1985-03-29-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Kiu" nr. 13 „Meie Elu" nf, 13 , MARCH 29 Elu" ilmub treigi ajal on oodata Järje-iHtiämetnike stireiki. e katkemisel ilmub edasi vähemalt 2 lllijad võivad streigi tte saada ilmumise tes talitusest Eesti miltonis õp. Tõnis ahendusel kirikust jumalateenistuste/ e j a ste u" on streigi ajal (istes müügikohta-ses Eesti Majas. jP.Tampearu klaveri- |maa väljader (Taani kannikene" — M. l i " ; - A. Karindi ja |F, Säebelmann. Kuu-äerisettpkanded tuge- 1 ube li puhul tõi ter- Ibistamiskomitee esi- :es tule(as meelde en-fud kellegi poolt ca 10 „Pole mõtet ehitada (lj pensionäride klubil kümne aasta pärast |liikmeid. Tegelik elu 5tus oli vale. „Klubil mingi salajane võte liseks" — arvas tervi- [juõnne ja jõudu šoo-rvitaja, et 30 aasta Ime Vabas Eestis. )i klubile tervitusi tu». uberg, öeldes: Olge |larahva pojad ja tüt- :alliS| emakeel kuna- N s t i i Eesti rahvas — llvaku, mu kallis iša-saatis tervitusi ja )ikka iga auliige E. ,,Suur tänu" laulu- Ijuhile, tervisvõimle- Luidega, külapilli- |e juhile {A. Tuvike- A..Sepale ja E. [aistele ja nende abi- |ile koosviibijatele, jvul koosviibimisest kma. iid 12 tervisvõimle- [averisaatel ja vahel [des esitasid nad L. Itatud ja juhitud põi- [võimlemist, saades jen.itult tugeva ap- Jüsid jälle .lavale I' A . Tuvikese juha- ^anu tantsulugusid luhuvilised kasuta-rutamiseks. Meie noorteteater Torontos osi elus ja agaras tegevuses ettevalmistustega mitmeks ürituseks. Teatrijuht, lavastaja, näitleja ja näitekirjanik Elmar Maripuu mai nis oma vestluses „Meie Elule", et praegu on tema kodu^ käsil proovid kolmeks lühilavastuseks. Need näevad rambivalgust esmalt New Yorgi KultuuripädyadelB. aprillil sealses Eesti Majis. Teises järjekorras on esinemine 13. apriJlil Torontos ,,Killapeöl" Eesti'IV|ajas kahe skitsiga. Kolmandaks on eeskavas külalisetenduse andmine Lääneranniku Metsaülikooli raames Portlandis juuni lõpupoolel jällegi sama kolme lühilavastusega. Samas juhatab Elmar Maripuu ka teatrialast huviringi. KOLM LAVASTUST ; Üheks lavastuseks kaasaegne eesti luuletaja Hando Runneli äsjailmunud, lühiluuletused lüürilises žhanris; see on mõisteluuie, milles ' autor kõneleb olude sunnil ,,ridade vahelt". Neid esitatakse osalt kahekõnedena, osalt .monoloogidena Heli Kivilahe ja. Elfnar Maripuu poolt.- Luuletused evivad tugeva rütmi ja rümi, neid kantakse ette paiguti tantsusammude ja liigutuste saatel. Nii näiteks tantsitakse iiht luuletust sa-. maaegselt tangona ja Kaera-Jaanina! Teise lavastusena kantakse ette satiiriline „Esto Macho"! mille moodustab monoloogide sari. See nägi . esmakordselt rambivalgust viimati K L E N K ' i l üheksa osavõtja poolt, kelledest igaüks kirjutas oma monoloogi. Kandvaks mõtteniidiks on .naiste ja meeste^ omavahelised'suh-ted eesti ühiskonna raamistikus. Neid humoristlikke satiire esitavad Andres Truuvert; Alan Teder, Ilmar Soom, Elmar Maripuu, Heidy Niidas ja Heli Kivilaht. Kolmanda lavastuse moodustab lühinäidend „Armujook", mille autoriks on Elmar Maripuu. Selle kaasaegse komöödia ^ tegevus on viidud väikelinna Saksamaal, kus elavad ja töötavad kaks Toronto eestlast. Naisosalist, balletitantsijat, kehastab Heli Kivilaht, kuna meesosalist, i : ELMAR MARIPUU ; i j ' • •: noort biokeemikut, mängib Elmar Maripuu. Tegevustik hõlmab kahe peaosalise vahekorda, kes kumbki on armunud teistesse,, ja biokeemiku leiutatud keemilist ainet, mis moraalseid probleeme tekitab; TEATRIKUNSTI VILJELEIAD On märkimisväärne, kui mitmekülgselt andekas ja teovõimeline on ElmarMaripuu. Ta töötas varem Ing-iruari lõpul toimus St. Pe-tersburgis, Floridas, järjekordne suur rahvusvaheline näitus. See oli kümnendaks näituseks. Kdšk-Flo-rida Eesti Selts võttis sellestki näitusest osa, nagu ta on osa võtnud kõikidest eelmistest. Osa võtnud rahvusgruppide arv ulatus ligemale poolesajani ja külastajaid oli murdu. Oma korralduselt on see näitus midagi näituse j!^ näiten|üügi vahepealset, Rahvuslike väljapanekute kõrval müüakse ka mitmesuguseid, esemeid ja suveniire. Eraldi välja- .panekute osakonnast, hoone suurel, areenil, olid rahvusgruppidel oma söökide ja jookide Wüügilauad, kus pakuti rahvustoite kõikidest maailmakaartest. Kogu näituse, kestel toimusid näitelaval mitmesugused ettekanded. Esinesid etnilised koorid, rahvatantsijad ja solistid. N i i oli näitus ühtlasi ka veel rahvapeoks. Näituse avamise ja kümnenda aastapäeva tähistamise tseremoonia, . prominentsete poliitikute ja seltskonnategelaste osavõtul algas värviküllase paraadiga, Iga rahvuse esindus sammus eranditult rahvarõivais oina rahvuslippudega eesotsas. Järgnenud aktuse palvuse pidas õp. Juhan Suurkivi. Eestlaste väljapanek oli sel aastal suurem eelmisest. See eraldus teiste Omadest oma maitsekuse, kvaliteedi ja põhjamaise soliidsuse poolest. Ega polnud kä kaubitsemist nagu suuremal osal teistel. Väljapaneku moodustasid mitmesugused käsitööd, rahvarõivais mannekeenid ja hukud, ehted ja Erika Tiisleri nahatööd. Ei tohtinud muidugi puududa ka mitmed õllekapad, Välapaneku kunstiliseks kujundajaks ja ülesseseadjaks oli arhitekt Tõnis Linnamaa koos abistajatega. Tema enda tehtud olid ka uued kokkupandavad tagaseina paneelid, mida saab korduvalt kasutada. Näituse kestel andsid rahvarõivais daam.id seletusi väljapanekute kui ka Eesti ja tema saatuse kohta. Sel aastal hinnati eesti väljapanek kolmanda auhinnaga. Kui väljapanekute hindamist alustati neli aastat tagasi,said eestlased esimestena esimehe auhinna. Ka järgnevaid esinemisi on auhinnatud. Suurevaevanä-gijaks väljapandud esemfete kogumisel ja hooldamisel, samuti sideme lismaal kutselise teatri juures ja õppis- ühtlasi ülikoolis teatriasjandust. Peale Torontosse ümberasumise 3 aasta eest on ta siin teatrikunsti v i l jelenud. Tema koostatud näitetrupp pole kindla koosseisuga, vaid sellega, liitub noori teatrihuvilisi olenevalt ajast ja võimalusist. Selletõttu ei saa eriti kõrget kunstilist, taset taotleda. J^oored asjaarmastajad anduvad innu ja energiaga eesti teatri viljelemi-; sele ja harjutustega on ka nende eesti keele oskus rikastunud. Esinemiseks vajalikke lavalisi võimalusi pole alati võimalik leida, kuid näitetrupi tingimused on suhteliselt väikesed. Nad ei vaja suurt lava ega kulisse, esinedes intiimteatri žanris vaid minimaalse lavapildi kujundusega. Kostüümideks on igaühe isik- , lik igapäevane riietus. Nimetamis-väärne on ka vanema generatsiooni heatahtlik ja abistav suhtumine noortesse eesti teatri edasikandjatesse. It Bachr ja helitöö Musica Divina kontserdil , Musica Divina kontsert pühapäe-val, 31. märtsil kell 4 p.l. Peetri k i - ' rikus on rajatud peamiselt J. S. Bachi ja G.F. Händeli helitöödele; heliloo-jad, kelle kolmesajaaastast sünnipäeva pühitseme sellel aastal. B.ach ja Händel on kahtlemata barokk ajastu muusikalised hiiglased, kelle mõju muusikaarengule on olnud väga suur ja märgatav tänapäevalgi. ^ Kontserdi kavas peegeldub.Palmipuudepüha liturgiline traditsioon, tähistades kannatusaja viimase nädala algust. Hõiskava ja rõõmsa hommikuse jumalateenistusele on vastandiks Vaiksesse Nädalasse sissejuhatav õhtune Compline. Need meeleolud on esile toodud ka käesoleva kontserdi kavaä,mis algab rõõmsa^ meelelise^ Händeli Goncerto Grosso-ga, millele järgnevad 16.-17. sajandi kannatusaja kooripalad. Kontsert lõpeb J.S. Bachi kantaadiga rajatud koraalile ,,Kes Jumalat nii laseb teha": : ^ ; Solistidena esinevad Irene Loos-berg, .Jean Mautner, Lois Bradley, Margaret Smith ja Harold Leather. Juhatab Lembit Avesson. Toronto Eesti Meeskoor laulab oma aaštakontserdil. Foto — S. Preem Baltimore kutsub meeslaulu päevale Sel kevadel, 18. mai! 1985 toimub x m Põhja AmeerikaEesti Meesjau-lu Päev kunagises Esto^e kodulinnas Baltimore'is, Marylandis. Korral-dajaiks on seekord Baltimore Eesti laulumehed, kes möödunud aastal pühitsesid oma 33 tegevusaastat. Ettevalmistused on hakanud jõudma juba oma lõpufaasi; noodiraamatud on juba ammu kooridele välja saadetud ja koorijuhtide käte a l l h a k k a vad laulud aegamööda vedu võtma". Uldteemaks ja põhimotiiviks XIII Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu Päevale on võetud Eesti meeste laul: enne ja nüüd". Vastavalt sellele motole, on koostöös Baltimore'i\Nev^ Yorgi ja Toronto meeskooridega ühiselt koostatud kava,, mis püüab pakkuda linnulennulise ülevaate meie meeskooride lauluvara paremikust — alates eesti rahva vaimsest ärkamisajast, üle Eesti Vabariigi kaunimate päevade kuni meie ülemaailmse pagulaspõlveni välja. See peegeldub ka heliloojate nimedes, kus eriti esile toodud Kunileid, Läte, Härma, Simm, Tubin, Ritsing, Toi, Purre, Mandre jt. heliloojad läbi meie viimase laulusajandi. ' Toronto Eesti Meeskoori aastakontsert Toronto Eesti Meeskoori s.a. Jeremy Viinalass, 21-aaslan(8 kontsert toimus 24. märtsil Lawren- noormees, kes oma kindlal arengu-ce Park Collegiate aulas magister teel on momendil tehniliselt ees XIII Põhja Ameerika Meeslaulu Päeva ühendkoori juhatajateks on seekord noorema generatsiooni esindajad: Charles Kippar, Erik Veski ja Mati Tammaru. Kontsert toimub Lake Clifton keskooli saalis. Pärast meeslaulu päevade kontserti on kavas ta suurem laulumeeste ja nende sõprade koosviibimine moodsas Baltimore sise-sadamas ja nimelt üldtuntud Gonvention Genteris, kus pa- Charles Kipperi juhtimisel ja „£s-tonia" Orkestri kaasabil. Kontserdi solistina esines viiulil noor ]eremy Viinalass Charles Kipperi klaverisaatel. Toronto Eesti Meeskoori (TEM) töökava on sel hooajal kujunenud eriti tihedaks. Sügisel toimus koori „Popkontsert", esineti Vana-And* rese kirikus Tartu rahu tähistamise jumalateenistusel ja Peietri kirikus E.V. aastapäeva tähistamisel, koori jõulupuul ja vabariigi aastapäeva perekonnaõhtul ning ees seisab veel PõhjarAmeerika Meeslaulu-päev Baltimore'is 18. mail. Need kõik on nõudnud tõsist tööd ning püüdlikke harjutusi. Koori laulu-kvaliteet sõltub aga koorijuhist, mis ilmnes selgesti viimasel kontserdil. Ühelauseliselt võiks väljendada, et TEM on praegu oma parimas vormis. See väljendus pole aga suhteline ja pole küllaldane väljendamaks koori praegust taset. Võibolla õigem oleks öelda, et meeste hääled on läinud nooremaks, mis tunduks aga uskumatuna. Tegelikult meeskoori hääled kõlavad nooremalt, kuna akordid on harmooniliselt puhtad ning helisevad. Kooskõlade puhtus ongi see, mis teeb koorilaulu kuulamise nauditavaks ja ülimalt nauditavaks kujuneski see kontsert. Tähelepanuväärselt on paranenud koori diktsioon, mis oleneb täiesti koorijuhi nõudlikkusest. Suurima tänu võlgneb koor aga oma juhile laulude väljenduse vor-tundeväljendusest, omab kindla ji puhta poognakäsitluse ning läbimõeldud ja sümpaatse esitusviisi. Tehnilisölt nõudvaimaks kujunas viimane pala, millest suurem osa tuli mängida kahel keelel. Kontserdi publik hindas noore viiulikunstniku esinemist soojalt tugeva ap lausiga. Vaheajale järgnevalt TEM esitas I. Mandre „Lõikuskuul*' ja E. Aava „Öösse ära kadus'^ mis tuli kordamisele ning mille järele kolm viimast laulu esitati,,Estonia'' orkes-teri saatel Uno Koogi ja Charles Kippari vaheldumisi juhtimisel: T. Kuula „Nuiamee8te marss'', M. Härma „Enne ja nüüd" ja H. Meri „Kalurite laul". Kontserdi lõppedes järgnesid tervitused ja lilled. Tervitajaiks olid Toronto Eesti Segakoor, Vana- Andrese Segakoor, „Estonia^ Koor , „Estonia" Orkester, TEM poolt „E8tonia" Orkestrile, Cantate Domino, Toronto Soome Meeskoor, kes andis TEM-le kutse osa võtta Soome pidustustest Torontos 1., 2. ja 3. noy.s.a. ja Baltimore lauluvennad. Lõpuks TES esimees H. Paara avaldas koori poolt tänu meeskoori naisringile, kes on koori töös palju kaasa aidanud ning soovis lillekimbu üle anda naisringi esinaisele. Salme Vesile, kes aga viibis kaugel rõdul. Tema eest võttis lilled vastu tema abikasa Richard Vesi. Lisapalana koor laulis orkestri saatel „Kalevite kants". Toronto Eesti Meeskoor esines kutakse sooja õhtusööki, head tuju ja mimisel Täialiku kontrolli all kõ- kontserdil 52-liikmelises koossei- Läti daam soovib kohtuda HÄRRAGA 45 — 55 Palun saatke vastus -Maija nimele, P.O. Box 913, Station F, Toronto, M4Y 2N9, Ontario. pidajaks näüuse korraldava pea-toimkonnaga oli Sylvia Kirsimägi. Laval esinesid kahel päeval eesti rahvalauludega tenor Evald Pohl ja akordionil Ludwig Wahter. Neil oli see ka kümnendaks esinemiseks-. . Toitude osakonnas oli seltsil oma joogipunkt, kus ..kuremariinil:' oli hea minek. Selle tegevuse peakorraldajaks oli Albert Piirand. hoogsat tantsu orkester „Fortune" saatel. Kui kuskil peaks leiduma veel teisi meeskoore või koguni üksikuid hin- . .gestatud laulumehi, kes kaugel kaasmaalastest on nõus oma osad iseseisvalt ära õppima, siis palume neil drjalik ühendus noodiraamatute saamiseks võtta aadressil: Waher Mägi, 16420 Cambridge Gourt, Mitc- Hellville, MD 20716. Telefoni teel võib kasutada numbreid: [301] 464- 1429 ehk (202) 472-4656. Baltimore Eesti Laulumehed kutsuvad kõiki laulumehi ja -sõpru XIII Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu Päevale! jk album Kesk-Florida Eesti Selts rahvusvahelisel EäituseL Vasakul, üleval, Poini ja Ludwig. Wahteir Äsjasel Esto. albumi toimkonna koosolekul leiti, et albunii eeltellijate nimekirja (mis tuleb albumisse trükkimisele) võib veel pikendada neile, kes peale selle teate ilmumist kohe oma tellimise [koos rahaga] ära saadavad. Käsikirjad peavad valmima, aprilli kuu jooksul. Leiti, et album pole nagu Esto Teated kuhu veelkor- . rektuuri ajal sai täiendusi lisada! Pilte ja diapositiive (slaide] on kokku, tulnud tuhande ümber, millest umbes üks kolmandik mahub albumi. Album trükitakse paberile „kaal 100", mis on raskem kui 1972.a. Ü E P albumi paber. Pihide allkirjad ja pidustusi selgitav teks on eesti- ja ingliskeelne. Mitmed ürituste korraldajad pole veel oma aruandeid või ülevaatekirjeldu-si sisse saatnud. Albumi käsikirja koostajad ei julge sinna^ omal käel midagi välja mõelda. Tahatekse siiski, ethga üritus jätaks mõne jälje albumisse. Käsikirja valmistamise töö jagatakse mitme toimetaja vahel. . Millal album valmib? Optimistid arvasid, et mai lõpuks, pessimistid kahtlevad, kas trükikoda saab just kahe nädalaga hakkama. Eeltellijate sedeleid vaadates näib,.et paljud on ., tellinud igale lapsele ühe albumi. ENDEL ARUJA lasid tasaseimad „pianod" ning tugevaimad „fortissimod", niisama kontrollitud oli häälerühmade tasakaal. Need viimased omadused pääsesid eriti mõjule „Sireli! Kas mul õnne?" väljenduses. Kontserdi kava koosnes osalt varemesitatud paladest, kuid ka esmakordselt õpitud lauludest, millistest Salme Purre „Me lähme koju" oli kindlasti „pähkliks" koorile oma modulatsioonide rohkusega ning raskete akordidega. Eksitamisele tulid järjekorras: A. Karindi „Talvine õhtu", K. Türnpu „Kevade tunne", G. Ernesaksa „Si-reli! Kas mul õnne?", mida tuli järgnenud aplausi lõpetamiseks korrata. Samal põhjusel tuli kordami-sele E. Tubina „Sõmeralt sõrmikule", milles eriti silmatorkavalt väi" jendus koorijuhi absoluutne kontroll diktsiooni ja häälerühmade iseseisvuse, tasakaalu ning dünaamika üle. Selles laulus kuulus väike sooloosa tenor Karl Rosenile, millega ta meeldivalt toime tuli. Järgnesid S. Purre ,,Me lähme koju" (esiettekandel) ning R. Toi „Pea vastu". Kontserdi instrumentaalsolist viiulil, Jeremy Viinalass, esitas Charles Kipperi klaverisaatel kolm pala: K. Raidi „Süit vanas stiilis", J. Raffi „Cavatina" ja F. Krejsleri „Praeludium and allegro". sus. Rõõmustaval kombel on meeskooriga ühinenud ka nooremaid laujaid ning otseselt enne kontserti võeti pidulikult vastu 3 uut liiget. Toronto Eesti Meeskoor on viimastel aastatel pidevalt sammunud tõusvat kunstiteed, mille eest kannab vastutust koorijuht, magister Charles Kipper, kes nüüd juba neljandat aastat TEM Maestro nime kannab. Jõule tööle! S. PREEM ly, • ;.. .. Eeltööd igakevadiseks TES Last©- aia moenäituseks on täies hoos. Tänavu moenäitus toimub 14. aprillil kell 2.30 pj. Eesti Maja suures saalis. Pildil vasakult Vilja ja Juula Roman harjutamas uute kleitide demonstreerimist. EESTLASED — NII SEE OLI THE ESTONIAKS—FOR THE RECORD Esto '84 avapäeval näidatud film Eesti ajaloost on nüüd valmis eestikeelses versioonis! Huvitav arhiivi materjal meie rahva võitlusest, moodustab väärtusliku üriku perekonnale ja sõpradele näitamiseks ja ka kinkimiseks. Saadaval eesti- või ingliskeelses versioonis video lindil kahes Põhja-Ameerika formaadis (VHS või BETA], hinnaga ^45. Ontario elanikel tuleb lisada 7% käibemaksu. Kasseti tellimiseks palume täita alltoodud kupong ja tagastada meile koos rahasaadetisega aadressü: ESTOFILM CANADA, 314 Järvis St.i Süite 103A, Toronto MSB 2C5, Ontario, Canada Austraalias ja Euroopas kasutatav PAL formaadi kassettide tellimiseks palume pöörduda meile lähemaks informatsiooniks. Nimi . ., Aadress Eestteed — Mi see oSi • Va'' VHS Kassett • BETA Kassett The Estonlans: For the Record • V2" VHS Kassett • ^" BETA Kassett
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, March 29, 1985 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1985-03-29 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E850329 |
Description
Title | 1985-03-29-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | Kiu" nr. 13 „Meie Elu" nf, 13 , MARCH 29 Elu" ilmub treigi ajal on oodata Järje-iHtiämetnike stireiki. e katkemisel ilmub edasi vähemalt 2 lllijad võivad streigi tte saada ilmumise tes talitusest Eesti miltonis õp. Tõnis ahendusel kirikust jumalateenistuste/ e j a ste u" on streigi ajal (istes müügikohta-ses Eesti Majas. jP.Tampearu klaveri- |maa väljader (Taani kannikene" — M. l i " ; - A. Karindi ja |F, Säebelmann. Kuu-äerisettpkanded tuge- 1 ube li puhul tõi ter- Ibistamiskomitee esi- :es tule(as meelde en-fud kellegi poolt ca 10 „Pole mõtet ehitada (lj pensionäride klubil kümne aasta pärast |liikmeid. Tegelik elu 5tus oli vale. „Klubil mingi salajane võte liseks" — arvas tervi- [juõnne ja jõudu šoo-rvitaja, et 30 aasta Ime Vabas Eestis. )i klubile tervitusi tu». uberg, öeldes: Olge |larahva pojad ja tüt- :alliS| emakeel kuna- N s t i i Eesti rahvas — llvaku, mu kallis iša-saatis tervitusi ja )ikka iga auliige E. ,,Suur tänu" laulu- Ijuhile, tervisvõimle- Luidega, külapilli- |e juhile {A. Tuvike- A..Sepale ja E. [aistele ja nende abi- |ile koosviibijatele, jvul koosviibimisest kma. iid 12 tervisvõimle- [averisaatel ja vahel [des esitasid nad L. Itatud ja juhitud põi- [võimlemist, saades jen.itult tugeva ap- Jüsid jälle .lavale I' A . Tuvikese juha- ^anu tantsulugusid luhuvilised kasuta-rutamiseks. Meie noorteteater Torontos osi elus ja agaras tegevuses ettevalmistustega mitmeks ürituseks. Teatrijuht, lavastaja, näitleja ja näitekirjanik Elmar Maripuu mai nis oma vestluses „Meie Elule", et praegu on tema kodu^ käsil proovid kolmeks lühilavastuseks. Need näevad rambivalgust esmalt New Yorgi KultuuripädyadelB. aprillil sealses Eesti Majis. Teises järjekorras on esinemine 13. apriJlil Torontos ,,Killapeöl" Eesti'IV|ajas kahe skitsiga. Kolmandaks on eeskavas külalisetenduse andmine Lääneranniku Metsaülikooli raames Portlandis juuni lõpupoolel jällegi sama kolme lühilavastusega. Samas juhatab Elmar Maripuu ka teatrialast huviringi. KOLM LAVASTUST ; Üheks lavastuseks kaasaegne eesti luuletaja Hando Runneli äsjailmunud, lühiluuletused lüürilises žhanris; see on mõisteluuie, milles ' autor kõneleb olude sunnil ,,ridade vahelt". Neid esitatakse osalt kahekõnedena, osalt .monoloogidena Heli Kivilahe ja. Elfnar Maripuu poolt.- Luuletused evivad tugeva rütmi ja rümi, neid kantakse ette paiguti tantsusammude ja liigutuste saatel. Nii näiteks tantsitakse iiht luuletust sa-. maaegselt tangona ja Kaera-Jaanina! Teise lavastusena kantakse ette satiiriline „Esto Macho"! mille moodustab monoloogide sari. See nägi . esmakordselt rambivalgust viimati K L E N K ' i l üheksa osavõtja poolt, kelledest igaüks kirjutas oma monoloogi. Kandvaks mõtteniidiks on .naiste ja meeste^ omavahelised'suh-ted eesti ühiskonna raamistikus. Neid humoristlikke satiire esitavad Andres Truuvert; Alan Teder, Ilmar Soom, Elmar Maripuu, Heidy Niidas ja Heli Kivilaht. Kolmanda lavastuse moodustab lühinäidend „Armujook", mille autoriks on Elmar Maripuu. Selle kaasaegse komöödia ^ tegevus on viidud väikelinna Saksamaal, kus elavad ja töötavad kaks Toronto eestlast. Naisosalist, balletitantsijat, kehastab Heli Kivilaht, kuna meesosalist, i : ELMAR MARIPUU ; i j ' • •: noort biokeemikut, mängib Elmar Maripuu. Tegevustik hõlmab kahe peaosalise vahekorda, kes kumbki on armunud teistesse,, ja biokeemiku leiutatud keemilist ainet, mis moraalseid probleeme tekitab; TEATRIKUNSTI VILJELEIAD On märkimisväärne, kui mitmekülgselt andekas ja teovõimeline on ElmarMaripuu. Ta töötas varem Ing-iruari lõpul toimus St. Pe-tersburgis, Floridas, järjekordne suur rahvusvaheline näitus. See oli kümnendaks näituseks. Kdšk-Flo-rida Eesti Selts võttis sellestki näitusest osa, nagu ta on osa võtnud kõikidest eelmistest. Osa võtnud rahvusgruppide arv ulatus ligemale poolesajani ja külastajaid oli murdu. Oma korralduselt on see näitus midagi näituse j!^ näiten|üügi vahepealset, Rahvuslike väljapanekute kõrval müüakse ka mitmesuguseid, esemeid ja suveniire. Eraldi välja- .panekute osakonnast, hoone suurel, areenil, olid rahvusgruppidel oma söökide ja jookide Wüügilauad, kus pakuti rahvustoite kõikidest maailmakaartest. Kogu näituse, kestel toimusid näitelaval mitmesugused ettekanded. Esinesid etnilised koorid, rahvatantsijad ja solistid. N i i oli näitus ühtlasi ka veel rahvapeoks. Näituse avamise ja kümnenda aastapäeva tähistamise tseremoonia, . prominentsete poliitikute ja seltskonnategelaste osavõtul algas värviküllase paraadiga, Iga rahvuse esindus sammus eranditult rahvarõivais oina rahvuslippudega eesotsas. Järgnenud aktuse palvuse pidas õp. Juhan Suurkivi. Eestlaste väljapanek oli sel aastal suurem eelmisest. See eraldus teiste Omadest oma maitsekuse, kvaliteedi ja põhjamaise soliidsuse poolest. Ega polnud kä kaubitsemist nagu suuremal osal teistel. Väljapaneku moodustasid mitmesugused käsitööd, rahvarõivais mannekeenid ja hukud, ehted ja Erika Tiisleri nahatööd. Ei tohtinud muidugi puududa ka mitmed õllekapad, Välapaneku kunstiliseks kujundajaks ja ülesseseadjaks oli arhitekt Tõnis Linnamaa koos abistajatega. Tema enda tehtud olid ka uued kokkupandavad tagaseina paneelid, mida saab korduvalt kasutada. Näituse kestel andsid rahvarõivais daam.id seletusi väljapanekute kui ka Eesti ja tema saatuse kohta. Sel aastal hinnati eesti väljapanek kolmanda auhinnaga. Kui väljapanekute hindamist alustati neli aastat tagasi,said eestlased esimestena esimehe auhinna. Ka järgnevaid esinemisi on auhinnatud. Suurevaevanä-gijaks väljapandud esemfete kogumisel ja hooldamisel, samuti sideme lismaal kutselise teatri juures ja õppis- ühtlasi ülikoolis teatriasjandust. Peale Torontosse ümberasumise 3 aasta eest on ta siin teatrikunsti v i l jelenud. Tema koostatud näitetrupp pole kindla koosseisuga, vaid sellega, liitub noori teatrihuvilisi olenevalt ajast ja võimalusist. Selletõttu ei saa eriti kõrget kunstilist, taset taotleda. J^oored asjaarmastajad anduvad innu ja energiaga eesti teatri viljelemi-; sele ja harjutustega on ka nende eesti keele oskus rikastunud. Esinemiseks vajalikke lavalisi võimalusi pole alati võimalik leida, kuid näitetrupi tingimused on suhteliselt väikesed. Nad ei vaja suurt lava ega kulisse, esinedes intiimteatri žanris vaid minimaalse lavapildi kujundusega. Kostüümideks on igaühe isik- , lik igapäevane riietus. Nimetamis-väärne on ka vanema generatsiooni heatahtlik ja abistav suhtumine noortesse eesti teatri edasikandjatesse. It Bachr ja helitöö Musica Divina kontserdil , Musica Divina kontsert pühapäe-val, 31. märtsil kell 4 p.l. Peetri k i - ' rikus on rajatud peamiselt J. S. Bachi ja G.F. Händeli helitöödele; heliloo-jad, kelle kolmesajaaastast sünnipäeva pühitseme sellel aastal. B.ach ja Händel on kahtlemata barokk ajastu muusikalised hiiglased, kelle mõju muusikaarengule on olnud väga suur ja märgatav tänapäevalgi. ^ Kontserdi kavas peegeldub.Palmipuudepüha liturgiline traditsioon, tähistades kannatusaja viimase nädala algust. Hõiskava ja rõõmsa hommikuse jumalateenistusele on vastandiks Vaiksesse Nädalasse sissejuhatav õhtune Compline. Need meeleolud on esile toodud ka käesoleva kontserdi kavaä,mis algab rõõmsa^ meelelise^ Händeli Goncerto Grosso-ga, millele järgnevad 16.-17. sajandi kannatusaja kooripalad. Kontsert lõpeb J.S. Bachi kantaadiga rajatud koraalile ,,Kes Jumalat nii laseb teha": : ^ ; Solistidena esinevad Irene Loos-berg, .Jean Mautner, Lois Bradley, Margaret Smith ja Harold Leather. Juhatab Lembit Avesson. Toronto Eesti Meeskoor laulab oma aaštakontserdil. Foto — S. Preem Baltimore kutsub meeslaulu päevale Sel kevadel, 18. mai! 1985 toimub x m Põhja AmeerikaEesti Meesjau-lu Päev kunagises Esto^e kodulinnas Baltimore'is, Marylandis. Korral-dajaiks on seekord Baltimore Eesti laulumehed, kes möödunud aastal pühitsesid oma 33 tegevusaastat. Ettevalmistused on hakanud jõudma juba oma lõpufaasi; noodiraamatud on juba ammu kooridele välja saadetud ja koorijuhtide käte a l l h a k k a vad laulud aegamööda vedu võtma". Uldteemaks ja põhimotiiviks XIII Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu Päevale on võetud Eesti meeste laul: enne ja nüüd". Vastavalt sellele motole, on koostöös Baltimore'i\Nev^ Yorgi ja Toronto meeskooridega ühiselt koostatud kava,, mis püüab pakkuda linnulennulise ülevaate meie meeskooride lauluvara paremikust — alates eesti rahva vaimsest ärkamisajast, üle Eesti Vabariigi kaunimate päevade kuni meie ülemaailmse pagulaspõlveni välja. See peegeldub ka heliloojate nimedes, kus eriti esile toodud Kunileid, Läte, Härma, Simm, Tubin, Ritsing, Toi, Purre, Mandre jt. heliloojad läbi meie viimase laulusajandi. ' Toronto Eesti Meeskoori aastakontsert Toronto Eesti Meeskoori s.a. Jeremy Viinalass, 21-aaslan(8 kontsert toimus 24. märtsil Lawren- noormees, kes oma kindlal arengu-ce Park Collegiate aulas magister teel on momendil tehniliselt ees XIII Põhja Ameerika Meeslaulu Päeva ühendkoori juhatajateks on seekord noorema generatsiooni esindajad: Charles Kippar, Erik Veski ja Mati Tammaru. Kontsert toimub Lake Clifton keskooli saalis. Pärast meeslaulu päevade kontserti on kavas ta suurem laulumeeste ja nende sõprade koosviibimine moodsas Baltimore sise-sadamas ja nimelt üldtuntud Gonvention Genteris, kus pa- Charles Kipperi juhtimisel ja „£s-tonia" Orkestri kaasabil. Kontserdi solistina esines viiulil noor ]eremy Viinalass Charles Kipperi klaverisaatel. Toronto Eesti Meeskoori (TEM) töökava on sel hooajal kujunenud eriti tihedaks. Sügisel toimus koori „Popkontsert", esineti Vana-And* rese kirikus Tartu rahu tähistamise jumalateenistusel ja Peietri kirikus E.V. aastapäeva tähistamisel, koori jõulupuul ja vabariigi aastapäeva perekonnaõhtul ning ees seisab veel PõhjarAmeerika Meeslaulu-päev Baltimore'is 18. mail. Need kõik on nõudnud tõsist tööd ning püüdlikke harjutusi. Koori laulu-kvaliteet sõltub aga koorijuhist, mis ilmnes selgesti viimasel kontserdil. Ühelauseliselt võiks väljendada, et TEM on praegu oma parimas vormis. See väljendus pole aga suhteline ja pole küllaldane väljendamaks koori praegust taset. Võibolla õigem oleks öelda, et meeste hääled on läinud nooremaks, mis tunduks aga uskumatuna. Tegelikult meeskoori hääled kõlavad nooremalt, kuna akordid on harmooniliselt puhtad ning helisevad. Kooskõlade puhtus ongi see, mis teeb koorilaulu kuulamise nauditavaks ja ülimalt nauditavaks kujuneski see kontsert. Tähelepanuväärselt on paranenud koori diktsioon, mis oleneb täiesti koorijuhi nõudlikkusest. Suurima tänu võlgneb koor aga oma juhile laulude väljenduse vor-tundeväljendusest, omab kindla ji puhta poognakäsitluse ning läbimõeldud ja sümpaatse esitusviisi. Tehnilisölt nõudvaimaks kujunas viimane pala, millest suurem osa tuli mängida kahel keelel. Kontserdi publik hindas noore viiulikunstniku esinemist soojalt tugeva ap lausiga. Vaheajale järgnevalt TEM esitas I. Mandre „Lõikuskuul*' ja E. Aava „Öösse ära kadus'^ mis tuli kordamisele ning mille järele kolm viimast laulu esitati,,Estonia'' orkes-teri saatel Uno Koogi ja Charles Kippari vaheldumisi juhtimisel: T. Kuula „Nuiamee8te marss'', M. Härma „Enne ja nüüd" ja H. Meri „Kalurite laul". Kontserdi lõppedes järgnesid tervitused ja lilled. Tervitajaiks olid Toronto Eesti Segakoor, Vana- Andrese Segakoor, „Estonia^ Koor , „Estonia" Orkester, TEM poolt „E8tonia" Orkestrile, Cantate Domino, Toronto Soome Meeskoor, kes andis TEM-le kutse osa võtta Soome pidustustest Torontos 1., 2. ja 3. noy.s.a. ja Baltimore lauluvennad. Lõpuks TES esimees H. Paara avaldas koori poolt tänu meeskoori naisringile, kes on koori töös palju kaasa aidanud ning soovis lillekimbu üle anda naisringi esinaisele. Salme Vesile, kes aga viibis kaugel rõdul. Tema eest võttis lilled vastu tema abikasa Richard Vesi. Lisapalana koor laulis orkestri saatel „Kalevite kants". Toronto Eesti Meeskoor esines kutakse sooja õhtusööki, head tuju ja mimisel Täialiku kontrolli all kõ- kontserdil 52-liikmelises koossei- Läti daam soovib kohtuda HÄRRAGA 45 — 55 Palun saatke vastus -Maija nimele, P.O. Box 913, Station F, Toronto, M4Y 2N9, Ontario. pidajaks näüuse korraldava pea-toimkonnaga oli Sylvia Kirsimägi. Laval esinesid kahel päeval eesti rahvalauludega tenor Evald Pohl ja akordionil Ludwig Wahter. Neil oli see ka kümnendaks esinemiseks-. . Toitude osakonnas oli seltsil oma joogipunkt, kus ..kuremariinil:' oli hea minek. Selle tegevuse peakorraldajaks oli Albert Piirand. hoogsat tantsu orkester „Fortune" saatel. Kui kuskil peaks leiduma veel teisi meeskoore või koguni üksikuid hin- . .gestatud laulumehi, kes kaugel kaasmaalastest on nõus oma osad iseseisvalt ära õppima, siis palume neil drjalik ühendus noodiraamatute saamiseks võtta aadressil: Waher Mägi, 16420 Cambridge Gourt, Mitc- Hellville, MD 20716. Telefoni teel võib kasutada numbreid: [301] 464- 1429 ehk (202) 472-4656. Baltimore Eesti Laulumehed kutsuvad kõiki laulumehi ja -sõpru XIII Põhja Ameerika Eesti Meeslaulu Päevale! jk album Kesk-Florida Eesti Selts rahvusvahelisel EäituseL Vasakul, üleval, Poini ja Ludwig. Wahteir Äsjasel Esto. albumi toimkonna koosolekul leiti, et albunii eeltellijate nimekirja (mis tuleb albumisse trükkimisele) võib veel pikendada neile, kes peale selle teate ilmumist kohe oma tellimise [koos rahaga] ära saadavad. Käsikirjad peavad valmima, aprilli kuu jooksul. Leiti, et album pole nagu Esto Teated kuhu veelkor- . rektuuri ajal sai täiendusi lisada! Pilte ja diapositiive (slaide] on kokku, tulnud tuhande ümber, millest umbes üks kolmandik mahub albumi. Album trükitakse paberile „kaal 100", mis on raskem kui 1972.a. Ü E P albumi paber. Pihide allkirjad ja pidustusi selgitav teks on eesti- ja ingliskeelne. Mitmed ürituste korraldajad pole veel oma aruandeid või ülevaatekirjeldu-si sisse saatnud. Albumi käsikirja koostajad ei julge sinna^ omal käel midagi välja mõelda. Tahatekse siiski, ethga üritus jätaks mõne jälje albumisse. Käsikirja valmistamise töö jagatakse mitme toimetaja vahel. . Millal album valmib? Optimistid arvasid, et mai lõpuks, pessimistid kahtlevad, kas trükikoda saab just kahe nädalaga hakkama. Eeltellijate sedeleid vaadates näib,.et paljud on ., tellinud igale lapsele ühe albumi. ENDEL ARUJA lasid tasaseimad „pianod" ning tugevaimad „fortissimod", niisama kontrollitud oli häälerühmade tasakaal. Need viimased omadused pääsesid eriti mõjule „Sireli! Kas mul õnne?" väljenduses. Kontserdi kava koosnes osalt varemesitatud paladest, kuid ka esmakordselt õpitud lauludest, millistest Salme Purre „Me lähme koju" oli kindlasti „pähkliks" koorile oma modulatsioonide rohkusega ning raskete akordidega. Eksitamisele tulid järjekorras: A. Karindi „Talvine õhtu", K. Türnpu „Kevade tunne", G. Ernesaksa „Si-reli! Kas mul õnne?", mida tuli järgnenud aplausi lõpetamiseks korrata. Samal põhjusel tuli kordami-sele E. Tubina „Sõmeralt sõrmikule", milles eriti silmatorkavalt väi" jendus koorijuhi absoluutne kontroll diktsiooni ja häälerühmade iseseisvuse, tasakaalu ning dünaamika üle. Selles laulus kuulus väike sooloosa tenor Karl Rosenile, millega ta meeldivalt toime tuli. Järgnesid S. Purre ,,Me lähme koju" (esiettekandel) ning R. Toi „Pea vastu". Kontserdi instrumentaalsolist viiulil, Jeremy Viinalass, esitas Charles Kipperi klaverisaatel kolm pala: K. Raidi „Süit vanas stiilis", J. Raffi „Cavatina" ja F. Krejsleri „Praeludium and allegro". sus. Rõõmustaval kombel on meeskooriga ühinenud ka nooremaid laujaid ning otseselt enne kontserti võeti pidulikult vastu 3 uut liiget. Toronto Eesti Meeskoor on viimastel aastatel pidevalt sammunud tõusvat kunstiteed, mille eest kannab vastutust koorijuht, magister Charles Kipper, kes nüüd juba neljandat aastat TEM Maestro nime kannab. Jõule tööle! S. PREEM ly, • ;.. .. Eeltööd igakevadiseks TES Last©- aia moenäituseks on täies hoos. Tänavu moenäitus toimub 14. aprillil kell 2.30 pj. Eesti Maja suures saalis. Pildil vasakult Vilja ja Juula Roman harjutamas uute kleitide demonstreerimist. EESTLASED — NII SEE OLI THE ESTONIAKS—FOR THE RECORD Esto '84 avapäeval näidatud film Eesti ajaloost on nüüd valmis eestikeelses versioonis! Huvitav arhiivi materjal meie rahva võitlusest, moodustab väärtusliku üriku perekonnale ja sõpradele näitamiseks ja ka kinkimiseks. Saadaval eesti- või ingliskeelses versioonis video lindil kahes Põhja-Ameerika formaadis (VHS või BETA], hinnaga ^45. Ontario elanikel tuleb lisada 7% käibemaksu. Kasseti tellimiseks palume täita alltoodud kupong ja tagastada meile koos rahasaadetisega aadressü: ESTOFILM CANADA, 314 Järvis St.i Süite 103A, Toronto MSB 2C5, Ontario, Canada Austraalias ja Euroopas kasutatav PAL formaadi kassettide tellimiseks palume pöörduda meile lähemaks informatsiooniks. Nimi . ., Aadress Eestteed — Mi see oSi • Va'' VHS Kassett • BETA Kassett The Estonlans: For the Record • V2" VHS Kassett • ^" BETA Kassett |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-29-05