Meie Elu = Our life, September 27, 1984

              „Meie EIü" nr. 39 NEUÄPÄEVAL, 27. SEPTEMBRIL THURSDAY, SEPTEMBER 27
eieElu"nr. 3^ (1804) 1984
Inu lemmiktool
lemmiktoöl alati käepä-leda
vajan. Ta on mulle nagu
|. Ta ei jookse kunagi ära mu
[u tool pn pruun, suur.peh"
ja mugav. Ta on mulle va^
cepaigaks, vahest loen seal,
I tukkuma. Mõnikord pfahas
[n tooli pehmesse sülle ning
kuni hea tujp tagasi tu^v
|a päästsin oma tooli vane-
5t. Nad tahtsid selle välja
)1 olevat vana, inetu ning ei
|dse| teiste esemetega meie
itusruumis.
isin siis sellele toolile ja
Juimui tooli välja viskate,
mind koos sellega. See
sõber, ta hellitab ja hoiab
fa teda mingi hinna eest ära
Jti rahule. Ta, seisab ikka
[ritoas ja ootab mind. Ta
itsub mind sinna lugema,
ilikusse paika, pehmesse
on mu lemmikpaik.
ilSTQLEIVAT
Ito E.S. Täienduskooi
Iie meeldib...
leeldib olla eestlane, sest
ia oma kanada kooli õpe-lu
ja tema ei mõista mind
linust aru. See on vaid üks
^äike osa mu arvamistest.
leeldiks sõita Eeijiti, et näha
riate ja vanavanemate sün-
Iga . , .Olen kuulnud palju
l i ilus seal on, aga ka seda.
pn seal elada valelikkude
pa. Nüüd ma ei tea, kas ma
Bki tahaksin sinna sõita ja
EKKELOO ,
lito E.S. Täienduskooi
ma kärn eesti
koolis?
pgi oleles küsinud §eda ml-aastat
tagasi, ma j oleksin
ISest mu ema soovis, et ma
I', ja see olnuks tõsi. Nüüd
meestikoolis käinud mitu
lül on hea meel et mu ema
[käiksin eesti koolis,
[eadnud ju varem, et kõik,
iuse^ Eestiga,on nii huvi-koor
õpetas mulle rfesti •
^[ajalugu, maastikku, lin-kool
tegi mind uhkeks!
uhke eestlane. .
^RVO LAANSOO
ito E.S. Täienduskooi
ll.U" on eestluse hoidja
[aja paguluses, püüdes
lata eesti keele säilita­ja
kasvava noorsoo
sks meie rahvusgrupõ
— seepärast lugege ja
lige „MEIE ELU
lumpti-tumpti
'umpti metsa läks,
ra eksis.
piud küll koju saad ..? '
las, keksis.
Tumpti ütles endal'
ja töinad,
^he astuma
koju jcjuad.
|s on suur jä paks,
[kskordläärgi,
Japeal peale nfetsa
llled säälgi.
fumpti astus kähku,
laiad küll,
|de. jõudes hüüdis
olnud hull!
|.A. KIMBERG-KOTKAS
s
4
1
mm
B V L nõuab
% Liidu väljaheitmist Sport 1 Vabadusliidu neil päevil toi-mupd
pressikonverentsil L.A. Eesti
Saajas,massimeedia esindajate roh­kel
osavõtul, teatas liidu esindaja, et
BVL nõuab N. Liidu välja iskamist
Rahvusvahelisest Olümpial, miteest.
Toodi esile, et venelased nagu nii
astuvad sealt välja ise enne 1988. a.
Ent Nõukogude väljaviskamine
praegu on kohasem ja iga põhjen­datud,
kuna. nad boikotet :isid vii-ijiast
olümpiat ja avaldasid survet
teistele riikidele temale järgnemiseks
ning korraldasid siis ise oma olümpia
Moskvas. Samuti nad saatsid laimu-kiiju
Aafrika jt. rullidele, andes
mõista, et neid saatis Klu-Klux-Klan
USA-st. BVL rõhutab, et sarnane te­gevus
halvab Rahvusvahelise Olüm­piakomitee
tegevust, kusjuures on
ebatõenäoline, et Moskva võtaks osa
järgmisest olümpiast Lõuna-Koreas.
N. Liidul ei ole mingit respekti ini­mese
suhtes. Ka varemalt on olüm­piaade
toimunud nendeta. On kahju,
et Ida-Euroopa rahvad andsid alla
venelaste survele ja ei julgenud tulla
Los Angelese, kuna USA ei'olnuks
nõus neile tagasi andma ärahüppa-jaid.
Venel ei ole enestel ipitte palju Kalju Mandre-Manno onenteerumisvõistlust lõpetamas.
Anne Simson-Kallas oma auhindadega.
Dr. Simson-^Kallas:
olgu Ees
Post läheb kallimaks
— Teeme oma lastest tuleviku
Eesti Päevade aukülalised, mitte
vaeslapsed, ütles 60(io miili kaugu­selt
HaVai saarelt tulnud dr.
Eduard^ Simson-Kallas, {avaldades
kriitikat Esto '84 korralduse kohta.
Kohtudes dr. Wmson-Kallas'ega
noorte kergejõustiku võistlustel, mis
peeti 9. juulil East York'i staadionil,
tekkishuvi'temaga pikemalt vestelda
sportlikest tegevusest laste ja noorte
kasvatamisej. Dr. Simson-Kallas on
psühholoog ja kasvatanud oma 8-
aastane tütre Anna haruldaseks
heaks sportlaseks. Ta elab Ühendrii-.
kides, vaheldumisi Monterey linnas
Kalifornias ja Havai saarel. Tuli Esto
'84 pidustustele selleks, ej tütar
saaks võtta osa noorte spoxdivõist-lustest.
'Y .. . . . . . . . i c v , > i , , ;_
EI OLNUD KÖRRALDAIÄID
Kuna temal ei olnud teada võist­luste
aega ega kohta, siis läks ta seda
küsima Esto '84 büroost, mis seUjal
asus juba jRoyal York hotellis. Sealt
vastati, et registreerimise tähtaeg on
möödunud ja tal soovitati oma tütar
viia vaatama Toronto .loomaaeda.
Sai siiski teada aja ja koha ja läks
õigeks ajaks staadionile.
Sinna olid kohale tulnud ka kõik
teised noored eesti sportlased Ühen­driikidest,
J^ootsist-, Austraaliast,
Uus-Meremaaltja Kanadast, kuid
mitte ühtegi korraldajat.Samüti olid
kohal ka kõik pealtvaatajad, kellede
enamus olid lastevanemad. Pealt-
KOLM ESITUST' •
Jälgides Esto '84 ürituste korralda­mist,
selgus dr. Simson-Kallasele siin
kolm suurt eksitust: 1, Noori taheti
vanadest sel viisil eraldada, et neid
juhiti „Salakõrtsi". 2. Laste osa pea­aegu
täiesti puudus ja 3. Laste käi­tumine
rahvapeo ajal eraldi ruumis
oli ebasobiv. Ta ütles, et vabas lää­nemaailmas
ei eraldata noori vana­dest
ega ässitata vanade vastu. Eesti
lapsed olid vaeslapsed Toronto Eesti
Päevadel. Ühendriikides korraldata­vad
Eesti Päevad on selles osas alati
palju paremini korraldatud, Lastepi­du,
mis Lääneranniku Eesti Päevadel
on alati olnud väga edukas ja tähtis
osa üldkavast, puudus täiesti Toron­tos.
: ' : ,
Kanada Post töötab puudujäägiga
ja selle ärahoidmiseks on kavas tõs­ta
kirjasaatekulu 2 cendi võrra ala­test,
jaan. 1985. Võrreldes Ühendrii­kidega,
kus hariliku kirja saatmiseks
. on kasutamisel 29-cendine mark ja
Postivalitsus selle juures teeb aastas
1600 miljonit tulu riigile, Kanada
Post 32-cendise kirjamargi juures
töötas möödunud aastal suure puu-medalite
võitjaid, neiks on Moskva
poolt alistatud rahvaste sportlased,
kaasaarvatud eestlased, lätlased ja
leedulased Kremli poolt okupeeritud
riikidest.
Toodi ka ette, et Eesti, Läti ja
Foto — H . Raigna
Eestlased orienteemmisvõistlustel
pühapäeval enam ei Võistelnud,"
Võistlustest võttis osa 157 võistlejat,
nendest Ontario'st 137, Quebec'ist 4,
Nova Scotiast 1, Ameerika Ühend-
Ontario lahtised orienteerumis-
.; Leedu peavad olema õiguslikud Rah- meistrivõistlused peeti laupaeval,22.
vusvahehse OK liikmed, kellede Ja pühapäeval, 23: septembril Albion
esindajad, valiti eluaegseiks liik- Hills'i pargis „Credit Valley Orien-meiks
seal. Sellekohased kirjad koos leers" klubi korraldusel. Võistlused riikidest 13, Rootsist 1 ja Austraaliast
nõudega N. Liidu väljaviskamiseks toimusid noorte, naiste ja meeste 1. Ilm oli võistlusteks soodne, lau-^
saadetakse BVL poolt Rahvusvahe- klassides, vanusegruppide järgi, päeval päikesepaisteline, pühapäe-lise
OK kõigile liikmetele, liidu esi- Võistelda tuli kahel, päeval, erine- vai pilvine. Voisllusrajad olid rasked,
mehele J. Saniaranchile ja välismaa vatel radadel ja tagajärjed arvestati kõrgete tõusudega. Võistluste k({)r-spordiliitudele.
Aktsiooni laienda- kahe päeva tulemuste kogusummade raidus oli eeskujulik. Kanadas on
dujäägiga. Möödunud3 aasta jooksul tal(se ka teistele maadele. Loeti ette alusel. orienteerumine viimase 20 aasta väl-on
riik maksnud juure postile kulu- Rahvusvahelise OK Charterist (1978) Eestlastes võtsid võistlustest osa tel laialt levinenud ja need olid Onta-tuste
katteks $1.3 miljardit. Posti lause 3: „No discrimination in them Mall Peepre-BishopOttawa'st, Kalju, do 18. meistrivõistlused. '
puudujääki kavatsetakse kaotada (The Games) is allowed against any Mandre-Manno ja Theo Vellend To-kirjamargi
hinna tõstmisega ja tööta- country or person on grounds of
jäte tööproduktsiooni tõstmisega Race, Religion or Politics." ABC tv-
20%, mis nende tööproduktiivsuse võrk ja mitmed raadiosaatjad andsid
viiks lähedale USA postiteenistujate ülaltoodust koheselt ülekandeid,
tööproduktiivsusele. Postiteenistuja- • -
te ametiühing on selle peale vasta- I
nud „no way". Kanada postiteenistu­ja
puudub tööh keskmiselt 18 päeva
aastas, 2 korda nii palju kui USA
postiteenistuja.
Lisaks kõigele on Kanada posti­teenistujate
ametiühingu poolt ka­vatsus
alustada oktoobris või enne
A-klassi orienteerumisvõistluslel
Tänukiri Los Angelese
linnapeale
ronto'st, kes võistlesid M-55 vanuse­klassis.
Theo Vellend saavutas 2-se
koha, võites hõbemedali ja Kalju
Mandre-Manno tuli kolmandaks, laupäeval, 8. ja pühapäeval, 9. sep-võites
pronksmedali. Võistlusrada lembril saavutas Theo Vellend M-55
M-55 klassis oli laupäeval 5 km., vanuseklassis esikoha, võites kuld-künkne
kontrollpunktiga, 175 m. tõu- medali. Võistlus laupäeval toimus
suga ja pühapäeval 5,2 km. üheteist- Uxbridge metsapiirkonnas 4.2 km
kümne kontrollpunktiga, 205 m. tõu- pikkusel rajal 10 kontrollpunktiga ja
suga. pühapäeval Ballantrae piirkonnas
Lõpptagajärjed (kahe päeva kogu- Vivian metsas 4.1 km rajal 7 kontroll-
Linnapea Tom Bradley korraldas summana) M-55 klassis: 1. Dick de punktiga.
Los Angelesi raekojas vastuvõtu Va- St. Croix - 128 min. 21 sek., Nia- Lõpptagajärjed (kahe päeva kogu­jõule
streiki, kui uue töölepingu sõi- ba01ümpiaadi.esindajaile.,Sealanti garaFalls,Ont.,2.TeoVellend-184 summana] M-55 vanuseklassis: 1.
;Lopbime kerge käega raskei,d.spn^^^^^^^^^ "errsõbaliku°sXtum , min. eesti lapsed vabas maailmas on eesti 19 sek.,Toronto, 3. Kalju Mänd-. Theo, Vellend,'^orontb 149 min. 34
rahva tulevik! Torontos oli erakor­raliselt
sobiv aeg neid mõtteid, suuri.
sõnu teoks rakendada. Kahjuks To­rontos
see peaaegu täielikult puudus.
Lapsi aga soovitati siin loomaaeda
viia. .
Teguviis, et suvelaagritesse võe­takse
lapsi ainuh hea eestikeele os­kusega,
on täiesti valey arvestades
meie praegust olukorda. Laste suve­laagrid,
eriti aga Eesti Päevad, on
kokkutulekud, kus lapsed, kellede
eesti keel on puudulik, saavad uut
huvi ja vaimustust emakeele õppimi­seks
ja kasutamiseks.
Rahvapeo osas dr. Simson-Kallas
palkade tõstmise nõudmisele vastu ei tänuYm. Eesti noori sportlasi esinda­tule.
Ametiühingu juhatusel on ka- sid Mati Laan ja Olav Padjus. Kohal
vas nõuda oma liikmete töökindlus- olid läti, leedu ja ukrainlaste esinda­tust,
kõrgemat palka, paremaid töö- jad. Tuleb märkida, et ka Los An-tingimusi
ja 32-tunnist töönädalat, gelese politsei suhius Vaba Olüm-
Lihtsamas keeles see tähendab 4 päe- pia üritusse ülima sõbralikkusega,
va tööd nädalas ja 3 päeva puhkust, millise sportliku vastudemonstrat-
Pöstiteenistujad, kes valdavad prant- . siooni peakorraldajaiks olid BVL ja
suskeelt saavad aastas lisatasu $800. Ülemaailmne Leedu Noorte Ühing.
re-Manno —192 min. 54 sek., Toron­to.
Mall Peepre-Bishop haiguste tõttu
Eesti sportlastel
palju rohkem
olümpiamedaleid
sek., 2. Leif Lundgaard, Ottawa 165
min. 53 ^ek.
H.R.
Nikolai Küttis
võitis bridzhiturniiril
Montrealis
vaatajate hulgas oli ka dr. jaan Roos, leidis, et lastele nende.eriruumis ei
kes oma lapsi tõi sinna võistlema, osatud korraldada mittemingisugust
Kui tunniajalise ootamise järele ik­kagi
ühtegi korraldbjat kohale ei i l -
minud, siis dr. Jaan Roos hakkas
kokkutulnud noorsportlaste vane­matega
nõu J)idama/mida ette võtta.
Kökkukogunenud rahvas asus Seisu­kohale,
et nad ise korraldavad spor­divõistluse.
Dr. Jaan Roos asus kor­raldama
ja lastevanemate hulgast tu­lid
kohtunikud, mõõtjad, starterid.
.Võistluste sekretäri ülesanded võttis
endale Eda Treumutb'Ühendriiki-,
dest. Võistlejad registreeriti koha­peal
ja ka Anna Simson-Kallas pää­ses
sel teel võistlema. '
Ta. on üks tuntumaid eesti noor­sportlasi
Ühendriikides ja juba seits­me
aastaselt oli tal võidetud üle kahe­saja
karika. Tema peaala on karate,
kus la on juba musta vöö kandja, mis
on selle ala kõige kõrgem aste. Peale
karate võistleb ta Weel kergejõusti­kus,
tennisemängus ja ujumises.
Nendel võistlustel tüli ta esimeseks
60, 100, 200 ja 1500 m jooksudes,
kõrgus-. ja kaugushüppes, võites
kuus kuldmedalit. Peale selle võitis
ta veel kuus kuldmedalit ja ühe hõbe­medali
ujumises.
. Alles siis kui võistlused käisid täies
hoos, ilmus sinna ka mõni korral-dcfja
Esto '84 poolt.
omavahelist lastepidu ega teha nen­dele
sobivat muusikat, vaid sellease-mel
oli seal nende kõrvakuulmist
rikkuv vali i,rbck"-muusika. Eesti
kultuuriga ei ole sellel muusikal mi­dagi
ühist. Oli unustatud, ^et Eesti
Päevade siht on eesti kultuuri võõrsil .
siiyendamine, eriti noorte hulgas.
LAPSED ON TUIEVIK
„Meie laste ignoreerimine Toronto
' Eesti Päevadel on andestamatu. Kas
oli see korraldajate pimedus või as­jatundmatus?
Lapsed on meie tule­vik,
meie usk ja meie lootus. Ärgem
kunagi korrakem Toronto Eesti Päe­vade
vigu! Teeme oma lastest tule­viku
Eesti Päevade aukülalised, mit­te
vaeslapsed." Nii kõlavad dr. J.
Simson-Kallas'e viimased laused mi­nu
helilindil.
Tema juhatused ja selgitused spor­di
kasulikkusest laste kasvatamisel
ja tema tütre Anna arendamise kir­jeldamine
sportlaseks, on samuti he­lilindil
ja see on väärtuslikuks mater­jaliks
Toronto Eesti Spordiselt Ka­levile
sportliku tegevuse arendami­sel
meie noorte hulgas.
HARALD RAIGNA
HUNGARIAi
LLAGE"
CAN-AM bridzhiturniiril Mont­realis
tulid meisterklassis võitjaks
Nikolai Küttis ja George Biro To­rontost.
Võistlused kestsid nädal-irestorani
esimesed omaBiikud on
ja valmis teid teenima südamliky
ungari külalislahkusegao
Seegitsevad ungari road
romantiline mustlasmuusika
saalid pidusöökideks
Laudade ettetellimiseks
®hk 922-5741
990 BAY (ÜS© t@© „„Sutton Placs" hotellist)
„Meie Elu" lehe 9. augusti numb­ris
ilmunud kirjutis „eestlased olüm­piamängudel
vajab täiendamist, eri- , . ., „ . , .,
ti osas. kus on loetletud eestlaste P « f I ^ » « P P « « i ? , ^?J«^
poolt võidetud medalid. Artikli au- Nikolai KuttisevoitturnMrikorgei-tor,
signatuur AHR möönab ise ka, et *^»assis on enti hinnatav. 20
nimestik ei pruugi olla täiuslik. Kuid ^^^^^^ tagasi ta mängis samal, pea-puudu
on üsna palju - tervelt ka^s :"if^^.^.P°^!.':^!!'_^f
kolmandikku, esitatud nimed moo- hõlmaval, turniiril koos Erik Vii-res'ega
ja tulid võitjaks meeste paa­rismängus;
Erik Viires on praegu
Montrealis edukas bridzhiõpetaJQ.
PARKIMINE!
Eesti csrst valvekorras
29. ja 30. septembril
dr. T. Maimets . .. . . . 469-1322
S., 7. ja 8. oktoobrjl
dr. T. Sauks . . . . . . . . . 461-0912
13. ja 14. oktoobril '
dr. M. Leesment . . . . 481-6834
20. ja 21. oktoobril
dr. R. Pahapill ... . . . 921-7777
27. ja 28. oktoobri!
dr. J. Marley . . . .. . . . 921-7777
Eesti sportlastel hea edu Soome turniiril
Aili Helm
9
See on nüüd triloogia kolmas raamat Eesti naiste
kannatustee kirjeldusest Nõukogude okupatsiooni
all. Algas see romaaniga "Kuradil ei ole varju"
Tallinna Naistevanglas a. 1945. Teine osa, "V.ägi-vallamaa"
kirjeldas poliitvangide elu Vorkutas
Stalini ajal. Käesolev teos kirjeldab naisvangide
elu pärast Stalini surma poliitvangide eri laagris.-
See on kirjeldus raskest ning lootusetult hallist
laagrielust, kus ometi alati midagi ka juhtub. Tä­helepanu
pälvib vangide vapper psühholoogiline
vastupanu raskes olukorras. Teosesse liitub ka kir­jeldus
streigist ja selle julmast mahasurumisest
meestelaagriš.
REZIIM
SEE
KÕLAB
UHKELT
Müügil „MEIE ELU" talituses
958 BRCJlADyiEW AVE., TORONTO, ONT. M 4K ŽR6
Soomes viibis edukas ujumismees-kond
Eestist, kes võitis kahepäeva­ses
maavõistluses oma põhjanaabrit
173,5-124,5.
Ka kergejõustikus Heino Puuste
võitis kõik oma vastased nii töölis-sportlaste
kui ka Oulu odaviskamis-võistlustel.
Tema oda lendas üle 90
meetri.
Parima resultaadi sai meeste 400 m
segaujumises Allan K i i l , tehes uue
Eesti Irekordi 4.38,45. Ka teine koht
läks eestlasele, Raul Laidveele (4.40,
36). Meeste osas olid medalimehed:
400 m vabaujumine: 1. Ivar Stu-kolkin
4.03,35, 2. Argo Tammemäe
4.08,81. - 100 m rinnuliujumine: 2.
Kaupo Meier 1.07,91,4. Antti Aasma
1.11,56. — 200 m segaujumine: 1.
Erkki Lõhmus 2.10,83,2. Oleg Labzin
2.14,08. - 100 m liblikujumine: 1.
Sven Rivik 58,15, 2. Argo Tamme­mäe
58,82. - 4x400 m teateujumine:
1. Eesti 3.36,36.
Naisterahva osas olid tipul:
100 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv
1.00.28. 2. Pille Haug 1.01,33.- 200
m nnnuliujumine: 1. Marina Trofi­mova
2.46,76,2. Õie Kaaring 2.47,63.
-100 m seliliujumine: 2. Merla Rist-la
1.08;34, 3. Irina Dunet 1.08,52. -
200 m liblikujumine: 1. Trin Kitsel
2.22,59, 3. Raily Maalust 2.24,91. -
800 m vabaujumine: 1. Aivi Liiv
9.03,74, 3. Katrin Viigel 9.27,62. -
200 m segaujumine: 2. Marina Tro­fimova
2.25,97,. 3. Raily Maalust
2.26,51. 4x100 m teateujumine: 1.
Soome 4.28,41 (uus Soome rekord), 2.
Eesti 4.35,64.
Teise päeva tulemustes paigutu-
,sid medalimeesteks/naisteks Ivar
Stukolkin (1.), Tammemäe (2.), Liiv
(1.). Haug (3.), Meier (2.), Aasma (4.),
Trofimova (2.), Karing (3.]. Labzin
(1.). Lõhmus (2.), Ristla (2.); Rivik (3.),
Dunet (3.) ja Allan K i i l (1.).
dustavad medaleid võitnud eesti
sportlastest ainult umbes ühe kol­mandiku.
Lisada tuleks järgmised ni­med
ja platšeeringud:
1952. a. Helsingis — .Ilmar Kul-lam,
Heino Kruus ja Joann Lõssov,
kõigil korvpallis hõbe. Samal aastal
Bruno Junk 10 km käimises pronks.
1960. a. Roomas — Hanno Selg
viievõistluse meeskonnavõistluse
hõbe ja Aleksander Tshutshelov pur­jetamises
(„Finn"klass) hõbe.
1964. a. Tokios — Jaak Lipso korv­pallis
hõbe.
1968. a. Mexico Citys — Jaak Lip­so,
Anatoli Krikun ja Priit Tomson,
kõigil pronks korvpallis.
1976. a. Montrealis — Avo Pik­kuus
jalgrattaspordis (meeskondlik
maanteesõit) kuld ja Raul Arnemann
sõudmises (neljalisel roolijata paadil) ^j^^^^^jj^^^
pronks.
1980. a. Moskvas — Ivar Stukolkin „_ , —
4x200 m teateujumises kuld ja 400 m
vabaujumises pronks; Mait Riisman J ü r i Tamm'est. Ta toob viimase
veepallis kuld ja Viljar Loor vork- eesnimeks Yuriy koos küsimärgiga,
pallis kuld. Qige ei ole ka väide, et 1932. aastal
Lõssov, Tshutshelov, Krikun ja Los Angeleses ei olnud Eestist osa-
Stukolkin on vaatamata vene nime- võtjaid. Ei olnud küll otse Eestist
dele eesti sportlased. Ülalolevast ni- tulnud atleete, kuid meie maa oli
mestikust on välja jäetud mordva- siiski esindatud kahe USA-s elava
lanna Svetlana Tshirkova (kuld flo- sportlasega. Nendeks olid maadleja
reti naiskonpavõistluses 1968. a.) ja Osvald Käpp ja jooksja Alfred Maa-venelane
Georgi Zazhitski (pronks sik, kes esinesid aga edutult,
epee meeskonnavõistluses 1972. a.). Me ikka veel eiiea kindlasti, millal
kellede staatus on kahtlane. Nõuko- eesti rahvusest sportlased esmakord-gude
tava kohaselt on nad nõuk. eesti selt astusid olümpia-areenile. Tsaa-sportlased,
kuna medalivõitmise ajal ri-Venemaa võttis esimest korda
nad elasid Eestis. Sportlase kuuluvu- mängudest osa 1908. aastal Londo-se
määrab tema elukoht. Seetõttu ei nis, kus selle võistkonda kuulunud
leia me nõuk. eesti medalivõitjate H. Lind saavutas maratonijooksus
nimestikust Jüri,Tarmakut, Jüri Tam- 19. koha. Teda peetaks^ eestlaseks,
me ja Mait Riismani; Nende eluko- kuid Eesti kergejõustiku- ja olümpia-hadolid
Leningrad, Kiiev ja Moskva, ajaloo uurijad pole tänaseni suutnud
On üllatav, et artikli autor nägu kindlaks teha tema päritolu ja käe-poleks
kuulnud Moskvas 1980. a. käiku,
vasaraheites pronksmedali, võitnud