Meie Elu = Our life, January 26, 1984

              r^ELJAPÄEVAL 26. J A A N U A I I L » T H U R S D A Y , J A N U A RY ^ „Meie Elu" m, % (1769) 1984
„R«EIE ELU" - „OUR LIFE' -
Publishedby Estonian Publishing Gö. toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Ganada, M 4 K 2R6
• • . .-18^466-09^
Toimetajad: H. Rebane ja S. V.eidenbaum. Toimetaja New ^
Yorgis B. Parming, 473LuhmähnDr.; NewMilford, N.J.;USA. -
Tel. (201)'262^0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
,,Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Ganada - Tel. 466-0951
Teiiimiste ja kijiulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l., e^masp. |a neljap, k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—Ip.l.
^ „MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a. S40.00;, 6 k. $22.00,
^ 3 k. $15.50. USA-sse - 1 a.|44.00,6 k.^25.00,3^L^
meremkadesše - 1 a. $48.00, 6 k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripõstili^a Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja /
õhupostilisa USA-sse: 1 a, $30.80, 6 k. $15.40. Õhuposfilisa
ülemeremaadeLSse: l a . $58.00, 6 k. $29.00. ..
' Üksiknumber— 75ci:
Ku'ulutushlnnad: 1 toll ühel veerul — esiküljel $5.50,
tekstis $5.00, kuulutuste''küljel $4.75.
50 aastat tagasi '
Rahvusvahelised aferistid
tegid äri Eesti sõjalaevadega
iiiiiiiiitiiiitiiiiiiijiuiiiiiiiiiiiiiiltiiiiipiiiii^
oo
1984 ei oie optimismi ega elurõõ­mude
aasta, kui mõtelda ainult üle
lj3 miljoni töötule Kanadas. Kuid
1981/82 aastad jätsid sügavad haa­vad
ühiskonda ka kõrgete intressi­määrade
tõttu. Üle ?0 protsendi
laenuintressid jätsid tühimiku ja
usaldamatuse kõikidele nendele,
kes pidid opereerirna laenudega,
lagu.tööstused, ^rimehed ja kin-lisväraomanikud.
Tööstur ja äri­mees
sai ei|d veel osaliselt sanee-rida,
tõstes oma kadpade hindu.
Kinnisvaraomanikel puudus see
võimalus ja tuhanded elamud läk­sid
sundmüügile.
Üheks näiteks on ka Toronto Ees­ti
Ühispank, kes oli kiirelt kasva­vaid
hoiusummasid kindlustanud
pikaajaliste bondidega, mis mak­sid
ainult 4-5 protsendi. Kuid hoiu-summad
hakkasid sundolukorra
tõttu kandma mitmekordselt suu­remat
intressi ja nieid tuli maksta,
sest teisiti oleks, hoiustamine kat­kenud
või hakanud ühispangast
välja voolama. See ei olnud ainult
Eesti Ühispanga mure. Samasugu­ses
olukorras olid kaf^paljud teised '
ühispangad koos keskasutusega.
Õnneks jõudis Eesti Ühispank
iekkinud operatsioonide puudu­jäägid
muutunud olukorra tõttu
katta 1983. aasta lõpuks, näidates
isegi väikseta ülejääki oma operat­sioonides.
Oma tegevusei kolme-kfimnendaks
aastapäevaks on Ees-d
Ühispanga olukord jõudnud ra­huldava
bilansini, kuid vajab siit
peale panga juhtivatelt organitelt
permanentset tähelepanu rahaturu
dukordade kujunemisele.
1984 aastaga on Kanada majan­dus
väljendamas optimistlikke ar­vamusi
edasise kujunemise kohta,
kuigi töötate massid püsivad ja va­litsused
on võlgadega koormatud.
Need koormused jäävad ka siis, kui
keskvalitsuses peaks praegunä li­beraalide
Võim asenduma konser­vatiivide
võimuga. Kunas prae­gune
peaminister uued valimised
välja kuulutab, pole teada, kuigi
poliitiline rahutus annab end tunda
ka liberaalide o^ma ridades.
USA-le on 1984. aasta presidendi
valimisaastaks, se^st Ronald Rea­gani
periood on jooksmas välja.
Reagan ei' ole oma kandidatuuri
veel välja kuulutanud, kuid see tu­leb
kindlasti. Tema tugev hoiak vä­lispoliitilistes
küsimustes on tema­le
silm nähtavalt poolehoidu too­nud
ja temal puudub igasugune
vajadus teisest perioodist Valges
Majas loobuda.
Demokraadid näitavad presiden­di
positsiooni vastu erakordset hu­vi
ja eelselektsiooniks on oma ni­med
üles seadnud juba 8 demok­raati.
Nende hulgas ka endine abi-president
Walter Möndale. Kuid
see demokraatide huvi üheainsa
presidendi koha vastu võib nende
hääli vaid lõhestada ja sillutada
teed Reagani võidule.
Kuid Reagani teed võidule püüa­vad
lammutada teised jõud, kes
asuvad Kremlis ja seda seoses uute
relvade küsimusega Euroopas.
Reagani tugev antikommunistlik
hoiak ja uued USA relvad sündisid
Kremlit, katkestama relvastuse vä­hendamise
konverentsi Genfis ja
seda hoiakut hoitakse kõige robus-timalt
ka käimasoleval konverentsil
Stpkholmis. Venelased loodavad
disicriediteerida Reaganit ja tema
valitstrst ja külvata ^ähViaMüähihfiu
USA valijaskonnas ja kõikjal ka
Lääne-Euroopas. On aga siiski tun­ne,
et ükskõik, kes ei valita Valges­se
Majja, Reagani poliitiline hoiak
Nõukogude Liidu vastu jääb püsi­ma
jä Kremli lootused on tuulde
külvatud.
Kuidas mahub neisse vahekor­dadesse
Puna-Hiina hoiak, on
omaette huvitav küsimus. Hiina
peaministri külaskäik Washingtoni
ja Ottawasse vajab tähelepanu,
sest hiinlased ei tule väl[a ainult
viisakusvisiidile, kuigi nad näita­vad
küll, et kaubavahetus oH pea­mine
küsimus. Ottawa andis pea-mihistrile
silmapaistva vastuvõtu
ja siin oli Kanada peaministril hea
võimalus demonstreerida oma va­nu
suhteid Puna-Hiinaga. Sest Tru-deau
külastas Puna-Hiinat juba
siis, kui teised demokraatiad ei
soovinud sellega suhelda. Kuid Ka­nada
valitsus oli ka esimesi dip­lomaatiliste
suhete jaluleseadmi­sel
Puna-Hiinaga, kuigi see sündis
Taivaniga suhete katkestamise ar­vel.
1984 aasta võib anda mitmeid
üllatusi. Millised need on, tuleb
vaid ära oodata^ V y
iiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
Eestis oli koolmeistri elu üpris liht­ne.
Valitsus määras^mida tuli lastele
õpetada ja kattis ka kõik selle tülika
toiminguga seoses olevad kulud.
Pagulaste täienduskoolides ei pea
õpetajad mitte ainult btsustama,mida
on otstarbekas õpetada, vaid tihti
peale peavad) kirji^tama ja kirjastama
õpikuid, ning hoolitsema et majan­duslikud
kulutused oleksid tasakaa­lus
kasina (Sissetulekuga. Õpetajate
haldusliku Vaevaj vähendamiseks te­gutsevad
enamus eesti koolide juures
lastevanemate kcjmiteed. Kuna
täienduskoolis laste õppeedukus ole­neb
suurel määral lastevanemate
suhtumisest koolitöösse, siis moo­dustavad
need komiteed ka olulise
lüli kooli ja kodu vahekorras. Ideaal­selt
peaksid lastevanemate esindajad
lisaks majanduslike probleemide la­hendamisele
vahendama kodude
soove ja kogemusi õpetajaile ja iselli-selt
aitama õppekavasid kohandada
ühiskpnnas toimuvaile muudatusile.
Üllataval kombel pole Toronto eesti
täienduskoolide lastevanemate ko­mitee
eesotsas juba aastaid enam ol­nud
mõne koöliskäiva lapse vanem.
Eemalseisjale jääb selgusetuks, kas
0 0 e
tänased lapsevanemad tõepoolest ei
vaevu huvituma oma laste emakeel­se
õpetuse korraldamisest» või eelis­tavad
nad mõne vanavanema rikka­likke
kogemusi oma võib"-olla alles
kujunemisjärgus olevaile teadmiste­le.
Arvestades, et Toronto eesti koo­lid
on eeskujuandjaks kateistele ees­ti
täienduskoolidele, KAS VÕIKS,
siis teada saada,millisedeelised kaas­nevad
koolikorraldusele, kus lasteva­nemaid
esindab mõni halduslike ko­gemustega
onu või tädi? Kui eelniai-nitud
moodusel polegi mingeid eeli-seid,
ning et Toronto praegune olu­kord
on tekkinud lastevanemate üksr
kõiksusest, siis võiks kaaluda kodu­korra
muudatust, mis ei võimaldaks
kellelgi komiteesse kuuluda pätast
seda, kui nende lapsed on kooli lõ-
HARRI KlVILO
Pärast seda, kaal USA valitsus
otsustas kutsuda ära oma esindaja
UNESCO-st (United Nations Edu-cational,
Scientific and Cultural
Orgaiiization) ja lõpetada selle
ÜRO organisatsiooni rahalise toe­tamise
(umbes $50 miljonit aastas),
on maailma avalikkuse tähelepanu
koondunud ÜRO organisatsioom
kui terviku tegevusel® ja ölukorra-le,
milles ta tegutseb.
Ühendatud Rahvaste Organisat­sioon
(United Nations Organization)
moodustati San Franciscos juunis
1945, kohe pärast II maailmasõja
lõppu, et hoida inimkonda hävitava­te
sõdade eest. ÜRO hartale kirjuta­sid
alla rahuarmastavate riikide esin­dajad
ja tõotasid pühalikult hoiduda
eemale sõdadest. '
. ÜRO eesmärk on" jäänud soov­unelmaks,
sest pärast selle harta al­lakirjutamist
on peetud üle 100 sõja
ja 40 nendest on olnud suursõjad.
Vähemalt 10 miljonit inimest on huk­kunud
nendes sõdades. ÜRO hartale
allakirjutanud riigid on sekkunud
nendessie sõdadesse.
Arvates aastast 1945 on ÜRO liik­mesriikide
arv kasvanud kolmekorid-seks.
3/iimane riik, kes võeti hiljuti
vastu täisõiguslikuks riigiks on
65,000 elanikuga saareriik St. KU^^
,!N|$yi.s, KõigiUiikiTiesriikidel ,on,t^^
kogus üks,hpl suurusele vaatamata,
kaasaarvatud Hiina ja USA. USA on
lubanud ja katab 25% ÜRO üldise
eelarve kuludest ja 30% väljaspool
eelarve tehtud' kulukustest. Nende
kulutuste suurust ÜRO sekretariaat
ei ole olnud kunagi suutelifie täpselt
määritlema.
. BLOKID : ••:
ÜRO täiskogus liikmesriigid moo­dustavad
mitmeid huviringe ja hä^Sle-tavad.
blokkides. Kõige selle tagajär­jel
ÜRO hartale allakirjutanud riigid
on jäänud tahaplaanile ja otsuste te­gijateks
on kujunenud uustulnukad,
eriti Aafrika riikide blokk, kuhu sisu­liselt
kuulub 10% maailma rahvast,
kes kannavad kokku vähem kui 1%
ÜRO eelarve kuludest.
Stabiilsed toetajad on Põhja-At-landi
piirkonna demokraatilike riiki­de
blokk. Peale selle on seal Nõu­kogude
riikideblokk. Aafrika, Araa­bia
ja Ladina-Ameerika riikide blo­kid.
Kõigi nende poolt nimetatakse
esimest blokki WEÖG - Western
European and Other States Group
ning suhtutakse sellesse kadetsevalt
vaenulikult. Hääletamisel mitmed
blokid ühinevad ja moodustavad
suuremaid gruppe. Suurimaks nen­dest
loetakse Grupp 77, Non Alig-ned
Movement States, ligemale 130
higet. See grupp on printsiibi poolest
vaenulik WEQG riikide suhtes.
Möödunud aastal selles grupis juhti­vaks
riigiks oli Kuuba, kus Fidel
Castro juhtimisel õpetatakse välja
terroriste eriti Kesk-Ameerika riiki­de
tarvis, valitsuste kukutamiseks ja
kortimunistliku korra levitamiseks.
Käesoleval aastal on selle grupi juh­tivaks
riigiks India. Selle maa valit­sus
on N . Liidu sõbralik. Ta keeldus
hukka mõistmast N. Liitu Afganis­tani
ihvasiooni pärast ja tegi sama,
kui teised riigid mõistsid hukka N .
Liidu Lõuna-Korea reisilennuki alla-tulistamise
pärast Sahhalini saare
piirkonnas.
Peale lääne demokraatlike riikide
vihkamise,on teistel riikide gruppidel
vähe omavahelist ühist poliitilisel
alal ja sõdivad tihti. Pikemat aega on
omavahel sõjas või üksteisele vaenu­likud
Süüria ja Iraak, Iraak ja Iraan,
Liibüa ja Egiptus, Marokkö ja Alžee-na.
Liibüa ja Chad, Abessiinia ja So-maalimaa,
Liibanon ja Süüria jne.
PEASEKRETÄR-VÕIMETU
Moniendil on ÜRO täiskogus juhti­val
kohal Aafrika ja Araabia riikide
blokid. Neid toetab Nõukogude rii­kide
blokk. ÜRO peasekretär Javier
Perez de Guellar Peruust, põhiliselt
ausameelne mees, on (.võimetu seda
organisatsiooni juhtima. Hääletused
täiskogus ei ole mitte printsiipide
kohased vaid tunnete kohased ja tihti
vastupidised ÜRO printsiipidele. Sõ­da
möllab Afganistanis, Lõuna-Ida
Aasias, Kesk-Ameerikas, Kesk-Aaf-rikas,
Liibanonis ja Iraakis; Nende
pidurdamiseks ÜRO ei ole suuteline
midagi tõsist ette võtma. Ta asub tihti
agressorit kaitsma ja süüdistama se­da,
kes ennast kaitseb. Argentiina
alustas Falklandi sõda nende saarte
okupeerimisega. Inglased ajasid nad
välja Falklandi saartelt. Agresspy pii
'Argentiina,^ kiiid ÜRO Julgeoleku
l^büfeõgu ötsüsTa^^ Iriglfsmaa peab
alustama läbirääkimisi Argentiinaga
Falklandi saarte tuleviku selgitami­seks,
ÜRO on kujunenud radikaalsete ja
marksistlike liikumiste toetajaks.
1970. a. ÜRO täiskogu võttis vastu
resolutsiooni, milles julgustati kolo­niseeritud
rahvale^ kasutama kõiki
võimalikke abinõusid neid valitseva
võimu kukutamiseks, ÜRO liikmes­riikide
enamiku arvates N . Liit ei ole
koloniaalriik. Tema kohta see reso­lutsioon
ei maksa. Kunagi ei ole loe­tud
ÜRO täiskogus ikestatud rah­vaks
Poolat, Tshehhoslovakkiat ja
Ungarit, kus asuvad suured N . Liidu
okupatsiooniväed, rääkimata Ees­tist,
Lätist, Leedust, Moldaaviast,
Uzbekistaanist, Kirgiisiast ja Armee- •
niast, mis on liidetud N . Liidu külge.
SPIONAASHIKESKUS
New York on kujunenud N . Liidu
suurimaks spionaashikeskuseks va­bas
maailmas. Tema delegatsioon
ÜRO-s, kuhu kuulub 250 delegaati ja
260 teenistujat, tegelevad peamiselt
spionaashiga. USA maksab 25% ka
nende ülevalpidamise kuludest.
Mitmelt poolt on juba tõstetud üles
küsimus, kas sellises olukorras on
mõtet pidada seda organisatsiooni
Ühendriikides. Seda soovitatakse
saata Moskvasse või mõnda teise
kommunistlikku riiki. Ühendriigili
peaks lõpetama ÜRO rahalise toeta­mise.
See küsinjus kujunes akuut­seks,
kui USA valitsus teatas, et ta
kutsub ära oma esindaja UNESGO-st
ja lõpetab selle ameerikavastast vae­nu
levitava organisatsiooni toetami­se
alates 1. jaanuarist 1985. Aeg oleks
olnud selline otsus teha juba palju
aastaid varem. '
. N.
Eesti vabariigil oli algul kolm
ristlejat ja rida väiksemaid sõja­laevu.
Ristlejatest langes hiljem va­nuse
tõttu välja „Lembit", vanaaeg­se
nimega „Bobr", mille inglased
Venelastelt meie Vabadussõjas val­lutasid.
„Lemljit" ehitati 1907 Pe­terburis.
Tema veeväljasurve oM
890 tonni ja kiirus 12 sõlme, omas
kaks i20-mm ja neli 75-mm suur­tükki.
Lammutati vanuse tõttu 1924.
Temaga koos vallutatud „Vambo^
la", ka miiniristleja, endine Vene
„SpärtakV ehitati Peterburis 1918.
Tema veeväljasurve oli 16001., kiirus
32 sõlme, relvastatud nelja 4-tollise ja
ühe 40-mm õhukaitsesuurtükiga ja
kolme 45 - sentimeetrilise torpeedo
kolmiktoruga.
Suurtükilaev „Laene", Vene sõja­laevastikus
„Sputnik", ehitati 1915.
Veeväljasurve 4001., kiirus 11 sõlme,
omas kahte 75-mm suurtükki. „Mar-dus"
suurtükilaev, ehitatud 1911.
Veeväljasurve 120 t., kiirus 10 sõl­me,
pardal kaks 75-mm suurtükki.'
Torpeedopaat „Sulev", endine
Saksa „ A 32",..ehitatud 1916 Elbin-gis,
veeväljasurve 240 t., kiirus 26
sõlme. Relvastatud kahe 75-mm suur­tükiga
ja kahe 45-nim torpeedotoru-ga.
Jooksis 1917. sügisel Kassaare
lahes madailikulei uppus, tõsteti üles
1Ö23 ja seati korda.
Peale nende olid veel kaks ratas­laeva
„Ristna" ja „Suurop" ning paar
väikest traalerit. Pärast ristlejate
, müümist Peruule osteti kaks allvee­laeva
— ,,Kalev" ja„Lembit". Kõik
1940 eksisteerinud Eesti sõjalaevad
läksid N. Liidule. Vaatleme järgne­valt
kahe ristleja müügiga seotud
sensatsiooni..
MÜÜK PERUULE '.
1933 juunis ilmus Tallinna kaitse­ministeeriumi
keegi ärimees Prenz-lau,
Hamburgi firma Ludvig Bing &
Ko osanikuna. Ta esines ettepaneku­ga,
et Eesti vabariigi valitsus müüks
ära miiniristlejad „Lennuk" ja
„ Vambola", mis olevat juba vanane­nud
ja Eestile kasutud. Nende ostjaks
esitas aga Peruu valitsust, kelle üles­andel
tema tegutsevat.
Selleaegne kaitseminister A . Ke-rem
ja kindralstaabiülem kindralma­jor
J. Tõrvand võtsid müügiküsimuse
üles sõjanõül:05'us *j'a määrasid ülitla-
"'ö'i ka komisjoni sõjalaevade'müügi­hinna
kindlaksmääramiseks. Ka
Prenzlaül olid oma ettepanekud hin­na
suhtes. Lõpuks lepiti hinnas kok­ku
410.000 kulddollarile.
Vabariigi valitsus kinnitas selle et­tepaneku
,7. 7.^1933 ja laevad viidi
Eestist ära sama aasta septembri­kuus.
Rahvale see aga ei meeldinud.
Müügitehingust kirjutati ajakirjan­duses
palju, samuti levitati igasugu­seid
jutte tehingust tulusaajatest. Se­da
enam, et Berliinist tegi sealne
Pöruu saadik Gildmeister visiidi
meie välisministrile, Seljamaale TaU
linna ja teatas, et Peruu Valitsus on
lugenud itaalia ajalehest „Popolo d'
Italia", et Eesti valitsus on saanud
laevade müügist 410 000 dollarit.
PROTSESS
J Kuna äga Peruu valitsus oli ühe
Londoni panga käud^ laevade eest
maksnud 750 000 kulddollarit, huvi-
\ tab Peruu valitsust, kui palju Eesti
valitsus oma ristlejate eest on saa­nud.
Ka küsis Gildemeister.miks on
' aetud laevade müügitehingut Bingi ja
Prenzlauga, aga mitte otseseh Peruu
valitsusega. Need küsimused ajasid
meie avalikkuse uuesti kihama. 16.
jaanuaril 1934 valis Riigikogu an-keetkomisjoni
„Lennuki" ja „Vam­bola"
müügioperatsiooni uurimi­seks.
Komisjon leidis, et nii Bing kui
ka Prenzlau on rahvusvaheliselt tun­tud
aferistid ja avantüristid ning Sak­sa
valitsusvõimude poolt tagaotsita­vad.
Ilmnes ka, et nad on tegelenud
salakauba- ja relvadeveoga Venetsu-eela
mässulistele juba 1929. Uuri­mise
tulemusenategi ankeetkomis-jon
6. märtsil 1934 Riigikogule esil-duse:
„Lubada Põhiseaduse alusel
endine, laevade müügiaegne kaitse­minister
August Kerem võtta koh­tulikule,
vastutusele „l!ennuk" ja
„Vambola" müügioperatsiooni teos­tamise
asjas." Riigikogu kinnitas
esilduse.
Meelepaha rahva laiades hulkades
selle laevade müügiloo paljastamisel
kestis kaua. Süüdistus A.Keremi ja
kindralmajor J. Tõrvandi vastu tuli
arutusele Riigikohtu istungil 1934.
Õma 5. detsembri 1934 istungil mõis­tis
Riigikohus süüdistatavad õigeks.
•Protsessil esines tunnistajana ka
kindral J. Laidoner. Kohtus selgunud
asjaolude valgustamine keelustati
• aga ajäikirjandüšele.i 'ij-' ' '
E L I V I A R VRAGER
«Lsmbif — eslmeme Eesti sõjala«!V.
..MEIE ELU" :
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
..MilE ELU"
Peaministri rahuofensiiv
ei võta vedu
Ajakirjandusele antud jutuajami-.
sel Kanada peaminister P. E. Tru-deau
kurtis, et tema rahuofensiiv ei
inspireeri küllaldaselt riikide juhte,
keda ta seni on külastanud. Kõik soo­vivad
temale head õnne ja edasimine­kut,
kuid vähesed tulevad kaasa.
Peaminister ise ega tema sekretär
Tom Axworthy ei ole lähemaU selgi­tanud
, kuidas peaminister kavatseb
oma rahuofensiivi jätkata. Viimase
arvates trudeau jätkab seda ka siis
kui ta peaks lahkuma peaministri
kohalt.
Peaministri eriline nõuandja rahu
ja relvastuse vähendamise alal, Les-
D<i!i>o«r«o«e3a>>KB»o«o<i«g>o«:»o«zi>aai9oaz>oazdo<m>
EI
MINGIT
KOMPROMISSH
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts — 1918.
ter Pearsoni poeg Geoffrey, kes kuni
viimase ajani oli Kanada suursaadi­kuks
Moskvas, ütleb, et suurvõimud
tegelevad (jnomendil rohkem relvas­tuse
suurendamisega, kui mõtlemi­sega
sellele, et relvastus on juba kül­lalt
suur. Aeg on hakata seda vä­hendama.
Selle juurde tulek võtab
aega ja tee rahuni võib olla veel
küllalt pikk. - _
Postivalitsuš hoiatab
ametiühingut
Pideva kriitika all olnud posti-teenijate
ametiühingu juhatus on
saanud postivalitsuselt hoiatuse, et
postiametnikel tuleb töötada kiire­malt
ja korralikumalt, vastasel kor­ral
tuleb neil arvestada töölt val­landamisega.
Et post õigeaegselt adressaadi
kätte jõuaks, tuleb posti teenistuja­tel
kiiremini ja korralikumalt töö­tada
või teenistujate arvu suuren­dada.
Viimane nõuaks jälle mak­sude
suurendamist ja kallimaid
kirjamärke. Post on juba praegu
küllalt kallis võrreldes teiste rii­kidega.
Sõjavastased
ja rahunõudjad
peaministri jutul
Ottawas käisid peaministri jutul
sõjavastased ning rahunõudjad,
kes avaldasid P. E. Trudeaule tun­nustust
tema püüdluste eest pine­vuse
vähendamiseks. Nad ei olnud
rahul sellega, et peaminister lubab
katsestada USA rakette Põhja-Ka-nada
tühimaadel. Välisminister
püüdis neid rahustada väitega, et
kahju elanikkonnale, nende lõhke­laenguteta
rakettide katsestamise
juures on vähem kui välguiöögist,
kuid see rahunõudjaid ja sõjavas-toseid
eii rahuldanud.
TORM EESTIS
UUE-AASTA ÖÖL
Uue-aasta ööl läks üle Eesti hiigel-torm,
kus tuulekiirus oli 75 miili
tunnis. Koos sellega olid ka rasked
rajusajud. Torm liikus Leningradi
suunas, kus 13.5 ruutmiili linna alast
oli üle uputatud. Pole teada, kui suu­red
tormikahjud olid Eestis.
USA nõuab smugeldatud
kompuutereid tagasi
' STOKHOLM (EPL) - Nii USA
kaitseminister Weinberger kui ka fi-'
nantsminister Regan kinnitavad, et
osa kompuuterisüsteemist VAX 11/
782,-mis võeti läänesaksa võimude
abil maha rootsi laevalt „Elgaren"
Hamburgi sadamas,' on niivõrd
roodne ja kaugele arenenud, et see
ü..egi hinna eest ei tohi sattuda vene­laste
kätte. Teine osa — arvatavasti
samast süsteemist — on praegu kon­teinerites
Helsingborgi sadamas.
Ameeriklased nõuavad nüüd ka
Helsingborgis seisva raalivarustuse
tagasisaatmist USA-sse. Selleks on
avaldatud Rootsi valitsusele ka „tea-tud
survet", kuid milles „surve" täp­selt
seisneb, pole teada.
Washingtonis peetud pressikonve­rentsil
sõnasid Weinberger ja Rea­gan,
et kompuuter kavatseti toimeta­da
alguses Göteborgi ja sealt pidi see
sugeldatama N . Liitu. Kuid ameerik­lased
said afäärist õigeagselt teada ja
läänesaksa võimude abiga saadi va­hele
astuda;
«MeliTElu" nr. 4 (1769) 1984
Eesti Päevad Adelaide'is
Austraalia eesi
rahvuslik]
ADELAIDE („Meie Elu*' kaastööli
snunud XII Eesti Päevad hargnesid
t&helepanuväörselt rahvarohke nii
mujalt Austraalia keskustest kohalej
vait, kuna viimastel aastatel vikatimi
ridu siin mandril, ja hulk seniseist
mustast oeayõtjaid, kes on veel eli
|a langenud kõrge vanuse ja haij
Juba Eesti Päevade algpöeval, mil­lal
toimus pidulik jumalateenistus
koos ävamistseremooniaga, võis
veenduda osavõtu rohkuses, sest
anglikaani Püha Peetrure katedraal
Põhja-Adelaide'is, kus see sündmus
toimus ja mis mahutab umbes tuhat
inimest, oli peagu samal määral täi­detud,
nagu eelmistelgi Eesti Päeva­del
Adelaide'is.
Jumalateenistusel teenisid kohalik
eesti vaimulik, abipraost ], Aarik,
õpetaja dr. C L . Peipman Sydneyst ja
õpetajaameti kandidaat Ü. Saar, sa­muti
Sydneyst.
Jumalateenistust kaunistasid oma
esinemistega Melbourne'i Eesti
Ühing „Kodu" Naiskoor Karin
Adamsoni ja Sydney Eesti Meeskoor
Uno Polikarpuse juhtimisel, ja solis­tid
sopran Õnne Laikve Kanadast,
bass Ulo Saar Sydneyst, bass Udo
Pajuviidik Adelaide'ist ja helikunst­nik
Juhan Peipman Sydneyst, kes
paelus osavõtjaid ettekannetega
vioolal. Orelit mängis ja saatis solis­te
helikunstnik August Pruul.
Jumalateenistuse lõpul toimus
Wollongongi ja M.E.t). „Kodu" Upu
õnnistamine. Seejärele leidis aset XU
Eesti Päevade avamine, millele eelnes
eesti organisatsioonide lippude pidu­lik
sissetoomine ja Eesti Päevade lipu
üleandmine XII Eesti Päevade üld­juhile
pr. Ene-Mai Reinpuule. Üldju­hi
lühikese sõnavõtu järele Austraa­lia
Eesti Seltside Liidu esimees Bru -
no Metsar kuulutas XII Eesti Päevad
avatuks ja lipud viidi tseremoniaal-seh
välja. Lippude kandjaiks ja šaat-jaiks
olid rahvarõivais noored, mis
mõjus meeltülendavalt.
KUNSTINÄITUS
Jumalateenistuse järele toimus j
kunstinäituse avamine samas Põhja-
Adelalde'is asuvas St. John saalis.
Avajaks oli,]ifun8ti- ja käsitöö toim­konna
juhataja Ppeier Kopli; Nältu-I
sel, kus olid esindatud ka mõned etest i
kunstnike tööd välismaalt (Eduard
Rüga, Endel Kõks ja A. Uustalu), üli|
katähelepanuväärne rakenduskuns­ti
ja käsitöö osakondi Eri osakondol
näitusel moodustasid Kalevipõjaai-nelised
maalid, arvult 37, mis toodl|
Sydneyst ja millede autoriks oli H,
Vanamõls. See kollektsioon kandi^
imelikku nimetust „Kalevlk" ja üedi
ei tohi segada Gunnar Neeme näitu­sega
„Kalevipoja" ainetel, mis tbi-mus
Eesti Maja väikses saalis üho-aegseh
üldnöitusega. Gunnar Neemi
näitusel oli esitatud 120 tööd ja neoc
kujutasid endast mitte niivõrd illust­ratsioone,
kuivõrd loomingut Kreu/.-
v^aldi „Kalevipoja" ainetel. See näij
tus oli, võib õigustatult ütelda, Xl
Eesti Päevade keskseks kültuurilij
seks sündmuseks. Kahjatsusväärsoj
viisil aga kunstinäituste kõrval puu­dus
raamatunäitus.
1CANADA EESTLASED
Järgmise päeva peasündi|iU8ekfj
oli teatrietendus Eesti Majas, küi
lavale tuli Mika Waltari .,Nõid tulel
tagasi". Lavastas näidendi Johnnnd
Tennosaar Lavakujundus Villeirj
Kurvitsa poolt koos neliefektidegt
Endla Kurvitsa ja valgusefektidegj
Bunny Austi ja Peep Mõisa pooH oli
üks parimaid, mida Adelaide'is eest
laval on seni nähtud. Ka mängu poo
lest etendus oli sama hästi kui profes]
sionaalsel tasemel.
Sama etendus toimus ka järgmisel
päeval matinle näol. Vaevalt oli la
vaeesriie langenud, kui sai teata
vaks, et Kanada eestlaste grupp oi
Vasakul: A.E.S. Liidu esimees {
tema k(!frval Xli E.i
'J 9