1984-01-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
250 tuhat dollaijit pärand^ keelte keskuse rajamiseks 18. jaan. tegi Kanada mitmekultuuri minister David M. Collenette teatavaks veerand miljoni dollari suuruse toetuse ÖISEIe (Ontario Institute for Studies in Education) riikliku pärandkeelte keskuse rajamiseks. Käesoleva aasta jaanuaris te- Secretary of State) poolt 3-aasta-gevust alustava keskuse kavas seks perioodiks. ^Second Class Mail Registration No. 1354. „Meie Elu" nr.l 4 (1769) 1984 NELJAPÄEVAL 26. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 26 XXXV aastakäik 14 miljoni võitj selgusid Lotto 6/49 suurvõidu võitjad, kes lasksid end kümmekond päeva oo-lata ja kaotasid ligi 14 miljoni dol- IBH intressid selle aja eest, esitasid võiduloosi esmaspäeval. Põhja- Ameerika loteriide suurima võidu said abielupaar Stuart ja Lillian Kelly Bräntfordist. Mees oli 30 aastat veoautojuht ja naine töötas 31 aastat puhastusettevõttes. Neil pole lapsi, kuid palju sugulasi.kelle-de vahel kavatsevad jagada osa ra- Siast. Jutuajamisel ajakirjandusega liad ütlesid, et võit on liiga suur, jätkub poolest. Võidunumbrid tõmbasid nad välja oma koduselloteriil" margariinitopsist. Esto.' ja,. L, 84 koosoleku! anti informatsiooni ja arutati probleeme, Juhatuse laua taga (vasakult) A. Jurs,E. Aru- •Awald,T. Metsala (esimees) Ja N. Val^^^^^ '• Foto - S. Preem 1,1 miljon dollari eestiaine UUEDOSATÄHED i . Tartu Cpllege uue õppetooli ..ristiisana'' lubas õppetooli toetada $700,000 suuruse summaga. Seda tagab soodne, lühiajaline laen Toronto Eesti Ühispangalt. Praegu hinnatakse Tartu eollege'iüldväärtus 10 miljonile dollarile, samas lasub sellel 3 miljoniline amortisatsioon. Tartu GolIege'i suur tagavarakapital on küllaldaseks tagatiseks eestiainelise õppetooli lansseerimisel. Puudujääv $100,000 võiks laekuda .eesti ühiskonnalt. Selleks aga ei küsita annetusi, vaid soovitatakse, et eestlased ostaksid Tartu College'i uue seeria osatähti, mis kannavad kasuprotsen-ti. See oleks ühtlasi heaks võimaluseks uut õppetooli toetada. Kuna sihtasutusel on ametlik luba lõi-vuerandiks, on omandatavate osatähtede kasuprotsendid tulumaksuvabad. Kui mõtte algatajad, professorid Eestiainelise Õppetooli idee, mis mõne aastaga on kasvanud ja kristalliseerunud, on nüüd soodsate dutingimuste pärivette sattununa kiiresti oma lõppsihile lähenemas. Viimase paari kuu jooksul pn sistutud olulid samme, mis tagavad õppetooli tegelikuks kujuuemise. Õppetooli rajamiseks, milleks vajsi l , l ^ i l j on dollarit, asutas Tartu Gollege'i juhatus uue sihtasutuse („The Chair of Estonian Studies Foun" dation"). Selle ülesandeks on kõigiti majanduslikult kergendada uue õppetooli loomisega seoses olevaid probleeme jajanda asjatundlikku Siliftsutvjsše niitfeM seitse;^irek-torit: esimeheks Elmar Tampold ja liikmeiks Olev Trass, Tõnis Laar, Ervin Mägi, Silvi Meema, Ülle Toomver ja Endel Tulving. Selgitati, et föderaalne Muhikultuuri Ministeerium on nõus maksimaalse toetusena andma planeeritavale õppetoo-hle $300,000, seades omalt poolt üles mõningaid nõudmisi. Üheks neist on, et see peab esitama ja teenima tervet eesti rahvusgruppi, mitte mõnd väiksemat rühmitust. HAMILTONI HELLETAJATi 4. ve^br. 1984 kell 2.00 p.l. YWCA ruumes, 75 MacNab St. S., Sissepääs $5.00 — .Kohvilaud Olev Trass ja Endel Tulving, algkujuks võtsid Ukraina ja Ungari õppetoolid, lähtusid nad puhtakadeemili-sest seisukohast. Tartu College'! juhatuse esimehe Elmar Tamppllu üh-tumisega sai idee praktilise ja tugeva majandusliku algpõhja. Nähes, et eestiainelise õppetooli loomine kujuneks hinnaliseU meie rahvusgrupile ülejõukäivaks, hakati tema ettepanekul kanada süsteemi rakendama ja riigitoetust püüdlema, mis ühtlasi viiks õppetöö ja selle sihid laiemale alusele. PROGRAMM Programm tuleks laiapiirdeline ja levitaks muuhulgas faktilist informatsiooni Eesti, ta saatuse-ja kõigi eluavalduste kohta kogu kanada ühiskonnale. Praegu esineb näiteks . kurioosumeid, kus ajaloolased ja ülikooli õppejõud, toetudes pahatihti võhsitud ja sihilikult lanseeritud valeandmetele, pole teadlikud BaUi-maade saatusest ega ole selletõttu ka võimelised oma õpilastele tegelikke fakte jutustama. Kogutud arhiivid ja raamatukogu koonduksid eestiainelise õjipetooli ümber, kus need oleksid vabalt kättesaadavad kõigile hu-vitundvatele ülikooli õppejõududele ja üliõpilastele, kirjanikele ja ajakirjanikele, teadlastele ja ajaloo-uurija-tele. Arutledes õppetooli majanduslik-mis peetakse es^ 13. veebruaril kell 6. MACEDONIAN HALLIS, 76 Overlea Blvd, DOOR PRIZES^ FILMID SOOMEST^KARASTAVAa^J sepääš tasuta Toronto eestlane siiri liiklusõnnetuse tagajärjel Esmaspäeval, 23. jaanuaril suri Torontos liiklusõnnetuse tagajärjel 78-aastane Ernst Lõivukene. Ta islas koos abikaasaga Wellesley tä- Haaval korterimajas. Neljapäeva, 19. jaanuari hommikul oli läinud Parliamendi tänavale juuksuri juurde ja võtnud kaasa käsikäru, et tuua ärist puuvilja. Kella 11 paiku helistati koju, et abikaasaga on juhtunud õnnetus ja ta on Wellesley haiglasr kus hiljem suri vigastuste tagajärjel. Nagu pr. Lõivukene ütles ,,Meie Elule" oli õnnetuspäeval h^jlstanud keegi ja ütelnud, et ta pn veoauto juht,mis õriiietuse põhjustas. Koos Lõivukesegä oli kauplu? ses oliiud ka üks eestlanna, kellega olid koos sealt lahkunud ja kes viibis õnnetuskoha lähedal. Ernst Lõivukene oli pärit Põl-v vast. Ta võttis osa Teisest maailmasõjast, asus Saksamaale ja sealt Inglismaa kaudu Kanadasse 1951. a. Töötas Kirkland LakeMs kaevanduses kuni 1963. aastani, mil tuli Torontosse ja sai töökoha Sick Ghildren haiglasse. Pärast 68-a. saamist asus puhkepaigale. Puusärkipanek oli reede õhtul ja ärasaatmine Kolmainu koguduse kirikust laupäeva hommikul Mt. Pleasant kalmistule. ke kandevõimalusi, kujunes Tartu College sellele sobivaks alustalaks. Tartu College lubas endale võtta täie majandusliku vastutuse õppetooli asutamiseks. Õppetooli rajav komitee astus sellejärele põhjalikesse läbirääkimistesse Toronto Ülikooliga. Professorid Trass ja Tulving tegid omalt pooh palju tööd isiklike kontaktide kaudu. Ülikool esitas eestiainelise õppetooli rajamise kulude eelarve 1,1 miljoni dollari suuruses.} See summa tagaks õppetooli asutamisega seoses olevad kulud, õppejõudude ja kontoriabilise palgad, vajaliku varustuse, raamatukogu, arhiivide j m. muretsemise. Valik langes Toronto Ülikoolile.kuna seal töötab suurim arv eesti professoreid ja abi-õppejõude, samuti õpib seal suurim arv eesti üliõpilasi vabas maailmas. Toronto Ülikooliga on jätkunud tihe (Järg Ihk. 3) on: külvata, levitada ja suurendada õppematerjalide tõhusat kasutamist pärandkeelte õpetamiseks; võimaldada pärandkeelte õpetajaile treening-kursusi ja hinnangtunnustus (credit) ja mit-te- krediit-kursusi; õhutada, pärandkeelte säilitamise uurimusi. „See projekt rahuldab loodetavasti pärandkeelte õpetajate vajadusi", ütles minister Collenette OISE-ruumides korraldatud vastuvõtul etniliste haridus-organisatsioonide ja ajakirjanduse esindajaile. „See peaks stimuleerima ka uurimusi pärandkeelte olemuse ja probleemide osas üle terve Kanada.'' Ministrit tutvustas OISE juhatuse esimees, loodud eesmärki humoorikalt nimetades ideaalseks ..Paabeli torniks"; Minister Collenette. kes tervitas koosolijaid mitmes keeles, rõhutas uuele programmile pandud suuri lootusi ning loodetavasti veelgi suuremaid tulemusi. ,.Üle 100 tuhande õpilase võivad osa ja kasu saada sellest Kanada suurejoonelisest kavast. Kuid see on alles algus!" kinnitas minister. Riikliku pärandkeelte ressurss-keskuse (The National Heritage Language Resource Centre) asutamine sai võimalikuks eelnimetatud veerand-miljon-dollarilise toetuse tõttu OISE'le Riigisekre-taadi Mitmekuhuuri Direktio-raadi (MuUiculturalism Directo- Keskus majutub Moodsate Keelte Keskuses (Modern Language Centre), mis on juba sooritanud uurimusi, teostanud Õpetajate väljaõpet, teise keele Õpetamist ning haridusalalisi aktivi-teeti viimase 15 aasta jooksul. OISE on 1984-85. a. kavva võtnud kahe-aastasse projekti ..Kirjaoskuse arendamine 'pärandkeelte programmides", mis hõlmab õpetajate arendamist, uurimuste ja õppematerjalide käsitust, treneerides õpetajaid arendama õpilaste loovaid kirjanduslikke võimeid ning avaldama õpilaste kirjatöid ja illustratsioo-: ne pärandkeelte algklasside lu-gemisvaruna. Pärandkeelte keskus; taotleb koostööd ühiskondlike ^gruppide, etnokultuuriliste organisatsioonide ja valitsuse osakondadega kõikjal Kanadas. Võrreldes prantsuse keele kui teise keele õpetamise ja õppimisvõimalustega, oif teiste pärandkeelte õpetamine Kanadas seni olnud minimaalne. Üks tähtsamaid ja ajaliselt kiiremaid eesmärke ning vajadusi on pärandkeelte õpetajate krediieerimis-kursuste rajamine. y Pärandkeelte keskus loodab võimaldada Kanada lastele mak-simaalseh ära käsutada nende keelelisi ja üldhariduslikku po-tensiaali, luues kuhuurilise ja .najandusliku tagapõhja, millel rate of the Department of the on tähtis osa Kanada tulevikus. I KESKTALVE KUNSTINÄITUS ABEL LEE väirtr.is ja vormie — valük 1969-^1984 Vana-Andrese kiriku ülemises saalis pühap., 29. jaan. kell 12.00—6.00-ni, kolmap., 1. veebr, kell 2.00—7.00 5., pühap., 5. veebr, kell 5—7-nij Kalevi VõrkpaBliklubi kutsub kõiki šš ffff KALEVI MURGELILE reedel, 10. veebruaril 1984 kell 7.30 õ. ' Tartu Colleges 15.00 Vanusetunnistüs vajalik TÄHELEPANUi DBonststelie „Reinhardt" (Birinosa) üksuste poiste kokkusaamine toimub Esto '84 ajal Torontos, 12. juulil 166 Sherwood Ave., algusega kell 14.00. Teatada osavõtust ühes oma aadressi ja telef. nr-ga hiljemalt 15. aprilliks: K. Loone, 87 Clifton Cres., London, Ontario N6C 3V9. Korraldav toimkond iESTi UIT KANADAS ® TORONTO EESTI NARVA'44 LAHINGUTE MÄLESTUSÖHiy PÜHAPÄEVAL, 5. VEEBRUARIL SA KELL 3 P.L. EESTI MAJAS TORONTOS : Narva ajaloost © Tervitusi ® Narva '44 lahingute ülevaade ® Narva võitluste film (20 mm.) ® Loomingut 0 Katke raamatust „Kolm kuuske" ® Sõduri laule & mälestamine Sissepääs $5.00 Pool puhastulust sõjainvaliidide toomiseks Esto '84 pidustustele AAHAXS
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, January 26, 1984 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1984-01-26 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E840126 |
Description
Title | 1984-01-26-01 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | 250 tuhat dollaijit pärand^ keelte keskuse rajamiseks 18. jaan. tegi Kanada mitmekultuuri minister David M. Collenette teatavaks veerand miljoni dollari suuruse toetuse ÖISEIe (Ontario Institute for Studies in Education) riikliku pärandkeelte keskuse rajamiseks. Käesoleva aasta jaanuaris te- Secretary of State) poolt 3-aasta-gevust alustava keskuse kavas seks perioodiks. ^Second Class Mail Registration No. 1354. „Meie Elu" nr.l 4 (1769) 1984 NELJAPÄEVAL 26. JAANUARIL - THURSDAY, JANUARY 26 XXXV aastakäik 14 miljoni võitj selgusid Lotto 6/49 suurvõidu võitjad, kes lasksid end kümmekond päeva oo-lata ja kaotasid ligi 14 miljoni dol- IBH intressid selle aja eest, esitasid võiduloosi esmaspäeval. Põhja- Ameerika loteriide suurima võidu said abielupaar Stuart ja Lillian Kelly Bräntfordist. Mees oli 30 aastat veoautojuht ja naine töötas 31 aastat puhastusettevõttes. Neil pole lapsi, kuid palju sugulasi.kelle-de vahel kavatsevad jagada osa ra- Siast. Jutuajamisel ajakirjandusega liad ütlesid, et võit on liiga suur, jätkub poolest. Võidunumbrid tõmbasid nad välja oma koduselloteriil" margariinitopsist. Esto.' ja,. L, 84 koosoleku! anti informatsiooni ja arutati probleeme, Juhatuse laua taga (vasakult) A. Jurs,E. Aru- •Awald,T. Metsala (esimees) Ja N. Val^^^^^ '• Foto - S. Preem 1,1 miljon dollari eestiaine UUEDOSATÄHED i . Tartu Cpllege uue õppetooli ..ristiisana'' lubas õppetooli toetada $700,000 suuruse summaga. Seda tagab soodne, lühiajaline laen Toronto Eesti Ühispangalt. Praegu hinnatakse Tartu eollege'iüldväärtus 10 miljonile dollarile, samas lasub sellel 3 miljoniline amortisatsioon. Tartu GolIege'i suur tagavarakapital on küllaldaseks tagatiseks eestiainelise õppetooli lansseerimisel. Puudujääv $100,000 võiks laekuda .eesti ühiskonnalt. Selleks aga ei küsita annetusi, vaid soovitatakse, et eestlased ostaksid Tartu College'i uue seeria osatähti, mis kannavad kasuprotsen-ti. See oleks ühtlasi heaks võimaluseks uut õppetooli toetada. Kuna sihtasutusel on ametlik luba lõi-vuerandiks, on omandatavate osatähtede kasuprotsendid tulumaksuvabad. Kui mõtte algatajad, professorid Eestiainelise Õppetooli idee, mis mõne aastaga on kasvanud ja kristalliseerunud, on nüüd soodsate dutingimuste pärivette sattununa kiiresti oma lõppsihile lähenemas. Viimase paari kuu jooksul pn sistutud olulid samme, mis tagavad õppetooli tegelikuks kujuuemise. Õppetooli rajamiseks, milleks vajsi l , l ^ i l j on dollarit, asutas Tartu Gollege'i juhatus uue sihtasutuse („The Chair of Estonian Studies Foun" dation"). Selle ülesandeks on kõigiti majanduslikult kergendada uue õppetooli loomisega seoses olevaid probleeme jajanda asjatundlikku Siliftsutvjsše niitfeM seitse;^irek-torit: esimeheks Elmar Tampold ja liikmeiks Olev Trass, Tõnis Laar, Ervin Mägi, Silvi Meema, Ülle Toomver ja Endel Tulving. Selgitati, et föderaalne Muhikultuuri Ministeerium on nõus maksimaalse toetusena andma planeeritavale õppetoo-hle $300,000, seades omalt poolt üles mõningaid nõudmisi. Üheks neist on, et see peab esitama ja teenima tervet eesti rahvusgruppi, mitte mõnd väiksemat rühmitust. HAMILTONI HELLETAJATi 4. ve^br. 1984 kell 2.00 p.l. YWCA ruumes, 75 MacNab St. S., Sissepääs $5.00 — .Kohvilaud Olev Trass ja Endel Tulving, algkujuks võtsid Ukraina ja Ungari õppetoolid, lähtusid nad puhtakadeemili-sest seisukohast. Tartu College'! juhatuse esimehe Elmar Tamppllu üh-tumisega sai idee praktilise ja tugeva majandusliku algpõhja. Nähes, et eestiainelise õppetooli loomine kujuneks hinnaliseU meie rahvusgrupile ülejõukäivaks, hakati tema ettepanekul kanada süsteemi rakendama ja riigitoetust püüdlema, mis ühtlasi viiks õppetöö ja selle sihid laiemale alusele. PROGRAMM Programm tuleks laiapiirdeline ja levitaks muuhulgas faktilist informatsiooni Eesti, ta saatuse-ja kõigi eluavalduste kohta kogu kanada ühiskonnale. Praegu esineb näiteks . kurioosumeid, kus ajaloolased ja ülikooli õppejõud, toetudes pahatihti võhsitud ja sihilikult lanseeritud valeandmetele, pole teadlikud BaUi-maade saatusest ega ole selletõttu ka võimelised oma õpilastele tegelikke fakte jutustama. Kogutud arhiivid ja raamatukogu koonduksid eestiainelise õjipetooli ümber, kus need oleksid vabalt kättesaadavad kõigile hu-vitundvatele ülikooli õppejõududele ja üliõpilastele, kirjanikele ja ajakirjanikele, teadlastele ja ajaloo-uurija-tele. Arutledes õppetooli majanduslik-mis peetakse es^ 13. veebruaril kell 6. MACEDONIAN HALLIS, 76 Overlea Blvd, DOOR PRIZES^ FILMID SOOMEST^KARASTAVAa^J sepääš tasuta Toronto eestlane siiri liiklusõnnetuse tagajärjel Esmaspäeval, 23. jaanuaril suri Torontos liiklusõnnetuse tagajärjel 78-aastane Ernst Lõivukene. Ta islas koos abikaasaga Wellesley tä- Haaval korterimajas. Neljapäeva, 19. jaanuari hommikul oli läinud Parliamendi tänavale juuksuri juurde ja võtnud kaasa käsikäru, et tuua ärist puuvilja. Kella 11 paiku helistati koju, et abikaasaga on juhtunud õnnetus ja ta on Wellesley haiglasr kus hiljem suri vigastuste tagajärjel. Nagu pr. Lõivukene ütles ,,Meie Elule" oli õnnetuspäeval h^jlstanud keegi ja ütelnud, et ta pn veoauto juht,mis õriiietuse põhjustas. Koos Lõivukesegä oli kauplu? ses oliiud ka üks eestlanna, kellega olid koos sealt lahkunud ja kes viibis õnnetuskoha lähedal. Ernst Lõivukene oli pärit Põl-v vast. Ta võttis osa Teisest maailmasõjast, asus Saksamaale ja sealt Inglismaa kaudu Kanadasse 1951. a. Töötas Kirkland LakeMs kaevanduses kuni 1963. aastani, mil tuli Torontosse ja sai töökoha Sick Ghildren haiglasse. Pärast 68-a. saamist asus puhkepaigale. Puusärkipanek oli reede õhtul ja ärasaatmine Kolmainu koguduse kirikust laupäeva hommikul Mt. Pleasant kalmistule. ke kandevõimalusi, kujunes Tartu College sellele sobivaks alustalaks. Tartu College lubas endale võtta täie majandusliku vastutuse õppetooli asutamiseks. Õppetooli rajav komitee astus sellejärele põhjalikesse läbirääkimistesse Toronto Ülikooliga. Professorid Trass ja Tulving tegid omalt pooh palju tööd isiklike kontaktide kaudu. Ülikool esitas eestiainelise õppetooli rajamise kulude eelarve 1,1 miljoni dollari suuruses.} See summa tagaks õppetooli asutamisega seoses olevad kulud, õppejõudude ja kontoriabilise palgad, vajaliku varustuse, raamatukogu, arhiivide j m. muretsemise. Valik langes Toronto Ülikoolile.kuna seal töötab suurim arv eesti professoreid ja abi-õppejõude, samuti õpib seal suurim arv eesti üliõpilasi vabas maailmas. Toronto Ülikooliga on jätkunud tihe (Järg Ihk. 3) on: külvata, levitada ja suurendada õppematerjalide tõhusat kasutamist pärandkeelte õpetamiseks; võimaldada pärandkeelte õpetajaile treening-kursusi ja hinnangtunnustus (credit) ja mit-te- krediit-kursusi; õhutada, pärandkeelte säilitamise uurimusi. „See projekt rahuldab loodetavasti pärandkeelte õpetajate vajadusi", ütles minister Collenette OISE-ruumides korraldatud vastuvõtul etniliste haridus-organisatsioonide ja ajakirjanduse esindajaile. „See peaks stimuleerima ka uurimusi pärandkeelte olemuse ja probleemide osas üle terve Kanada.'' Ministrit tutvustas OISE juhatuse esimees, loodud eesmärki humoorikalt nimetades ideaalseks ..Paabeli torniks"; Minister Collenette. kes tervitas koosolijaid mitmes keeles, rõhutas uuele programmile pandud suuri lootusi ning loodetavasti veelgi suuremaid tulemusi. ,.Üle 100 tuhande õpilase võivad osa ja kasu saada sellest Kanada suurejoonelisest kavast. Kuid see on alles algus!" kinnitas minister. Riikliku pärandkeelte ressurss-keskuse (The National Heritage Language Resource Centre) asutamine sai võimalikuks eelnimetatud veerand-miljon-dollarilise toetuse tõttu OISE'le Riigisekre-taadi Mitmekuhuuri Direktio-raadi (MuUiculturalism Directo- Keskus majutub Moodsate Keelte Keskuses (Modern Language Centre), mis on juba sooritanud uurimusi, teostanud Õpetajate väljaõpet, teise keele Õpetamist ning haridusalalisi aktivi-teeti viimase 15 aasta jooksul. OISE on 1984-85. a. kavva võtnud kahe-aastasse projekti ..Kirjaoskuse arendamine 'pärandkeelte programmides", mis hõlmab õpetajate arendamist, uurimuste ja õppematerjalide käsitust, treneerides õpetajaid arendama õpilaste loovaid kirjanduslikke võimeid ning avaldama õpilaste kirjatöid ja illustratsioo-: ne pärandkeelte algklasside lu-gemisvaruna. Pärandkeelte keskus; taotleb koostööd ühiskondlike ^gruppide, etnokultuuriliste organisatsioonide ja valitsuse osakondadega kõikjal Kanadas. Võrreldes prantsuse keele kui teise keele õpetamise ja õppimisvõimalustega, oif teiste pärandkeelte õpetamine Kanadas seni olnud minimaalne. Üks tähtsamaid ja ajaliselt kiiremaid eesmärke ning vajadusi on pärandkeelte õpetajate krediieerimis-kursuste rajamine. y Pärandkeelte keskus loodab võimaldada Kanada lastele mak-simaalseh ära käsutada nende keelelisi ja üldhariduslikku po-tensiaali, luues kuhuurilise ja .najandusliku tagapõhja, millel rate of the Department of the on tähtis osa Kanada tulevikus. I KESKTALVE KUNSTINÄITUS ABEL LEE väirtr.is ja vormie — valük 1969-^1984 Vana-Andrese kiriku ülemises saalis pühap., 29. jaan. kell 12.00—6.00-ni, kolmap., 1. veebr, kell 2.00—7.00 5., pühap., 5. veebr, kell 5—7-nij Kalevi VõrkpaBliklubi kutsub kõiki šš ffff KALEVI MURGELILE reedel, 10. veebruaril 1984 kell 7.30 õ. ' Tartu Colleges 15.00 Vanusetunnistüs vajalik TÄHELEPANUi DBonststelie „Reinhardt" (Birinosa) üksuste poiste kokkusaamine toimub Esto '84 ajal Torontos, 12. juulil 166 Sherwood Ave., algusega kell 14.00. Teatada osavõtust ühes oma aadressi ja telef. nr-ga hiljemalt 15. aprilliks: K. Loone, 87 Clifton Cres., London, Ontario N6C 3V9. Korraldav toimkond iESTi UIT KANADAS ® TORONTO EESTI NARVA'44 LAHINGUTE MÄLESTUSÖHiy PÜHAPÄEVAL, 5. VEEBRUARIL SA KELL 3 P.L. EESTI MAJAS TORONTOS : Narva ajaloost © Tervitusi ® Narva '44 lahingute ülevaade ® Narva võitluste film (20 mm.) ® Loomingut 0 Katke raamatust „Kolm kuuske" ® Sõduri laule & mälestamine Sissepääs $5.00 Pool puhastulust sõjainvaliidide toomiseks Esto '84 pidustustele AAHAXS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-01-26-01