Meie Elu = Our life, September 27, 1984

              ^THURSDAY, SEPTEMBER 27 „Mei@ ESu" nr. 39 (1'804) 1984
Published by Estotiiah Publishing Cö. Toronto Ltd., Estonian
House,958 BroadviwAveM Toruna M4K2R6
1 Tel. 466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,USA.
Tel. (201) 262-0773. - I
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
1 Asut. A. Weileri algatusel 1950.
uMeie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 9|58 Broadview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canadaj- Tel. 466-0951
Tellimiste ja ku^ilutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm.—
5 p.l.,lesmasp. ja neljap. kl. 9 hm.—8 õ.. laup. kl. 9 hm.--l p.l.
-„MEIE ELU" tellimishinnad: Kanadas 1 a. $40.00,6 k. !^22.00,
3 k.$15.50. USA-sse - 1 a. $44.00,6k. $25.00,3 k. $17.00. Üle-meremaadesse
- l a . $48.00, 6.k. $26.00, 3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USAj-sse: 1 a. $30.80, 6 k. $15.40. Öhupostilisa
ülemeremaadesse: l a . $58,00, 6 k. $29.00.
Üksiknumber — 75«i;
Kuulutushinna^: 1 toll ühel veerul — esiküljel S5.50,
' teksti&$5.0ü. kuulutuste küljel $4.75.
362 Danforth Ave.,
Toronto, Ont. M4K 1N8
Tel. (416) 466-1^51
^ 466-1502
MEIE ÄRIS ON SAADAVAL RIKKALIKUS, VALIKUS
VALIK LILLI erisüfl^"*"steks ja tähtpäevadeks.
Samuti käsitöö kinkeesemeid—
K U L L Ä S E P A ; MERE^GU-, KERAAMIKA-, N A H A ja
• I ' • puuNiKERDUSE alal.
r Kõneldakse^^i- ^^ti ja inglise keelt.
Avatud-suvekuudel: nädalapäevil 8.30-5 p.m., laup. 8.30-3 p.m.
Pikkadel nädalalõppudel ka laupäeval suletud.
Õndsad on ustavad!
Teised lehed
identsus
iiiiiiiititiiiiitiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Mli sHsErian Mulroney on Kana­da
uus peaminister ametlikult. Re­kordilise
enamusegs parlamendis
(210 kohta) võib ta asuda takista­mata
opositsiooni (liberaalid 40 ja
NDP 30 kohta) ppolt Kanada riigi­elu
parandamisele. Mulroneyl oli
ka täielik vabadus oma kaastöölis­te
valikuks moodustatud valitsus­se.
Tema valitsus koosneb 40 mi­nistrist
John Turrieri valitsuse 28
ministri vastu.
Mida suurem masin, seda suure­ma
töö see teeb. Või vähemalt nii
võiks oletada. Kuid ^alati ei tarvitse
lii ka olla. Slaske on sissejuhatu­seks
iseloomustada ^ulroney töö-kabinetti.
On tunne, nagu tahtnuks
uus peaminister rahuldada oma va-lijaskonda.
Tuli rahuldada neid,
kes andsid oma panuse valimis­protsessis.
Ookeanist ookeanini.
Nii näemegi, et Ontario ja Que­bec
on kumbki saanud valitsuses 11
kohta. Lääneprovintsid on saanud
valitsuses 13 kohta. Naistele andig
Mulroney valitsuses 6 kohta. Pea­minister
püüdis silmnähtavalt ra­huldada
ka oma endijse rivaaliJoe
Glarki tiiba ja kutsus valitsusse en­disi
Glarki valitsuse liikmeid 16.
Mulroney ei ole kontsentreerinud
suurlinnadel valijaskonnale, vaid
on jaganud kohti ka väiksemate
keskuste järgi.
Selline selektsioon on toonud Ot-tawasse
rohkesti uusi nimesid, kel­le
võimed on teadmata ja kes on
poliitilisel põllul algamas oma esi­mesi
samme, nagu Mulroney ise.
Seepärast ongi raske iseloomusta­da
uut valitsust, peale'selle, et nm
valitsus on rekordiliselt suur.
Kuid iga uus mikister ja tema
ministeerium toob kaasa kulud:
palgad, esinduskulud, üürid, autod
jne. Iga uus minister mõtleb välja
uusi projekti ja projektid maksa­vad
raha. Kulude poolel Mulroney
uus töökabinet on suurem kui ku­nagi
varem, kuid arvatavasti kakal-lim
kui kunagi varem. Arvatavasti
on uus peaminister selle mentali­teediga
majanduslik mõtleja, kes ei
tasakaaluste oma eelarvet kulutsli-ke
piiramisete arvel, vaid produkt-siooniliselt
suurenevate tulude
Mida hakkab s@@ uus töökabinet
tegelikult tegema? Iga minister sek­kub
ühelteisel moel erasektori ja
-inimeste aktiviteeti. Kui valitsuse
esimeseks prioriteediks on tööpü'u-düse
vähendamine, siis on parata-mata
ka valitsuse sekkumine tege­likku
majanduslikku arengusse.
Vabamajandus ei soovi tegelikult
valitsuse keelde ja norme oma te­gevuses.
Need on edule takistuseks
ja majanduslikult sageli > koorma­vad.
Paistab siiski, «t majandusliku
erasektori juhid on Mulroney kabi­neti
kosseisu heaks kütnud.
Kuna enamus Mulroney valitsu­se
isiklikust koosseisust on avalik­kusele
tundmata suurused, siis on
enneaegne ka ennustada selle va­litsuse
tööeffektiivsust. Alles näda­late
möödudes ja parlamendi istun­gi
algades (kunagi oktoobris või no­vembris)
võivad ilmneda valitsuse
uued suunad: 1) kulude poolel sot­siaalkindlustus,
pensionid, tööta­olu
kindlustused, summad mitme-kultuursuse
arendamisele, defit­siitse
majanduse toetamisele ja
palju muud. .2) Väliskaubanduse
arendamine ja suunad, võõrkapita­li
rakendamise võimalused, laenu­protsentide
tõus või langus, Kana­da
dollarikursi liikumise tendent­sid,
tödtatöüliste ja noorte ümber-koolitamine
ja sellega seoses ra­kendamine
ja võimalikud revidee-rimised
p.l loetletud kulude alal.
Ning lõpuks tulumaksu reguleeri­mine
ning määrad, sest valitsus on
lubanud kokku hoida kui mitte
muus, siis riigivõlgade vähendami­se
suunas. Uus finantsminister Wil-son
on juba väljendanud oma kan­natamatust
uue riigieelarve koos­tamise
küsimuses. Ta ei looda uut
eelarvet saavutada käesoleval aas­tal,
kuid ometi eeloleva aasta algus.
Võib-olla jääbki Kanada uus eelar­ve
olulisemaks peegelpildiks selle­le,
mida ja milliselt konservatiivide
valitsus kavatseb Kanada elu pa­randaja
uutele rööbastele seada.
Nii jäävadki eelarvesse puutu­vad
küsimused ning reflektsioo-nid
selleks väärtuslikuks indek­siks,
mida tuleb eelolevatel kuudel
teraselt jälgida ja siis võimalikke
järeldusi teha.
- V . •.,
l3lliillllllllllllllliillliliJIII9inilllllllllliilliill!li!tlt!fllilililll|lüi»^
Stokholmis ilmuv „Eesti Päeva­leht"
avaldab KLA (Kokla) juhtkiif-ja
rahvuslikust identsusest.
Esto noortekongressil Torontos
puudutati ka rahvusliku identsuse
küsimust tuleviku perspektiivis. Üks
referentidest (Tõnu Parming) maalis
pildi väliseestlusest ilma eesti keele­ta,
ent siiski eesti meelega. Ühesõ­naga-
olukorragaj mis kuidagiviisi
meenutab ameerika-tootslasi, kes
suurelt osalt on kaotanud oma rootsi.
keele, kuid hellitavad teatud süm­paatiat
maale, kust nende esivane­mad
tulid. Nad on aga esmajoones
ameeriklased, mitte rootslased. Ei
saa aga unustada, et ka nende juures
on kaua võideldud algse emakeele
säilitamise eest ja veel praegugi on
allesjäänud emigrantide ajakirjandu­ses
ka rootsikeelseid artikleid, sest
kõigele trotsiks on perekondi, kus
keelt on teadlikult säilitatud ja kus
side vana kodumaaga on selle tõttu
märksa tugevam.
See ori loomulik, sest põhiliselt
määrab rahvusliku identsuse siiski
keel. Loomuiikült kulutab seda rah­vuslikku
keelt pidevalt elamine võõ­ras
keelkonnas, kus uus keel rõhub
peale ja kus assimileerumine toimub .
peaaegu märkamatult, seda"" eriti
„ suures sulatuskatlas", nagu seda on
Ameerika manner. Sealjuureson ise­loomustav,
et ka seal on mõistmine
viimasel aastakümnel mitmekültuu-rilisuse
kasulikkusest ja etnilise
omapära säilitamisest kasvaniid kui
kohaliku kultuuripildi rikastaja.'Nii
suhtuti ka seekordsesse Estosst Ka-'
nadas ametlikult poolt täie respfckli-ga^
icui vahendisse selles rikastami­ses,
kuigi kokkutulnud massid kõne­lesid
eesti keelt ja teadustamine toi­mus
kaksikkeelsuses: nii laitmatus
inglise kui ka eesti keeles. Sellega
tulid hästi toime kaksikkeelsed eesti
noored. Tõend, et kaksikkeelsus
võõrsil siiski on võimalik.
Kui meid ähvardab keeleline assi­mileerumine
mõnel pool, siis õn see
esmajoones meie endi viga, õigemini
meie kodude viga, kus sageli ei pan­da
rõhku eesti keelele ja ei anta
lastele sellega ühtki võimalust selle
keele vajalike algete omandamiseks.
Ometi oleneb keele tulevik, seega ka
nieie rahvusliku identsuse tulevik
eeskätt eesti emadest. Terve rida
moodsaid uurijaid, nende hulgas ühe
nimekaimana ka eestlasest keele­teadlane
prof. Els Oksaar Hamburgi
ülikoolist, on naelutanud kinni üks^
meelselt,- et mitmekeelsus ei kahjus­ta,
vaid pigem soodustab lapse aren­gut
ja annab talle aluse uute keelte
juurdeõppimisel ja intelligentsuse
arengul, rääkimata hädavajaliku isik­liku
identsuse tunde juurutamisest.
Seega on viidaku toimega selline
hoolitsus lapse tuleviku eest, kus
teda teadlikult suunatakse ümbritse­vasse
ükskeelsusse, asukohamaa
keelde. Õige, lapse tulevikule kasu­likum
versioon, on nende uurimuste
kohaselt pärisemakeele säilitamine,
mille all mingil viisil ei kannata asu-
Kas
Aktiivsed eestlased koondavad
järjekordselt ridu uue isetegevusaas-ta
alustamiseks. Ajalehe -sõnumite
põhjal pole ei võimlejail, rahvatant-sijail
ega lauljail vaja karta tööpuu­dust.
Kala- ja jahimeestest rääkima­ta.
Ja kui mõni mees ei peakski pu-delihoidmisest
kange käe tõttu kiirelt
kihutavale metsloomale pihta saa­ma,
on Ontario ja Quebeci provint-
LÜGEJA KIRJUTAB
kohamaa keel. Et see nii on, seda võis
ka Kanadas konstateerida paljudes
kodudes, kus eesti keel oli imestama-.
panevalt tugev, samal ajal rääkisid
noored aga kohalikku inglise dialekti
nagu ..pärismaalased" kunagi.
Juhuslikult allmaa-raudteel koha­tud
noor ema Calgaryst Kesk-Kana-dast,
kus eestlasi on vaid käputäis,
jutustas, kuidas tema väike poeg
saab hea eesti keele:
— Kõigepealt kõnelen temaga alati
eesti keelt. Igal nädalalõpul on meil
kodus kool. Kui kell heliseb tunni
alguseks, muutui]i mina õpetajaks ja
poeg Õpilaseks. Siis ei ole ma enam
ema kuni kell jälle heliseb märki­maks
tunni lõppu. Võtame läbi luge­mise,
kirjutamise ja teadmised Ees­tist.
Laps on väga huvitatud jä meie
koostöö koolis laabub nii nagu ikka
koolitunnis. •
Nii võitleb üks eesti noor ema oma
järeltulija kakskeelsuse eest. Seal­samas
Kanadas võis aga kohata üld­rahvuslikult
tuntud inimesi, kelle
lapsed ei kõnele enam eesti keelt.
Kas ei ole nende aktiivsus rahvus­likul
poolel olnud ilma kaugema ees­märgita?
Kui kujutame olukorda, et eestlus
välismaailmas jääb eesti keeleta, siis
nõuaks sellise ülemaailmse ürituse
korraldamine, nagu seda on Esto,
muud laadi kaksikkeelsust, et üldse
saaks olla mingit kommunikatsioo­ni
eri maade eestlaste vahel. Rootsi
eestlased. Saksa eestlased. Prantsuse
eestlased, Argentiina eestlased. Bra­siilia
eestlased jne. ei saa ju oma
asukohamaal rootsi, saksa, hispaa­nia,
portugali jt. keeltes läbi käia
„kaaseestlastega" anglosaksi maa­dest.
Nemad peavad kas omandama
inglise keele või anglosaksi maade
eestlased vastavalt teiste maade kee­led.
Ühine nimetaja puudub. Senini
on selleks siiski eesti keel, mida isegi
sinimustvalge, juubelilipp, ei saa
asendada, sest see on vaid meie üht­suse
ja üksmeele sümbol. Edasi mõ­teldes
on selge, et asukohamaade
keeltele üle minnes ei saa juttu olla
enam eestlastest kui sellistest, vaid
ainult inimestest eesti päritoluga,
umbes taoliselt.kui siin maal kõnel­dakse
rootsi päritoluga „sevenskätt-lingutest".
Emakeelse ajakirjanduse
kadumisega ei asendu see tõenäo­liselt
mitte asukohamaakeelsete vas­tetega
ja kontakt indiviidide vahel
hääbub sellel määral, et tegemist ei
saa olla eriam mingite vähemusühis-kondadega,
nagu seni. Sellega hää­bub
ühtlasi ka.solidaarsus ja võitlus-iegevus
kodurahva vabaduse heaks
— perspektiiv, mida Moskva kaua on
oodanud.
Nii siis: hoidkem nii kaua kui või­malik
oma identsust eesti keele kau­du
ja ärgem muutugem emigranti­deks
ainult kohalike ümbritsevata
huvidega. Siis seisame tõeliselt sini­mustvalge
lipu all ja täidame oma
kohust kodurahva ja kodumaa vastu.
KLA
Õndsad on vaimust vaesed, sest
nende päralt on taevariik.
. Matt. 5,3
Inspiffeeriv Eesti Päsvade suvi
on siirdunud mälestuste valdkoia-da.
Jääks südamest soovida, et süü°
datud söed ei kustuks...
Lugeja, tutvudes jutluse aluses
valitud kirjasõnaga, võib ehk enda­misi
mõelda, milleks selline i„vai-mus
vaeste" ülistamine — ent teks­ti
süvenedes avaneb meile Jeesuse
õpetuse ideeline maailm.
Jeesus alustab mäejutlust õnd-sakskiitmise
sarjaga, millest esi­mene:
„Õndsad on vaimus vaesed"
— on eriarvamusi tekitav. Mida
mõtleb Jeesus vaimus vaeste all?
Kas vaeseid üldse või alandlikke ja
lihtsameelseid inimesi? Viimase­aegsed
hulgalised manuskriptide
leiud on selle fraasi seletamiseks
andnud lisamaterjale. Nimelt on
analoogiast selgunud, et ustavaid,
kindla hoiakuga idealiste, kutsuti
pilgates „vaimu^t vaeseiks" s.o.
kohilasteks — ja see suhtumine on
moodne tänapäevani. Realistlik,
materialistliku ellusuhtumisega
inimene peab ikka tõemeelset
vaimset inimest, olgu kultuuri või
usu alal, vähemalt eluvõõraks unis­tajaks,
kellel puudub praktiline
taip ja aju. Aga ometi on Jeesus just
selliseid elujaatavaid, ristikand-vaid,
ennastohverdavaid idealiste
õndsaks kiitnud, sest nende lolli-
Ikeste varal püsib maailm ja are­neb
raskustele vaatamata edu suu­nas.
Kuhu jõuaks inimkond, kui
kõik toimuks elutargalt heitliku
tuule ja maise heaolu õhutusel?
On's vähe tänapäeva ego ja aine
kultuse segadusest? Õnneks leidub
siiski „vaimus vaeseid", kelle kind­lameelne
ustavus hoiab maailma
hävingust.
„Siin ma seisan, ega saa teisiti.
Jumal aidaku mind" — deklareerib
usuisa Martin Luther. Ei suutnud
vägev riigipäev teisendada ta usu­list
veenet ega vägistada ta süda­metunnistust.
Ka meie Eesti Vabariik sündis
„vaimus vaeste" võitluse viljana.
Hiiglase ja kääbuse duell — Taa­veti
ja Koljati lugu uues versioonis.
Kaine, realistlik loomus ei riskeeri
kunagi söösta ähvardavasse ohtu,
ta hoidub targu kõrvale. Eks neid
tarku leidunud ka Vabariigi loomi­se
päevil, kes päid raputasid ja hul­le
manitsesid. Kes aga võitleb va-badusvõitlust,
ei saa aega kaotavalt
targutada — pro ja kontra — siis ta
pelgaks tuld ja pageks eemale.
Vaba kodu rajajad ei arutlenud pi­kalt,
vaid tegutsesid südame tunde
ja vaimustuse ajel.
Olgu õnnistatud me koolinoo­red,
kes esimestena olid valliks me
rindel.
„£ma,otsi teine paar pesu ja tee
mulle väike leivakott paari päeva'
jaoks, me läheme vaenlasele vas­tu",
ütleb gümnaasiumiõpilane
tuppa sisenedes.
„Istu laua juurde ja söö", ütleb
isa, „ega sul tuli takus ole". „Pole
aega, poole tunni pärast on kogu­nemine."
Vaikne jumalagajätt —
kiiruga politud emal pisaratekski
mahti. See poiss ei naasnud kunagi
elavana — aga ta haual õitsevad
vaimse vabaduse kevadised õil­med.
Õndsad on ustavad! Noored
ei viivitanud, kui kuulsid isamaa
kutset — nii on kirjutatud me rah­va
pühimaisse annaalidesse - mei­le
kalliks mälestuseks ja inspirat­siooniks!
„£i mitte surmast kõnele
need hauad, ei kutsu rahvast leina­ma,
vaid uueks eluks õnne kuulu­tavad,
jah eluks — njiida trisub ela-da!"„
Parem päev kotkana kui sada
mardikana!"
Olgu õnnistatud me Vabariigi ra­jajad
oma vaimses uljuses, mis ei
takerdunud kahtluse ja kartuse
kammitsaiss^. Olgu õnnistatud me
sangarlikud võitlejad, kelle vapru­se,
tervise ja elu hinnast võpus võit
ja vabadus.
Armetu varustusega seisti üle­kaaluka
vaenlase vastu. Rahvas oli
väsiniid ohvriterikkast I maailma­sõjast.
Paljudel puudus usk võidus­se.
Kommunistide propaganda oli
mürgitanud nende hinge. Bolshevi-kud
olid jõudnud juba tungida pea­linna
künnisele. Sellel ülimalt krii­tilisel
hetkel soovitati meie peami­nistrile
astuda nendega läbirääki-misse:
„Ei mingisugust kokkulepet
kommunistidega! Jõuga ja relvaga
vastu igaühele, kes tungib vägival­laga
Eesti pinnale! Parem augasur-ra
kui orjuses hävida. Meie püha
kohustus on oma vaba maad kaits­ta.
Kõik mehed idarajale!"-
Kõlas vapper vastus. „Anna kura­dile
sõrm ja varsti on terve keha ta
saagiks" — mainib vana tarussõ-na.
Kahjuks oleme ise selle seiga
tunnistajad.
Olgu õnnistatud võitlejad viima­seis
lahinguis kodumaa vabaduse
eest kahew tule vahel heideldes,
hüljates oma elu, et teised võiksid
pageda ja elada.
Olgu õnnistatud jäljetud haud ja
kääpad, kus magavad rahuund mc
sangarid, kelle hinge altaril leegit­seb
vabaduse püha tuluke!
Ustavate päralt on taevariik. Tae­variik
ei tähenda üksnes riiki tae-vakõrgustes,
tähtede taga pärast
maist rännakut. Taevariik on kõi­gepealt
inimese südames „seespidi
teie sees". Taevariigi üheks esime­seks
tunnuseks on vaimne vaba­dus.
Süda olgu kindluseks, kuhu
saatan ei suuda sissemurde kahtlu­se
ja kartusega ning igasuguste -is­midega.
, ,
Püüame raskel ajal säilitada mee­lekindlust
ja südame vabadust. Mc
ei võitle üksinda ^ võitlus on to*
taalne ja hõlmab tervet inimkonda.
Süveneme oma Issanda Jeesuse
vaimse vabadusvõitluse mõttesse
ja oma rahva ajalukku. Võtame
probleemide ja raskuste risti enda­le
ja kõnnime Ta jälgedes — tea­des,
et Kolgata pimeduse surma­varju
orust koidab uus hommik —
eluks ja vabaduseks kõigile rõhu-tuile.
„Ole ustav surmani, siis ma
annan sulle elukrooni.",,Õndsad
on ustavad!" „01e tervitet, tervitet
kodumaa. Õnn igavesti olgu sinu°
ga!" I
ÕP. OSKAR PUHM
Venemaa ületas plaani
ainult relvastuses
a»<»«BM><nMMS»<><D»<>4BM>«E»<>«e»«KB{><>«»<>«QH>«a»0<I3^^
SUURTE KOQEfViUSTEOA
õmbleb
KVALITEET-MATEIRJ^LIS]
. naistolp ja meoslolG
KOSTÜÜMID €>. MANTLID
V ® ÜLIKOiNNAD
' 1 Eiverview Gardens (Bloor-Jane
SubwayStn.) Toronto; Ont. M6S 4E4
Tel. 4W769.9535
. Rudi H. Schneider
(D (5 0
sides küllalt lehmamullikaid,keda
põdrapulli pähe võib maha põmmu­tada.
Nii ei saa küll sarvi^mida kauni
jahitrofeena seinale panna, kuid eks
liha ole selle eest hulga maitsvam.
Viimaste aastate tegevust aluseks
võttes.tundub, et ka tänavu pole teät-risõpradel
suuremaid lootusi niitme
hea eestikeelse lavastuse nägemi­seks,
ja ometi on eestlane läbinisti
teatriinimene — vaatab meeleldi
pealt ja kui vaja,mängib ise kaasa.
KÄS VÕIKS keegi seletada, miks
meie teater Torontos ei saaks taas
pakkuda mitmeid nauditavaid ja hul­galiselt
pealtvaatajaid kokkutoovaid
etendusi? Paljude pensioniikka jõud­mine
ei peaks olema vastuvõetavaks
vabanduseks. Pole ju veel senini kul­tuuriline
tegevus kusagil olnud nor­maalselt
ainult ühe sugupõlve privi­leeg
või ülesanne. Teades, et meil
tõepoolest on teatritegemiseks või­melisi
noori, peaks olema võimalik
teatritegevust taas kunagise taseme
kõrgusele viia.
. HARRI KiVILO'
„Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiühtu ajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja'
lühendada ning mittesohivuse
korral jätta avaldamata.
Rahvusvaheline
Räliupäev möödus
lanuta
EI
MINGIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
Ühendatud Rahvaste Organisat­siooni
(ÜRO) üldkogu otsusel no­vembris
1981 kuulutati kolmas teisi­päev
septembris rahvusvaheliseks
Rahupäevaks, mida tuleb tähistada
igal ÜRO liikmesriigil igal aastal.
Käesoleva aasta Rahupäev möödus
18. septembril ilma, et sellele oleks
omistatud mingit tähelepanu Kana­das.
Tundub, nagu ei oleks Kanada
ÜRO liikmesriik.
Tuleyil^us tuleks nõuda, et Rahu-päeva
tähistamisel igal aastal nae­lutatakse
nende riikide valitsused hä-
.,ME1E ELU**
lugejad, ärge unustage oma
sõpradele soovitamast
„MEIE ELU"
biposti, kes inimõigusi ei respektee­ri.
Selle päeva nõue peaks olema
„Facta no verba" (mitte sõnad, vaid
teod). Rahupäev peaks tagama, et
kõik võiksid elada rahus ja kellelgi ei
peaks olema vaja karta jälitamist,
läbiotsimist oma kodus või arretee­rimist
julgeolekupolitsei poolt.
ÜRO poolt on a. 1986 kuulutatud
„Rahuaastaks". Sellele aastale tu­leks
hakata* juba nüüd mõtlema, et
selgitada, mida sel aastal tuleb teha
ÜRO-1 ja igal valitsusel, et maapeal
valitseks ^tõeline rahü^ ja inimesed
võiksid õnnelikult elada. N.
Vene plaanimajanduses on ületa­tud
ainukesena relvastus. Kui USA
president Kennedy nõudis vene
kauglaske relvade äraviimist Kuu-bast
1962. aastal, siis oli UŠA-l see°
kord vähemalt 10-kordne ülekaal
aatomrelvade alal. Sel ajal ja ka
veel mitmed aastad hiljeni teadsid
seda ameeriklased ja venelased, et
see oli suur relvastuse ülekaal,mis
sundis N.L. taganema ja Kuubasse
paigutatud kauglaske relvastuse
sealt ära viima.
See oli häbistav kommunistliku
N.L. juhtkonnale ja oli üheks Hrush-tshovi
kõrvaldamise põhjuseks 2 aas­tat
hiljem. Brezhnev oma kaastöölis­tega
oli kindel, et Venemaa suudab
järele jõuda ja, ületada Ameerika
Ühendriike relvastuse alal. Aa­tomrelvade
alal järele jõudmine oli
Brezhnevil esmajärgulise tähtsusega
siht. Plaani täitis ta nii hästi, et oma
surma järele pärandas Andropovile
relvastuse.mis vastab USA relvastu­sele
paljudel aladel ja on isegi ette
jõudnud mõningatel aladel.
Aatomir6lvastuse alal on mõlemal
suurvõimul umbes sama arv kaug­laske
mürske. Venelastel on suurel
arvul kaugulatusega raketipatarei-sid.
USA on selle asemel enam tä­helepanu
osutanud väiksematele ja
lühema laskeulatusega relvastusele.
Samaaegselt aatomrelvastuse üles­ehitamisega
on venelased uuenda­nud
ja suurendanud ka teisi relva-liike.
Venemaa suurendas oma las-kerelvastust
ja soomusmasinaid Ida-
Euroopa riikides. Vene laevastik,mi-da
veel mõned aastad tagasi võis
nimetada ramnnalaevastikuks, uuen­dati
ja praeguste andmete kohaselt
on vene sõjalaevastikus umbes 300
laeva.mis võivad ookeanidel operee­rida
ja on tõsiseks ohuks läänerii­kidele.
USA tõmbus Vietnami sõja taga­järjel
tagasi poliitilisel alal vähem-arenenud
riikide toetamisest. Vene­maa
kasutas USA passiivsust ja ener­giliselt
parandas ja sõlmis uusi side­meid
Aafrikas, Indoneesias ja Kesk-
Ameerikas, kuid hoidus vastuollu
sattumast Ameerika huvipiirkonda­des
U3A-ga.
Venelaste relvastuse suurendami­ne
ja poliitiline agressiivsus vähem-arenenud
maades on teinud mitmed
lääneriikide juhid närviliseks. USA
president Reagan on mitmel korral
kongressilt relvastuse uuendamiseks
summasid juurde saanud, et hoida
ära venelaste poolt ähvardavat üle­kaalu
relvastuse alal. Venelaste aa­tomirelvad
pole aga sama kvaliteedi­ga
kui on seda ameeriklastel, samuti
ei ole neid nii kerge paigutada uutele
positsioonidele,kui see kiiresti vaja­lik
on. Ida-Euroopa riikidel on mit­mel
relvaliigi alal ülekaal. Venemaa
nõrkuseks on see, et peab kokku­põrke
korral lääneriikidega arvesta­ma
Poolaga ja teiste VarLsavi pakti
riikidega, et varustada oma sõjavä­ge.
Need riigid, kuigi kommunistliku
riigikorraga, ei ole alati Moskva sõi­duvees.
Venemaa armeest on umbes
•1/4 paigutatud Kaug-Idasse, Hiina
piirile. ^Enne Andropovi võimule tu­lekut
oli seal ainult 17 diviisi. Vene­maa
on sõjaliselt võimsam kui ta oli
seda Brezhnevi ajal, kuid suurene­nud
on samuti ka sisemised nõrkused
ja lääneriikide tehnika, millele vene­lastel
ei ole midagi vastu panna . ..
HANS KIVI
„Meie Elu" nr. 39 (1804) 1984
Treffnoristide kokkutulek Esto '84
Rootsi reil
punalendu
Vene lendurid tui
Rootsi terril
Aastapäevad pärast Korea reisi­lennukiga
269 inimese mõrvamist
N.Vene sõjavaelenduroilt, leidis
identne, samasugust tragöödiat
põhjustada võinud vahejuhtum
aset Balti merel; mida Rootsi ameti­võimud
hoidsid seni avalikkuse
eest varjatult.
Rahvusvaheline massimeedia on
saanud Rootsi kaitseministri repordi
kohaselt andmeid, millest selgub, et
9. augusti pärastlõunal Rootsi Sea-nair
reisilennuk oli 276-e inimesega
pardal Kreeta saarelt Vahemeres ta­gasi
Rootsi. Reisilennuk kasutas sel­leks
rahvusvahelist õhukoridori suu­naga
põhja,end. Danzigi kõrvalt, ol­les
absoluutselt oma kursil ja koni-rollkoostöös
Nõukogude tsiviil õhU'
liikluse kontrolljaamaga Riias. Tae­vas
oli pilves,aga Rootsi reisilennuk
lendas ülevalpool pilvi 11-nino kilo­meetri
kõrgusel selges õhuruumis
päikesepaiste all. Rootsi radarjaa-mad
jt. kontrollpunktid - millisedj
hoiavad kogu Balti mere ruumi ööd-|
päevad pideVa vaatluse all.teadsid, rl
merel eksisteeris Sukhoi-15 tüüpil
. kolm vene lennukit, mängides a\^amc j
rel omavahelist üksteisele kallaletungi
kui korraga üks neist eraldus, tõusin
järsult üles Rootsi reisilennuki taha
Mälestused.. •
(Algus esiküljel)
mitte nagu kärbsed, kes täna sünni­vad
ja homme surevad, See on ükjj
visa ja kange sugu, kes kaua siiij
maapeal on elanud ja saab ka peah]
meid elama."
400 KOOSVIIBIMISEL
Ligi 400 kuulasid aupeakonsul 11]
mar Heinsoo kõnet Pensloniiridi
Klubi koosviibimisel neljapäeval, 20|
sept. Sini-must-valge lipp kahe põiel
va küünla vahel linaga kaetud laua
meenutas altarit .mille taga seist(;j
klubi esimees Frieda Terts avas ma
lestusaktuse. Koõšviibijate püsil
seistes lauldi külapillimeeste orkesti
ri ja Naiskooriga koos ,,Mu mcelei]
kuldne kodukotus" ning Naiskoor V
Tammearu juhatusel esitas Paul
Tammeveski ..Kodumuld", Vaimuiil
ku kõne pida.s praost E. Lepik, luln|
lades meelde saatuslikku sügist -Jl
aastat tagasi.
Vaimulikule kõnele järgnes Naid
koorilt „Hoia Jumal,Eestil", midj
kuulati püstisciätes.
Pärast kohvijoomist asilasid külal
pillimehed A. Tuvikese juhatusi
tuntud ..Ma tahaksin kodus olla" j
Naiskoor P. Tammearu klaverisaaU
esitas „Laul Kodumaale" (T. Vef
tik), ^.Veel kaitse kange Kalev" (!
Härma), „Mu südame sünnimaa" I
Vetlik) ja ..Tervitus kodumaale" (l|
Tammeveski).
Lõpuks ..Külapillimehed" pakkij
sid ajaviitemuusikal.
flbdern
Heakvaliteedilist skandj
S Ö Ö G I T U B A
S T E R E O / V I D E O Ü
Soodsad hinnad, isikliU|
ja lähikonda.
7310 WOODBINE AVE