Meie Elu = Our life, March 29, 1985

              • f
4 ME.LJAPÄiaVÄL, 29. MÄRTSIL - THURSDAY, MARCH 29. „MeieElu" M . 1^ (1830) 198 k „Meio Elu"
OTTAWA (ME.) - Ottawa Eesli
Seltsi korraldusel tähistati E.V. 67.
aastapäeva 26. veebruaril Art CenS-ire'i
ruumides. See algas kell 7 õh­tul
lippude ddfiieega ja Kanada
hümni laulmisega. Aktuse osa avas
sissejuhatavate sõnadega OES esi­mees
Ene-Annl Shewchuk-Kukk,
rõhutades, et kinnipidamine Eesti
Vabariigi aastapäeva tähistamise
traditsioonist ühendab meid Kodu-
Eestiga ja annab kodu-eestla^tele
lootust, et meile ei ole neid unusta­nud
ja väliseestlased püüavad teha
kõik, mis võimalil^, et Eesti saaks
vabaks kommunistlikust okupat­sioonist.
Vabadusvõitlustes langenud kan­gelaste
mälestuseks viimase suursõ-ja
veteran Aavo Kimmel tuletas
meelde võitlusi, mis lõppesid 65
aastat tagasi Tartu rahulepingu sõl­mimisega
Eesti ja N. Liidu vahel. 20
aastat hiljem N.Liit murdis selle
rahulepingu ja okupeeris Eesti. Järg­nes
uus võitlus, kus kandsime palju
kaotusi ja maa jäi vaenlase poolt
okiipeerituks. See ei vähenda meie
tahet vabastada Eesti.
Mälestati langenuid leinaseisaku-
Aastapäeva aktusekõne oli OES
abiesimehelt Tormi Heinmaalt, kes üt­les,
et korraldame siin Balti Õhtuid,
töötame koos teiste Balti rahvastega
ning kujundame ühisrinnet kõigi Bal­ti
rahvast vabastamiseks. Toetame
inimõiguste ja isikuvabaduste eest
võitlejaid kodumaal ja abistame neid,
kes vangistatud kodumaal kui kurja-tegijac},
et julgevad neid vabadusi
nõuda. -
, Oleme tugev ning elujõuline rah­vas,
Oleme saavutanud silmapaist­vaid
tulfemusi spordi, teaduse ja
kunsti alal. Rahvusvahelistel olüm­piaadidel
Eesti on olnud alati 15 pa­rima
rahva seas. Hindame omarahva
füüsilisi ja vaimseid jõude. Elamisest
teiste rahvaste seas on tingitud pal­jud
segaabielud. Need ei ole mitte
kadumaläinud eestlased, kui alal
hoiame sideme nendega ja võitleme
üheskoos nendega.
Ärgem ünustag,em. mida kirjutas
Marie Under: Meilt palju võetud
• 1 .
E.V. aastapäev
Kesk-Flpridas
Kesk-Florida Eesti Selts tähistas
Eesti Vabariigi aastapäeva 3. märtsil,
St. Petersburgis, Fl., aktusega ja sel­lele
järgnenudeinega. Osavõtjaid oli
saja ümber. | ^
Aktus algas lippude sissetoomise­ga,
millele järgn^is riigi hümni laul- •
mine. (
Palv)ise järele õpetaja Juhan Suur-kivi
poolt, seltsi esimees Henn Re­bane
tervitas avasõnas aktusel.isi ja
luges ette seltsile aastapäeva puhul
saadetud läkitused.
Aktusel viibivat vabadussõjalast
Juhan Toomepuud tervitati ja ehiti
lillega rinda. Vabadussõjalasest selt­si
liige Karl Tuimaa ei saanud tervis-iku
olukorra tõttu aktusest osa võtta,
temale saadeti aga tervitus.
Aktuse kõnelejaks oli Jüri Toome­puu,
kes töötab uurimiste osakonna
ülemana sõjaväe värbamise peakor­teris.
Fort Sheridanis, Illinois osarii­gis.
J. Toomepuul on selja taga edu­kas
sõjaväe karjäär. Ta on Korea ja
Vietnami sõdade veteran. Tõusnud
aukraadis allohvitseHst kolonelleit-nandini
erry asumisel. Olnud heli­kopteri
juhiks, lenduriks ja langevar­juriks.
Ta on terve rea aumärkide
omanik. ^ ,
Oma kõnet lõpetades ta avaldas
veendumust, et kui, kas erakorralis­te
sündmuste või maailma normaal­se
arengu tagajärjel, kord uuesti ava­neb
võiri(ialus vabadusekss on meie
rahval jälle tütreid ja poegi, kes taha­vad,
oskavad ja julgevad seda võima­lust
ära kasutada. Kõnele järgnevalt
deklameeris Heinrich' Koop Juhan
Liivi luuletust „Miks sa nutad^lille-kene.,."
/
Järgnesid tervitused Läti, Leedu ja
Ukraina seltside esindajailt. Lõpu-sõna
ütles Elin Toona-Gottsehalk ja
aktus lõppes hiümniga, Aktuselised
kirjutasid alla kajcirjadele.milles pa­luti
endiste balti riikide kodanikke
mitte deporteerida mistahes põhjus­tel
Nõukogude liiitu. '
kuid meile jäi, me au, uhkus, viha.
Seiskem püstipäi!
Üllatusena oli selleks õhtuks Otta-wasse
sõitnud klaverikunstnik Ar­mas
Maiste ja esitas klaveril kaks he­litööd.
Rahvuslikke laule esitas bari­ton
Aavo Kittask, keda klaveril saa­tis
helikunstnik Helgi Fatovic.
Ottawa eestlaskonnale tervitusi
tõid aupeakonsül Ilmar Heinsoo, kes
märkis, et eesti rahvas on elanud
aastatuhandeid oma iidsel kodu­maal,
on kaitsnud seda mehiselt,
kuulutas end lahkulöönüks Vene
suurriigist 24. veebr. 1918.a. ja kind­lustas
enesele täieliku iseseisvuse
võiduga Vabadussõjas. Nüüd on ees­ti
rahvas orjastatud tema põlisel ko­dumaal.
Meie ei saa sellega leppida.
Meie kodumaa peab kord vabaks
saama ja selle maa valitsus peab ar­vestama
seda eestlaste soovi, sest
oleme teinudpälju selle maa ülesehi­tamisel
pärast viimast suiirsõda.
Külalistena tervitasid Ottawa eest­laskonna
senaator Yuzyk, ukraina
ühiskond Ottawas esindaja, kaks
parlamendiliiget, läti ja leedu ühis­konna
esindajad EKN esimees Laas
Leivat. Peale selle oli palju tervitusi
saabunud kirjalikult.
Aktus lõppes lippude väljaviimise­ga
ruumist ja Eesti hümni laulmise-
Järgnes seltskondlik koosviibimi­ne.
'
m . 1
Ih
•••f-i:.
•KT" 4 x*'^*
TÖÖPAKKUMISED
m
' OTSIN
Hamiltoni linna 3^a. poisile eesti
V Keelt kõnelevat
5 päeva nädalas. Soovitav lastega
perekond või hoidja, kes käiks meie
kodus. ® Tel. 547-5471. Eha.
Pensionäride Klubi perenaistel tuli 15. aastapäeva tähistamise koosviibimiseks valmistada võileibu ligi
350"le külalisele. Vasakult - A. Laanep (pereema), H. Niglas, F. Terts (esimees), E. Kumm, 0. Kraav, L.
Raudoja, H. Kreem, E. Terts, L. Leps, B. Kalju, M . Paulus, B. Toose, A. Mänd, M . Tamm, T. Raudoja, A.
ölller, M . Väli, H. Külmallik. Foto-0. Haamer
„Meie Elu" ilmub
postistreigi ajal
Kanadas on oodata järje­kordset
postiametnike streiki.
Postiliikluse katkemisel ilmub
„Meie Elu'' edasi vähemalt 2
nädalat. Tellijad võivad streigi
ajal lehe kätte saada ilmumise
päevast alates talitusest Eesti
Majas ja Hamiltonis õp. Tõnis
Nõmmiku vahendusel kirikust
ja kiriklast jumalateenistuste,
piiblitundide ja pensionäride
koosviibimiste ajaL
„Meie Elu" on streigi ajal
müügil tavalistes müügikohta­des
ja talituses Eesti Majas.
UQBBCOBSDHfltiOdB
BON AIR APPLIANCE SERVICE
Neljapäeval, 21. märtsil tähistas'
T.E. Pensionäride Klubi Eesti Ma­jas
oma 15. aastapäeva ligi 350
liikme osavõtul. Lava ees laual,
palistatud põlevate küünaldega, oli
sünnipäevakringe.l ja klubi emb­leem.
Laval „Külapillimehed" ja
lauiugrupp, kes alates„Tuljakuga",
esitasid rea tuntud rahvapäraseks
saanud laule, lõpetades „kalevite
kantsiga" ning kolmekordse ,.Ta
elaguga".
Klubi esimees F. Terts ütles tere
tulemast kõigile ja andis ülevaate
klubi asutamisest ja edasisest tege­vusest.
. Klubi algatamise mõte tõsteti J.
Pätsi poolt üles juba 1958.a. kuid
alles 1970. aastal 28. veebruaril jõuti
klubi asutamiseni H. Lepni eestveda­misel.
Esimeseks esimeheks valiti A.
Raag. Juhatus valiti seitsmeliikmeli­ne.
Järgneval kahel aastal oli esime­heks
E. Loosberg ja järgnevail kolmel
aastal — A. Areneem ning siis jälle E.
Loosberg.
1976.a. muudeti kodukord põhikir­jas.
Alates 1972. aastast kuulub kiu-,
külmutuskappe ja pliite Igat
Ttf 31 aastat tööpraktikat
LEIU TERTS
istered Massage Therapist
Vastuvõtt kokkuleppel.
Tel. 757-8679/
EI. . . .
MINGIT '
KOMPROMISSE
KOMMUNISTIDEGA
K. Päts - 1918.
aI»<V<^M><IX^<)<s^M•»<KIIM)C3»o<a><><II&o<I^^
•
Suurevaevanägijad on ka „perenaiste abilised", kes seavad ja kata­vad
lauad koosviibimisteks. Vasakult — K. Külmallik, J. Leps, R.
Laanep, A . M ö l l e r , A . A l a v e r , I . Soots, P. Kalju. .Foto — 0 . Haamer
bi Ontario Pensionäride Liitu
(USGO), makstes iga liikme pealt ühe
dollari liikmemaksuks.
1974.a. Kanada keskvalitsuse
(Nev^ Horizoni kaudu] rahalise toetu­sega
oli võimalik välja ehitada Eesti
Maja teisel korrusel asuv klubiruum
[ruum 204). Ruumis asub ka l^lubi
raamatukogu.
Klubi asutamisest alates tegutse­vad
sotsiaal-, käsitöö-, male- ja brid-žiring
ning 1975.a. tulid juurde nais­koor
ja raamatukogu.
. 1978. aastal asutati tervisvõimleja-te
ring. New Horizonilt said toetusi
naiskoor, tervisvõimlejad ning hil­jem
ka rahvapillide orkester. 198b.a.
tähistati klubi kümnendat aastapäe­va
ligi seitsmesajalise liikmete arvu­ga.
Endastmõistetavateks ettevõte­teks
on saanud igakuused koosvii­bimised,
loteriid ning jõululaat. Juur­de
on tulnud ka .,Külapillimehed",
keda juhatab August Tuvikene.
F. Terts avaldas kahetsust, et mit­med
klubi liikmed ei saariud tervis­likel
põhjustel tänasele koosviibimi­sele
tulla, nende hulgas mitmekordne
esimees, abiesimees ja auliige E.
Loosberg ja klubi sekretär (üle 10
aasta] — H. Mägi. l
15 aasta jooksul igaviku teedele
läinuid mälestati leinaseisakuga.
Kostis kaugelt K. Türnpu „ llluru kas­vab
mulla peale . . . " meloodia ning
F. Terts vaikselt deklameeris; , , . ..
Oh, kui mitmed lahkusite igaveseks
meie seast möödunud 15 pensionäri
aasta kestel. Mälestusis oleme nii
sageli teiega! Puhake, kallid, rahulist
und!"
TERVITUSED
Pärast kohvijoomist ja naabritega
esimeste uudiste vahetamist esitas
klubi naiskoor P. Tammearu klaveri­saatel:
..Põhjamaa väljadel" (Taani
rahvaviis], ..Kannikene" — M .
Lüdig, ..Mailaul" — A . Karindi ja
..Ellerhein" - F. Säebelmann. Kuu­lajaskond
kviteeris ettekanded tuge­va
aplausiga.
. Klubile ta juubeli puhul tõi ter-vitusi
Eesti Abistamiskomitee esi-niees
A. Sepa, kes tuletas meelde en­nustus,
mis tehtud kellegi poolt ca 10
aastat tagasi: „Pole mõtet ehitada'
puhkekodu, sest pensionäride klubil
pole pikka iga — kümne aasta pärast
pole neil enam liikmeid. Tegelik elu
näitas, et ennustus oli vale. ..Klubil
peab vist olema mingi salajane võte
liikmete väi-bamiseks" — arvas tervi­taja.
Klubile palju õnne ja jõudu soo­vides,
lootis tervitaja, et 30 aasta
juubelit pühitseme Vabas Eestis.
Montrealist tõi klubile tervitusi tu­lihingeline
E. Ruberg, öeldes: ,,01ge
õnnelikud kunglarahva pojad ja tüt­red!
Aidake, et kallis emakeöl kuna­gi
ei kaoks! Pea vastu Eesti rahvas —
Su üle fumal valvaku, mu kallis isa­maa!"
Haigevoodilt saatis tervitusi ja
sdovis klubile pikka iga auliige E.
Loosberg!
F. Terts ütles ,,Suur tänu" laulu­koorile
ja nende juhile, tervisvõimle-jatele,
eesotsas L. Luidega, külapilli-meestele
ja nende juhile (A. Tuvike­ne),
tervitajatele — A. Sepale ja E.
Rubergile, perenaistele ja nende abi­listele
ning kõigile koosviibijatele,
kes nii suurel arvul koosviibimisest
on tulnud osa võtma.
Lavaje marssisid 12 tervisvõimle-jat.
1E. Liigandi klaverisaatel ja vahel
ka ise kaasa lauldes esitasid nad L.
Luide poolt koostatud ja juhitud põi­miku
rütmilist võimlemist, saades
koosyiibijatelt teenitult tugeva ap.
lausi.
Viimastena asusid jälle lavale
..Külapillimehed" A. Tuvikese juha­tusel,
mängides vanu tantsulugusid
ja mõnedki tantsuhuvilised kasuta­sid
juhust jalakeerutamiseks.
1 ^
Meie no(
elus ja ag{
Ülistustega
Teatrijuht,
näitekirjanil
nis oma vesi
praogu on t|
vid kolmeki
Need imv
New Yorgi
lil sealses
jekorras on
rontos „Killd
skitsiga. Ko]
külalisetendi
niku Metsaiij
dis juuni lõpi
me lühilava.'
Elmar MariJ
ringi.
KOLM LAVJ
Üheks lav|
eesti luuletai
ilmunud lül
žhanris; SIMI
autor kõnold
vahelt". Neil
kõnedena, o;
Kivilahe ja
Luuletused
riimi, neid ki\
susammudo
näiteks lant;
maaegselt tai
Teise lavj
satiiriline .,F,|
dustab mond
esmakordsel
KLENKüül
kelledest \^[\\
loogi. Kandi
naiste ja mo(|
ted eesli ül
Neid humorij
Andres Truir
Ees
Veebruari
tersburgis. Il
suurrahvusv
kümnendaks I
rida Eesti Sol
tulest osa, ni
kõikidest eel
rahvusgruppij
\e- poolesajal
murdu.
Jmn korra!
midagi näitusi
pealsel. Raiu]
kõrval müüa!
esemeid ja si|
panekute osal
areenil olid
söökide ja jod
pakuti rahvusi
makaartest. Kl
musid'nüilela\|
kanded. Esine
rahvalanlsijad|
lus ühtlasi kii
Näituse aval
tapäeva lähifj
prominentsetel
konnategelastt
küllase-paraacj
dus sammus e
« l i i
Kesk-Florida
esinemas. Vai