Meie Elu = Our life, August 10, 1978

              NELJAPÄEVAL, 10. AUGUSTIL - 1HÜRSDAY, AUGUST- „Meie Elu" nr. 32 (1487)1978. „Meie Elu" nr. 32
*-.-v
LAURIER LAPIERRE
Laurier Lapierre, kanada ajaloolane ja televisiooni kommentaator, on
MaeGilli ülikooli poliitiliste teaduste õppejõud. Käesolev artikkel on The
Toronto• Starl loal trükitud,
^ . . . . ,te keegi kogu prantsuskeelt rääki-
(CANADIAN SCENE) - Keegi ku- v a § t l ä ä n e m a a i l m a s t . J a mispärast
Kivioja vaimuliku telklaagri juhtkond. Vasakult: K. Raid, L. Heinmets,
K. Vaikla, E. Mänd, E. Toompuu ja V. Krabi, Foto — X Säägi
Toronto baptisti koguduse tradit­siooniline
vaimulik telklaager Kivi­ojal,
tõi selgi suvel sadu usuliselt
häälestatud kaasmaalasi tuntud
eestlaste kogiiriemis — ning suvitus-paika.
Telklaager toimus 5.-7. aug.
ja selle mitmepalgelises tegevuses
omasid kandvama köha referaadid,
jOTialateenistused jälõkkeõhtud.
Loetletuil teenisid külaliskõnele-jad
ja esinesid koorid, ansamblid
ning solistid... Pühapäeva varahom­mikul
korraldati ristimine Kivioja
jões ja peajumalateenistüse algul
Õnnistas pastor K. Raid Big Trout
Lakes sündinud T. ning D. Hoppe
väikest poega. Laagri moto „Kes ta-
: hab> et kõik" (1. Tim. 2:4) raames,
refereerisid dr. Evald Mänd ja pas-
: tor Edgar Toompuu teemadel, mis
käsitasid Piiblis ja ajaloo käigus il­mutatud
Jamala tahet nii maailma-
Ic kui ka üksikisikule. Rõhutati Ju­mala
tahte põhilist sihikindlust ja
headust, . mis vaatamata .kurjuse
ning kannatusrikkeie, lõpuks täies­ti
võidule pääseb. Jumal soovib iga­le
inimesele igavest heaolu ning
õndsust, ent selle läbiviimisel 6i as­tu
ta inimesele 'antud vabast tah
test üle. Laudkonnavcstluses, kus
osalesid £. Mänd, E. Heinmets, K
ke kogemusi Jumala tahte ning juh­timise
otsimisest-leidmisest, milles
vahest ei puudu ka humoorikad mo­mendid.
Paarisajapealine. kuulajas­kond
Jälgis kõnesid ja ettekandeid
suure huviga. Nimetatute kõrval
teenisid tuimistussõnaga veel I. ning
dr. A, Kaevats, E. Kaups, R. Vaikla
j.t. kaugemalt tulnud osavõtjad.
Telklaägri juhtideks olid V. Krabi,
E. Martin ja E. Jürimäe. Üldlaulu
ning. koore juhatasid Ä; Kaups, P.
Kaups ja A. Alkok. Majandusjuhiks
oli E. Hanikat, toitlustamist korral­das
koguduse naisring. Laagri eri-õnnistuseks
olid ilusad ilmad, mida
nautisid Toronto koguduseliikmete
kõrval arvukad külalised Montrea-list,
Ühendriikidest, Rootsist ja Ko-du-
Eestist. Pühapäeva pärastlõunal
teenisid Jõekääru -lastekodu sõna
• : sis mult eile „Kas te olete födera-
; list?" Ma vastasin „Ei, ma ei ole fö-
, deralist kui ma igal õhtul magama
* * ^ J J ^ i heidan. Ma olen kanadfiane. See siin
Ž^tp^^i o n m i n u k o d u m a a-" Se'e on® k õ i k -
"lil 0 n kohutavalt traumaatiline motel­lil
da, et võib-olla kahe aasta pärast
ma enam ei ole kanadla^ie. Sest seda
olen ma olnud, seda on minu esiva-t
i nemad olnud alates aastast 1634 ja
ma ei ole valmis sellest loobuma..
Ma ei ole pärast 1970. aasta ok­toobrit
enam üldvalimistel hääleta­nude
Ma ütlesin endale, nii „Kui see
siin peab olema demokraatia> kus
inimesi arreteeritakse keset ööd, siis
käitun ma nii nagu elaksin mä dikta­tuuri
all." Kuid sellest hoolimata ei
ole ma iseseisvuslane. Mispärast
mitte? Aga seepärast, et ma olen ka-nadlane.
Minu juured asuvad süga­valt
Kanada maapõues. Ma olen sel­le
maa kodanik. Ma ei ole quebecois,
pole seda kunagi olnud. Ma ei tea,
mida see üldse tähendab ja mulle
tundub, et seda ei tea ka ükski teine.
Prantsuse kanadlaštel on kalduvus
mõtelda, et nad on ameeriklased.
Selles ei ole mingit kahtlust. Meie
oleme ' tõsimeelsed .'.'•• ameeriklased.
Peagu 60% Montreali kanal kümnen­da
kavast on tõlkeprogramm. Võtke
ja lehitsege„La Pfesse'i", heitke pilk
üle kinode kuulutuste.•.-'.' 95%. on
ameerika filmide tõlked.-.EdSullivari
oli rahvuslik suurkuju, umbes võrd­ne
meie Madame Jülien'iga. Põhili­selt
on meie kultuur ameerika kul­tuur,
mis ennast väljendab prantsu­se
keeles. • : v
peaksidki nad siia ttflema? Tulla siia
ja pudrata prantsuse keelt keset
Quebeci tühimaad?
Ma olen alati ütlenud, et Kanada
on südameasi. Tundmused, tunnetus.
Ma tean, et Quebeeis on palju viha
ja.palju pettumust ajalooliste asjade
pärast ja nende pärast, mis praegu
võiks teha ja. mis tulevikus tuleks
teha. Kuid lõppkokkuvõttes on see
vaid tape. Süda elab kaasa sellele
suurele maale, mis: laiub Atlandist
kuni Vaikse1 ookeanini, tekitab tun­de,
et siin on olemas kõik võimalu­sed
luua üheõiguslikkust, seda ütleb
süda ja hing.
See on võimalik kui me lakkame
olemast nurisejate riik. Sest meie
oleme maailma suurimad nurisejad.
See on võimalik kui me oma ettehei­ted
ja nurina viime reaalsuse pinna­le
ja meile saab selgeks, et Kanada
on hea maa, ta kohtleb kõiki ühe­väärselt
ja tä on teinud oma asjaks
vähemusrahvaste õiguste eest seis­mise.
. •//••y. .-
S. Hanikat, L. Kaups, A. Kaups ja V. Paivel laulmas Jõekäärul.
Foto — J. Säägi
Keele ja kirjanduse-malik,
et. tuleval suvel koraldab To­ronto
baptisti kogudus., suurema
konverentsi, mis hõlmaks ka laagri­päeva
Kiviojal. Lahkudes avaldati
tänu Loojale ja Kivioja omanikule
L. Kõvale koos kohalike suvila oma­nikega,
kes majutamisel tõhusat abi
vaikla ning 0. Mcdri, jagati isiklik-andsid.
Eesti noorte suvekodu Seedriorul avas oma väravad tänavu 9. juulil, kest­vusega
4 näebht. Suvekodu juhata|aks oh Kunda Rist. Kasvatajateks on
noored: Kadri Roman, Mari Kalm, Krista Kimsto, Rutt Kimsto, Erika
Jõgi, Mai Põvvat ja Tarmo Koger. Köök On jällegi Mahti Mälbergi vilunud
kätes ja koosnr-^ abilistega pn 'tal küllaltki tegemist, et (>0-liikmelisti
peret toita 4 korda päevas. Ants Mälberg hoolitseb selle eest, et saun oleks
alati korralikult köetud ja puhtus valitseks Seedriora maaalal. Laupäeval!
22. juulil käis Seedrioru laager külas JõekääruJ, kus veedeti üheskoos te>;
gevusrikas päev ja nauditi laagri lõbusid kuni hilise õhtuni.
ie$ra
Toronto uhkool korraldab ka. eel­oleval
õppeaastal • eesti keele õhtu-kursuse
edasi jõudnutele, 'Loengud
on neljapäeviti kella 7.30—9.30 õhtul
algusega 12. oktoobril, õppemaks
on sada dollarit 20 nädala eest. Re­gistreerida
School of Cohtinuing
Studies, 158 St. George St. Toronto
A15S 2V8. ~
Instruktoriks on dr. Vello Salo. '
-Kahjuks ei anna see kursus õppe­punkte
(credits) kuid agaramad tu­dengid
võiksid katsuda kasj nende
kursusel on võimalik, saada õppe­punkte
ka eesti keeles. Niisugust ek­samit
on lihtne korraldada profes­sor
Felix Oinase kaudu. Selle kohta
saab lähemaid andmeid instrukto­rilt
või Tartu Instituudist, i J
Kuigi ametlikku otsust pole veel
tehtud, võib arvata, et Tar^u Insti­tuudi
stipendium ifond soovijaid
abistab õppemaksuga ka sel aastal.
E.A.
Kas prantsuse kanadlased on
ning lauluga K. Raid ja laagri t ü - j o m a k s Y Õ l n u d ameeriklaste suure
tarlaste kvartett. Laagris omasoodu".-i m i s t u s e ' M i g a garaazhi kohta kaks
esines/ sõnavõtuga lastekodu vete- j a u t o t " ? Ma usun küll. Ma ei näe min-:
raan kunstnik E. Ruuberg. On või-| v a h e t eeslinnades, kus" elavad
prantsuse; kanadlased ja •west-endi-inglaste
äärelinna vahel.
Prantsuse kanadlased on norman­nid.
Nad ori jonnakad kui eeslid ja
normannid ei ole harjunud midagi
jagama. Nad võtavad omale kõik,
mis nende arust nendele kuulub ja
kui; nad 'seda legaalselt läbi viia ei
saa, siis; haaravad nad endale asjad,
mis-kuuluvad kellelegi teisele. Ma ei
saa kuidagi ütelda, et prantsuse ka­nadlased
oleksid rohkem koostöötah-telised
kui inglased.
'Prantsuse Kanada rahvuslusega on
lugu nii, et see on omamoodi patrio­tism,
millest on kujunenud varju­paik
kelmidele. Ja nendeks kelmi­deks
on suuremalt, osalt eliitklass,
nagu usuprelaadid, advokaadid, no­tarid
ja .muidugi poliitikud, kes tee­nivad
rahvuslusega. Sellele lisandub
nüüd-JUUS eliitklass, kes samuti ela­tuvad
rahvuslusest ja patriotismist,
need on tehnokraadid, Rahvuslus pn
alati olnud klassisÕja abinõu. Minu
arvates on Quebeci rahvuslasid
need, kes elatuvad riigi kulul, inime­sed,
keda mina pean parasiitideks.
Esijoones kuuluvad sinna 'poliitikud,
kes juhivad haridust ja haiglaid; teh­nokraadid,
kes valdavad 'enamuses
ainult ühte; keelt ega oska leida en­dale
kohta • mitmekultuurilises ühis­konnas
j a mitmehaardelises maail­mas;
• siis. muidugi kirjanikud, kelle­de
mänguriistaks on tunded ja emot­sioonid
ja kes midagi ei; tea reaal­maailmas,
kus nad. elavad. Need on
kõik • inimesed, kes saavad kenasti
ära elada hermeetilises eraldatuses
kogu muust maailmast. • j
. Teie ehk küsite, kas PC ön partei!;
kelle eesmärgiks on suured poliiti­lised
reformid. Minu arvates ci' leidu
sellest küll; vähimatki märki. Ma ei
näe näiteks mingit vahet härra Le-vesque'i
ja härra; Trudeau vahel. Ei
vähimatki. Nad mõlemad on ülimalt
praktilised mehed, pragmaatilised
mehed; Ja nad mõlemad .on briljant­sed.
;.' :-'' ; .
Ma usun, et rassism ja separatism
on kaksikvennad, ma olen veendu­nud,
et Parti Quebecois on hoolikalt
väi j a. arvestanud, et ühe milj oni kuni
pooleteist miljoni elaniku väljakoli­mine
Quebecist ei tähenda, midagi.
Samal põhjusel soovivad nad immi­gratsiooni
kontrollida. Nad teavad
väga hästi, et keegi Prantsusmaalt
ega Brüsselist ei taha siia tulla, mit-
Jümalateenistüs
Örö rannas
Toronto Kolmainü Koguduse va­baõhu
jumalateenistus toimub sel
aastal 20. augustil, kell. 12 päeval Öro
rannas perekond A; Randsalu juu­res,
samas kus' varemail aastailPä­rast
jumalateenistust koguduse nais-ringi
liikmed pakuvad . einet. Vare­mail
aastail on-neist vabaõhu juma-lateenistusist
alati Simcoe järve
kaasmaalasi arvukalt. võtnud osa..
Koraale saadab orelil. G. lital.
iv
Möödunud laupäev kujunes Jõe­käärul
eestikeele- ja kirjandusepäe-vaks.
Kasvataja pr. Kannel — kon­trollis
õpitud teadmisi eesti-keeles
jä kirjanduses, nii sõnas kui kirjas.
Parimateks eestikeele- ja kirjanduse
tundjaiks osutusid paremuse järje­korras
— Tarmo Anto, Maimu Palo-mäe
ja Tiina Pärnsalu. Puhtamalt ja
kaunimalt!' kirjutas Juta Metsala.
Parematele kirjanduse tundjatele
oli Toronto Eesti Abistamiskomitee
annetanud eestikeelset kirjandust,
•Vv'/.''\.V.:..>. J
; Pühapäev kell 3. p.l. toimus Jõe­kääru
metsakirikus jumalateenistus
kus jutlustas pastor K. Raid ja lau­lis
suvekodu noortekoor.
Jumalateenistust sisustas Kivioja
vaimulikust telklaagrist tulnud tüd­rukute
kvartett, S. Hanikati kitarri
saatel kes laulis „Ma olen maailma
valgus". Lopp „Meie Isa", lugesid.;ki­rikulised
koos vaimulikuga. \ Peale
kasvandike oli kirikus ka lastevane^
maid ja noortesõpru nii Montrealis t
kui ka USA-st. J, S-si
aailma aknal
Ühendriikide eestlased on Valanud
eeltöödega ehitada. uus ,,Eesti Ko­du"
Vaikse' Öökeni; kaldale kusagile'
Los- Ängelese lähistele. Esialgsete,
Müinas-Eesti usundi järele olid
mets ja selle puud elavad, hingesta­tud
olendid, kes mitte ainult ei liiku^
nud paigast paika; vaid olid võimeli­sed
ka kõnelema. Muid koos muist­sete
uskumuste kadumisega vaikisid
ka puud. Muinasteadlastele aga kõ­nelevad
nad minevikust rohkem kui
kunagi varem.
Puu kasvamise koht ja viis, puidu
lõim ja koostis kõnelevad, tänapäeva
arheoloogile möödunud aegade il­mastikust
ja klimaatilistest muuda­tustest,
mis omakorda annavad :vas-kavade
kohaselt tuleks ett
de plaanidega ja ka umbkaudu sa­made
hindadega kui Torontos. Ehi-tusekrunt
Kalifornias maksab tun­duvalt
enam kui Torontos, kuid .ar­hitekt
Laikve ütleb, et ehitamine ise
on Ameerikas.; natuke odavam kui
Torontos. . ' "
Kui keegi Kanada eestlastest on
huvitatud korteri Ostust Kaliforniä
„Eesti Kodus", palutakse kirjutada
„Vaba Eesti Sõna" toimetusele mär­gusõna
all ,.Eesti Kodu Kalifornias".
Aadress: 127'West 26 St, Room 902,.-
New York. N, Y ; 10001. ÜSA,
Esialgselt tahetakse näha kui pal­ju
on korterite soovijaid ja selleks
ön kirjade sisse saatmise Viimaseks
tähtpäevaks määratud li' sep. 1978. a.
';,:; A. M.
johtuvaile küsimusile orgaanilise elu
kohta, antud ajastul ja lubavad re­konstrueerida
pilti muistse aja kul­tuurist.
Puude varal -saadud I infor­matsioonil
on see. eriline väärtus, cl
tema igaastaste kasvurõngaste näol
•on puu tüves talletatud ka tema iga*
Kuused ja männid võivad elada kuni
400 a., pärnad üle tuhande, tammed
kuni 2000 a. ja mammuti- ja clraako-nipuud
veel. kauem. (Skeptikud Püha
Maa turistide hulgas, kes kahtlevad,
kas see - puu mille otsas Jeesus Sak-keuse
maha kutsus, veel tõesti elus
olla võiks, peavad möönma, rt >uu
vanuse küsimusest nad oma kahtlus­tele
tuge ci saa). ; i
.Maailma; vanimad puud on n.n.
Bristlecone männid, mis kasvavad
Edela-Ühendriikide kõrgmaade keh­vas
pinnases. ' Kaliforniä White
Mounlain/ites on • nende; kidurate,
kaardus ja. äbarkujuliste . mändide
hulgas paarkümmend sellist, mis on
seal vaevelnud juba üle 4000-de aas-
Riikide ja rottide kasv ja kongus!
Mis on neil ühist? Professor Rein
Taagepera ' on rakendanud statisti­list
meetodit riikide ja dünastiate
ajaloole üle aastatuhandete ja leid­nud
tunduvat reeglipärasust nii rii­kide
kui; ka loomade kasvu, kiiruse
ju suuruse ning eluea vahel. Teatud
reservatsiooniga saab seda rakenda­da
ka tuleviku ettekuulutamiseks.
Loeng, tõotab tulla nii huvitav kui
ka üllatav;. statistlised eelteadmised
pole vajalikud: V ,;; , ;
Professor Rein Taagepera loeng
esmasp. 28. aug, kell 7.30 Tartu Ins­tituudis
;On. üks kolmest loengust
mida . saab pidada. Metsaülikooli
jaoks kaugemalt kohale sõitnud lek­toritega.
Helga Nõu ja Enn Nõu' (neljapäe­val
17. aug. kell 7.30) ön kaks silma­paistvamat
noorema põlve krijanik-ku
ja nende teema — rääkida noo­rema
põlve Välis-Eesti kirjanike
tööst ei vaia lähemat seiskus.'
EELREGISTREERIMINE sept. kuu algul toimuvale
Kanada 2T pfevasele bussi ekskursioonile
466-4813 või 759-3588
Seitsmes eesti teadusiik-tehniiine
konverents korraldatakse' käesoleva
aasta sügisel Washington, D.C. piir­konnas.
Eelmine konverents toimus
1976. aasta juulikuus Baltimores II
Ülemaailmsete Eesti Päevade ajal.
Osa koosolekuid toimus vahetult
peale- seda Philadelphias kus võeti
osa ka. mitmest Ühendriikide 200. a.
sünnipäeva: puhul toimunud üritu­sest.
:'.'•••: ''••'::
Eeloleva, konverentsi esialgses ka:
as on teaduslikud ja "tehnilised et­tekanded,
. laudkonnavcstlused ja sõ
navara alane seminar. ETTK'78 kot
aldava toimkonna esimeheks on är-utiteadlane
Agu Ets,, kelle, hooleks
on konverentsi • üldine kavandamine
Dr. Mare Taagepera (teisipäeval
29. aug. kell 7.30) on käinud Eestis,
oli äsja koos abikaasaga ja lastega
ühe aasta Soomes,— kuid ei pääse­nud
enam Eestit külastama. (Sellest
on Rein Taagepera/ kirjutanud nii
eesti kui inglise keeles). Proua Taa
geperal peaks olema huvitavaid tä„
helelepanekuid naiste olukorrast
Eestis ja Ameerikas.
Eelnimetatud loenguid korraldab
Tartu Instituut, püüdes maksimaal
selt. ära kasutada neid eestlasi kes
Toronto piirkonda : juhtuvad; 'see
kord pn need lektorid, siin Metsaüli-tava
piirkonna kohta on ristdäteeri-:
mise varal koostatud aastaröngäste
üld-,. ehk liitkronoloogia, siis on iee
nagu mõõdupuuks, mille varal tule­vaste
leidude puhul saab kindlaks te­ha
neis sisalduva puu .vanus (näit.
kaevurakke palk, hoone puutala
jne.). p-:-
Kauge mineviku .kliima ja selles
arenenud orgaanilise elu uurimiseks.
muinasleidude ja -.proovi keha de. va­nuse
määramise kaasabil, on mil- [
meid meetodeid,; kuid dendrikrono­loogia;
kaas abil saadud inform a t s ioo­ni
paremuseks on selle dateerimise
täpsus. Erinevused erisuguste mee­todite
varal saadud daatumite vahel
oh mõnel juhul ähvardamas tõstma '
uusi probleeme arheoloogia ja aja­loo
seniste tõekspidamiste tõlgitse-:
misse.,;: '. - :.' '.;//'•'•
Võrreldes Bristlecone inänni proo-vi
keha vanuse andmeid (mis saadud '
puidus sisalduva Süsinik 14 är^kiir-gamise
hulga mõõtmisel) puu tõeli­se
vanusega, nagu seda - tema •lasta-rõngad
näitavad, võib täheldada, et
mõlema meetodi andmed uhtuvad
kuni 3000 a. vanuste proovi kehade
•juures. Sellest vanemaid kehi daice-,
rib Süsinik 14 meetod aga noore-..
maks. Teadlased (Arizoona, Pennsyl
vaania ja Kaliforniä ülikoolide juu­res),
kes Bristlecone' mändide mit-
.mesuguses vanuses kiude on analüü­sinud,
seletavad lahkuminekut selle­ga,
et puidu Süsinik 14-da kotsen-tralsioon
3000 a. tagasi oli mõnevõr­ra
kõrgeni kui tänapäeval. Süsinik
14- meetod aga põhjeneb- s t i pula ts (oo­ta.;,
üks, mida Metuusalaks hüütakse, 1 n l k ' c l s e c ü l i ^U L l s urcmise silma-'
on isegi 4600 a. .vana. Seega oli tal
juba siis üle 3000; aasta turjal, kui'
Karl Suur a. 800 Püha Rooma Riigi
keisriks kuulutati. Üks, veel vanem
Bristlecone, mille iga arvestati ligi
5000-le aastale ,saeti[ kahjuks maha
Nevadas • a. 1964, On leitud- 3 ästle-cone
männi .surnud tüvesid ja kände
rohkem kui 8000-e aastarõnsasa.
• Soodsates tingimustes' jõudsalt
kasvanud; puude aastaröngad ön ta­valiselt
hõlpsalt eristatavad. Bristle-cone'ide
kasv aga kuivas- vaenulikus
keskkonnas on nii aeglane, et nende
aastarõngaid ainult sajandikkudes
millimeetrites mikroskoobi all mõõr
ta saab| Ometi on neisse; talletatud
rohkesti- informatsiooni. Teadlaste
ja.tehmline ;kpordineerimine .koM
kooliga seoses.
E.Ä.
peal.
Iga uus „SvlEIE ELU" tellija aitab kaa­sa
sisukamale ajalehele.
Korraldav .toimkond esitab kutse
neilt" kes oleks konverentsil huvita­tud
ettekandega esinema. Palutakse
ühendusse . . astuda . ettekannete
toimkonnaga: ja • teatada ettekande
teeiia, ajaline kestvus, j.a soovid
adici-visuaa 1 scte abivahendite osas.
•Ettekande ajaks . on üldiselt ette­nähtud
30 minutit koos lühikese, kü-sinuiste-
vastuste perioodiga. Lähe-inaid
üksikasju ettekannete osas
saavad autorid ettekannete toim­konna-
esimehelt, Leo Õnnistelt aad-r
e S S i l : ETTK'78, .P. O. Box 8734, Phi
]adelphia, PA 19101; telefon (215)
561-7033.
Täiendavat.; , üld . .informatsiooni
saab korraldava toimkonnaga aad­ressil:
Agu Ets, 4810 Lexirigton Äye.,
Bei tsville,;' MD 20705; USA.
dega.' Viimastega samas ümbruskon­nas
kunagi kasyanud surnud puidu
proovi kehi omavahel ja - elava puu
omaga võrreldes on puidu lõime sar-piiguJ
sama, mis on. samasugusel ma­terjalil
tänapäeval., .
Konfliktil eriliste meetoditega saa­dud
daatumite /vahel võib olla pöö­ret
tekitav mõju senistele hinnangu-,
tele mõnede vanade, kultuuride koh­ta.
On näiteks . väidetud . (C. .Ren-'
frew, Briti). ,et Euroopa megäl ii tili­sed
kalmed, .mida peetakse püramii­didest
nooremaks, võivad tegelikult
•olla neist' kuni 1500 a. vanemad ja
seega 1000 a. vanemad monumentaal­se
kalmearhitektuuri algusest Vahe­mere
ruumis. Ren frew arvates pole
õige otsida eelajaloolise kultuuri
hälli Lähis-Idast, kust see praegu
valitseva arvamuse kohaselt alles hil­jem
olevat levinud' barbaarsesse Eu­roopasse.
•; Dr. B. Bannister — Arizpona üli­kooli-
dendrokronoloogia, laboratoo­riumi
Juhataja — on veendunud, et
puude kasvurõngaste kronoloogiat
nasuse põhjal.võimilik kindlaks te- ?i1
AI?m a l i.k a r c n d a d a v ä l J a isegi üle
ha, kus täpselt asuvad teatava peri­oodi
aastaröngad eri proovi.kehade
juures,, sest teatava aasta! või aasta-tegrupr
kasvutingimused 'jätavad kõi­gile
puudele identsed jäljed. Kui siis
vana s irnud puu elavast vanem juh­tub
olema, ulatuvad tema. aastarön­gad
si gavamale- minevikku-. Sellise
ristdateerjimise varal ori teadlastel
korda läinud - pikendada Bristlecone
aastaröngäste ; ajalugu sügavamale
kui 8200% aastasesse minevik kiu
(Võrdluseks tähendatagu, et.see ön
umbkaudu aeg, millest on pärit, luust
jä kivist ^valmistatud kalastus-. - ja
küttimisrüstad, mis päevavalgele
toodi Kunda turbarabäst Virumaal).
Dendrokronoloogial, ehk puu vanuse
uurimise teadusel, on seega erakord­ne
. väärtus arheoloogiliste leidude,
ehk' muististe dateerimisel. .Kui tea-
-10.000 a. piiri.
Tulevik peab näitama, kui
kaalseid muudatusi puude ristdatee-rimise
printsiip... nüüdisaja muinas­teadusesse
toob. Meid' huvitab eriti
see, .kas ' võimalikud ümberhinnan­gud
ka eesti rahva vanema ajaloo
uurimist, mõjustavad.
- K. Utsal '
MÜÜGIL LASTERAAMAT
Agnes Tiifus
ta
Hind $3.00
Postiga tellides saatekulu .25^.
B,M£1I ELU" talitused
v.
Teatavasti toil
otsimised Erik Udi
kodus Tartus, seost
„Meie Elu" oni
püüdis värvata pn
mõtlejate gruppe,
esines 1. juunil 19"
kirjanikele toimu
major Albert MoI(
selle ülesande.
Grigorenko, lääni
mõtleja, lasti sellel
teostada hädavajali|
Mõne päeva eest
temalt on ara võeti
dakondsus. Ta asul
Läände saabumu
ne „Kroonika" kir.j|
tu üksikasjaliselt.
Erik Udam on sl
linnas. Peale 22.
mist astus ta 19551
reteeriti samal aasj
tase tegevuse süüd]
oli rahvusliku sišuj
mistamine ja üles]
2., Keskkooli teadet
1955 mõistis E|
Erik Udami selli
vangi (VNESV
lõik 1 alusel).
Pärast S.talini \\
ta vabastati 1956 aj
tuse kustutamisegq
Järgnevalt Erik tl
TPI tööstusettevõtt
mise alal, ning siir)
tehase Türi-AUiku
nud ühtlasi silmad
klassikalises maadll
kordne Eesti noortj
hekordne. täiskasvul
ter (1957 ja 1960) ka]
auhinna võitja (196J
Türi-Allikul an\|
teistkordselt; 1. ck
ENSV Ülemkohus
aastaks vangi (EN3
2, §70 ja 207^1usell
• osavõtt ,,Eesti Ra
•nimelisest noort ei
Koos temasa mõis|
organisatsiooni liiki|
Enn Tarto, .Tarmo
nari ja Priit Silla.
• talle esitatud süül
Vangi st usaja veetisl
SV-s Potma laagrit J
Seoses KGB ar
Eesti Demokraatiik|
da jäte kallal 1974—1
.Udam eeluurimisel
1975 oktoobris voli
Jektiiv.'—» Melsamj
duskaitse TUI SKBl
"' a mc ti üh ingti es i nda
eesti demok raali de'
. ENSV Ülemkohtus,
lele, et protsess oli
avalikuna, Erik Ud'a|
lastud.
Järgnevatel päeval
tema töökohas järel
. algalusel teda volil]
nema. Tühistati an
oleku otsus. Erik -Ui
linn. Sõpruse pst. 19|
läbiotsimine,- mille
ära sõprade kirju
. L; radist ja Leedi isi.)
luuletajale masinal
gumikkc (..Kainik;!
jt.), samuliilmula.ml
ja kirjad tagaslati,
: jäeti KGB-sse.SKB
ti ülesandeks kooncl
töölt 1. aprilliks 191
•töökoha adrninistral
Erik Udam töölt omi
Oma jutuajamis j
ametniku Molokij
koostas Erik Udaij
mis oli adrcssccri.1 J
verentsi Moskva järJ
mida on. tutvu st alul
Erik Udami mulje i |
; test oli, et KGB ee.1
krediteerida -kodan|
peetavat liikumist
KGB potrli finantsel
siooniline • organisatl
jal saaks, ••ilõestada"
.nimetatud liikuminl
makstavat tegevust
- nii iste ringkondade
mi sel.
Praegu töötab Eril
insener-projekteerijal
kus; Restaureerimisi
linn, Lai t. 29). Ta
intensiive järelvalve
mise all| mis järsult
KGB mahhinatsiooni
tema poolt/
' / N i i näiteks 4. jutini
päeva peale Mosk)
rentsi) peatati ta
sõitmisel ja võeti ärj
dislades teda joobiuj
.• mi ses ja ekspertiisil
(teade.selle kohta il]
:•• J.ches", mis oli nõukc
. du?e ainus ..reageeriil
rahvusvahelisele es j
. juuni paiku varasta ij
kusiatud garaazhi Si