Meie Elu = Our life, September 28, 1978

              NEOÄPÄEVAL, 28. SEFFEMBR5L — -THUKSPÄY, SEFFEMBES. 28 „Meie Elu" nr. 39 (1494) 1978
IHVIKI
seltsi jeqevuse elustamiseks
Tsivnlinsener PEET RÄNNISTE
sai oma magistrikraadi Toronto
koolis ja töötab Ottawa piirkonna-valitsuse
transportosakönna planee­rijana.
Akadeemiliselt kuulub Korp!
Sakalasse.
Toronto Eesti Seltsi erakorraline koosolekul, sept. Toronto Eesti Ma­jas,
mis oli kokku kutsutud põnikirja ja kodukorra muutmiseks, ei kuju­nenud
otsusevõimdiseks kvooraml puudumisel. Koosolek kujunes aga ela­vaks
mõtete vahetamiseks seltsi tegevuse, põhikirja ja kodukorra muut­misse
puutuvate küsimuste ümber. Tehti mitmeid ettepanekuid, mida ju­hatus
lubas kaaluda ettepanekute tegemisel järgmisel koosolekul. See toi­mub
12. okt. nagu märgitud 14 aug, kuupäevaga väljasaadetud erakorra- j
lise koosoleku fcuiseL
ANNA-LY MULLASTE
Koosoleku avas seltsi esimees V.
Poolsaar kell 7.20 õhtul. Kohal oli 25
seltsi liiget. Hiljem tulid mitmed
juurde. Esimees nentis, et kvoorumi
puudumisel koosolek ei saa otsusi
teha põhikirja\ ja kodukorra muut­miseks.
Saame siiski selgitada nende
muudatuste vajadust jä teisi, seltsi
elusse puutuvaid probleeme. H.Te-deri
ettepanekul täiendati päevakor-
MERIKE KOGER
Sündinud 6. juulil, 1956. aastal. Kesk­hariduse
omandas Hill Park Secon
dary School'is ja Hamilton.Collegia
te insfilti^els. Lõpetas Hamiltonis
McMasteri ülikooli saksa ja inglise
keelte äial. Jätkab Toronto ülikoolis
õpinguid raamatukogunduse ala
magistri kraadi saavutamiseks* Aka­deemiliselt
kuulub korporatsioon
Filiae Patriaesse.
Sündinud 1956. a. Torontos. Keskha
riduse omandanud East York Colle
giate Institute'is. Lõpetas Ryeršon . . ,
Polytechnica^^^
Applied Arts in Home Economics ^ Koosoleku juhatajaks^vahti H
kraadiga. Jätkab õpinguid Toronto L u P P ja protokoll^aksE Tamm
ülikooli Faculty of Edücatiönls. K Esimesena saiana seltsi esimees
V. Poolsaar, selgitamaks vajadusi
põhikirja ja kodukorra muutmiseks.
Esimene ettepanek pii muuta nimi
„Torontö Eesti Selts"; „Eesti Selts
Torontos" asemel. Koosolek nõustus
sellega
Teiseks ettepanekuks oli juhatuse
volituste pikendamine. Kavas on va
lida esimees üheks aastaks ja juha­tus'(
6 liiget) kaheks aastaks, kusjuu­res
igal aastal pooled liikmed Vali-
Akadeemiliselt kuulub korp! Filiae]
Patriaesse.
Jõudmisel algatatud küsimuste
juurde tegi A. Veedla teatavaks, et
Eesti Maja juhatusega on sõlmitud
esialgne kokkulepe ja Eesti Selts
hakkab pidama kohvikut arvates 21.
sept. lõplik leping sõlmitakse 30
päeva jooksul.- Sellega seltsi juha­tusel
on kaelas suur müre ja juha­tus
palub kõiki, kellel võimalik, kaa­sa
aidata, et selts selle ülesandega
toime tuleb, ESTO-Loto ja Mihkli­päeva
Pidu on organiseeritud selr
leks, et kohviku avamist toetada. R.
Antik; mina olen optimist Kohvik
hakkab kindlasti töötama paremini
kui seni.
• Kohvik' peaks, lahti .-.olema soiu-kpndliku
ruumina.
Tervitan seltsi ettevõtet.
H. Teder: Seltsi esindajana Eesti
Liit Kanadas teatan, et liidu ajakir­jas
„Sillas" ön kirjutis j kus liikmes-organisatsioone
palutakse i otsekohe
teatada nende seisukohad ESTQ-80
raames korraldatava organisatsioo-
Toronto Eesti Maja kohvikus. Majandusjuht Ä. Veedla kallab kohvi, tema
kõrval Eesti Seltsi juhatuse liige L. Saarniit ja esimees E . Poolsaar. Järje­korda
ootavad külalised N. Valge (sr.)A. Raag ja R. Kuus.
- Foto — 0. Haamer
HILDÜSiKS VEIDI • 0 ft
takse uuesti. E. Runge, R. Antik ja.nide kongressi kohta. See ei vasta
H. Teder avaldasid arvamist, et ju- tõele, sest ESTO-8Ö peakomitee juha
hatus peaks olema vähemalt seits­meliikmeline,
et peakoosolekul oleks
võimalik seda vajaduse korral suu­rendada.
Esimešel^aastal pooled ju­hatuse
liikmed langeks välja liisu lä­bi
ja asemele valitakse igal aastal
pooled juhatuse liikmed. Sellega
saaks juhatuse tegevus muuta ühtla­semaks^
H, Teder söövitab põhikirjas asen­dada
sõna „kodumaa" sõnaga „Eesti
Vabariik", sest okupatsiopnivalitsus
Eestis propageerib sõna kodumaa ja
paljudele noortele on Kanada kodu­maaks.
Teiseks — ütelus ,,liige heide-lõpetas
möödunud kevadel Toronfo | takse seltsist välja" on liiga terav.
Ülikooli Bachelor öf Arts kraadiga Parem oleks liige kustutatakse selt-peaainetega
hispaania keel ja kirjan- si nimestikust (par. 10.). Erakorrali-dus.
Kavatseb õpinguid jätkata sa- se koosoleku kokkukutsumine ühe
mai alal. Akadeemiliselt kuulub nädala pärast, kui eelmine ei olnud
korp! Filiae Patriaesse ja on sündi­nud
aastal 1920.
ERIKA KUU S K-BARRETT
Sündinud 30. novembril 1956. a. To­rontos.
Lõpetas Earl Haig Secondary
School-i 1974. a, ja Calgary ülikooli
1978. aastal Bachelor of Arts kraadi­ga
peaainega psühholoogia alal. Aka­deemiliselt
kuulub korporatsioon Fi­liae
Patriaesse. i
MALLE METSIS-SIWY
Sündinud Torontos 22. veebruaril
3955. Keskhariduse saanud East
York Collegiate'is. Lõpetanud Torpjn-to
ülikooli Honours B. A. kraadiga
ajaloo alal. Kuulub korp! Filiae Pat­riaesse.
ELLEN KRISTA TÜLI^SALUMETS
Sündinud 1955. a. Torontos. Keskha
riduse Omandanud W.A. Porter Col
legiate Institutels \säades Ontario
scholarshipl. Lõpefanud Ryerson Po
lytechnical Institute'i 1978 a, kevadel
B. A. A. kraadiga „Home Economics"
võites Home Economics Älumni As-sociation
Awardl, saades St. Mic
hael's haiglas „Dietetic InternshipT'.
Õpib edasi dieedi eriala spetsialis
tiks. Akadeemiliselt kuulub korp! Fi
Mae Patriaesse.
Eesti
lätelisf ide Selts
alustab
1978/79
otsusevõimeline kvoorumi puudumi­sel
on liiga kiire. Oleks soovitav
tus ori otsustanud sellega mitte ha­kata
enne tegelema kui organisatsi­oonid
on lahendanud omavahelised
tüliküsimused.
Läbirääkimiste juurde jõudmisel
E. Runge küVsis, miks Eesti Selts ei
ole ink<§rporeeritud. Sellest olenevad
paljud soodustused seltsile. V. Pool
saar teatas, et küsimus on olnud ju­hatuse
arutamisel ja kavatsus on
seltsi inkorporeerida.- Teisele küsi
müsele — kui palju on ESTO-Lotöl
pileteid, juhatus ei saa vastata.
R. Antik: Eesti Majas on noored
korraldanud mitmeid hästiõnnestu-nud
üotusi. Need ei ole kujunenud
pidevaiks. Käs Eesti Selts ei võtaks
neid oma hõlma alla. J. Saarniit toe­tas
seda ettepanekut. Kanagi |moo
dus tati noorte kultuuriring ja edu
kalt toodi lavale kolm näidendit. Sis
setulek oli 2000 dollarit. Lavastaja
„mitte hiljem kui 1 kuu" ja koosole- määras sellest omale sellise honö
ku kutsed saata seltsi liikmetele 2
nädalat enne 'koosolekut. Suured
kaugused ja halvad postiolud tingi­vad
seda.
Kodukorras ettenähtud muudatus-rari,
et noortele ei:jäänud trammi
sõidu rahagi. Sellega üritus lõppes.
. Küsimus, vajab\ uut..'.organiseeri
mist.
A. Nõmmik: Noorte; Aastji raami
te kohta võeti elavamalt sõna. Need deš aktiivsete: noortega juti
käsitasid uue liikme vastuvõtmist,
tegevusaasta alustamist 1. sept., selt­si
juhatusele õiguse andmist juhatu­se
liikmelt lahkumist paluda, kui te­ma
moraalselt või mõnel muul põh­jusel
kahjustab seltsi juhatuse tege­vust",
väljamaksmisi kassast ja sekt­sioonide
kodukorras tehtud muuda­tustest
teatamist seltsi - juhatusele..
•; Ppoldäti juhatuse ettepanekut, et
soovija (eestlane, 18 a.), kui tasub
jooksva aasta liikmemaksu, võetak­se
seltsi liikmeks. Mõttevahetus -tek­kis
teise lõike juures .^Juhatusel 'on
õigus tühistada liikmeks.vastuvõtmi­ne,
liikmemaksu'.tagastamisega esi­mese
3 kuu jooksul. ; ,
Ides sel­gus,
et kõik nendest' s6ovisi|d noorte
tihedamat ning organiseeritud koos­käimist.
.Eesti Majas. Eesti -Seltsi
uues juhatuses peaks leiduma, isik,
kellel oleks kontakt noortega ja võt­ma
enesele noorte ürituste orsani-seerimise.
A. Veedla: iga grupp või
organisatsioon on .teretulnud. Noor­te
üritustele selts tahab kõigiti kaa­sa
aidata ja' võtta need oma patro-naazhi
alla. : ..
H..Lupp: Eesti Selts on viimasel
ajal töötanud, väga elavalt ja alusta­nud
mitmeid -.uusi üritusi. Soovime
seltsi juhatusele edu ning. õnne. Sel­lega
lõppes koosolek heas koostöö
vaimus.
Juhatus ei ole kohustatud teatama |
liikmeks mitte vastuvõtmise põh-1
just". .'• j
E. Runge: minule see ei ••istu.* Ta-1
gasilükatule tuleb .õelda, miks. teda
vastu ei võeta. Põhjus peab olema
sittiene päev Eesti
eltsi kohvikus
Vastavalt Toronto Eesti Maja ju-šelge.
V. Rein toetas seda" ettepane- hatusega sõlmitud eel-kokkuleppele,
sügise
EI.
KOMPROMISSI
K O I M M U N I S T I Ö E G A
K . Päts - 1 9 18
saabumisega oma
aasta- hooaega. Kokkutule-kud-
vahetusõhtud peetakse endiselt
iga kuu esimesel neljapäeval Eesti
Majas. Esimene toimub neljapäeval,
5. oktoobril algusega kell 7.30 õhtul.
Koht— klassiruum nr. 10. Selts loo­dab
näha eeloleval tegevusaastal uusi
liikmeid .oma ridades,, eriti noori. Ka
külalised on teretulnud vahetusõhtü-tele.
;•'
Möödunud ? hooaja üritustest on
mäfkimisväärsemad E.V. 60. aasta­päeva
ja Killamängude tähistamine
filatelistlikul.t eriümbrike ja eritemp­lite
näol.
Sama on kavas ka tuleval aastal,
mil Torontos toimub suur laulupidu
eesti üldlaulupidude 110. aasta juu­beli
puhul.
Mainimist väärib ka. see, et esma­kordselt
pääses üks seltsi liige osa
võtma, rahvusvahelisest näitusest.
Selleks oli Vello Mändvere, kes esi­nes
oma väljapanekuga juunis To­rontos
peetud CÄPEX-süurnäitusel. oldi nõus.
küt. Isikul on õigus teada mis on
tema patt. H. Kivi õli samal seisuko­hal.
H. Teder: uus liige on 3. kuud
kandidaat. Kui.selle aja kestel juha­tus
leiab-tema olevat mitte soovita­vaks
seltsi liikmeks, siis temal peab
Olema Õigus sooviavaldust tagasi, lü­kata,
ilma et ta peaks selle põhjust
teatama. Mõnel juhul see ei ole so­biv.
Kui sooviavaldaja.tunneb, et te­male
on ülekohut tehtud ta võib
pöörata peakoosoleku poole. Küsi­mus
peab saama juriidilise aluse. Va­jaduse
korral tuleks; ette näha auko­hus.'
:"
: A. Veedla: liikme .väljaheitmine tu­leb
vaevalt ette, sest neid on raske
saada. See punkt põhikirjas jääb ka­sutamata.
Juhatusele peaksl< siiski
jääma põhikirjaline õigus uute liik­mete
ja juhatuslükmete suhtes nagu
põhikirja muudatuses ette nähtud
J. Saarniit küsis kas kunagi on oi
nud selleks vajadust. Vastas ^esimees
— 2 .aastat tagasi tekkis selleks vaja
dus, kui ; ,
ühe juhatuse liikme pärast 'kogu
juhatus oli valmis tagasi astuma.
Väljamaksude kohta kassast soo
vitas H. Lupp põhikirjas mingit
määra ette näha. Neid teostatakse
eelarve raamides ja kontrollib revis
joni komisjon/Peakoosolekule antak­se
aru. Sellega on väljamaksmine
kassast küllalt kindlates- raamides.
Uue tegevusaasta algusega 1 .sept.
võttis Toronto Eesti Selts oma kätte
kohviku'Eesti Majas ja avas selle
laupäeval, 23. sept. kell 9 hommikul
oma personaliga. Juhatajaks on A.
Veedla, abilisteks kogu Eesti Seltsi
juhatus- ja V. Veedla^ Toimkond ja-kohustused
jaotatakse vabatahtlik­kuse
alusel. Kohvik, on avatud 7 päe­va
nädalas. Laupäeval kl. 9 hom. ku­ni
kl. ,10 õhtuk Teistel päevadel kl. 6
kuni kl. 10 õht. Saadaval on kohv,
võileivad, küpsised ja koogid. Pärast
lõplikku lepingu sõlmirhist, hiljemalt
20. okt. toitude valik suureneb ja ha­katakse
valmistama sooje toite. Hin­nad
on mõõdukad. Tegevuse laienda­mine
oleneb rahva osavõtust.
Avamispäeva hommikul oli kohvik
rahvast tais, sest tegevust alustas
Eesti Seltsi lasteaed. Pärast lõunat,
kui lapsed ja nende vanemad lahku­sid
jäi. kohale vähe külalisi, üldiselt'
näibki kohviku kasutamine kujune
vai „hoöajaliseks", vastavalt sellele
kuidas kasutatakse. Eesti Maja teisi
ruume.
Avamispäeval olid kohvikutoim-konnas
pr. ja hr. Veedla ja Eesti
Seltsi abiesimees Ero Tamm..Näis,
et eestlaskonna suhtumine Eesti
Seltsi ettevõttesse oli kõigiti positiiv­ne.
Rita Nõmmik 0 i i kohvikule „soo-laleivaks''
küpsetänud pärg-saia ja
mitmed . olid tulnud õnne. soovima,
\'ärsket "kohvi:' ja kooke maitsema.
Neiide seast pr. ja, hr. Ruusauk ja
Näib, et kuskilt ja kuidagi nii mõ­nigi
meist on ammutanud annet ja
oskust teistest veidi teistmoodi ette­võtmisteks.
Nagu veidi teistlaadi
puhkused näiteks. Olles just kuul­nud
kahest sellisest — siin nendest
mõned read X.
Merike Mäevere on Montrealis ela­vat
tähelepanu äratanud oma reisu-ga
Kaüg-Itta. Võtsin ühendust Me­rike
Mäeveregä ja ta i oli lahkesti
nõus oma reisust vestlema. Leppisi­me
kokku „business lunchiks".
„Vabandage ainult — kuidas ma
võiks teid,ära tunda — ma ei ole kin­del,
et mä teid tunnen," olin sünni­tud
pärima. /
,,Oo — teie tunnete mind," — kõ­las
vastus. „Istusime koos ühes lauas
meie õpetaja sünnipäeva-koösviibi
misel!". v :vv •
,,0-jäh," katsusin nõustada. Ent
ometi polnud ma kindel, kes kõik
olid selles sünnipäeva-Iauas. Neid oli
seal vähemalt kakskümmend. Jä ter­ve
nädalalõpp kulus endamisi, arupi­damiseks.
Kuid see oli asjata mure,
nagu selgus.
Merike Mäevere tegi kaasa — ta
jutustas —-Londonis, Inglismaal asu­va
„Encounter Overland." nimelise
organisatsiooni poolt korralda tuc
retke Kaug-Ittä sõjaväe transport
veokite taolistel sõidukitel. Telkides
ööbides ja hoolitsedes ise oma toidu
eest. See retk kulges..enamikus, läbi
primitiivsete ja sageli üsnagi metsi
küte maa-älade ja Merike jutustus
kõlab rohkem julge seiklusena kui
turistimatkana. Iraanis ühe kõrvali­se
asula lähedal pärast telkides ööbi
mist ja: hommikul ringi jalutades on
nende reisugrupi liikmeid loobitile
kividega kohaliku elanikkonna poolt
Vigastades ühte noort grupi liiget
üsna raskeloomuliselt.
• „Mis põhjustas seda?''
„Ma ei ole .kindel, kuid võib-olla
meie riietus ei olnud aktsepteeritud.
Kohalikud naised teatavasti riietu­vad
seal hoopis teissuguselt. Või oli
see mingi kohalik usupüha või täht­päev,
millal vahest meil ei oleks so­binud
ringi jalutada. Me ei leidnud
kunagi sellele vastust",
y,Teie retk viis teid läbi millistest
maadest?" •'
.Alustasime Londonist ja läbisime
Euroopa ilma pikemate peatusteta.
Sest meie peasiht oli Lähis- ja Kaug-
Ida. Niiviisi meie matk algas õieti
vahest alles Türgis, Kust siirdusime
edasi Iraani, 'Afghanistaani, Pakis-taani,
Indiasse-;Nepali ja Burmasse,
Kust ma omal käel siirdusin veel
edasi Thailandi ja Hbnkohgi enne ta­gasi
koju pöördumist."
- „Ja teie reisu peamine eesmärk?"
„Meie huviobjektiks olid ühteviisi
ajaloolised paigad nendes maades
samuti kui. looduslikud vaatamis­väärsused.
Kuna meie tuur kulges
täiesti erinevalt tavalistest vuristi-tuuridest,
siis nägime ja õppisime
neid maid tundma üsnagi erinevast
küljest. Nägime loodusilu, mis va­hest
teistele turistidele ehk on ras­kesti
ülesleitav või lähedalepääsev.
Ent nägime ja kogesime samal ajal
inimelu varjukülgi ning saime mit­meti
rikkamaks oma teadmistes ja
kogemustes. Eelkõige me kogesime,
kui mugavalt ja mõnusalt ja mure­tult
me kõik elame siin võrreldes nii
e teistega siin maailmas."
„Sageli paljud meist on olnud ül-
3! TOBI
JAAN ALMER
Teeme uusi ja parandame vanu, sa­muti
suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
la kohviku toimkonnale kahel päe­val
nädalas. See. oli rõõmustavaks:
üllatuseks ja avaldati arvamist, kui
sellist abi tuleks veel teiste rahvus­kaaslaste
poolt/siis kohviku lahti­olek
jä eestlaskonna teenimine on
]ir. Kriisa avaldasid soovi abiks tui-: kõigiti; kindlustatud," ,
latatud oma reisudel võõrastel man­del
leides kaasmaalasi ootamatutes
paikades ja ootamatutel puhkudel
Kas see juhtus ka teie ringreisul?"
„Öo jaaah! Mind üllatas tõepoo­lest,
kui avastasin, et Londonist vei-. •
di hiljem 'lahkunud ja meile järele
jõudnud teise reisugrupi üheks ju­hiks
oli eesti noormees nimega Rein
Kamär Austraaliast. 'Burmas külas-"
tasin Friedrich: Lustigi, või Ashin
Anandat tema budda preestri nime
päraselt. Kuid see oli plaanitsetud.
Sain temaga kokku Swe Dagon pa-goodas
Rangoonis^ tema kloostris.;
Tal oli sellest külaskäigust ilmselt
heameel ja me vestlesime pikki tun­de.
Ta on praegu 68 aastane, väga
hea tervise juures ja kõneleb sora­vat
eesti keelt; Vaatamata sellele, et
ta viimati on kellegi teise eestlasega
olnud koos rohkem kui 15 aastat ta­gasi.
Tä on templis ilmselt lugupee­tud
kuju. Ja . ta palus mind edasi
tuua tema kõige paremad tervitused
kõikidele eestlastele siin!"
,.Aitäh, ulatan need edasi oma kir­jutise
veergudel!" ! 1;
' Olles kuulnud Merike Mäevere
peatsest abiellumisest — ulatan tal­le
omakorda l(õik head soovid. Ta
abiellub oktoobrikuus dr. Olavi Sii-maniga,
kes on Õppejõud New Yorgi
osariigi Potsdamis asuvas Clarkson
ülikoolis. Muide samas ülikoolis töö­tavad
õppejõudena veel dr. Lauri
Vaska ja dr. Heino Ainso.
Teine — pisut erinev tuur viib
kolm Montreali tuntud nime — Au­gust
Mullaste, Eike Kuman ja Elmar
Sütti Põhja-Quebeci tundrasse.
„Mind tutvuma tundraga," püüäj)
Mullaste rõhutada, „teisi karibu ja-hile..."
Nende retk algas .samuti kui Me­rike
Mäevere oma transport veokil —
Eike: Kuman nelja-ratta-veolisel
maastikumasinal. Mis viis neid Mont­realis!
Seven Islandini. Kus oli ette­nähtud,
ümberkolimine , 'Quebecair
reisilennukisse. Reisuvaruštuse kaa­lumisel
lennujaamas selgus, grupi
ootamatuks üllatuseks, et nende • ya- .
rustus on sedavõrd üle kaalu, et ta­su
selle eest ületas'nenhe endi lennu­pileti
hinna. Ent sirina polnud teada­gi
midagi parata ja eestlaste reisu-varustusest
ülekoormatud lennuk
viis nad lennuliini viimasesse punkti
— Schefferville. Kus., neid ootas
Squaw Lake kaldal ettetellitud vesi­lennuk,
mis pidi nad samaks õhtuks
edasi toimetama nende plaanitsetud
sihtkohta — Teller Lake. tundras.
Nagu aga juhtus, sundis ootamatu
lumetorm ..••neid-.ööseks varju otsima
ühes provintsivalitsuse barakis. \'mg
•järgmisel päeval pärast lumetormi
uue üllatusena neile varutud vesilen­nuk
ei olnud võimeline pardale võt­ma
kõike; nende varustust. Suures
kurbuses oli grupp sunnitud maha
jätma kaks kasti õlut. Mis oli kogu
nende õlle-tagavara. Kujutage ainult
ette ühte põhjapõdra jahti ilma oU
leta! , ?•:
Veelkordselt tuli leppida parata­matusega.
Ja peatselt olid nad keset
kivide ja samblaga kaetud tundrat
— 1100 miili Montreal ist põhjas.
„Kuidas enesetunne oli sellises
kauges ja tühjas paigas?"
„Kuigi igal hommikul kattis meie
joogivett tollipaksune jää, oli maga­mine'
telkides ometi küllaltki mõnus.
Teadagi meil polnud TV-d, eriti me
nautisime seda enam kirjeldamatult
efektset põhjavalguse mängu. Päe­vad
olid enamasti soojapoolsed ja
tihtipeale tegid mustagi kärbsed vei­di
liiga."; -. •; .'•.;..;,••..•;;.'
MTuIite ilma õlleta toime?"
„Oo — juhtus nii, et samas paigas
maandus paar päeva hiljem teine,
veidi mahukam lennuk otse Mont­real
ist. Ja selles oli kahel prantslasel
külaldaselt õlut viiele ..."
• „Ning' jahi tulemused?"
„Kolm põhjapõtra kolme peale..
Saime selle' saagi kõik koju; toimeta­da
— tagasilennuks saime, suurema
kahemootorilise lennuki!"
Arvo