dus
iga inimene saab oma mõtet
duses ja kunstis inimõiguste põhi­mõtete
järgi ja mitte ainult partei
käsul ja keelul.
Gorbatshov peab enne teostama
oma oksjpatsioonivägede väljatõm­bamise
Afganistanist, peab lõpeta­ma
relvamüügi terrorismiga seotud
maadele. Peab andma oma käsu
Angolas asuvatele Kuuba vägedele
väljatõmbumiseks. Peab lõpetama
oma poliitilise agressiooni kõikjal,
kus ta seda teostab. Kõik Varssavi-pakti
maad ootavad juba aastaid
vabamaid poliitilisi tuuli, mis on ta­kistatud
Moskva võimuahnusest
neis maades.
Need. on kõik Moskva haige me­he
tunnused, mis ellševendu ega ei
kergendu, sest Nõukogude Liit on
maailma rahvaste peres (paranda­matult)
haige mees. Ka see on põh­juseks,
et meie poliitikud ei lähe
tarbetujt Moskvasse, et mitte tuua
nakkushaigust Kanadasse.
Kanada peab otsima ja looma
kõige lähemaid suhteid lõuna poo­le
piiri, kus on meile majandus­likke
ja kultuurilisi väärtusi ja kust
võime poliitilist ametit õppida. Se­da
tahab Kanada elanikkond, mida
selgelt näitas hiljutine viisakutse
10.000 inimesele, keda USA on val­mis
kodanikena vastu võtma ilma
erilise kriteeriumita. 70.000 kana­da
kodanikku andsid sisse oma
avaldused. See ei olnud nende ini­meste
seklushimu, vaid silmnähta­valt
sisemine vajadus. Kas Kanada
poliitikud teavad seda, mis on see
vajadus?
Mõni päev tagasi olid USA haig­late
esindajad siin, pakkudes töö­võimalusi
sadandeile Kanada haig­laõdedele
ja sabad seisid vastuvõ­turuumide
uste taga. Ajal, mil Ka­nadas
tuntakse puudust haiglaper­sonalist,
peaks valitsus erilist huvi
tahavad siitiahkuda ja uusi võima­lusi
otsida lõuna pool piiri.
Palju leiduks vastuseid sarnas­tele
pakkumistele Moskva võimu­de
poolt? Vastus on ette teada: väga
vähe. Küsime siis veelkordselt:
mida otsivad Moskvast Kanada po°-
V. •
Soome ettevõte
Omanik V. KANGAS
7 ELROSE AVENUE WESTON, ONTARIO 222-71 umim
l^nmimkmm, Saunaahjusid
valmistanud üle^ 26 aasta. Pakume teile soodsamaid hindu ja
parimat kvaliteeti, mis saadaval.
„Meie Elu*' nr. 7 (1927) 1987
25 cm
llilllllilllllilllillliililllllllllllllllllllillllillllllilillllHilllillllllilllllilliiilS^
• Uut aastat alustatakse tradit­siooniliselt
lubadustega ja usus, et
eelolev aasta kujuneb paremaks
ja õnnelikumaks kui oli seda eelmi­ne.
See on maksev nii üksikisikute
kui ka suurvõimude kohta rahvus­vahelisel
areenil
Lootused rahu säilitamiseks üle­maailmses
ulatuses olid nii suu-ed,
et Liitunud Rahvaste Organisat­sioon
kuulutas möödunud aasta al­gul
1986. aasta Rahuaastaks ja paavst
kutsus kokku kõikide uskude juhid
ühiseks palveteenistuseks, et kind­lustada
rahu ja lõpetada sõjad. Kuigi
suurte pingutustega suudeti vältida
ülemaailmne verevalamine, ei ta­kistanud
see suurriikide vahelist rel­vastuse
võidujooksu ega aasta lõpu
43-es riigis möllanud sõda.
Samuti ei andnud aatomirelvade
piiramise konverents, mis toimus 12,
oktoobril Islandis, loodetud tagajär­gi.
Kontrollimata andmeil ja Nõuko­gude
Liidu' oma teadete järgi on ta
kinni pidanud möödunud aasta algul
antud lubadusest ja ei ole suurenda­nud
oma aatomirelvastust. Kuna
ÜSA luure ei pidanud seda. usuta­vaks,
siis kestsid Ühendriikides kat­sed
aatomirelvadega maa-alustes
punkrites kogu aasta.
LÕUNA-AAFMKA
Uueks kodusõja tandriks tuli juur­de
Lõuna-Aafrika, kus enamuse
moodustavad mustad püüavad või­mu
oma kätte saada terroriaktidega.
Venelaste poolt saadetud kommu­nistlike
agitaatorite poolt on neid
ässitatud lubadustega paremale elu­le.
Kergeusklikud mustad usuvad lu­badusi
,,maapealsest paradiisist"
kommunistliku korra all, kuigi
nad on paremas majanduslikus olu­korras
kui kommunistlike naaberrii­kide
elanikud. Sõjaliseks riigipöör­deks
ilma välisabita puuduvad välja­vaated,
kuna riigi sõjaväe- ja pblit-seiüksused
on hea väljaõppe ja va­rustusega.
Tagajärgi arvestamata on
praeguse valitsuse kukutamise oma
eesmärgiks võtnud ka lääneriikide
salon^ikommunistid, kes selles
kaasa aitavad Vene laiutamispoliili-kale.
Need lapselike ideedega välis­maised
abistajad on olnud küllalt
edukad ja on suutnud mõjutada mit­me
lääneriigi valitsusi kaubandusli­ke
sanktsioonide rakendamiseks.
Kuigi majanduslike sanktsioonide
sihiks on surve praegusele valitsuse­le,
mõjub see esmajärjekorras musta­le
elanikkonnale ja kahnatajaiks on
ka kommunistlike naaberriikide ela­nikud,
kes oma ülalpidamist teeni­vad
Lõuna-Aafrika kaevandusis ja
tööstusis. Samuti teevad need tööli­sed
oma vajalikud sisseostud kae­vanduste
juures asuvaist kauplus­test,
kuna nende omas riigis need
võmalused puuduvad.
Tänu lääneriikide salongikommu-nistidele
on aga nüüd L.-Aafrika va­litsus
otsustanud välistöölised, saata
oma kodumaale tagasi, kus neil tuleb
maitsta sotsialistliku korra hüvesid
— tühja kõhtu ja tarbeicaupade puu­dust.
tamine nõuab
aastaid.
id kulusid ja
AFGANISTAN
Möödunud aastal möödus 6 aastat
venelaste sissetungist Afganistani.
Kuigi venelased ja nende pooh moo­dustatud
kommunistlik nukuvalitsus
istub umbes 125 000 vene sõduri toe­tusel
pealinnas Kabulis, ei ole nad
suutnud oma moodsale relvastusele
vaatamata aastate kestel murda va­badusvõitlejate
vastupanu ega vallu­tada
kogu riiki. Imestama paneva
vahvusega võitlevad need islamiusu­lised
vabadusvõitlejad kommunistli­ku
ülevõimu vastu. Esimestel aasta­tel
puudus neil igasugune välisabi ja
enamik relvastust oir vanaaegne või
kodus valmistatud. Samuti puudus
neil ühine juhtimine. Raskerelvad
puudusid täielikuh. Relvastuse saa­miseks
oli ainuh kaks võimalust—
valmistada ise koduste abinõudega
või võtta venelastelt. Mõlerhaidmoo:
duseid kasutati ohtralt ja vähemal
määral saadi ka moodsat relvastust
Afganistani kommunistlikest väe­osadest
vabadusvõitlejate ridadesse
üle tulnutelt ja vangilangenud vene
sõdureilt. Afganistanis oli enne Vene
okupatsiooni 15 miljonit elanikku,
nüüd on see arv aga kahanenud ühe
kolmandikus võrra, sest naaberriiki
Pakistani on põgenenud üle 5 miljoni
afganistaanlase. Alguses võeti põge­nikke
vastu sõbralikw, kuid aastate
jooksul on olukord muutunud, kuna
majanduslikult vaesel Pakistanil lä­heb
raskeks põgenike hoolekanne.
Kuigi venelased on parema relvas­tuse
ja väljaõppega, ei ole liad suut­nud
kuue. aasta jooksul mur.da Afga­nistani
vabadusvõitlejate vastupanu
ega kogu maad vallutada.
Lääneriikide vaatlejate arvates ku­juneb
Afganistan venelasele sama­laadseks
kui oli Vietnam USA-le.
Kuna venelaste kaotused, selles eba-tasavägises
sõjas on suured ja arvuli­sele
ülekaalule vaatamata tunnevad
nad.end kindlaina ainult kindlusta­tud
linnades, on venelased alustanud
rahupakkumistega, lubades amnes­tia
kõigile partisanidele, kes lõpe­tavad
võitluse. Afganistani vabadus­võitlejad
ei usalda aga rahupakku-mist
ja kuna ka relvastuse alal on
nende olukord paranenud läänerii­kide
toetuse tõttu, siis tundub vene­lastele
tulevik väga tume.
Viimaste teadete kohaselt olevat
Vene ja Afganistani valitsuste vahel
saavutatud kokkulepe Vene vägede
väljatõmbamisekohta Afganistanist.
Kui see toimub, on kindel et sealse
kommunistliku valitsuse päevad on
loetud, sest see on püsinud ainult
vene tääkide toetusel.
H. KIVI
Veetõus
Ontario
Suurjärvedes
Käesoleva aasta aprilliks
oodatud veetõus
arvestatud viimase
70 a. keskmisest
81 cm
Lahes Michigan/Hum
anti Georgim 8av
Lake Ontario
t
uure järvistu vesi
tõuseb veelgi
Viimaste! aastatel on Ontarios
olnud üsna palju sademeid. Eelmi­sel
aastal sadas kohati poole roh­kem
tavalisest. See on tõstnud On­tario
järvede pinda. Väiksematest
järvedest voolab vesi üsna ruttu
läbi, aga suured järved hoiavad
vett kauem kinni.
Eestlased, kellede suvilad on suur­te
järvede ääres (nagu ,,Huron" ja
„Georgian Bay"), on, märganud, et
järye vesi tõuseb ja päikest-võtmise
kaldaliiv kaob vee alla; Wasaga
Beach'i lai liivarand on peaaegu ka­dunud.
Mõned inimesed on teinud
oma maa ja suvila kaitseks palju
tööd, ehitades tõusvate veele ette
kivimüüre ja kaitsevalle, kuid lained
löövad neist nüüd üle ja õõnestavad
kaldaid ning tõstavad paadikuurisid.
Mõnes kohas on lained löönud suvi­late
aknaid sisse.
Suure järvistu vesi tõuseb veelgi.
Kanada valitsus arvestab, et sellel
kevadel on Huron'i, Michigan'! ja
Erie järved BO^kuni 90 cm kõrgemad
tavalisest. St. Clair'i järv tõuseb 67
cm ja Ülemjärv (,,Lake Superior")
tõuseb 25 cm. Selle tõttu on tõusmas
ka Ontario järv, mis asub allavoolu
teistest suurjärvedest (,,The Great
Lakes").
Ontario järv on juba nüüd 50 cm
kõrgem keskmisest ja tõuseb keva­deks
veelgi, rohkem kui 80 cm üle
oma keskmise pinna. '
See tähendab, et kõik madalad kal­dad
on varsti vee all. Viimati oli
kõrge aastal 1952, kuid tänavune
veepinna kõrgus ületab eelmise kõr­guse.
,,Rahvusvaheline Koostöö Komis­jon"
(,,International Joint Commis-sion"],
kuhu kuulub 15 inseneri ja
eriteadla<Rt USA-st ja Kanadast, on
arutanud seda vesist" olukorda ja
leidnud, et selle leevendamiseks on
olemas järgmised võimalused:
1) St. Lav^rence'! kanal ja jõgi
saaksid läbistada rohkem vett. 21
Michigan'i järvest saaks lasta roh­kem
vett läbi kanali (Chicago juures)
Mississippi jõkke. 3] Welland' i kana­li
lüüsid saaksid läbistada rohkem
Erie järve vett. 4) Hoida rohkem vett
kinni Ülemjärves(,,Lake Superior").
See kõik ei ole aga sama lihtne kui
vannist punni välja tõmbamine, — ja
me peame arvestama siiski kõrget
veepinda Suures järvistus sellel aas­tal
ja ka järgnevatel aastatel.
Ü.S.
Aktuaalsel teemal:
Kas valitsus tahab mööda 0
minna õigusmõistmise
põhimõtetest?
Iraani — Iraagi sõda on astunud
juba seitsmendasse aastasse ja kuigi
kaotused on mõlemal poolel väga
suured, ei ole lõppu näha. Kuigi puur
' duvad täpsed andmed, arvestatakse
langenute arvu sadadele tuhandete­le.
Iraani islamiusu fanaatiline juht
saadab lahinguväljale Isamaal eest
surema isegi 6-aastaseid poisikesi,
kes ilma väljaõppeta ja viletsa |Varus-tusega
peavad võitlema Iraagi mood­sa
armee vastu. Islamiusu kohaselt
saavad kõik lahingus langenud taeva
. ilma järjekorrata. Ka au surra kange­lastena
innustab poisikesi järgnema
juhi kutsele ja ohverdama oma elu.
Kaotusi on kandnud ka teised riigid.
Kuna mõlemad pooled on õli tootvad
maad ja nende peamine sissetulek on
õli ekspordist, siis püüavad nad hal­vata
teineteise sissetulekut trans-pprtlaevade
pommitamisega, tähele­panu
pööramata kellele laevad kuu­luvad.
Möödunud aastal uputati või
vigastati 125 erapooletut transport-laeva.
Liibanonis kestis kogu aasta võit­lus
usulahkude omakaitse üksuste
vahel,- kus suuremaks kannatajaks
olid palestiina põgenikud, kelle ela-misrajoone
on rünnanud peale isla­miusu
omakaitse ka Iisraeli lennuvä­gi
oma moodsate lennukitega, teki­tades
suuri kahjustusi. Sellele pikale
veninud kodusõjale ei ole näha kiiret
lõppu ka käesoleval aastal. Pealinn
Beirut, mis oli õitsev Lähis-Ida kau­banduse-
ja pangandusökeskus on
praktiliselt varemeis ja selle ülesehi-
Aasia rahvaste
rahulolematus
N, Liidus kasvab
Ajalehes ,,St. Petersburg Times"-
USA-s)- kirjutab Alexandre Bennig-sen,
et sovjetid võitlevad neile allu­vate
rahvaste tõusva rahvustunde
vastu, mis lõi hiljuti purskele Alma-
Atas, Kasahstanis, kus rahvuslikult
meelestatud noored demonstreerisid
Moskva vastu. Moskva oli nimelt
vallandanud kasakate juhi (Dimuk-hamed
A. Kujanev) ja asendanud
venelasega (Gennadi V. Kolbin), mis
ei meeldi kasakatele.
See ei ole aga ainuke põhjus. Seal­ne
venevastane meelsus pärineb
ajast, kui Punaarmee vallutas Ka­sahstani
aastal 1916 ja kui miljon
kasakat, suri nälga Stalini poliitika .
läbi aastal 1930, ja ka hiljem, kui
sovjetid tahtsid matta Afganistanis
langenud kasakaid-sõdureid vene
kalmistule ja mitte muhamediusu
surnuaeda. Samuti on seal vastu­meelne
muhamediusu vastane kam­paania,
millega alustas M. Gorbats-lov
aastal 1986.
Üks verine vatuhakk toimus aastal
1958, kui chechen-ing.ushi rahvusest
küüditatud saabusid Siberist tagasi
kodumaale Põhja-Kaukaasias.
Seni on sovjetid suutnud ebameel­divaid
uudiseid vaigistada, kuid näh­tavasti
oli viimane demonstratsioon
Alma-Atas üsna suur (kuuldavasti
oli ka surnuid).
Arvatavasti oli Alma-Ata mäss,
vähemalt osaliselt inspireeritud äf-gani
võitlejate pikast vastupanust
sovjettidele. Vene impeeriumis, pea­miselt
Kesk-Aasias, elab 50 miljonit
inimest, kes on moslemid.
Halvenev olukord venelaste ja Aa­sia
rahvaste vahel sunnib sovjette
otsima teed Afganistani sõja lõpeta­miseks.
^
SuBto 1202, 181 Universiüy. Ave./Toironto, Ontano,
Tel. 864-0099
Seoses Oeschenes^i komisjoni
seisukohtade oodatava avaldami­sega,
saatis Ikestatud Euroopa
Rahvaste Kanada Nõukogu Otta­was,
12. jaan. Kanada peaminist
riie memorandumi, milles üteldak­se
muuhulgas, et Kanada suverään­sust
ei peaks mitte kitsendatama
ega ka mitte delegeerima välisriiki­de
valitsustele Kanada seadusand­luse
puudulikkuse pärast. Üheltki
kanadalaselt ei tohiks ära võt­ta
tema põhiseaduslikud õigused,
mida garanteerib Kanada„Gharter
of Rights and Freedoms".
Tuleb otsusena vastu võtta, et Kd-nada
kriminaalkoodeks parandataks
nii, et see võimaldab Kanadas ja Ka­nada
kohtute poolt vastutusele võtta
isikuid, kes on kahtlusalused sõja­kuritegudes
või kuritegudes hu­maansuse
vastu, piiramata neid
mõisteid ühegi rahvuse, poliitilise
grupi või ajaloolise sündmusega.
Kanada ei tohiks välja anda ühtegi
oma kodanikku, kes on kohtulikult
tõestamata kahtlusalused sõjakurite­gudes
või kuritegudes humaansuse
vastu, ei ühelegi teisele riigile ega
väljamise lepinguid sõlmima .sellise
efektiga. '
See on Nõukogu kindel veendu­mus,
et niisugune toimimisviis on
tingimata vajalik õigusemõistmise
printsiipe rikkumata.
Hästi koostatud memorandumis
juhitakse tähelepanu nendele põhi­listele
õiguse ja-moraalipõhimõtetele,
milledest Kanada Valitsus tahab
mööda minna sõjakurjategijate küsi­muse
lahendamisel. See valitsuse
kavatsus on fikseeritud kahes amet­likus
dokumendis:
1. PrivyCounciri otsus (kinnitatud
7. veebr. 1985 kindralkuberneri
poolt], millega määratakse sõjakurja­tegijate
selgitamiseks ühemehe ko­misjon,
kohtunik Jules DeschenesV
iga eesotsas] samuti kui selle komis­joni
tegutseiiiine legaalsed alused ja
printsiibid.
Selles otsuses on ära määratud (lk.
1, lõik 2) sõjakurjategija mõiste defi­nitsioon,
mis on tänapäeva oigus-printsiipe
raskelt riivav ja vastuolusid
tekitav; Isikud kes on vastutavad
sõjakuritegudes, ühenduses Natsi-
A
Saksamaa tegevusega Teise maail­masõja
ajal,
See jdefinitsioon on samal ajal ka
Kanada valitsuse poliitiline deklarat­sioon,
ja hoiak, samuti kui ettekirju­tus
Deschenesi komisjonile, millega
ametlikult eitatakse N. Liidu poolt
toime pandud sõjakuritegusid vägi­valdselt
okupeeritud Ida-Euroopa
maades, nende hulgas ka Balti riigid.
Tõuseb küsimus: Miks kommunis­tide
kuriteod humaansuse vastu on
Kanada valitsuse silmis lubatavad,
kuid natside omad mitte? Teadlik
kuritegude eitamine on võrdne kuri­tegude
varjamisele. Nendele, kes on
tunnistajaks olnud ja üle elanud Nõu­kogude
kommunistliku korra julmu­sed,
on niisugune Kanada valitsuse
seisukoht äärmiselt võõrastav!
2. ,,Discussion Paper" — on minis­teeriumide
komisjoni ühine memo­randum,
koostatud 6. märtsil 1985.
See dokument sisaldab arutelu, kui­das
seadusandlusega legaalseks teha
Kanada kodanike väljaandmist N.
Liidule kohtulikult tõestamata süü­distuste
alusel. Selle dokumendi par.
44,lk...27, ütleb, et niisugune seadus-,
andlus on Ilmses konfliktis Bill of
Rights alasektsioon 2 (a)-ga, kuid
loolimata sellest tuleb see seadus­andlus
läbi viia.
(Originaalses tõlkes: ,,The poten-tial,
if not actual conflict of such
legislatiin v^ith subsection 2 (a) of
the Bill of Rights is apparent and it
would have to bp expressed to ope-rate.
notwithstanding the Bill of
Rights.")
Kuidas on võimalik N. Liidu poolt
esitatud kriminaalsüüdistuste tõepä­rasust
kindlaks teha kui Kanada koh­tutele,
ei anta selleks.võimalust, nii
nagu ,,Discussion Paper" seda ette
näeb kui Kanada valitsuse kava?
On ilmne, et valitsuse poolt ette­nähtud
sõjakurjategijate probleemi
lahendus ei hõlma õigusemõistmist
mida proklameeritakse. Sellel on
siiski oma eesmärk — Kanada valit­sus
tahab sellega luua rahvusvahe­lise
õiguse akti, millega Eesti ja tei­sed
Balti riigid ning nende kodani­kud
tahetakse tunnustada N. Liidu
seaduste subjektiks.
E.B.
„Meie Elu" nr. 7 (19I
Ees!
Sim
Uus
23. jaanuaril pee|
Meie Kodus Eesti
Kanadas (EKÜK)
Koosoleku alul mäll
nud aastal lahkunui
Millerit.
Möödunud kevadel
..Estonian Languago
Structures" Simon V\
jäi viimaseks selles
kuna ei jõutud ülikod
pele. Väga soodne \\
dent Pcdorseniga i"nu
dent Saywelli saabuil
ülikoolist. Kuuldaval
raskusi etniliste op|J
rontos ja seetõttu võt
hoiaku ka meie suhtel
damised Briti-Colum
erilise rõhu suunani
RinVil.e" ja tiilevikua
ka eesti rahva osatäll
lus. Nüüd on võetul
Columbia Ülikooliga|
taval seisukohal.
Kohalik tegevus
Laekur Johann Eilaul
vuse tagajärjena oli lil
1986.a. jooksul korrj
õhtut, Välislektoritel
ge Torontost ja Rein
liforniast. SFIJ kuri
diks oli Rein Stamml
Sa
Pärast Rnhvusv
bunn|i(IMT)1946,t|
gis noil aastail vcl
Ameerika sõjaväelif
(U.S.MilitaryTribi
sõjasüütcgudcks
ja isikuto kohta,
käsitles saksa Bõja^
vallutatud aladclüj
gruppe (Einsfllzgrj
komandeerinud i;
Ohlendorfjo teisel
vastu. Nende hulgi
bealuscks dr Mar|
kes teatavasti oli
siooni ajal üheks ni
saksa ametiisikuks!
(Sichcrheitspolitzej
heitsdienst) ja SS-Eesti
maa-alal toii
hopealne juht. Peal
ka sööstgrupi (EGl
erikommando (SK|
riks.
Sööstgruppe(EG)
D. Nende ülemaks (j
Heinrich Kaltenbr
otse Saksa politsei
mlerile. Sö^stgrupn
seim ja eriti tema i\\
SK) 1 a oli suunatij
arvatud Tallinn, 1'
grupid (B,C ja D) 0
nemaa lõunapoolse^
Ukrainasse (grupi)
Nende AnKMuikt'!
seks oli Control Co
väevalitsuse ordoij
Kõigi tribunalide b
lid leiduvad mikrofi
riiklikus keskarhi'^
hives and Records
' 37 filmii'ulli sisaicl
mis puudutavad
protsessi - Caso 1)|
Süüdistus selles
ted States of Amd
ühlendorf et ai, oi
alusele. Esimene oi
se vastu, hõlmates|
cution) poliitilisel,
lisel põhjusel, kaa;
mine, hävitamine