Meie Elu = Our life, April 30, 1981

              ,^eSe Elu" w . n (1628) 1981
Füblished by Estonian Publishing Co. Toronto Ltd., Esto.
nian Hoiise, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont
- M4K2R6 - Tel. 466^951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New
V USA. Tel. (201) 262-0773.
Chartered Accoimtaiat
uus STRA1HGIA
N.J.,
ELU"välj
Äsut, A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958
A^., Toronto, Ont. M4K 2R6 Cariada — Tel
Tellimistej ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.l., esmasp: ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl 9 h r l p.l
„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas — 1 a. |30.00,6 k.
116.00, 3 k. ?n.00; USÄ-sse — l a . $32.00, 6 k. $17.00, 3 k.
$11.50; Ülemeremaadesse: l a . $36.00, 6 k. $18.00, 3 k.
$12.00. Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupostilisa USA-šse: 1 a. $1630, 6 k. $8.25. Lennu-postilisa
ülemeremaadesse: ! a.
Üksiknumber —,55^.
Kuulutiishinnad: 1 toll ühel veerul: esiküljel
tis $3.75, kuulutuste küljel $3.50.
, teks
PARLAM
§ee ei olnud õnneliku mehe naera-tlus,
millega peaniinister Trudeau
vastas enamuse aplausile parlamen­dis,
kui valitsuäe konstitutsiooni re^
solutsloon osutus läbiläinuks. See
inaeratus OÜ nagi^ segu piinlikkusest
Ja sarkasmist; tuli jõudu tarvitada
kuipalju tuli, ometi viis valitsus oma
tahte läbi. Küshi^us seisab nüüd ai­nult
ülemkohtu seisukohas, kes peab
s^valdama arvamuse, ..kas valitsuse
lähenemine konstitutsioonij natsiona-
. llseerimisele on seaduslik voi mitte.
Ka ülemkohtule on see vaid 5>retse-denti
loov küsünuš, sest konstitut­sioon
on kõrgeim seadus, millest ole­nevad
kõik teised Ja ka kohiis. Meie
arvates konstitutsiooni kehtestamine
kuulub seepärast ka kõrgeimale või­mule,
rahvale. Liberaalide valitsuse
parlamendi enamus ei esinda rahvast
kui tervikut Ja nii on Trudeau valit­sus
asunud oma parlamentliku ena­muse
jõuga kehtestama kanada põ­hiseadust,
küsimata, et nad ei i^ägl
ei parlamentliku opositsiooni, ei pro­vintside
ega rahva tahte nimel.
Nü olidki Vaidlused IParlamendl-mäel
pikad ja vihased Ja tekitasid lõ­hesid,
milliseid on raske parandada
ka peale põhiseaduse ,;koJutoomist".
Valitsus ignon^ris täiesti provintsi­de
valitsusi nende peaministritega
eesotsas. Mii kutsus valitsus välja
ebameeldivad vaielused, koormas
ctma tähelepanu konstitutsiooni for-maliteetidega
ja raiskas K>ma kõrgelt-tasutud
aja ajal, leus rahvast vaeva^
vad hoopis elulisemad küsimused
majanduse ning inflatsiooni näol.
Selle aasta inflatsioo;n on ametli­kult
konstateeritud, kui 12,4H Ja se­da
enne Kanada i keskpanga laenu­protsendi
hiljutist tõstmist 17^ prot­sendile.
VõiboÜa Just inflatsiooni pi­durdamiseks
mõelduna, viib see eda-silaenu
protsendi rahaasutuste poolt
veelgi kõrgemale, asetab uue koor­muse
majanduslikele ning tööstusli­kele
laenudele, elamute ostjatele ja
kogu majanduslikule sektorile kies
vajab krediite. -
On Ju selge, et kui krediit on kal­lis,
Järgneb sellele üldine hinnatõus
ja see tähendab inflatsiooni uut spi­raali
ülespoole. Inflatsioonilistes kü­simustes
on Kanada Jõudnud banaa­nivabariikide
olukorda, kus puudu­vad
resurssid Ja puudub tahe või os­kus
oma maad juhtida. Petroflna
sundomandamisega Petro Canada,
ametliku valitsuse õlikohsortsiumi
poolt, lisandus viibimatult 3,S centi
õligallönile, mis tähendab transpor­di,
produktsiooni Jä eiamispinna
kallinemist. Nii @unnib liberaalide
valitsus Kanada elanikkonda neile
võimaldama väliskapitaliga töötavad
õlifirmät, millise opereerimise kohta
valitsuse konsortsiumi poolt tulevi-kus.
ei ok muul Kanadal sõnagi iatel-naanivabaritki,
kus elamu ehitamise
poliitika on viinud igale vajaliku ela­mu
küsimuse spekulatsiooni olukor­da,
kus elamuhinnad on üleöö kerki­nud
kiunnete tuhandete dollarite
võrra. Elamute hinnad Vancouveris
Ja Torontos on otse kuritegelikult
kõrged ja ületavad elamute reaal­väärtuse.
Kuid, kas ületavad? Võib­olla
ka mitte^ kui arvestada, et Kana­da
dollar on viimase kümne aasta
Jooksul kukkunud ostuväärtuselt 44
eendile ja kui vaadata veelgi teist
kümmekond aastat tagasi, umbes 2§
cendi tasemele.
Just dollari ostuväärtÜse langemi­ses
seisneb pahe, mida valitsus ei ole
suuteline olnud tagasi tõrjuda.,Spe­kulatiivsed
ostud tohnuvad sageli
dollari edasise languse poolt inspi­reerituna
Ja lootuses, et iga bivestee-ring
on lõpufaasis tasuv hinnatõusu­de
Jätkuvuses. Valitsus ei ole midagi
tebiud, et kindlustada Kanada dolla­rit
välisturul, et anda majandusele
ja töötajale lootust olukorra parane­misele.
Selle asemel on Parlamendi-mäest
tehtud liivakast, kus on suu­reks
mängukanniks konstitutsiooWp
mis ka läbiminekul ei hakka Kanada
inimenesele kandma ühtegi dividenti
ega ole suuteline tooma paranemist;
nirnitiiittnniininffltninniisisnriinifiiniiiiinniiiifiiniiiiip
ine Jüri
kes hiljuti suri inimõiguste ja Eesti
i.seseisvuse eest võitlejana märtrisur­ma
N. Liidu Siberi ühes hävituslaag-ris,
on saavutanud üsna laialdased
mõõtmed kä üSÄ-s. Kongressi Re­kord
tõi äsja äravdr. J. 'Kuke biograa­filised
andmed ja Balti Ameerika
Ühend. Komitee juhataja M. Kari
märgukirjad Esindajatekoja inimõi­guste
komisjoni esimehele D. Bon-
, kerile ja USA delegatsiooni juhile
Madriidi konverentsil M. Kampel-manile.
Eestlaste lugejakirju j.t. vas­tavaid
sõnumeid on ilmunud mitmel
pool ameerika ajalehtedes, samuti on
eestlasist teadlased, kes ülikoolide
õppejõududeks, alustanud suuremat
aktsiooni märgukirjade alal prof.
Kuke kui kolleegi saatuse küsimuses.
Nende, praegu teadaolevalt näit. pro­fessorite
Hr Ainso, f. Parmingu, 0.
Sumani ja L Vaska märgukirjad on
suunatud amerika kaaskolleegidele,
ka USA rahvaesindus&e, ja imõnel ju­hul
ön nendega ühineAud allkirja­deks
ameeriklasist tealdlasi. Euroopa
julgeoleku ja koostöö ÜSA-poolse
Kongressi komisjoni kaasesimees
D. B.Fascell saatis, kirja ERKt) esi-mehele
J. Simonsonilei miUest näh^
tub, et ta on põhjalikult teadlik dr. J.
Kuke saatuse küsimusest BRKÜ in-
T. Kinti eksiilvalitsus saatis dekla­ratsiooni
Euroopa parlamendile, mil­les
ekstraktselt näidati, et Eesti Va-bariiik
ei' ole mitte Nõukogude Liidu
osa vaid iseseisev riik, mis praegu
ebaseaduslikult on okupeeritud.
Tuuakse ära olulisemad ja asjasse
puutuvad rahvusvahelised kokkulep­ped
j.m. vastav materjal ning palu­takse,
et Euroopa parlament võtaks
need faktid teadmiseks ja leiaks või­maluse
Eesti iseseisvuse küsimuse
võtmiseks oma agendasse. Deklarat­sioon
on koostatud nii inglise kui ka
saksa keeles ja seda on hulgaliselt
levitatud üle
TARMO SEPA
im)Amm
Llk TED
L ..B-5374
aimult refereerida N. tlldu sõjalise võimsuse jälgijate rapor-te,
kus loetud üles Moskva soomusmasinate, kahüdte, lennukite
ja aatommürskude arve ja neid võrrelda USA relvadega, siis ajab
see ihukarvad püsti. Eriti suureks ähvarduseks on M. Liidu allvee­laevad
jä sõjalaevade hulk kõikidel maailmameredel. Küsime, mis
takistab siis Moskvat asuma rünnakule? v • '
Meid probleeme on palju. N. Liidu keerulised sisemised problee­mid.
Vananenud Juhtkond Kremlis. Toitainete ja tarbekaupade
puudus. Bissidendid ja rahuloleiiiatu noorem generatsioon. Juht­konna
hirm punaarmee kindralite eest. Teise kommunistliku hiig­lase
Hiina N. Liidu vastane hoiak. Järjest suurenev pahameel üle­maailmses
ulatuses rahvamassides M. Liidu agressiivse poliitika
^vastu. • •
Vaba maailma ajakirjandus teeb
ise N. Liidule soovitud propagandat,
lugedes ühepoolselt üles Moskva
relvi, tankide, rakettide, aatom-mürskude
lennukite, allveelaevade
arve ning lõpuks võrreldakse neid
arve USA armee vastavate anudega.
nev oli viimase sõja ajal poliitkind-raliks
ja omab seega teatud sõjalise
kuulsuse. On arvamisi, et kehva ter­visega
L. Brez^nevi sumia korral on
tõenäoline, et N. Liidu marshalid
taotlevad sõjalist riigipööret. Ori ise­gi
arvamisi, et enne kommunistliku
Sellest^ saadud pilt on aga rohkem, partei konverentsi sõjaväelennuki
hukkumine koos kindralite ja admi­ralidega
Leningradi lähedal oli seo­tud
puhastusaktsiooniiga, ei võimu­ahneid
sõjalisi! jiulhte admiralie ja
kindraleid kõrvaldada.
Hiina hoiak pärast seda, kui seal
hakati elustama kapitalistlikke ma­jandeid,
teeb Moskva vanadele juhti-mürskudega
tagavarasid. Ükskõik, dele suurt muret. Ei tohi lasta tekki-formatsioönist
ja ameerika pressi­teadete
põhjal ning shokeeritud mil-
Hs6 ebainimlikkusega J. Kukke on
Nõukogude võimudelt koheldud. Ta
on isiklikult astunud selles küsimu­ses
rea ametlike samme, mille ühe
tulemusena ka Madriidis USA esin­daja
neid fakte süüdistavalt esile
kui ühekülgne. Kui tekib sõjaline
konflikt, siis vaevalt seisab USA üksi
N. Liidu vastu. Ei ole anõeldav. et N.
Liit tungib üle Atlandt Ameerika
mandrile ja. ründab omia konvent­sionaalsete
rdvadega üksi ÜSA sõja-jõude.
Kui vaid püüab oma aatom-mürskudega^
hävitada ÜSA aatom-kus
ka konflikt ei tekiks. Tekib see
Euroopas, või oliteede pärast Lähis-
Idas, sellesse sõjalisse konflikti on.
sunnitud sekkuma suuremal või
•. • il ' • .
väiksemal arvul NATO riigid ja tei­sed
vaba maailma riigid. ,
da olukorda, kus Ü^A hakkab relvas­tama
hiina masse Moskvas jälgitak­se
suure hirmuga olukorda, kus rah­vamassides
vabas maailmas ikka
rohkem vihatakse,vene kommunismi.
Afganistani ründamine keeras mos-
Lisaks sellele ähvardab N. Liitu lemi rahvad N. Liidu vastu. Selle tõt-
Hiina seljatagant ja Mosikva peab tu nähtavasti L. Brezhnev Prahas ei
hoidma üle ühe miljom mehe Hiina annud rohelist tuld Poola ründami-
Vene piiril. Ei ole kahtlust, et kui N. seks oma sõjajõududega. Ta ei usal-
Liit on seotud oma sõjajõududega da Poola sõdureid, aga ka mitte vene
Euroopas või. ulatuslikumalt lihis- oma sõdureid. Rääkimata satelliitide
Idas, või mõnel muul ipaigal, siis Hii- sõjavägedest,
na taotfeb tagasivallutada oma ku- Need on osa probleeme, mis takis-nagisi
njiaa-alasid Väikse ookeani ää tavad punaarmeed asuma rünnaku-res
ja mujal Vene Hiina piiri aladel, ig,
mis kunagi olid Hiinamaa omandid.
. 'Selle tbttu tuleks 'N. Liidia vasta­sesse
rindesse lugeda kõiki nende
maailmariikide sõja jõude. Eriti aga
r EuFOo^ riikide ja Inglismaa sõjalist
võimsust. Peab tõsiselt arvestama, et
N. Liidu laevastik maailmameredel
ei võitle normaalses olukorras mitte
üksi USA sõjalaevade ja allveelaeva­dega,
vaid neil tuleb kottiata seal ka
Inglise ja Prantsusmaa ja teiste rii­kide
omi. 'Kui sõda algab ja kujuneks
kahe poole vabel N. Liidu ja USA va­hel
ainult, siis see Oleks õnnetuseks
mitte üksi U'SA-le, vaid kogu vaba
maailmale. Selleks ongi Moskva ees­märk
eraldada USA-d tema NATO ja
teistest liitlastest. Ameerika Ühend­riigid,
^tugevama vaba maailma rii­gina,
püüavad esineda kõikide vaba
maailma riikide huvidekaitsjana.
N. Liidul praegu ei tule arvestada
ainult onia sõjajõududega, vaid tuleb
pidada silmas rünnakule asumisel k?
oma kommunistliku riigi sisemisi
probleeme. Neid probleeme on roh­kesti.
Need, kes räägivad Moskva sõ­jalisest
võimsusest, neid Venemaa
probleeme üldse ei tunne ja ei oska
arvesse võtta. Venemaa ei ole ainult
suurvenelastega \ rahvastatud riik.
. Suurvenelane on tõesti oma iseloo-
GEISLINGBN (ME) - Saksa van­gimajades-
karistust kandvad .^puna­armee
fraktsiooni" liikmed, kogu­summas
26 isikut, teevad juba pike­mat
aega näljastreiiki. Nad nõuavad
köjkkupaigutamist suuremateks, oma
jutu järgi „aktsioonivõimelisteks"
gruppideks ja sõjavangide staatust.
Mitmed näljastreikijad on sedavõrd
• nõrgenenud, et võib arvestada nende
suremisega. Arstid, kelledel on sund-tpitmise
ijuüres halbu kogemusi,
keelduvad „punaarmeelasi" kunstli­kult
toitmast nii kaua kui nende elu
pole otseses ohus.
Teiseks sihiks näljastreikijatele on
lootus, et kui nendest mõni sureb,
siis annab see põhjust ja uut hoogu
nendele terroristidele, ja sümpatisari-tidele,
kes veel vabaduses. Juba nüüd
on toimunud rida demonstratsioone
mitmes linnas sadade noorte osavõ­tul.
Seejuures on pekstud sisse vaate-mult
upsakas ja agressiivne. Rün- aknaid, rüüstatud ärisid ja löödud
daja ja vallutaja ning oma väikse- tänavalahinguid politseinikega. Sa-mate
naabrite anastaja. Ligemale
pool Venemaa rahvastest kuuluvad
koos ukrainlastega Venemaa väike­rahvaste
hulka, kes ihkavad omale
iseseisvust ja vabadü&t. Mitte üksi
viimati allutatud Balti rahvad ja
Poola ning Ida-Euroopa Moskva sa­telliidid
d võitle onia iseseisvuse
eest, vaid Venemaa lõunapiiril asu­vad
mägirahvad, enamik neist mosle­mi
u^ku on valmis algama parajj
juhul oma vabadusvõitlust.
maga ühenduses teostati atentaat
USA sõjaväerongile, kusjuures on
jäetud maha lendleht, et on tegemist
unaarmee
Ameeriklased ja teised N, Liidu
vastasrindes olevad riigid neid prob­leeme
sageli ei tunne ja ei arvesta.
Kuid Kremli vananenud juhid teavad
ja tunnevad. Neil ori suur hirm oma
noorema generatsiooni, kui ka oma
marshalite ja kindralite eest. gelle
tõenduseks on asjaolu, et viimasel
kommunistliku partei kongressil
Moskvas valiti tagasi vanad poliitbü­roo
liikmed ja komniunistliku tsent-raalkomitee
liikmed. Poliitbürooliik-mete
keskmiseks vanaduseks pn aga
ca 70 aastat. Olnuks hädasti vaja
värsket verd, kuid. ei juleta noori
lasta võimu juurde. Selleks peavad
olema tõsised põhjused. Teiseks näi­teks
suurest hirmust punaarmee
eest on asjaolu, et lahkuva marshä-list
sõjaministri asemele toodi äsja
tsivilist Ustinov sõjaministriks. Sõja­minister
Üstinov peab kindlustama
olukorra, et ei tekiks sõjalist riigi-
" " J g u n e suur.jdht- L. 'I
on vene ja ta satellii­tide
sõjavägi pidanud manööv­reid
Poola miünis või seUe^iim-ber.
Nüüd on tehtud väike ^aus
neil manöövritel/ kuid viimaste
teadete järgi need pidavat jälle
uuesti algama. Ka ajalehtedes
Poola sündmuste kohta artiklid
vahelduvad: ühel päeval oii oo­data
vene invasiooni Poolasse
iga moment, siis jälle invasioon
edasilükatud. Vene tahtvat poo-lakaid
ainult hinnutada Jne.
On kindel, et president R. Rea­gan
on saavutanud esimese välis­poliitilise
võidu kui julgelt ja
jõuliselt hoiatas Moskvat mitte
jõudu kasutada Poola vastu. Ja
venelased pole seda senini teinud
— Või vähemalt toore jõu kasu-,
tamise vähemalt edasi lükanud. ^
Vene UN-i peadelegaat Oleg A.
Troyariovski, jõudes tagasi
Moskvast nõupidamistelt andis
kohe intervjuu New Yorgi aja­lehtedele
ja noomis Ameerika
avalikkust. Olevat liialt palju
juttu siinsetes ajalehtedes ja
teistes uudiste meediates Poolast
ja selle vabast ametiühingust.
Peab meeles pidama, et Troya-novski
on Nõukogude-Vene esi­mese
ameerika saadiku poeg, lõ­petanud
Ameerika kesk- ja üli­kooli
jä kes oli inglise keele tõl­giks
Stalinile ja Hrushtshevile ja
nüüd jätab mulje, kui ühest
suurvenelasest, kelle järele ai-
/nult Venemaa otsustab Poola ja
teiste rahvaste üle.
Mis Moskvas tegelikult lahti
on —^ on see, et peotäis kõige
suuremaid võimumehi on Poola
sündmuste pärast paanikas. Mit­te
ainult Poola, vaid ka teised
Ida-Euroopa rahvad tahavad ve­ne
kommunistliku partei terrori
alt vabaks saada. Praegu Mosk­vale
suirmakella lööjad on miljo­nid
poola töölised. Mis veelgi hul­lem
: pool poola kommunistliku
partei liikmetest olevat üle läi­nud
vaba uniooni Solidarity poo­le.
Gdanskis olevat 95% komy
munistliku partei liikmetest üle
läinud vabasse ametiühingusse.
Sellises Moskvale katastroofi­lises
olukorras Kreml hästi ei
julge ka esialgu Poolasse sõjalise
jõuga sisse minna, vaid on otsus­tanud
kasutamisele võtta vene
igivana strateegia: võim uuesti
tagasi haarata, mõrvade ja küüdi­tamiste
abil.
Esialgu vee segamiseks Kreml.
pani Moskva Teaduste Akadee­mia
vanema liikme Oleg Bogda-nov'i
intervjuud andma, kes üt­les
Reuteri järele: „Ma ei usu, et
ipidagi tõsist Poolas sünnib. Kui­das
võib öelda, et N. Liit läheb
sõjaväega Poolasse. See on ette-kujutav
ähvardus. Sovjet ei lähe
Poolasse. Oluikord on seal küll
raskusitekitav meile, aga see ei
garanteeri Sovjeti invasiooni."
TERROE
Aga paanikas olev Kremli juht­kond
on valinud selle eespool ni­metatud,
\kindlama ja paremaid
resultaate toova strateegia. See
uus strateegia peab päästma ve­ne
võimu mitte ainult Euroopas,
vaid igal pool kus venelaste ette­võtteid
on ootamas kaotused.
Nii Salvadoris on kommunistid
hakanud korraga tegema aten­taate
viünastel nädalatel suurel
arvul Salvadori juhtivate isikute
vastu, mida tõi välja James R.
Chedk (USA), ministri-abi ase­täitja
Ameerika siseasjades:
„Need juhtumid reflekteerivad
uut mustrit kommunistide uuest
strateegiast. Sellele tuleb lõpp
peale teha." (Sõna kommunisti
asemel siin kasutatalkse sõna va­sakpoolne.)
Sama uut strateegiat või takti­kat
hakkas samal ajal Kreml ka­sutama
ka Poolast põhjapool
asuvate riikide juures. Ja seda
tehti võimaliku Eesti juhi Jüri
Kuke kallal, kes oli venelaste
poolt viidud kaugde eemale Si­berisse
ja siis korraga Kuke
surm võttis venelastelt Eesti
osas suured mured. Üks Iseseis­va
Eesti nõudja okupeeritud
Eestis on jälle vähem.
See Kremli poolt käiku lastud
uus strateegia varsti rakendatak­se
ka Poolas, et „kontrrevolut^
sionäridele" seal lõppu peale te­ha.
Suure saladuskatte varjul on
viidud Poolasse vene vägede pea­korteri
juurde sadu helikopte­reid
ja lennukeid. Ka meie kord
imestasime miks 14. juuni 1941 a.
ööl Eestis venelased käsutasid
teatud asutuste juurde transpor-
KAIKAS
•t
l •••••• -
LUGEJA KIRJUTAB TEADLASED
BOIKOTEERIVAD
Kultuuripäevade puhul selgus New
Yorgis, et paljud rahvusvahelise mai­nega
prantsuse teadlased, näiteks
ka Raymond Aron, kirjutasid alla
protesti-apellile Amnesty Iriternatio-güse
lugejate kirju redigeerida ja nai üleskutsele, mis ühenduses prof.
lühendada ning mittesohivusQ ^^^'^ hiljutise surmaga Nõuko-
„Mei6 Eh"
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palime kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi-korral
jätta avaldamata.
künkal ss
¥aiks@s ©okeanis
SYDNEY (MK) — Austraalia sõja­lise
eriteadlase Warneri arvates on
N. Ludul Vaikse ookeani ruumis 507
sõjalaeva.
Möödunud aastal lisandusid sinna
lennukite emalaev Minsk, erilise
konstruktsiooniga rünnakulaev „Ivan
Rogev", 2 rakettidega hävituslaeva
ja 1 varustuslaev. Selles laevastikus
on 110 allveelaeva ja 78 ristlejat.
Kui sinna juurde arvata 10 uut suu­re
tegevusraadiusega kiirpommitajät
TU-22M, mille lennukiirus on 2 korda
suurem hääle omast, siis on selge,
et USA läänerannik on ruunatav N.
Liidu merejõudude poolt. N. Liit on
suurendanud ka oma sõjaväelisi gar­nisone
Jaapani ranna lähedastel saar-
, Jaapan on häiritud N. Liidu sõja­liste
jõudude suurendamisest tema
otseses läheduses.
Hall on taevas Capitoli künkal,
Ja suitsune Capitoli kupli all,
Kus asjad on sassis
Ja lootusetult vassis,
Sest sääl on kahes kastis —
Puupead rahvale lastiks.
Ühes istuvad senaatorid
Teises vaidlevad oraatorid,
Kes esindavad rahvast:
Omavahel kisklevat vahvalt,
Kes valimistest palju ei hooli,
Ega lapsi taha saata kooli,
sest mis sa tast ikka koolitad
ja oma rahanatükest poolitad, |
Kui sibi on rikas
Nagu Riia kikas;
Haritud mees aga imegu käppa —
Või uputagu end rappa.., -
No, mis kasu on siis su hoolest
Ja su lapse kõrgest koolist?
Ka mitte kaugel Capitoli kõrval,
Just peatänava serval—^
On veel üks suur hoone,
Kus ei kuulda rahva soove...
See on valgest marmorist maja
Nagu Kreeka templi kaja.
Templi uksed on rasked tonne,
Nende taga klaaritakse jonne...
Sääl seespool istuvad raugad
Neil kortsus on vanad laubad:
Chief üksi, — kõik teised paaris,
Nad istuvad mustas talaaris...
Põhiseadust tõlgitseda püüdes —
Rahva õigusi maha müües ...
Omades kõrget positsiooni
Solkides esiisade loodud konstitut­siooni.
.. .
Sest jõudnud on nende tund
Näha kohtuotsusega und:
Et koolis ei tohi olla palve^
Ega laste üle valvet — .
Kas laps õpib geograafiat ,
Või ajaviiteks- uurib pornograafiat..,
Kus vankris istub suurtsugu suliv
keda veab kodanikust kuli,
Ja kommunist on õige mees.
gude vangilaagris. Samal ajal Prant-susAiaa
keemikud, kellede hulgas dr.
Kukke hästi tunti ja respekteeriti,
on eesotsas tuntud keemiku prof. dr.
Paul Robette'iga teatanud, et nad
ühenduses dr. J. Kuke surmaga Sibe­ri
vangilaagris protestiks boikotee­rivad
eelolevat rahvusvahelist elekt-rol^
eemia konverentsi Moskvas.
os^BmmmmmmmmmfmmmmmimmmmmmmimmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmKimmmmmmmm
«iiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiitiiiiiitiiiitiiiiiiiiiiiniH
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pätt 1918.
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiHinitiiniiiiniR
Sest kohus seisab tema eest...
Rahvas aga arvab, et kõik on joones,
Sest seadus väljub kohtuhoonest,
, Mis sest, et ohvritall kooleb:
„0 tempora, 0 mores!"
Kuid ajad siiski muutuvad elu filmis
„Et nos mutamur in illis",.
Sest juba liigubki julgemaid,
Kelle koludes helgib ka selgemaid
Silmapilke, mis juba näevad
Ja asju õigesse ritta saevad,
Kes ei tunne riigiasjades nalja
Ja, kes ütlevad selgelt välja:
„Stop! paberi määrimisel —
Ja asjata käärimisel —
Lõpp sulega vehklemisel.
Ja traadi otsas kiemplemisel!"
Kus raha räägib
Ja rahvasaadik määgib,
Kus rikas sõidab tõllas,
Ja tene ripub võllas,
Küs seadust teeb lobby.
Mille rikkumine on hobby...
Seepärast põrgu sõitku kõmmud.
Ja neile salaliputajad onkud —
Sest vabadusega ei tehta nalja,
Kõik sulid käigu uksest välja!
Kuid õiged olgu ühes nõus
Ja hoidku riigilippu aus.
Et selle all võiks elada
Hümn vabadusele kõlada...
WjP. Bijffalos