Meie Elu = Our life, January 2, 1986

              r. 1 (1870) 198©
„MeieElu" nr. 1 (1870| 198© INELfÄPÄEVAL, 2. lAANUARlL ~ THURSDAY, IANUARY.2
ED
|ÜU • :
jitset ja Jumal aitab
iraskusis Aga,
t-ie Jeesusele vastu
lk, kas oleme noo-
|oi saa teha advendi
lat ja inimlikumat
Ida, Jumalat oma
Juleva palve ja lau-to"
oma teises ette- '
populaapset eesti
liido ..Jõuluööl" ja
|liiljaMl.Toimän-
Ikestatud Eesti eest
Ivaku" ja veel va-rahvalaulu
,,Hing
jt sa" hing fantaa-
|nii hilja".
JlMINE
lise .avas lühida .
|ti E. Heinsoo. Järg­selt,
mille kokku
largit Viia. Ava-lõimik,
milles laste
itsioonid vaheldu-gernisega
Tarmo
lik lõppes lauluga
te kui ka publiku
naised pakkusid.
|d suupisteid ning
lusrikas eeskava.
|ölo'lault ning jõu-klaverl
ja viiulil. ^
^geva^Ij^ai-tin Lil-lili
Kuutan, Leena
[hawnaÖeggeroja
ja Marlene Kuu- ^
ettekandeid kla- ;
ekitas jõuluvana
|nimi jäi ..saladu-irem
poiss ;,kaht-ba
riietesse olevat
|s. Jõuluvanal jät-lile.
Nende vastu-ille
deklamatsioo-
|sikalised palad.
}gu esimees Aiid-lühapäevakooli
ja
lõpetajaid (Maimu
Iide Kriisa, Anne
|a, Tarvü Kass ja
neile tähutäheks
la korraldajaid pe-apläusiga.
Jõulu-itustega
ka püha-
|£lid^.ja koguduse
it jõululukoosvii-
1. Heinsoo tänas
|tasomasõvavotu
jeks jõuiukoosvii-
E: arV kahekordis-ita
peoga, kuna
imine Hamilto-reratsiooni,
an-
^gevuses. Hästi
[itoni Eesti Pen-ca
see mõjutab',
liikmeskond on
rsed.
tmel korral aru-jma
luba, kuid
saanud, kuigi.
|cl juba peaaegu
ihtinud Hamil-
Isikut, kelledest
JEndel Arro(2),
Merike Koger
Pallop(4),Tiiu
(4), Voldemar
If^pp (1), Valter
]i2], Erich Vool-lud
pidada 277
Jerikoosolekud,
(atuse nõupida-id
stipendiume
abistamiseks
linud $7,292,00.
pill49 liiget ja
rsimees — Me-jes
— Margus
jPertens, sekre-
[•.öidja'-^ Evald
HamiltoniEes-jpidi,
sest tal on
lamiltoni selts-
Seedrioru las-jsei,
ühes teiste
ISeUsidega.
-u
NAS
498-8337
OWN
SLER LTOo
AvcE.
mcm
avatk
Balti Keskraamatu
THE PAINTERFROM NAISSAAR
A biography by Einar Saiiden.
Albumi formaat 305X220 mm., M'
Ihk., 100 illustratsiooni, köites.
Mitmevärviline kõrgläikes kaa-
>er.
St, Cathames^e
Eesti Seltsi jöulupiiii
8-dal dets. pidas St. Catharines'e
Eesti Selts; traditsioonilise jõulu-koosviibimise
St. Catharines'e Ees­ti
Ev. Pauluse koguduse kiriku all»
saalis peale jumalateenistust.
Et Taevataat oli meie vastu armu­line
ja saatis meile ilusa, maheda
ilma, siis oli kokku tulnud rohkear­vuline
kaasmaalaste pere, et särava­te
küünalde ja lõhnavate kuuseokste-ga
dekoreeritud laudade ümber veeta
ilus jõulumeeleolu loov pealelõuna.
Koosviibimise avas oma jõulise ja
sütitavate sõnadega St. Catharines^e
Erik Schmidt sündis Naissaarel 15.
augustil 1925 merekapten Apgust
• Schmidti (1883-1974) ainsa lapsena/
Oktoobris 1943 põgenes perekond
väikesel paadil Rootsi, kus asuti var­sti
elama Järflotta-nimelisele saarele
tile korralduse võtta kurss otsemaid . G E i g yNGEN („Meie - „
Bordeaux'sse, mis olisiis juba saks las- tööliselt) - Nagu teatab ,TBaltische. Eesti SeTtsT asutaTaresImeneTšst"!
te valduses. Alleveelaev U-99 kohtu- Briefe",.avas arhivaar Otto Bong 4.
misest,;Merisaarega" on antud täies- o^t. Darmstadtis Balti Keskraama-ti
väär ja kõverpeegellik kirjeldus tukogu. See sisaldab raamatute
Terence Robertsoni palju tõlkeid ja kõrval ka maakaarte ja muid doku-kordustrükke
nämud raamatus „The ^ ^ ^ ^ ^ ^ ühes ruumis on maakaar-
Golden Horseshoe". ^jj^j Baltikumi üldosakond. Tei-
_ . . . . ses ruumis on Eestit käsitlev mater-
Emar Sandeml on õnnestunud saksa kolmandas Läti ja Leedu osa-arhnvidest
leida U-99 salajane laske- kond. Kogusummas on reamatuko-raport
kuupäevaga 12. juulil940,mis g^, 13.000 bibliograafilist köidet,
annab asjade käigule hoopis teise püdiarhiivis 54.000 kaarti ja 1700
Nynäshamni läheduses. Pärast sun- värvingu.. Nimelt torpedeeris U-99 SÄ.te.M61^.^^^^^^
daja teenimist mereväes asus Erik
Schmidt telegrafistina teenistusse
rootsi kaubalaevastikku ja seejärel
õppis aastatel 1950-53 Pa^riisis Ecole
Nationale Superieure de Beaux
Arts'is maalikunsti. Sellele järgnes
üks aasta, Lõuna-Aafrikas, > kunsti-salongi
juhtimine Stökhlolmis ja mit­med
pikemad loominguretked His­paanias
jm. Alates aastast 1957 elab
ta alaliselt Mallorcal, kus ta esime­sed
aastakümned oli rakendunud rei­sibüroode
juhtimisele ja on alles vii­mastel
aastatel pühendunud täisaja-liselt
maalikunstile. - \
Raamat sisaldaBj täpseU 100 illus­tratsiooni,
millest pooled on repro­duktsioonid
kunstniku töödest. Te­ma
portree Hispaania kroonprintsist
asub kuninganna erakabinetis Ku­ninglikus
Palees Mariyentis Mallor­cal.
Erilist tähelepanu on leidnud ka-le
aasta eest valminud suuremõõt-meline
(1700X6000) aharimaal Root­si
Meremissioni kjrikus Paima de
Mallorcas, mida on juba käinuc^ vaat­lemas
kümned tuhanded turistid ja
kohalikud elanikud.
Eriku onu Bernhard Schmidt
(1879-i935) oli maailmakuulus optik
ja omanimelise teleskoobisüsteemi
looja,, mille abil visuaalsele uurimise­le
alluv tähistaevas avardus äkki üle
[cahekümne korra. iPlaneet number hoonesse, sissekaiguga aga kõrva
— —- — J — I — — — —
Seltsi esimees ja äsjavalitud praegu­ne
esimees Herman Mölder, maini­des,
et pühitseme valguse võitu pi­meduse
üle ja loodame, et rahu on
omavahMisel suhtlemisel ja rõõm
kohata kaaseestlasi!
H. Eichenbaum pidas sügavasisu­lise
jõulukõne, saades-aplausi osali­seks.
, Selle järele luges meie lugupeetud
koguduse õpetaja 0. Gnadenteich
söögipalvuse.
Asuti väga rikkalikult kaetud koh­vilaua
ümber, mille olid valmistanud
M. Borgstrom'i agaral üleskutsel
nimetatudeestihppukandvatakuba- väärtuslikumad väljapanekud
laeva kahel korral, kuid edutult. Lae- ^^^^ otto Bong alles siis Darmstad-va
meeskonnale jäi see tõsiasi alali- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^g^^g ^alve on kindlus-selt
teadmatuks! tatud. Keskraamatukogu on iga kuu järgmised perenaised: E. Aasma, E.'
Raamat sisaldab peale puud väär- esimesel nädalal avatud. Raama- Altosaar, E. Eichenbaum, M. Gna-tushku
fotomaterjah ka šeniavalda- taideilaenutata, kuna on suuremas denteich, A. Jostman, M. Laht, L.
mata ja vaga haruldasi fotosid Nais- ^^^^ tegemist väärtuslike ekspo- . Laas, G. Liho, L. Mölder, D. Pint, L.
saare külamiljööst jm.
Raamatu kaanehind on US^28.95
GUIiDE TO TALLINN 1935 & 1985.
96 Ihk., 50 illustratsiooni, köiieso
Kõrgläikes kaanepaber.
Poole sajandi eest ilmus Tallinnas
turistijuhis inglise keeles, mis nüüd
on saanud uue maitseka välimuse ja
osaliselt ka tänapäevale vastava si­su.
Lisandina on antud ülevaade Ees.-
ti maad ja rahvast tabanud tragöödi­ast
alates 1939 ja tehakse tänapäeva
naatidega.
iste
kokkutulek
Heidelbergis
Silla, M. Tamm, L. Toomingas, H.
"kk Uusoja, S. Voorand, I. VõrangujaM.
Walden. _
Ei puudunud peale ülimaitsvate
tortide, saiade, küpsiste, võileibade
ka mitte isegi suus sulavad pipar-koogid.^
Samuti ei kuulnud ka kedagi kae­bavat:
„Ei tohi kõike süüa, olen ju
dieedil!"..! • .
Siis asus klaveri taha 1. Ahermäe,
25-27. juulil 1986. a. toimub Sak- ^^^^^^^^ g^^^is jõululaule võimsa
samaal, Heidelbergis, Euroopa Eest- jQ^i^i^y^gg g^j.^g
^ laste Laulupäev. Selle Laulupäevaga . Nagu ühest suust kõlas: „Ule väl-
Taüinna küljastajale mitukümmend ühenduses toimub ka endiste Jäneda j^^^g sõidab saanike . . . " ja vaikseh
ettepanekut küsimuste esitamiseks Põllutöökeskkooli (-Põllunduskesk- sisenes helide saatel suure valge ha-kooli]
õpilaste ja õpetajate kokkutu- ^ ^gj^gg^ kõhukas jõuluvana, kelleks
lek Heidelbergis. oU E. Miil, ja kandis ette humoorika
Peakorraldaja Saksamaal on Juku ^^^^ vestluse, tekitades kuulajas-
. . . . Pa^t' aadress: Am^Schönblick^^^^^ konnas lõbusat meeleolu ja naeru-dud
koigi välismaa diplomaatihsteja^^^^^D^^ Leonberg-Silberberg. (Tel ^^^^^^ ^^^^^^^^^ unustanud ta
konsulaaresinduste aadressid vabas ' ' '~ —
Tallinnas, millele on terava kontras­tina
antud kirjeldus tänapäeva nn.
ENSV Välisministeeriumist. See on
majutatud kunagisse parlamendi-kohalikelefunktsionäridele.
Raamat
sisaldab välismaa ajakirjanike reisi­kirjeldusi
alates aastast 1926 kuni
tänapäevani. Raamatus on ära too-
1743, mis avastati ühe hollandi astro
noomi poolt 1960, kannab tema ni­me.
3;0. detsembril 1983 ^valdas
„ Sirp ja Vasar" .jutuajamise tänapäe­va
tähtsama ajalooliste romaanide
autori Jaan Krossiga, millest selgub,
et tema järgmine romaan on isiku-romaan
Bernhard Schmidtist. \
August Schmidti juhtiihisel olnud
eesti kaubalaev ,,Merisaar" hukkus
saksa õhjUrünnaku tulemusel 14. juu-höovilt.
Välisministril pole seal isegi
oma erakabinetti ja ta on tavaliselt
ametis mõne mitte-diplomaatilise te­gevusega.
Ühte ahtasse tuppa on
paigutatud ministriabi oma mees­sekretäriga,
teises toakes|^ löövad
aega surnuks kaks tegevusetut nais-ametnikku.
Raamatu kaanehind on US$14.95.
Mõlemad raamatud sobivad suure-
Eiml lõesaare
Eestis
H1 1940. Kaks päeva.varem oli saksa päraselt kinkimiseks kõigile inglise
kõige aegade kuulsaim allveelaeva- keelt valdajaile mitte-eestlastele kui
komandör Otto Kretschmer' annud kä kuhuurihuvilistele kaasmaalaste-
Atlandil kohtumisel kapten Schmid- le..
f
Stockholmt§ Välis-Eesti & EMP
kiVjastusel ilmunud Johannes Mih­kelsoni
memuaarteosele „ya8tu
tuulf onarvustajadannudkorge ja
tunnustava hinnangu. Fil.dr. Valev
Uibopuu on Mihkelsoni mälestusi
vaadelnud kahes kultuiuFiiartikHs
:„Ee8ti Päevalehes"» ',
Esimeses kriitikkommenteerib au­tori
noorpõlvemälestusi ajastust Pär­nus
Rääma eeslinnas muu hulgas
järgmiselt: ,,Lapsepõlve ja nooruse
ning kooliaja kirjeldused, on antud
kronoloogiliselt, kuid on seejuures
osavah organiseeritud eri ainet või
küsimusi hõlmavaisse peatiiH:kides-se.
See osutab eeskujulikku kompo-sitsioonitaju,
mis tuleb kasuks luge­jale.
Võiks peaaegu öelda, et tege­mist
on „romaaniga novellides."
Kompositsiooni ühtsust esindav esi­mene
osa liugub lõpule autori güm­naasiumi
lõpetamise ja E.V. sõjakpo-
11 ajaga aspirantide kursusel. Pärnu
perioodist on raamatus rida huvita­vaid
fotosid ja kaart Pärnu alevitega.
Teine pärnupoiss, Arno Vihalemm,
on kujundanud raamatule sisukoha­se
ja stiilika kaane."
Valev Uibopuu teine artikkel kan­nab
pealkirja ,,Ametiühingud vastu-ja
küljetuules", vaadeldes J. Mihkel­soni
teose teist osa, kus autor jutus­tab
oma mälestusi ametiühingulise
organisaatorina Tallinnas. „Mihkel-soni
mälestusteos on p s raamat sel­les
mõttes, et see avameelselt kirjel­dab
ka eesti tolleaegse töölisliikumi­se
negatiivseid nähteid,^nagu rasl^eid
sisetülisid, karjerismi ja omavahelisi
intriige... Mihkelsoni raamat on si­sult
ülirikas. Esitatud andmestik on
sageli ülihuvitav assotsiatsioonide
tekitajana just tänapäeva Rootsi
olustiku taustal
- Kokkuvõttes on vaatlusalune raa­mat
üks silmapaistvamaid meie nie-muaarkirjanduses.
See aitab loodeta­vasti
tasakaalustada meie lähiajaloo
must-valget käsitust, andes palju uut
lisavalgustust. Loodetavasti aitab
raamat ka kaasa, et kriitilise enese-vaagi.
mise kaudu võiksime jõuda pa­remale
ühisarusaamisele ja üksteise
mõistmisele ka seal, kus veel valitse­vad
vastakad seisukohad. Väljavaa­ted
peaks selleks olema paremad kui
kunagi enne." Valev Uibopuu peab
endastmõistetavaks, et mälestuste
praegusele köitele 382-1 leheküljel
liituks teine osa. „Tahame ju teada,
mis edasi sai".
Kirjanik Raimond Kolk oma artik-lis„
Teataja" veergudel toob maitse-,
proove teosest ja autori-mõjuvast
stiilist eriti nooruspäevade miljöö
värvirikkuse edasiandmisel. „Raa-matu
kõige ulatuslikuma osa moo­dustavad
siiski peatükid Eesti Töö-lisühingute
Keskliidust, kuhu Mih­kelson
võrdlemisi noore mehena (24
aastat vana) tööle jõuab. Keskliidul
on kaks palgalist tööjõudu ja Mihkel-
, son on üks nendest. Uus organisaa­tori
koht on võimalikuks saanud
Skandinaavia ametiühingute majan­duslikul
toetusel.. . Ta jutustab Ees­ti
ametiühingute muutlikust ajaloost,
aga kõigepealt oma tegevusest ja ko­gemustest
keskliidus, kõigest sellest
heast tahtest ja paljust energiast, mil­lega
prooviti Eesti ametiühingud üles
ehi tada Skandinaavia eeskujul, j Ise
on ta mitmel korral Soomes ja Skan-
07152-51745). Taps^emaid andmeid ^^.^ ^^^^ sõ\^mehi. kes ko-voib
saada Arnold Pilv eit, aadress: ^^^^^ ^..^^ ^^.^^^^^ andsid meile va-
Kungsgatan 36-6,632 21 Eskilstuna, ^aduse! Tõusti püsti ühe^minutili-
Sweden. (Tel. 016/135689). • seks leinaseisakuks. Jagas siis laste-
• " : — — |g maiustusi ja naisperele'„nõiaroh-tu",
mis-hoiab ära ,,pahandusi" kül­laminekul!
Sellejärele M. Borgstrom mainis
oriia lühikese sõnavõtus: „Olgem
rõõmsad!" — E i ole mitte üksi sõna-
STOCKHOLM (EPL) — Skulptori kolks — see on võti abivalmiduseks
ja maalikunstniku Ernst Jõesaare igal ajal, see on uks,, mille, kaudu
matusetalitus toimus teisipäeval, astud teenitud õnnemaale!
26. novembril Stockholmi Metsa- Lõpusõnäs tänas seltsi esimees H.,
kalmistu Heliga Korsefi kabelis. . Mölder kõiki St. Catharines'e ja selle
^ Ärasaatma olid tulnud kunstikol- ümbruse kaasmaalasi, perenaisi ning
leegid, kultuuritegelased, sõbrad kõiki, kes aitasid oma abivalmiduse-ja
Eesti Kultuuri Koondise juhatus ga ja kohalviibimisega kaasa selle
ning büroo, milline kadunu soovi jõulu koosviibimise heaks kordami-kohaselt
oli matuste ning viimsete nekuks!
korralduste täitjaks. Ülejäänud aeg veedeti sõbralikus
Nende korralduste järgi tuleb te- meeleolus, kuni oli aeg lahkuda iga-matuhastatud
põrm saatmisele ko- päevasusse.
dumaale, see Puhja kalmistul Tar- Kahjutundega koduteele asudes
tumaal asetatakse tema iSa Peeter kõlasid ikka veel kõrvus helid: ,,0h
Jõesaare ja perekonna matusepai- jõulupuu, oh jõulupuu . . ."
ka, millise Ernst Jõesaar oma elu- ... ja suur rahu asus südamesse,
ajal ise kujundas. Sinna on maetud sest eestlased — meie kuulume ühte!
ka tema Stockholmis varem surnud
abikaasa Renale Jõesaar. A.J.
Matusetalituse pidas õpetaja In-go
Tiit Jaagu, kes matusekõnes tule­tas
meelde kadunud kunstniku era­kordseid
võimeid, saavutusi ja te­male
osaks saanud tunnustust, m.h.
esimese iseseisvusaegse
hinna laureaadina.
Ernst Jõesaare
ming — nii iseseisvusaegne kui ka Harjumaa Koondis ootab teid 19.
hilisem, paikneb praegu Tallinnas" jaanuaril 1986 perekondlikule koos-
Kadrioru kunstimuuseumis, kuhu viibimisele!
kadunu soovi kohaselt lähevad ka JUHATUS
tema maalid.
TEADAANNE .
HARJUMAALASTELE
ILMUNUD
See on erakordne raamat, elavalt jutustatud, sisutihe, sisaldab
ligemale nelisada lehekülge, piltidega illustreeritud,
kirjeldades Eesti iseseisvusaega.
HM 130.0®. tetflteel tellides lisandub hinmal® saatekuly.
,MEIE ELU" talituses
958 Broadvlew Ave., Toronto., Ont. M4K 2R6
dinaavias paremat ametiühingulist
haridust saamas".
Mendele esiletoodud momentidele
võiks lisada, et Tallinnas ..Vaksali
puiesteel" leidus ametühinguliiie
li^Jn.^^^^^ talitusele anda . . . . ..
maa,suunas. Sellega tuh iseseisvus- K Ü Q M A C U X T C V A AWTTTI
aegsel põlvkonnal võitlust pidada 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
Euroopa-orientatsiooni huvides, mi- f, ™dlustada nende ilmumine
da Johannes Mihkelson oma raama- J^^gniises lehes,
tuska lähemalt kirjeldab. (Raamat on
„Meie Elu" talituses)
VÕITE VEEL
APELLEERIDA
KADESTRIAMETIS
KINNISVARA
HINDA
1985.a. tehtud kadastrihinnanguid on veel võimalik apelleerida.
Teatavasti olenevad 1986.a. kinnisvaramaksud 1985. a. toimunud
kadastrihinnangust (assessment) ning omavalitsuslikust maksu­määrast
(millrate).
Nagu ka varem teatatud, on nüüd kõigile, kelle kadastridokumenti-des
või hinnangutes on toimetatud 1985. aasta vältel muudatusi,
välja saadetud sellekohased teadaanded. Samuti on olnud või­malik
saada lisainformatsiooni selleks korraldatud avalikel koosole­kutel,
mille tähtpäevad juba varem välja kuulutati ajalehtede kaudu.
Kõik kadastrinimekirjad (assessment rolls) on nüüd lähetatud
omavalitsustesse, et oleks võimalik välja arvestada 1986.a. kinnis­varamaksud.
Kadastrinimekirjades esinevate andmetega on võima­lik
tutvuda kõigil asjasthuvitatuil. Omavalitsuse vastavad bürood on
avatud töötundidel. Kui teaksite leidma vigu või teie arvates
sbaöiglasi sissekandeid, on neid võimalik veel apelleerida kuni 7.
jaanuarini 1986.a. Apelleerimist võib toimetada kirjalikult otse
kadastrikomisjonile (Assessment Review ^oard). Apelleerido
võivad ka need, kos pole saanud teateid ülaltähendatud
muudatust® kohta.
Viimains ap®8lQ®rlmi@0 tähtpäev on 7. jaapyar 1986
Kadastriameti revisjonikomisjon (Assessment Review Board) on
erapooletu instants, mis vahetult kõik andmed esitab provintsi
peavolinikule (Attorney General). See protseduur võimaldab veel­kordset
kinnisvarade ümerhindamist, kui leidub vigu või ebaöiglusi.
revisjonikomisjoni ebaformaalsetel istungitel on isiklikult võimalik
eitada oma arvamisi, soovi korral kaasa võttes sõbra ehk advo­kaadi.
Rõhutame veel kord: need istungid pole kohtulikult for­maalsed.
Et apelleerimise protsessi kergendada, on selleks vormistatud
apellatsiooni formulaar (Notice of Appeal Form) on saadaval
provintsi, teie piirkonna (regional) või teie omavalitsuste büroodest.
Samuti võite kasutada kadastriteate (Notice of Assessment) ta­gakülge
või ise vormistades kirja, ära märkides omandi aadressi,
registrinumbri (Roll Number) ja apellatsiooni alused. Kõik apellat­sioonid
palume saata piirkonna (Regional) sekretärile või teie
piirkonnas asuvale kadastrirevisjoni komisjonile.
Ministry
of
Revenue
Ontario
Transiation By This Publicalion From Texl Provided ByTHe Ontario Ministry oi Revenue
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K 2R6
ühenduses on jõud
Kinnisvara laenud 9.50%
laenud alates 10.50%
sformatsiooniks helistage
465-4659
avatud e8masp.-ro< \e 10:00-3:
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
uutele tellijatele
KUUD 1/2 HINNAGA
S7,50
lennaalandus kehtiv kuni 31. deU, 1985
QtQ&utage tellimiskupongit!
„MEIE ELU" TALITUS
958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6,-'Canada
TELLIMISKUPONG: - ,
Palun saatke minule „ME1E ELU" . . . . . . kuuks.
Tellimisraha siinjuures .
(Tshekiga, panga rahakaardiga, posti rahakaardiga).
• ' j
Nimi: ... . . /
Postiaadress:
. . . J
Kuupäev
(Allkiri)
iMT'iifn