Meie Elu = Our life, November 26, 1987

              : WELJAPÄEVAi, 2®. NOVEMBRIL - THURSDAY, NOVEMBER 2@ 1987
soea i'i—iiw 11 wanaBi sama
99 Laigud*^
Kotkajärve Metsaülikooli kop-
Ihaldatud ja Toi^onto Ülikooli Eesti
isstatud sümpoosioiüi
eesti rahva verise aastakümne aja-
__-_mu8te selgita iniseks
leidis aset 14. nov. Toronto Ülikooli
Trinity College'i Ignatieff-nimeli-ses
aulas laudkonnavestluse kujul.
Laudkonnavestluses osalesid Eesti
praegune
professor dr. Hain Rebas, riigi- ja
poIiittead|U8te professor emeeritus
dr. Karl Aun ja Õppetooli mullune
külalisprofessor dr. Tõnu Farming.
[uhatas dr. Olav Trass.
Kuulajaskond koosnes suure»
noortest, kes. kuim-lusid
ka Eesti Õppetooli kuulajas­konda,
olid Tartu Instituudi tegevu­sest
osavõtjad või Metsaülikooli
endised, õpilased. Üldarvult kokku
Professor Trass andis lühida üle­vaate
sündmuste kaleidoskoopiiisest
arengust Eestis aastatel 1939-1949,
mida prof. Parming loeb veriseks
aastakümineks .eesti rahva ajaloos.
Selle aastakümne sündmused vaja­vad
veel mitmekülgset selgitamist,
enne kui võib saada tõelise pildi tol-leaegsetestisündmustest.
Dr. RAIN REBAS
Prof. Rebas andis ülevaate ajaloo­listest
raamatutest, mis käsitavad
Eesti üld- ja viimaseaja sündmusid
Neist osa on koostatud ning trükitud
vaba's maailmas ja teised okupeeri­tud
Eestis. Prof. Rebas on paaril kor­ral
käinud Eestiö ja külastanud seal­seid
ajaloolasi. Qn käinud nende ko­dudes
ning tutvunud nende ajaloolis­te
raamatute kogudega. Võrdluseks
ta märkis, et ajalooraamatud, mis
koostatud Läänes, toovad esile roh­kem
eesti rahva kannatusaja ohvreid
kuna okupeeritud Eestis koostatud
ajalooraamatud|Omavad tendentslik­ku
ilmet, püüdes õigustada tolleaeg-.
šeid sündmusi N. Liidu seisukohalt.
vaadatuna •'Kuulajaskonda hämmas­tas
asjaolu, et küllalt pikas ajaloo­raamatute
loetelus ei olnud prof.
V.õõbuse 15-köitelist„Eesli rahva aja-
Or. KARL AUNI '
Dr. Aun käsitas Molotov-Ribben-tropi
pakti saamislugu ja andis üle­vaate
selle pakti juurde kuuluvatest
salajastest lisadest. Neid lisasid pa­randati
ning täiendati mitmel korral.
Hitler oli rahuldatud kokkuleppest
majanduslikul alal. Selle kohaselt N .
Liit varustas soodsalt Saksamaad õli
ja teraviljaga. Stalin oli rahuldatud,
et Saksamaa huvid olid läänes ja
temal oli aega omavõimu kindlusta­miseks
paktiga kindlustatud huvi­piirkondades.
Stalini poliitiline ette­nägelikkus
ületas Hitleri oma. Puh­kev
sõda, mida Hitler kavandas oma
piiride laiendamiseks, võis Saksa­maale'kujuneda
kahe rinde sõjaks,
mida Saksamaa ei oleks suuteline
võitma. Samal ajal N. Liit kujuneks
lääneriikide liitlaseks Saksamaa vas­tases
sõjas. N. Liit kandis Saksamaa
pooh alustatud sõjas tobutult inim­ohvreid
ja varanduste hävitust, kuid
osutus lõpuks suurimaks maade ja
rahvaste vallutajaks. Isegi praegu,
kus Molotov-Ribbentropi pakt on
avalikuks tehtud kõigis oma üksi­kasjades,
ei ole Stalinit ega N. Liitu
hakatud süüdistama sõjalistes kuri­tegudes,
sõja algatamises ja vallu­tatud
alade sulatamises Vene impee­riumi.
I
..Dr. TÕNU PARMING; ^ ^ ^ ^
Prof. Parming, kes nimetas veri­seks
aastakümneks 19'39-1949, on
koostamas ulatuslikku uurimust ees­ti
rahva kannatuste ja ohvrite kohta
sellel aastakümnel. Tema poolt ette­toodud
arvudest nähtus, et 1939.a.
oli Eestis 1.134.000 elanikku ja
1949.a. 830.000. Ligemale 1/3 eesti
rahvast oli kadunud. Ta tõi võrdlu­seks
Kanada rahvaarvu ja nentis, et
samia protsendi kaotuste juures Ka­nadas
võinuks olla 6 miljonit arretee­ritud,
mõrvatut ja küüditatut! Eestis
arreteerimised ja küüditamised veel
kestavad.
Peatudes võimalike olukordade
muutumise võimaluste juures prof.
Parming oli ettevaatlik optimistlike
järelduste tegemisel, kui teostuvad
Gorbatshovi reformid. Gorbatshov ei
ole meid reforme kuskil avaldanud
ja tõenäoselt ei avaldagi. Ta vaid
lubab kohalikel asutustel, ettevõtetel
ja üksikutel inimestel kasutada oma
isiklikku algatust, et sellega leeven­dada
N. Liidu kriitilist majanduslik­ku
olukorda. Kui selle juures midagi
läheb viltu või hakatakse tormama
liiga kaugele, siis Gorbatshov ei ole
selles süüdi.
KÜSIMUSI •
Laudkondlaste sõnavõttudele järg­nes
hulgaliselt küsimusi kuulajas­konnast.
Taheti kuulda lähemat
eestlaste elu koHta okupeeritud Ees­tis;
vahekorrast venelastega, kes on
asunud elama Eestisse ja eesti vaba­dusvõitlejate
ehk teisitimõtlejate te­gevuse
osatähtsusest olukorra võiv
maliku muutumise korraL Paljudele
küsimustele ei osatud tõepärast vas­tust
anda. Osa „valgetest laikudesf
jäid selleks mis nad olid. .
Laudkonnavestlüs kestis ligemale
4 tundi ja noorte huvi oli eriti, suur
sellevastu, kuidas ajaloolased hinda­sid
läbikäimist ee.stlastega kodu­maal,
seal valitsevat korda ja võima­likke
muudatusi Eestis võimalike.
Gorbatshovi reformide tagajärjel.
Dr. Hain Rebas on saanud Göte­borgi
Ülikoolis kõrgeima haridusliku
kraadi, omab Rootsi sõjaväes kapteni
auastme ja on Põhjamaade ajaloo
korraliseks professoriks Kieli Üli­kooli
juures Saksamaal.
Dr. Karl Aun õppis Tartu Ülikoo­lis,
jätkas õpinguid Hamburgi ja
Chicago ülikoolides ja oli korraliseks
professoriks Wilfrid Laurier Ülikoo­lis
Waterloos, riigi- ja poliitteaduste
alal kuni pensionileniinekuni.
Dr. Tõnu Parming on saanud oma
hariduse Ühendriiges; on olnud USA
välisministeeriumi teenistuses, võt­nud
osa sõjast Vietnamis, omab USA
sõjaväes majori auastme ja momen­dil
on Marylandi Ülikoolis Nõuko­gude
Liidu ja Ida-Euroopa program­mi
juhataja. Möödunud aastal ta oli
Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli
külalisprofessoriks ning vilkalt te­gev
eesti organisatsioonides.
llen Petersoni
moenäitus
Ellen Petersoni moeinstituut esi-" raglaanlõikele veel tähtis printsess-tas
oma aastase töö ja moeloomin-gu
tulemusi 7. novembril, kell 8
õhtul, Toronto „Convention Cent-re'i"
teatrisaalis. Uksel jagati kava­lehti
ja reklaame ning Noxema ^^
ma „Cover Girl" huulepulki.
lõige, uusi materjale nagu täissiidi,
mustrilist ja lihtsat sametit, pitsi, or-ganzat,
nahka, gabardii^rai (õmbleja-kostüümiks)
hõbelameed, kuldbro-kaati
ning tülli, villaseid kangaid,
mis töötlemisel erilist praktikat
nõuavad ja muid. Oli huvitavaid
Lava dekoratsiooniks oli ilus valge sink-varrukaid, millel õlajoonel rik-kõrgete
sammastega aed. Lava ühes kalik suur puhv ja alt ümber randme.
. ja 29. novembril
r. R. Pahapill . . . . . . . 921-7777
KÜTTEDja
275-1280
- T f—
TEEME
iOODSA HINNAGA
Tal. 756-4654
oJUasterdowq^
ajamily tradilion
Mmmm
udusul
patju/ ka
viHiseid teklc®
ja madratsi
mm mim^mm
T©ROi;aT<ni •
2311 BloorStW.
at Windmere
4544 Dufferin St
South of Finch
16 Spinnaker Way
E. of Keele on Langstaff
1884 Kenntdy Rd.
at Eliesmere m-om
WhitbYMall
Dundas & Thickson
Kozlov Centr©
Cundles & Bayfield
72®-S63@
ääres ilutses juhataja töö embleem:
elevandiluu värvi ajalooline kleit
mannekeeni seljas. Samast nurgast
kostis ka tugev heliplaadimuusika.
Programmil oli esemete nimekirjas
Toronto Eesti Õngitsejate ja lahimeeste Seltsi juhatus. Ees, vasakult* kleidi kohta kaks nime: moejoo-Ülo
Isborg, Enno Vaher (esimees), Härm Kore (abiesimees), Edvard nistaja-disaineri ja kleiti kandva
Saar (laekur). Taga - Johannes Summa, Avo Poom, Peeter Milliste ja f^^""^^f ^! . f
Albert LMkk (Pildilt puudub Jaan Lee.) Foto - H. Raigna tnS^ """^ "
. Alati igapäevase riietusega. Spor-diriietus
üldse puudus. Esitati seeli­kuid
pluusidega, pükse, päevakleite
ja vööni ulatuvaid lühikesi jakikesi.
Materjalina oli kasutatud puvillast,
segumaterjale, dan^asti, peenemust-rilisi
trükiseid, triibulisi ja ruudulisi
kangaid. Õpilased olid osanud valit­sevat
moodi väga peenelt jäljendada,
videst olid esikohal must, hallikad
toonid, rohelist, punast, kreemikas-valget
ja samuti lillat mitmes toonis
jne.
Et niineval aastal riietusse avaruse
toomine ei andnud soovitud tagajärgi
— ei meeldinud isa särk ega ema suur
mantel — siis oli rõhutatud peent
vööjoont, kehale liibuvat kleiti, mis
toob esile naiseliku ilu, puhv-varru­kaid
ja mini, mini pikkust mitmeis
variatsioonides. Oli palju ilusaid sar
ledaid jalgu, kanti uhiuusi kingi, mil­le
kontsa kõrgus võis olla 12-15 cm.
Vaheaeg pidi kestma 15 minutit,
aga venis pooletunniseks. Dekoraa­torid
olid aia koristanud ja laest suu­red
valged plaadid alla lasknud, mille
peale lasti videofilmilt kaaruvad ak­nad
ja Toronto ning Kanada uhkus —
CN torn. Selle kõrgeima .torni naab­ruses
just olimegi. Laval oli kaks
valget treppi, millel mannekeenid al­la
astusid, kus neile õhturiietuses
mehed käe ulatasid. '
Selles osas liitus kimono (dolman)
„Toronto Eesti Õngitsejate ja fa-himeeste
Seltsi" 30.a. juubelipidu
peeti 21. novembril Eesti Majas
rikkaliku õ^htusöögiga ja lõbusas
meeleolus ligi l50 peokülalise osa*
võtul, kelledest ligi kolmandik oHd
loored. ' •
Koosviibimise avas lühikese sõna­võtuga
esimees Enno Vaher,-tervita­des
peolisi ja soovis neile head peo­tuju.
Seltsi abiesimees Härm Kore
andis ülevaate eesti jahi- ja kala­meeste
organiseerimisest Torontos
viimase 34 aasta vältel, mille toon
kokkuvõetult. Eesti jahi- ja kalasta-mishuvilised
algasid oma tegevust
esialgu Toronto Eesti Seltsi raami­des
,,l|Calanduse ja Jahipidamise Rin­gi"
nime all. 1957. a. asutasid iseseis^
va organisatsiooni nimega ,,Toronto
Eesti Jahimeeste Selts". Esimeseks
esimeheks valiti Johannes Säägi. 12.
mail 1963 võeti vastu uus põhikiri ja
selles ettenähtud kodukord ja.aukoh-
'tukord. Muudeti seltsi nimi ja hakati
tegutsema „Toronto Eesti Õngitseja­te
ja Jahimeeste Selts'i" nimega. Selt­si
märgi ja pitsati osas muutus ainult Härm Kore kõnelemas.
nimi. Selts on „ Ontario Federaiionof
Anglers and Hunters" liige ja selle
kaudu liikmed kinnitatud jahi- ja ka­lapüügil
juhtunud elu- ja õnnetus­juhtumite
vastu. Seltsi esimeestena
ori juhtinud: J. Säägi 5 a., V. Jaan-park4
a., H. Kukk 1 a., L. Lilleberg?
a., U. Villmäe 5 a., ja H. Riko 7 a.
Esimeheks sel aastal on noor seltsi
liige E. Vaher. Möödunud aastate
vältel on auliikmeteks valitud 10 lii-või
õlgu paljastavaid õhtutualette
koos asümeetrilise seeliku pikkusega.
Moode oli teravalt silmas peetud.
Õpilaste hulgas oli väljapaistvate
õmblusoskustega tüdrukuid, samuti
ka esinejaid, kes oskasid esile tõsta
seda, mida rõhutada sooviti. Keegi
oli oma kleitidele täienduseks val­mistanud
väga maitsekaid kübaraid.
Õhturiietuses oli rõhutatud naise
figuuri kuni põlvedeni, ja siis oli
lisatud suures laiuses printsesslõike
paane, mis tulid eriti esile keerutami­sel,
luues vaatlejale huvitava silueti.
Üks mannekeen oli meespartneriga,
kellel oli must villasest trikoost peh­me
ülikond, mis oli elavaks tehtud
Napoleoni punase kõrge kraega, sa­ma
värvi õlakutega ja kätistega.
Kleidimaterjalist suurte seoste ka­sutamine
seljadekolteede lõpetami­sel,
vööjoontel, isegi peas, oli liial­dus.
Samuti olid mõned minikleidid
nii lühikesed, et alt saalist lavale
vaadates paistsid jalad terves pikku­ses.
Ehteid kanti ülirohkesti.
Peab veel alla kriipsutama pruut-kleite
koos peigmeeste ja pulmaliste-ga.
Need olid väga huvitavad ja moo­dustasid
õhtu nauditavama osa. Ena­mus
kleitide alaosi pii töödeldud ro-koko
stiilis, kaunistatud pitsi motii­videga
või diskreetse pärltikandiga.
Üks vedik (slepp) oli väga pikk, aga
see oli kaunilt üles volditud.nii, et
peigmees võis selle ühe liigutusega
vallandada. Kasutamist olid leidnud
kõik võimalikud pruutloori asetused.
Lõpul kutsus Ellen Peterson oma
abilised lavale ja tänas neid. Kutse­tunnistuse
sai ainult üks, kuna dip­lomid
anti viiele õpilasele.
Õmblemisõpetajale õnne edaspidi­seks!
Ei see töö ole kerge!
EHA TARMET-TOOMBERG
lillllliilllllllllllllllllllllllllilllllllliilllllllllllillllillllllllllllllilli
KUHU MINNA?
§ Neljap., 26. nov. Aiandusklubi
loeng - Lia ja Erik Hess „Jõululilli
ja dekoratsioone" algusega kl. 19.30.
® Laup., 28. nov. Vabadussõja al°
guse 69. aastap. tähistamine Eesti
Majas algusega kl. 19.00.
® Laup., 28. nov. Baptisti kirikus meelelahutus,
käsitööde, vatitekkide jne müük al­gusega
kl 13.00.
® Pühap., 29. nov. Ella ]ostmaö'i,
Oagmar Pinfi ja Armilde Pihla kä­sitööde
näitus-müük Eesti Majas
algusega kl. 10.00.
® Pühap., 29. nov. Tartu Ülikooli
355. aastapäeva tähistamine Tartu
CollegeMs algusega kl, 15.00.
® Pühap., 29. nov. Baptisti kogudu­se
Advent-kontsert algusega ki.16.00.
® Pühap., 29. nov. Pensionäride
klubi jõululaat Eesti Majas alguse­ga
kl. 12.00.
(i Reedel, 4. ja 5. dets. Anne Rem-meli
akvarellide näitus Baptisti ki­riku
saalis.
0 Laup., S^dets. Soome iseisuse 70.
aastapäeva tähistamine Ontario
Science Centre'is algusega kl.
18,30. Pärast seda vastuvõtt Suomi-
Kotis Toronto soomlaste 100-a. juu­beli
pühitsemiseks.
® Pühap., 6. dets. Meeskoori Pop-kontsert
Eesti Majas algusega kl.
14.00.
® Laup., 12. dets. prof. Hain Re
base pidulik loeng Eesti Õppetooli
Sihtasutuse tuluõhtuna Hart
HouseMs algusega kl 18.00.
© Pühap., 13. dets. Toronto Eesti
Kammerorkestri gala-avakontsert
Eesti Majas algusega kl. 19.00.
® Pühap., 13. dets. Kooli Jõulupuu
Eesti Majas algusega kl. 14.00.
©Pühap., 13. dets. ÜRO Inimõi­guste
Päeva tähistamine Nathan
Phillips väljakul kell 13.00.
® Neljap., 31. dets. Majandusklubi
Uusaasta-ball Admiral hotellis,
get, kelledest elavad F. Aadli, A.
Nüüd, E. Harilaid, A. Naarits ja E.
Hõlpus. Neid tutvustati peolistele.
Kauaaegsete jühatusliikmetena on
seltsi heaks töötanud: H. Kukk, J.
Tuisk, E. Lood, H. Särg ja A. Lukk.
uhatuse koosseisus on olnud ka 8
naisliiget; Härm Kore ettekanne oli
humoorikas, kuid see juures ülevaat­lik
ja võeti vastu suure aplausiga.
Kavalises osa?^esines Aino Tera
Hamiltonist, lauldes G. Iltali saatel
„Sügislehed", Vana vokk" ja ,,Tal­linn,
mu unistuste linn". Peoliste
nõudel laulis veel lisapaladena „Lap-
, sepõlve kodu" ja „Kas mäletad". Esi­tatud
laulud võeti vastu suurte aplau­sidega.
Ettekannetele järgnes,tants
Georg Iltali orkestri saatel.
Kogu õhtu tegevust juhtis teadus­tajana
juhatusliige Ülo Isberg.
See oli me noorte ja vanade ühine
sõbralik' koosviibimine ja soovitav
on, et nendega ühineks ve6l enam
meie noori, sest puhkeaja veetmine
suvel kalastamisega on suurepärane
oiinHHiniinniiinmnHiniininiiiimiiiiniiiiininiifnifninn
Eesti Sihtkapital Kanadas
Amietused, testamendl^pärandused Ja
mälestusfondid on tulumaksuvabad.
Suunake oma annetused noortele ja
teistele eesti organisatsioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
kaudu tulumaksuvaba kviitungi saa^
miseks. ~ Eesti Maja, 958 Broad*
view Ave. Toronto, Ont. M4K 2R6
litniiiiiiiiiniiiinniiniiiiiiniinifliiiniifnnniHHiiitii^^^
MÜÜA EESTI KODUS
roiSSMEHE KORTER!
GARAAŽIGA
TEL. 691-0719
HARALD RAIGNÄ
„MEIE ELU" asutas Eesti ühiskond
ja seisab eesti ühiskonna teenistu­ses.
^iillillllllSliliSllllllllllllllllllillllllllllllllillllllllllllllillllllllll
Välja üürida
SUVILA
Ft. Myers Beach'is Florida lää­nerannikul,
200 nn vaiksest ran-nast,
poed samas. Vaba märtsist
maini.
Tel. New York (212) 923-1932.
Nlllllllllllllllillllllllllllllllllllllllilllillllilllllllllllllillllllllll^
BALTI „KULLA"
MEREVAIGU
ERILINE VÄUAMÜÜKS
Colonnade Gold Jewellery
Upper Colonnade, 131 Bloor W.
Toronto, Ont. M5S 1 R8
Tel. 922-8431
EBTf LILLE^Rf
1065 STEELES AVE
NORTH YORK ONT
M2R2S9
Omanik LINDA SEPP
736-1170
Kodus 223-0201
MRDVARK
FLORIST
LTD
Avatud 7 päeva nädalas @ Ülelinna kohaleviimine BSSB
60 aastat Eesti
konsulaaresinduse
loomisest Kanadas
Möödunud suvei sai Eesti aupea-konsulile
Torontos teatavaks esi­mese
Eesti konsulaadi asutamine
Kanadas. See toimus teatavasti
Montrealis 1927. aastal. Eesti kon­suli
kohustused võttis oma peale
tookordne Montreali Soome kon­sul
ajalehe „Gazette" artikli koha­selt
EKN-i liikmete seas tõusis arute­lu
Eesti konsulaadi 60. aastapäeva
tähistamisest Ottawas. Sellele
ideele andis hoogu veel lätlaste
avastus, et Läti konsulaat alustati
samal aastal Halifaxis. Nad olid
selle tähistamisest ülimalt huvita­tud.
See üritus toimub Balti Liidu
raamides. Esialgsete mõtete reaal­seks
muutumiseni aeg jõudis sügi­sesse,
kus ettevalmistustööd anti
Ottawas elunevale EKN-i abiesi-mehele
Walter Pentile.
Korraldustööde kestel sai teata­vaks,
et ka leedulastel oli Kanadas
enne sõda konsulaat asutatud, kui­gi
alles 1937. aastal Seega tähis­tatakse
Ottawas 60 aastat Eesti ja
Läti konsulaatide ning 50 aastat
Leedu konsulaadi eksisteerimist
Kanada pinnal. See sündmus toi­mub
26. nov. õhtul parlamendi
kesk-blokis senati pankade ja kom­mertsi
komitee ruumides algusega
kell 6 õhtul kokteilideks ja kell 7
õhtusöögiks. Sündmusele on ooda­ta
eeskätt parlamendiliikmeil ja
meile sõbralike Ottawa saatkonda­de
esindajaid. Peale oma konsulite
osalevad veel 10 esindajat nii eesti,
läti kui ka leedu keskorganisatsioo­nidest,
peamiselt Torontost.
>ii"iiiii>iiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
EESTI TOITUDE
VALMISTAMINE
Kui omal ei ole aega . ..
meie valmistame!
PEOD ® PULMAD • MATUSED
TIIUROISER
492-7614; 485-9886
iiRniiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiii|,||,|,|||,,,|||,,,|„^
nama •oo
% Neljap., 31. dets. Uusaasta vas
tüvõtu ball Eesti Majas algusega kl.
19.00.
% Pühap., 10. jaan. 1988 Rein Ran-nap'i
klaverikontsert Eesti Majas
algusega kL 17.00.
TULGE RÕÕMSALE REISILE KARIIBI MEREL PARIMAL REISILAEVAL NorraSUNVIKINGul
Õp. THOMAS VAGA korraidu
1 2 o märts
San juan, Cayo Levantade, St. Maartens, Haiti, Jamaica, Mehhiko, Miami jm. kohad.
Piiblivestlused igal hommikul soovijaile.
2, 3 ja4-isiku kabiinid. Hinnad isikult US dollarites $995.00 (4 kabiinis)
kuni &1,575.00 (2 luksuskabilnis). REGISTREERIGE KOHE!
Informatsioon - õ p . Thomas Vaga, 607 E.7th, Lakewood, N.J. 08701, USA.
_ Tel. 201-370-8317. Esindaja Toronto rahvale - õp. Andres TauL
Hinna sees majutus, ^öok, meelelahutus laeval, ringreisid ja lennuhind Torontost, Seattlest, edasi tagasi.
BBS
„Meie Elu" nr.|
K
Kunstnik Osvaj
näitusel Karne^
L.
Kui kolme kunj
järgnevalt on
pealkirja all, SÜRJ
neil oleks midaj
stiilis. Igaüks nei
ja eri näitusega,
hedus, 13. oktool
ni, on tinginud ei
LEMBIT SOO'
na uues ja avan
Gallery College
lege nurgal) 13-31
des 23 suurel
(lõuendil): 21 aki
üks söejoonis.
LS. on üldsusel
on esinenud õige I
kahel korral, seet
tamiseks: sün<
1023.a., sõjajärgse
tas Stockholmi Tl
Torontos, alates l |
insenerina ja hilji
va tööstus-ettevõti
si andes, astus 0|
ledii, lõpetanud
mental Art" alal
1083.a. Toronto ü |
loo alal
Tema maale is|
suur formaat, sui
Peamiseks temat
kud iiksikportret
sioonid. Need on]
Portreteeeritava
vutatud,kuid rohk|
arvata, et siinseti
teide juhtide po(
Mulroney,EdBroJ
ner ja Pierre trudl
fotode või reprod»
poseerides (kui sj
nik suutnud neid
da. Isegi väike k(
sus ja nüanss või|
kasuks tulla. Nen(
mäat 2,5 X 2 mee|
37000. Paremad
Broadbent. Portr^
sitsioonidest paiiif
Andrew Davies
ny^d dirigeerimasi
ne, hea ja realistli
foonina? Esiplaanj
lid vajanuks selj
misl Muide, see
näitusel (3x9m) jä
($28 000).
Suuruselt teinel
m), hind $9 000, pe|
le ei ole otseteel
samalaadne ülesel
rahvahulga kesl
Paavst maalil elul
jäte mass pole saaj
siilust, puudub rui
tantsi mõiste, kolj
bem, maalitud ti
järgi. Teised figun
sioonid, mis kunsl
dud ja peaksid näit]
ja küpsust, on targi
abstraktsuse taha:
„Vari"jt.
Kõrgushüpped e|
dutada ja näituse
eneseleidmisel. Ti
maanduda ja esmal
põhialus. Kunstnik!
on pikk ja see tule
OSVALD TlMMi
ming, mitmeaastaf
süvenemise järel,
oktoobrist ja on
4 1