Meie Elu = Our life, September 28, 1978

              100 AASTAT JAAN
laan Lattiku nimi puudub Nõuko­gude
Eesti suurest kaheksaköiteli-sest
entsüklopeediast. Sealt puudu­vad
nii | mõnedki nimed, kes on rah­vuslikus
ja kristlikus vaimus teeni­nud
Eesti rahvast. Jaan Lattiku šaja-aasiane
sünnipäev on 23. oktoobril
1978. Seda ei ole võimalik tähistada
Ködu-Eestis. Aga tõenäoliselt meenu­tatakse
seda Viljandis nende inimes­te
poolt, kes veel mäletavad Jaan
Lattikut kui oma hingekarjast, kelle
evangeeliumi kuulutust Viljandi
Maakoguduse kantslist nad avatud
hingega kuulasid.
Jaan Lattik kuulub nende: eesti ki-
: rikuõpetajäte hulka, kes jätkasid sel­liste
meie rahvusliku elu suurmees­te
tööd ja võitlust, nagu seda tegid
dr. Jakob Hurt, Rudolf Kallas, p i -
lem Reimanh, Jaan Bergmann j.t.
Nende jälgedesse astusid oma krist-
Kk-rahvüšliku panusega kaks välja­paistvate
-võimetega noort usutead­last
— Johan Kõpp ja Jaan Lattik.
J. Kõppust sai teadlane, Tartu Üli­kooli
rektor ja Eesti Kiriku Peapiis­kop.
Jaan. Lattik kujunes meie Eesti
Kiriku dünaamiliseks jutlustajaks,
kes oli samaaegselt kirjamees ja rah­vusliku
ja riikliku elu tegelane. An­deka
sõnasepana ta on viljelenud ilu­kirjandust,
autobiograafiliste mäles­tuste
alal ja tema usulis-vaimseks
päranduseks oma Kirikule ja rahva­le
on 1961. a. ilmunud suurem jutlus­te,
palvuste ja meditatsioonide ko­gu,
mis kannab nimetust „Tulge vee
juurde". Jaan Lattik on näidanud, et
oma ülesannetele pühendatud olek;
oma erialal ei takista kedagi and­mast
ka ulatuslikumat ja laiahaarde­lisemat
panust, vastavalt isiku talen­tidele.
Ta oli Riigikogu liige, Jaan
Teemanti valitsuses haridusminister
ja a. 1931 A. Rei ja 0. Strand-manni
valitsuses välisministriks,
a. ta saadeti Eesti Vabariigi
•saadikuna Euroopa kriitiliste sünd­muste
taustal esindama meie riiki
Leedu pealinnas. Jaan Lattikule oli
kingitud kaua ja heledalt põlev elu­küünal
ja ta lahkus siit maailmast
•27. juunil 1967, 88 a, vanuses. Elavast
j-a fethdlast usust Jumalasse tä am­mutas
ja andis'elava sõna ja trüki­kirja
kaudu edasi oma kindlat usku
Eesti rahva murdumatusse ja pare­masse
tulevikku.-j
Vaatleme linnulennuliselt selle
Eesti rahva suurmehe tööalasid ja
saavutatud • tulemusi. See ei ole liht­ne
ülesanne, kuna Jaan Lattikul oli
palju talentisid ja tal oli võimeid ja
oskust neid mitmetel aladel viljakalt
kasutada. Võib-olla me suudame te­da
ja tema elutööd kõige paremini
mõista, kui me peatne silmas, et Jaan
Lattik oli kõigepealt suurte võimete
Eesti Ncaisself s Montrealis
korraldab neljapäeval, 12. oktoobril
Jaani kiriku 'seltskondlikes ruumes
oma 20. tegevusaasta tähistamise õh­tu,
kus kõneleb toitlustamise eritead­lane,
seltsi üks asutajatest, Else Ra
badik, teemal „Üht vanaaegset Eesti
kokaraamatut lehitsedes".. Kogune­mine
kohvitassi juures alates 6.45.p.l.
ga kirikuõpetaja, kes jääb ^kuldsuu­na"
me rahva ajaloo lehekülgedele.
Ta oli rohkem kui ainult vaimukas
kõnemees, keda inimesed heal mee­lel
kuulasid rahvakoosolekutel,- kus
käsitleti noore Eesti Vabariigi prob­leeme.
Nendel üle kogu maa peetud
koosolekutel pidid ka poliitiliselt tei-siti-
mõtlejad tunnistama: Jaan Lat­tik
on rahvajuht selle sõna parimas
mõttes.- Tal oli kõneledes .selge pea,
esinemise julgus ja mõjukus ja sel­lele
lisaks soe süda. Ta võis vahel te­ravalt
ja vaimukalt rünnata aeid,
kes esindasid pahempoolseid, vaateid
ja püüdsid hääletajaid võita oma sei­sukohtadele,
kust olid kõrvale lüka­tud
Eesti rahva sügavamad arusaa­mised
olulistest eluväärtustest. Aga
tema rünnak oli hea annuse humoo-riga
vürtsitatud ja kuulajatele jäi
mulje: see mees on ka poliitilisel kõ­netoolil
siiski auväärne praost, kes
veenvalt kaitseb kristlik-rahvuslikke
seisukohti.
Oma esinemiste sügavaima mõju
saavutas Jaah Lattik aga mitte kõne­toolis,
rahvakoosolekutel ja Riigiko­gus,
vaid kirikute kantslites ja vaba-õhujumalateenistustel,
kuhu ta pii
kutsutud külalisjutlustajana.
Kui Jaan Lattikult kord küsiti, kas
ta oma pika ametiaja jooksul on ku-nagi
näinud mõnda pühapäevast tüh­ja
kirikut, - siis naeratas küsitav ja
läks lihtsalt oma päevakorras sõna
lausumata edasi. Küsija märkas ise,
et Jaan Lattiku suhtes see oli tõe­poolest
ülearune küsimus.
Küsime: milles seisnes Jaan Latti­ku
külgetõmbejõud jutlustajana;
Vastus vajaks pikemat psühholoogi-lis-
teoloogilist analüüsi. Aga ei ole
mingit kahtlust, et Jaan Lattiku edu
saladus sellel alal seisis ristiusu
väärtuste elulähedases, hoogsas ja
dünaamilises esitamises. Sellele tuli
ia suureks kasuks tema võimed kir­janikuna,
mis tegi jutluse mitte ai­nult
elavaks, vaid kä elamuslikuks.
1944. a. traagiline sügis tõi 66 aas­tase
Jaan Lattiku põgenikuna Root­si.
Nii mõnedki temavänused jäid
pagulaspõlves nukralt elumaantee
ääres istuvateks1 inimesteks, kellel ei
olnud nende arvates enam tulevikku.
Jaan Lattik valis {emale omase elu-julgusega
oina elutöö aktiivse jätka­mise
tee kõikidel $emale südamelä-hedastel
aladel. Ka siis, kui ta oli
juba jõudnud vägagi kõrgesse vana­dusse,
ta jätkas oma tööd ja võitlust
nii nagu ta seda oli alustanud noore
mehena, kes oli teadlik: minu pea­ülesandeks
on kirikuõpetaja kohus­tuste
täitmine usulisel alal oma ko­guduse,
Kiriku ja rahva teenistuses
seistes. Aga see ei takista mind and­ma
oma rahvale lisapanust nende
talentide kaudu, mis Jumal mulle on
andnud. .-.
Seisku Jaan Lattiku 100 a. sünni­päeval
tema inspireeriv kuju meie
kõikide, eriti ka meie noorpõlve silJ
made, ees. Siis ei ole karta, et me
muutume aganateks, mida tuul laiali
kannab./
\ : Rudolf Kiviranna
' S U I I l i U B l I l l l l l l i n i n i l l l U m i B I I B U B i l l l l l l l l l l B I I B U B i l l l i a i l l l l l l l l l l l l t^
TIIBKLAVERID -~ PIANIINOD
Petrof, Blüthner, Forster, jot
Uued ja renoveeritud.
Kitarrid, akordionid ja teised
MUUSIKARIISTAD.:
Üürimine,
D
s
ibiouse of mušic Ltd.
S53 Queeia St. Wv Toronto 133, On*
Tel 363-1966
lõplik väljamüük
Väga soodsad hinnad, kasutage juhust!
THEHOMEOFSHOES
'311 PANFORTH AVE., TORONTO ©- TEL. 463
(Chester allmaaraudteejaama peatus)
"'IfffllklffTi
oronio m
" 'iselisi
asifooriniii
esimene kokkutulek toimub
17. oktoobril 197& kdl T 4
Peetri kiriku nporteruumis.
Äsjast huvitatuile lähemaks
informatsiooniks helistada
tel. 767-8683, 769-8259
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüi
T, lesti Maj^s
:v .3., 4..jö5,nWo
30-es ISESEISEV
llllillllllllllllllllllllllllllllllllllirilllll!lil!üll!!liiillllll!ill!!llll
S Ja
Pianist Käbi Lareteil on käsil uue
heliplaadi sissemängimine, mis sisal?
dab Ingmar Bergmäni filmides te­ma
poolt mängitud muusikalisi pala­sid.
Teatavasti mängis Käbi Laretei
ka Bergmäni viimases filmis.
©Agronoom Artur Tarmef pühitses
26. septembril Stokholmis oma 80-a.
sünnipäeva. Eestis töötas pikka aega
Põllutööministeeriumis eriteadlase­na
kartulikasvatamise ja kaubandu­se
alal. Rootsi saabudes oli Punase
Tõukarja Seltsi juures ja hiljem Põl*
lütööministeeriumis kuni 1970. a.
pensionile minekuni. Torontost sõi­tis
sünnipäevale tütar koos perekon­naga.
.. - "•;
iga uius „MEBE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamate ajalehele. v
Ettekande algus kell 7.3(
teretulnud. '../••"."•
Kõik on
Sööme presiderif
President U. Kekkonen. sooritas äs­ja
külaskäigu Islandi. Peale kokku­saamiste
sealsete riigitegelastega ta
viibis kalastusretkeil Islandi kalajrik-kastes
vetes, kus. U, Kekkonenilj 'pl-nud
rohket kalaõnne. Lisaks muudele
suurematele kaladele on ta õngijtse-nud
välja ka ühe 24-naelase lõhekäla.
Helsingi Ülikooli täheteaduse npor
professor dr. Tapio Märkkanen avas­tas
hiljuti kosmoses kaks kauget uut
linnuteed • (Galaxie). Maailma tähe­teadlased
tunnevad suurimat' huvi
nende leiu ja edaspidiste uurimuste
suhtes. •'. : '
Helsingi suures- ja ilusas Finlan-dia-
Hoones korraldati kä sellel suvel
n.n. maratõnkontserdi : sari.- Seal
esitati muusikaliste ettekannete kõr­val
ka katkeid kirjanduslikust loo
mingust. Nagu Soome pressist näh
tub, on avakontserdil ja hiljemgi
esitatud soome nimekate autorite
kõrval ka eesti-soome kirjaniku Aino
Kallase loomingut.
Vahekorrad Hiina ja Vietnami va­hel
on järjest halvenenud ja ikka sa
gedamini juhtub võitlusi, milles mõ
lemal pool on olnud kaotusi. USÄ
andis Hiinale pooleteise miljardi
eest õlipuurimise seadmeid, et pah­na
käiku Hiina vetes asuvaid õlialli-kaid.
Selleks, et rahustadaTaiwani
müüdi Taiwanile moodsaid F-5 võit-luslennukcid.
• ; ,.
iiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiipi
-. \ : V : KANA
Annetused ja testamen^para^
on tulumaksuvabad.
Annetaja soovid .täidetakse.
. , -958. Brpadvievy Ave. .
i Toronto, •Örit;'!^
llll!ll!!]i!!llllllllllllllllllllllllllllilllllllllllllll!llll^
Teri j i o^
Arvatakse, et järgmine - N. Liidu
löök toimub Pärsia lahe piirkonnas,
kus pärast kommunistlike ohvitseri­de
poolt võimu ülevõtmist Afganista­nis,
on surve Pärsiale suurenenud.-
Kommunistid on rahutuste taga Pär­sias,
mis on sihitud šhahhi vastu.
Moskva on alanud kaua-aega plaanit­setud
liikumist Araabia merde Afga­nistani'
ja Pakistani kaudu. Iraakis
hukati 12 ohvitseri, kes taotlesid or­ganiseerida
Moskva kommunismi
meelset organisatsiooni Iraaki ar­mees.
Iraak pii omal ajal truum
Moskva liitlane. Lõuna-Jeemen ja
Aderi on praegu tugevamad N. Liidu
pooldajad Lähis-Idas. Raskused puh­kesid
ka Qmanis, kus 5 inglise ohvit­seri,
kes teotsesid sojaliste nõuand
jatena, tapeti. Kuid Omanis oh Pär­sia
väed .kaitsel.
(CÄNADIAN SCEN.E) — Manitoba
leitnant-kubernei[ kirjutas alla ku­ninganna
esindajjana seadusele, mis
keelustab edaspidi maamüügi välisr
maa kodanikele. See seadus hõlmab
viljakandvat maad. Manitoba talu­maade
kaitseseallustikus tehti veel
muidki muudatusi. Sealt on kõrval­datud
nüüd kõik kitsendused maa-ostmisel,
olgu siis ostjaiks kanadala-sed
või legaalse immigrandi staatu­sega
inimesed. Kuid välismaalased
ei tohi .talumaid kokku osta enam
kui 20 aakrit. Senini võisid välismaa­lased
osta kuni 160 aakrit, põllu­maad.
See uus kitsendus kehtib kä
ettevõtete ja firmade kohta. Et põl
lumaad Manitobas osta, peab ühe
aktsiaseltsi aktsiate enamus kuulu­ma
kanadalastele', kes tegelikult ela­vad
Kanadas. Selle seaduse vastu ek­sijaid
käristatakse 15,000 dollariga.
iÄ@r@§idl Roes tagasi
Kirjanik ja Ameerika Hääle eesti
toimetuse liige Aarand Roos lahkus
ajutiselt Washingtonist, et Lundi üli­kooli
juures Rootsis lõpule viia oma
poolelijäänud õpingud doktorikraadi
saavutamiseks soomeugri keelte alal.
Aarand Roos on selleks saanud kahe­aastase
stipendiumi.
Esialgu on Ameerika. Hääle, juu­rest
lahkumine vaid ajutine, kuna ta
kavatseb pärast doktorikraadi saa­vutamist
; tJSA-sse- tagasi pöörduda,
Xundi saabus koos Aarand Roosiga
ka tema pianistist ja dirigendist abi­kaasa
Maaja Duesberg-Roos. (EPL)
New Jersey osariigi Arts Centeris
toimuval II Balti kultuuripidustusel
esinevad abielupaarist klaverikunst-nikud
Katrin •Kiiuskne-Veski ja Erik
Veski neljal käel klaveriettekannete-ga,
kus kogu programm. neilt õn
USA-s esiettekandel. Sealjuures ilm­nes/
et solistid on ka. ise astunud
eesti.heliloojate hulka, sest nad kan­navad
seal ette mõlema ühisloomin­gust
Opus 1. Erik Veski on New
Yorgi Eesti Meeskoori juhiks ja Kat­rin
on samale koorile abijuhiks.
Baiti pidustusel nad esitavad nel­jal
käel Kaljo Raidilt Kolm rahva­viisi,
Leinaja,;Meie elu ja Kuku sa
kägu. Lembit • Avessoni loomingust
esitatakse Toccata. Samas esineb so­listina
tenor H. Riivald,.kes on vali­nud
meeleolulised laulud ja nimelt
Ed. Oja Põhjamaa lapsed, Ed. Arro
Kiigelaul, A. Kapi Metsateel ja Arne
Õit Unustuse jõel. Autoreist Arro ja
Oit elunevad okup. kodumaal
Vt Reedel, 29. sept. kontsert— Lin
da Küttis, klaver ja Katherine Cash
viiul. Edward Johnson Bldg. Walter
Häiris algusega kl. 8 õ.
it Laup., 30. sept. Hamiltoni Eesti
Seltsi Sügispldu Seedriorul algusega
kl. 7 õ.
Ü Laup., 30. sept. Toronto Eesti
Seltsi „Mihklipäeva" pidu Eesti Ma
jas algusega kl. 7.30 o.
^ Kolmap., 4. okt. „Triinu" õhtu
Peetri kiriku saalis algusega kl
7.45 õ.
i( Kuni 16. oktoobrini Vaike Liihuse
kunstinäitus Gallery Danielli's, 33
Buridas St West.
f Reedel, 27. okt. s/s Walnuti rahva
30. aastap. koosvibiimine Eesti Ma
jas algusega kl. 7 õ.
Kes ei ravi oma valutavaid ham­baid,
see ei saa süüa. Kes oma ham­baid
ravib, sellel pole enam, mida
süüa pärast hambaarsti arvete tasu­mist.
Kui halastav samaarialane oleks
elanud tänapäeval, oleks ta kohtuli­kule
vastutusele võetud seadusevas­tase
meditsiinilise praksise pärast.
Quebeci kultuuriminister, kes on
elukutselt psühhiaatrik, ravis enne
poliitilisele areenile ilmumist nu-just
nikastunuid. Ennast ei saa aga
a paraku enne aidata, kui temale
alluv „Regie da la Langue", ehk kee-evalitsus,
on sobiva prantsuskeelse
vaste leidnud ingliskeelsele sõnale
„do-it-yourself". .
Vanasti võideldi majandusliku kit­sikuse,
vastu sellega, et katkised pük­sid
ära lapiti; Nüüd loodetakse ma­janduskriisist
sellega üle saada, et
terved püksid ära visatakse ja laena­tud
rahaga uued ostetakse.
Inimesi, kes on liiga arad selleks,
et oma argust ülesse näidata, nime­tatakse
julgeteks.
Muistsetes algelistes oludes ei hoo­litud
sellest, et pesu pesemine oli
raske töö ja pesunaistele ei osuta­tud
kuigi palju tähelepanu. Nüüd
aga, kus tehnoloogia võidukäik on
muutnud pesupesemise kergeks, hei-,
litatakse pesu pesijaid hommikust
õhtuni. TV saadetega, mis igasugus­te
pesupulbrite voorusi tutvustavad.
Kui ühe seebi kiitmine lõpeb ja tel-i-
n
| Umbes .30 aasta möödumise pü-
| hui ajast>* mil dipiirahvas Saksa-
I, maa laägreist hakkas liikuma üle- '••
1 mere kotifshitesše,:lehitsesin.oma
I mälestustes ja leidsin, alljärgneva •
I ülestähenduse tollest ajajärgust.
Oli saabunud dipiide suur
i§ shanss — Kanada komis j oh. Ka-
| nada! üllas vabaduste maa, või-
I - maiuste, maa, unistuste maa! Ühe
I sõnaga — Eldoraado!
| Värvati kõige laiemaid rahva-
| kihte, mehi tänavalt, niiöelda, —
| labidamehi, kraavihalle, sekka ka
| posti otsa ronijaid. Üldiselt öeldes
|;rr; nõuti musklimehi! Rakud kä-
I tel, mitte ajus olid mõõduandvad.
I Maha prillid ja intelligents!
| Dipiid kohanesid nõutele, pröle-
| tarišeerusid kiiresti. Kõrge ko-
1 misjoni ukse taha kogunesid laiad
| demokraatlikud. massid. Ülessea-
| tud viljastavais tingimusis loodeti
1 jõuda õnnelikule elule. Oõtajad
I olid ilmunud oludekohases fas-
| songis — paljas käel, puuvillane
I kampsun karvasel, rinnal, kuue-
I hõlmad sorakil.'; Oli unustatud
I kunst ja kirjandus, kodumaa ja
I kultuur.
I Oli ka selliseid tüüpe, kes olid
| ilmunud lips kaelas, habe aetud;
J kaabu peas. Nendele vaatas üks
1 tõeline füsionoomia üle õla — Iga
| nokk kipub Kanadasse!
I Paljud olid .kutsutud, kuid vähe-
I sed välja valitud! Komisjon töö-.
| täs põhjalikult ja kiirelt. Paljas*
| tas halastamatult kõik hariduse,
I tsivilisatsiooni ja kultuuri jäänu-
I sed. Simulantidele näidati nende
I õige koht — ukse taga.
1 Kehvasti läks ka Ants Akrobaa-
CD
1 dil ja Jaan Jõumehel, olgugi et
1 olid endid hästi ette valmistanud.
| Ants oli kolmkümmend kolm kor-
1 da roninud telefoniposti otsa —
I vahel pea ees, Vahel pea taga. Ta
| oli kaks korda voluntaarseit pu-
I genud läbi laagri roiskveetorusti-
I ku, et saavutada enese ümber ko-
I hast õhustikku ehk miljööd.
| Jaan oli tõstnud kive aianurgas >
1 puruks murdnud ümbruskonna
| aialipid ja täiendanud muskleid
I varukasse topitud elastsete sae-
I; lehtedega.
| Kui Ants Akrobaat ette hüüti, •'
= astus ta julgelt laua juurde jä vi-
| rutas kämblaga vastu pabereid.
| Sellest jäi sinna suur haraline,
| ebamääraste essentside järgi lõh-
| nav larakas. Kohe selle järele võt-
| tis Ants parema jala ja käänas
I enesele kaela taha. Vasakust tas­kust
''võttis ta tüki klaasi, t pistis |
suhu ja hakkas raginal närima. 1
Komisjon oli lahke, kuid siiski |
umbusklik. „Duu juu spiik ing-1
listi?" küsiti. Keel on ikka kasuks, J
mõtles Ants ja lausus valjusti: §
„Jess, jess. Ämm vööking labor. |
Hiss masters voiss pliiss." Kuid. |
see oli fopaa, nagu kohe ilmnes. |
Komisjon vangutas pead ja hak- |
kas sorima pabereid. Uuris eelha-1
ridust ja ütles siis: „Aim sori, tuu 1
edjukeitid. Nekst pliiss!'' §
Jaan Jõumees viskas kohe uk- f
sel kaks saltot edaspidi ja kaks |
tagurpidi; Lükkas siis sekretäri §
toolilt maha ja lõi tooli vastu sei-1
na puruks. Tõstis rusikad kõrva |
juurde ja jäi seisma kui Lurich. |
Saelehed tõstsid kampsunivaru-1
kad kummi. Põrutas siis kõmise- j=
va tämbriga: „Niksponimaajube-1
neiuks!" Sülitas' maha ja ajas ja-1
laga laiali. |
Komisjon tundis elavat huvi, in^ |
teresseeris ennast. Uuris objekti |
lähemalt; Nuusutas siit ja sealt, |
astus varbale ja sikutas ninast. 1
See oli õnneks niiske. Asi edenes |
ja Jaan kippus muigama. Kiip |
smailing tuli peale. |
, Aga vara naeris. Alahindas asja-1
mehi. Ka tema paljastati siiski! f
Komisjon pistis käe tema püksi-1
taskusse j a tõmbas sealt vai j a — f
ninarätiku! Ilusa puhta, ninarati-1
ku! Sellega oli Jaan likvideeritud: §
, ^ im sori, tuu edjukeitid. Nekst |
pliiss!" I
Viltu läks, nurjus ja ebaõnnes-1
tüs. Sealjuures täiesti üllatusli-1
kult selgus, et nende toakaaslane 1
Villibald Puudulik oli vastu võe-1
tud. Mees ei paista silma, millega-1
gi, isegi oma nimele ei tee au. Aga §
läks \äbi nõelasilma nagu — Kuid 1
las' Villibald ise jutustab: |
„Peaasi on, et olgu head pabe-1
rid, teate. Mul oli seal haridus, I
näiteks, algkooli'kojamees. Ja elu- §
kutse oli lihtsalt — hobune." =
„Hobune! Kuidas nii — hobu-1
ne?" hüüdsid kuulajad imestudes. |
„Selgelt hobune, teate. Tõlk küll f
pidi kirjutama — .hobusemees,*|
kuid eksituses oli kirjutanud ai-1
nult — hobune. Komisjoni ette f
läksin siis käpuli, teate. Traavisin f
paar ringi ja hirnatasin pisut. Ai-1
nult pabulaid ei saanud lasta. Aga |
aitas seegi, teate. Öeldi >- okei! 1
Mõne päeva pärast on arstlik lä-1
bivaatus." i 1
Küllap vist loomakliinikus! J
' (Ohmstede „Elav Sõna"J |
JBIIBIIOIIIIIBIISIIDIIDIIEIW
HALJAD
Idaberliinlane Fritz Lehmann os­tab
igal hommikul kioskist partei
ajalehe „Neues Deutschland". Viskab
kiire pilgu/ lehe esiküljele ning hei­dab
ajalehe ohates paberikorvi.
Kioskipidaja küsib:
„Mida teie otsite ajalehest?"
„Surmakuulutust."
v „Aga need pole ju lehe esiküljel."
„Selle tüübi oma, mida ma otsin,
peab kindlasti olema esiküljel."
Härra Padjunri külastab naabrit.
Mõlemad ajavad elutoas juttu kui
tuppa tuleb suur koer ja nõuab aja­lehte.
Härra Padjunn imestab: .
„Küll on sul aga tark koer!"
„Ah," lööb naaber käega. „Ta praa­lib
ainult. Ta ei oska lugeda. Vaatab
ainult pilte." ,
Kaks Baieri metsakolka taati sei
savad raudteeliini' kõrval. Kohmab
.üks: :
„Siit on praegu rong mööda sõit
nud." -:^y J-
„Ja missugused jäljed jätnud,"
imestab teine.
Ülemus uuele õpipoisile:
„Ma- olen'vähese jutuga mees. Kui
ma käega viipan, tuled kohe minu
juurde."
, . , , , . „Ma olen samuti vähese jutuga,"
se ülistamine algab, ^sns näidatakse] ^ 6 ^ J C u i m ä p e a d r a p u.
?. S f f ! e ' ^ « m « u g u - ; { a s i j s m a c ä u . ; c ,
sed tuubid üksteise. võidu üksteise ^
musta pesu pesevad. t Tarteikoosolek Tamnnas.Vvenela,
sest agitaator küsib: '
„Mis'äsi meeldib teile kõige enam
nõukogude korra juures?" .
„Et. teil, venelastel, sama nuhtlus
kaelas on," kostub hääl tagumistes!
ridadest. : - . .;.
Pedesfri Joon
Mis saatus maailma küll ootab ees,
kui inimkond oma ülbuses
loodusseadusi mõistmatult rakendab
ja aatompommidega meeletult
katsetab?
Näe, pommiõhkijail mõtetki ei
tule pähe
"kas nende kaes maailm nii hukka
ei lähe!...
Kuid küsimust kainemalt vaadates'
ja teadlaste arvamust kuulates :
see skeptikuidki veenab kohe,
et võimalusi selleks on vähe,
Ja kuigi teadlaste kalkulatsioonid
ka osutuks valeks, ja eksplosioonid
hukkaks maailma vahingus
tohutus, ;.
siis ikkagi;jääb meile lohutus,
et Maa universumis on ju vaid
planeetidest üks väiksemaid.
Quebeci valitsus, mures prantsuse
tõu väljasuremise pärast sündivuse
kahanemise tagajärjel, püüab oma
seadusandluse varal / teistesse rah­vustesse
kuuluvaid' lapsi vägisi oma--
le võtta, Vana Testamendi hooletu
ema eeskujul, kes magades oma ene­se
lapse oli ära lämmatanud. Muis­te
seadis korra j alule tark kuningas
Salomon. Kus on see Salomon, kel­lelt
QuebecT emad võiksid õigust:
nõudma minna?
Butler astub hommikul lordi ma-gamistuppa
rjing imestab:
,jHärra lord. Teie magate peaga
voodi jaluotsäs." :
; „Jumal tänatud. Ma mõtlesin, et
j mul on peavalu. Nüüd ma tean, et
Noppinud Pedestri Jaan valu ön labajalgades." .
Carter, Helmut Schmidt ja Erich
Honecker. vestlevad. Carter ütleb:
„Tööline USAs teenib 2000 dolla­rit
kuus. Elamiseks vajab ta 1000
dollarit, ülejäänu pannakse panka "
Helmut Schmidt:- „Sakša tööline
teenib 2000 marka kuus. Tal jääb
400 marka üle, mis läheb hoiukassas-'.'
se."
Honecker: ,;Mejl teenib • tööline
600 marka kuus., Äraelamiseks vajab
ta 800 marka kuus. Aga ma uurin
välja, kust ta selle 200 marka võtab."
,,Kui suur on mu palk?" küsib uus
õpipoiss shefilt.
„Alguses 50 dollarit kuus, hiljem,
rohkem."
„Hea M j l . Siis tulen ma jubahi.lv
jem." . :": ^-r
V:>.
Hiiumaal noor abielupaar otsus­tas,
et üks peab minema välja teeni­ma.
Mees sai koha laevale. Viis aas­tat
ei teadnud naine kus mees on.
Ühel päeval naasis mehelt kiri:
„Saada rnulle viis naela kodus val­mistatud
soolast võid." Jüri.
Naine postitas võipüti ja kirjutas
ka oma mehele kirja:
;j. „Saalsin sulle viis naela soolast
võid. Saada pütt tagasi." Lilli.
See oli kõik.