Meie Elu = Our life, August 24, 1978

              NELJAPÄEVAL, 24. AUGUSTIL — THUESDAY, AUGUST -U „Meie Elu" nr. 34 (1489) 1978
Proloog.. Too on üks suhteliselt
mahukas puukast, mis. kiuslikult on
käinud minuga koos kõik need aas­tad
siin Vastsel Mandril.'Keski puu­töö
meister tegi selle kunagi Saksa­maal,
Geislingenis ning vastuvaidle­matult
on- see hea kvaliteediga töö,
sest ajahammas, pole .kuskilt .kandist
sellele kastile peale - hakanud, kuigi
teda on niiöelda „solgulatud" Geis-lingeni
DP laagrist läbikäigulaagri-tesse,
transportlaagritesse jne. kuni
lõpuks- laaditi Hamburgi sadamas j
laevale ning parast teatavat rriereret-j
kel hoo vati New: Yorgi sadamas jäl­le
maha. Siin veeti teda kuskile As-toria
nimelisse. keskusesse lahke
va sl LIVÕ tja residentsi ning umbes
kuu ajavarast ilmus kastjoma pere­mehe
järele Miamisse, Floridasse.
Siin - tegi ta läbi paarid-kolmed koli-
. mised aga viimased paarkümmend
aastat on kast rahulikult puhkanud
reisiväsimus! mu praeguses alalises
asukohas.
iviiš sinna kasti päris topiti ja tal­letati
— kui sai selgeks, et teekond
üle.Atlandi oli tõsiasi ja kus kõik
asjad ja toimetused hakkasid siis 'ju­ba
ameeriklikus tempos kiberkiiresti
kulgema — seda ammu-ammu enam
ei ;mäleta. Muidugi, mõnel üksikul
korral tuli kast avada, kui ,,miaagi
oli vaja ilmtingimata üles leida", aga
põhjalikumat revideerimist selle
kasti orbiidis vist küll kunagi ette ei
võetud. Ja nüüdki oli tolle vana kas­ti
avamine täiesti juhuslik selsamal
tuntud põhimõttel, et „midagi oli va­ja
vanast Saksamaa ajast üles leida"
ja vaatame, ehk on selles mulluses
lahutamatus reisikaaslases.
Muidugi ei olnud; õigemini — nä­gu
neil üksikutel eelmistelgi puhku­del
— tuhnimise ja soteerimise isu
läks enne ära, kui kasti põhi vastu
ituli, Aga seal üsna põhja lähedal,
seal asetses patakas pabereid, nööri­ga
kinni seotud. Olid mullused kir­japanekud,
kus kord taas kajastus
laagrielu mitmepalgeline minevik.
•Sisse arvatud mõned käsikirjad, tõe-
'.näoliselt need, milliste avaldamiseks
algasud reisipalavikus ja laägritevä-
' helise; elu virr-varris polnud enam
; ae-sä ega huvi ja mis siis lihtsalt
heideti kasti; mis oli küllalt avar, et
kõike vastu võtta'.
Üks käsikiri, äratas sellepoolest tä­helepanu,
et oli luuletus. Autor pole
kunagi esinenud luuletajana ja seega
Tnagu tõmbas pilgu endale, et kas on
ikka teine Jaah Malga vaimusünni­tus.
Siis seisis seal all veel „Geislin-gen
1948". Nii siis kolmkümmend
aastat tagasi,
• . - • ••••• •
Ole sa autor või mitte-autor, aga
Kui silm juhtus juubelile vihjavale
aastaarvule,, siis kaemuslikult tund­sid
tungi tulema, et loeme läbi selle
mulluse laagrielaniku igatsuse.ülem­laulu
ja katsume kord taas mõista
nende lüüriliste tungluste sisu. Ja
' võib olla, kuskil leidub veel ..teisigi
kaasrahvuslasi või õigemini, -kaas- j
Id.-?grilasi, kbs tahaksid kuulda seda j
kolmkümmend aastat tagasi inspi­reerinud
tunnete ja tungluste: kauget
• k'?.ia;. sellepärast vast ei oleks see
kurjast, kui tolle oodi esitame nüüd,
aastal 1978..
ÜLEMLAUL^
Mul ikka meeles mõigud Sina .-
minu unelm,
sa-laigatsuste sisu,
elu ainus siht!
Niikaua, kuni mind ei kata -
: surilina—
mu südames
on vääramatult Sülle
määrat pühim koht.
Sa olid nõnnä peen — "
kuid. siiski mitte
vaga prisket tõugu —
Nii õrnalt tollal silitas
Su siidinahka
minu ihar p i h u . . v '^
Ma nautisin ju eemalt ;
Sinust irdund erutavat
võlu hõngu;
ning lausa joob usin, kui
huuled haarasid Su
roosat ihu! >
Vast ohkan:, kaua kestab äng?
- Üks mõte Sinule —
ju; selgub silmatuhm "
ja saatus on "kui mäng.
Kord jällegi ma kannan' • •"
kiretulväs rinna 'kohal
; Sinu vabanenud kodu,
kus jälle palju kauneid
• päevi, õid ja aastaid.'
määrat meile rodu!
Kord ikkagi on lännu aja võigas
- ,: • õõv. .
Ja julmamiste teeišaab
käidud viimne verst —
Ning vastsel koidurannal
tervitab mind taas,
mli ihaldus —
• KRAKOVSKI VORST!
Jaan Malk
Geislingen,
KLAVERI ja TEOORIA TUNNID ALATES 15. SEPTEMBRIST
254 Hillsdade Ave. E. Peetri kiriku lähedal
tel. 484-0495
IIIIIIIIIIIIBIIIIIIHIIIIIIIIIIIIIIIBIIIUDIIBIID^
Vcajjafalks©
qsinQkiri, eesti- ja ingsisekeel®
eluloe Jcfc
TORONTO EESTI ÜHISPANGA -JUHATU
VAJATAKSE
ao • • •
H. ROONEEM'e PAGARIÄRISSE 484 Queen Str.' W. Tel 366-3619
elklaager
Ei saa öelda, et lootused, millised
kaikuvad : tollest joodist" oleksid
meid kannud tagasi igatsetud vaba­dele
randadele — aga need lootused
ei ole surnud ja seegi on palju väärt.
Mis puutub „kraakovi vorstisse",
siis meil siin uutel kodumaadel on
külluses igasuguseid vorste, ka kraa-kovi
oma, kuigi sellele enamikel juh­tudel
on antud teised ja koguni mei­le
varemini tundmatud" nimed. Aga
kõigil neil vorstidel erinevate nime­dega
on „tüttav • maik" ning kodu­maine
hõng — seda eriti muidugi
Kanadas, .tänu Kosenkräniusele ja
tema vastava ala pädevale pärandi­le.
\ ,:-
:- Aga ;— eks me's oota- veel .teine
kolmkümmend aastat... Kes kan­natab,
see kaua elab. Ja õiged usud,
igatsused; ning kõigutamatud aa te­il
stavused ei kustu kunagi!...,..
: Jään Malk ,•
Mõnel kogudusel ori moeks saanud
korraldada telkiaagrid südasuvel
kaunis looduses, kuhu sõidetakse
välja ja kus Veedetakse nädalalõpp
koos vaimulikus sõprusmeelsuses.
Adventistidel oli Keswick'i laagris
ülesse seatud suur telk, mis mahutas
mitu tuhat inimest. Koos viibiti ja
koosolekuid peeti kahe nädala jook­sul,
kuhu kirikuliikmeid ja sõpru oli
kokku tulnud tervest Ontario pro­vintsist.
' '
Sellest- on üle aasta tagasi kui ad-ventistid
ostsid Keswick'i laagri ko­had.
Neid oli kaks. Pealaager, umbes
50 ehitusega ja 200 aakri maaga', ja
nõortelaager, uuemate hoonetega, 60
aakrilisei alal. Mõlemad asuvad Ros-sau
järve kallastel, looduskaunis ko­has.
Muskoka on ju tuntud suvitus
18. aug. aktsia hind $121
145 King Street West, Süite 1900,
Toronto M5H3M1^
Õhtul tel. 925-6812
fPrints Edwardi Saare
Kõndisin pargis ja istusin maha
J ühele pingile, et lehte lugeda. Sel-
| jaga vastu minu pinki teisel pool
1 oli ka pink, kuhu sigines kaks
I naisisikut ehk persooni umbes
.= „seenior sitiseni" eas. Hakkasid
1 jütlema. See näis olevat huvita-
1 varn kui ajaleht. Pealegi on. mul
= kuulmismälu, mispärast jäin kuu-
I Uitama. :
| „Kuidas sa elad?" küsis üks.
= „Saad pojalt:.ka toetust?"
1 „Mis ma elan — samuti!. Ei ma
| saa pojalt toetust ühti, tal ise te-
| gemist, et ära elada ja peret toi-
I, ta. Hoian oma pensionist mõned
i | sendid kokku —-viin vahest las-
| te-lastele kompvekke. 'Kust nad
=. muidu saavad!"
s „Tohoh! Mis-siis viga on?"
i „No, peaviga on, et on valge sih-
3 verplaadiga ja meesterahvas.
| Oles aeda teadnud,, oleks omälajai
| võind ikke mustemat vaadata. Pä-
| : ris musta muidugi pblestahtnd;
I oles võind olla välie pruunini...
1 Oles ka>õidn pila tüdruk.". :
1 „Arvad, et oleks olnud parem?"
| „No ikke! Näed mu poiss töö-
= tab ühes suures virmas — ju pik-
I ka aega. Aridust tal on, pidi. saa-
I ma kruvide osakonna ülemas —
? aga ei saand!'
= „Kuidas; see siis juhtus?"
| . „Vaata! Oli juba olemuse jüu-
| res, et nüüd määratakse, aga seda'
1 kuulis kõris ta j änaine, kes pühkis
1 tuba ja käratas: Ei olgu ühtki'"'
| tikrimatsiooni! Ahvirmativ akts-
I jon! Selle koha võtan mina!"
J . „Ja antigi tollele?"
J „Anti! Kus nad pääsid, kui sea-'
I dus sehuke! Naisterahvaste prot-
| sent olla kruvide peal madal. Pi­di
andma; Oles did must, oles veel
| võind protaessi, aga poisil nägu
1 valge. Ta kadund isa oli ka na val­li
gevereline. No mis naisterahvas
'U
ja' puhkuspiirkönd, kus ka paljud
(GANADIAN SCENE) — Enam kui
90 Prints Edwardi Saare farmerit oh
avanud oma kodude uksed turistide­le
alates 1970. aastast. Provintsivalit-sus
pöördus farmerite poole palvega
hulgaliste turistide majutamiseks, su­vekuudel.
Maakodud, kus turistid
võivad nii ulualust kui kaetud söögi­laua
leida, oh: väga eri palgelised.
Mõned nendest on väike talundid,
paari aakrilise maaga, teised jällegi
Teie annetus ja pärandus
EESTI KUNSTIDE KESKUSELE
on maksuvaba. See on Teie täis-panus
eesti kultuuri arengule ja
edasipüsmiisele.
Lõuna-Aafrika minister C. P. Mul­der
külastas Washingtoni,: kus ta
nõudis, et USA lõpetaks koostöö ja
konspiratsiooni Moskvaga, mille ees­märgiks
on Lõuna-Aafrika, R:ödeešia
ja l^amibia mängimine N. Liidu
haardesse.'.. ! •
'• Ta väitis,et Aafrika probleemide
laliindamin'e tuleb Jätta Aafrika
. maade enda kätte. Venelased alga­sid
Aafrika rahvaste vabastamist,
mis^,ebaõnnestus,: sest Aafrika rah­vad
ei taha kommunismi.. Nüüd al-
. gas Moskva kavalat mängu: kuuba­laste
abiga Aafrika vallutamiseks,
mis on annud tagajärgi. Kuubalaste
abiga on Moskval tugevad tugikohad
Angoolas ja Mosambiikis. C. P. Mul­der
märkis^ et Angoola läks Moskva
asumaaks ainult USA abiga. Kui
Mosva hakkas varustama relvadega
Angoola kõige nõrgemat moskva
meelset gruppi Agostinho Netot, siis
11. Kissingeri välisministriks olles
USA keeldus j. toetamast relvadega
FNLÄ ja UNITA üksusi. Kui neid
vastupanugruppe USA relvastaks
praegu, siis oleks A.. Neto valitsuse
päevad loetud. G. P. Mulder väitis, et
USA peab lõpetama oma Moskva
Aafrika kallutamise poliitika toeta­mise.
• ••• . ::
JAANALMER
lf(eeisie; uusi jä
muti suvilate katuseid.
1 Helistada tel. 699-5295
vanu,; sa-
EESTI SIHTKAPITAL KANADAS
MEIE ÜHISKÖISINÄ -
• ; TEENISTUSES.
• EESTI ;
958 Broadview Av«
Toronto. Ont. M4K 2Rt i
Ishehhid ]ca slovaki
Toronto tshehhid ja slovakid de­monstreerisid
ja protesteerisid es­maspäeval
Vene invasiooni Tshehho-slovakkiasse
10. aastapäeva puhul.
Kümme aastat tagasi toimunud Ve-eestlased
naudivad oma puhkepäevi.
Laagrite hind oli soodus, kuna en­dised
omanikud, minnes pankrotti,
müüsid need kohtu korraldusel um­bes
1V2 miljoni' dollari eest. Tegelik
väärtus on suurem.
Eestlasi oli adventkoguduslcst
laagris '. Sudburyst, Hamiltonist ja
Torontost. Lastele, ja noortele, oli
omaette telk ja kabel kogunemisko-haks.
Peatelgi kava üldjoontes algas
vara hommikul praktilise tervishoid­liku
elu õpetustega, lastevanematele
nõuannetega kasvatuslikul alal hil­jem
üle minnes kiriku maailmamis-joni
"sündmustele ja probleemidele.
Peakõnelejad jutlustasid praktilise
kristluse ja Piibli õpetuse seisuko­halt.
Adventusk toonitab, et terve
inimene kuulub Jumalale ja peaks
Te"da teenima mitte ainult, vaimus,
vaid ka ihus. Kogu meie igapäevane
elu ja tegevus ilmutab kas me seda
tõeliselt teeme, või on meil vaid. vä
Une usutunnistuse pale. Koosolekud
olid läbi põimitud ettekannetega ja
kirikumuusikaga, kuid esines ka
noorehingelist ja rütmilist tunnis-tusmuusikat.
Koosolekutest osavõt­jate
pere oli ülimalt mitmekesine,
peegeldades rahvusvahelist palet,
kuna adventkirik töötab maailma
misjõnipõllul paljude erirahvuste
keskel. Sellest on ka tingitud, et
igast rahvusest Kanadasse sisseräm
dajate hulgas on; ka adventusulisi
kristlasi. Kuna viimasel ajal eriti on
Kanadasse sissevool sündinud Laä-ne-
India saartelt, siis on ka teatud
värving toimunud Ontario Adyentko-gudustes.
Kõneledes eestlastega, kes kuulu
ön sUurtalundid, mis võtab oma.alla
tuhandeid aakreid. Mõnedes taludes
liituvad turistid perekonna .eluga,
söövad nendega koos ja veedavad
oma puhkuse talus, teised jällegi on
hoolitsenud turistide privaatsuse
•eest ja nende eluruumid on eraldi
sissekäiguga ja kohati isegi on turis­tidele7
ehitatud väikesed suvemajad
eemal talumajandi kärast. „Sellise
taludes veedetud puhkuse eeliseks
on, et. külalised .puutuvat vahendi­tult
kokku taluma j anditega ja far­merid
omakorda kohtavad väga mit
mesuguseid inimesi Euroopast,
Ühendriikidest/Indoneesiast:, Jaapa­nist/
jah, üle kogu suure laia maa
ilma," ütleb Thelma Seman, kes on
P.E.I.: Farm Vaeation Associationi
esimees. Kui kedagi huvitab' puhkuse
veetmine • talumajades, kirjutage lä­hemaks
informatsiooniks P.E.I. Tou-rism,
Box 940, Charlottetown, P.E.I.
. Canada CIA 7N8.
„Su poiss siis teeb
küsis esimene vahele. .5 •• •
„Ei, ega tema! Aednikud teevad. |
Neil kõik: seesugused masinad. = •
Muru iga päe pöötud, nagu same|! I
Ja kus siis veel tennisplatsid ja |
palliplatsid,. kus viskavad palli |
võrgu sisse. See koguni katusega | ••"
kaetud, et saaks ka vihma ajal |
meelt lahuta." 1
• „Mis ta teeb seal üksi suures I
majas — või pn ehk näesemeheks 1
akand — Jatsi pällu...?", ; |
„Ei ole! Ikka, veel poissmees; =
On vist küll üks plika, kellega I
käib vahest, kui. kokku saab. J5el-1
le jaoks on seal eri tuba." |
„No'siis oli ea elu küll. Kas kee-.|
dab ise v õ i . . ' 1
„Ei, kus - sellega! ,Toit tehakse §
kõik valmis suures köögis kok-1
kade poolt — palgatud peenemast 1
restoranist.; Tunnevad asja! Käki
sin seal hiljuti poissi vaatamas,;|,;
kutsuti ka lauda. Laual kõik; vai-1
ged linad, taldrekud, noad-kahvlid |
läigivad. Suhkrutoos paistis nagu |
päris hõbedasi..." .. - |
,,Või nii uhke kohe?"- imestas |
esimene. |
„Anti ikka mitu korda ette. I
Ühed taldrikud viidi, teised toodi. 1
Teenijatel puha" valged kuued. 1
üteldi, et on kurmee — ei ma tea, =
mis see tähendab. Oli seal sihuke-1
si vähja moodu asju ja . . . lõpuks |
pidi koguni olema tessert. Aga oli |
ainult jäätis vahukoore ja maasi-1
kätega." • 1
„Sa ütlid, et sääl olid ka proh-1
vessorid — mis jaoks need?" kü-1
sis esimene seenior. J
„See sellepärast, et mu poisil on |
üks projekt — täiendab ennast, |
õpib lukusepa värki. Ta varemgi |
hakkaja selle peale; Nüüd õpib |
uuemat tehnikat." , i
„Kost ta võtab tolle raha? See 1
= kruvirriisest teab? Aga kuis läheb ju kallis lõbu. Prohvessorid pida- 5
1 su oma pojal?"
„Ei noh! Temal veab hästi!".
= hakkas teine kiitma. ,,Meie Jüts
1 elab uhkesti. Seal lõuna pool,'kus
ta
| ilus ümbrus ja hea kliima. Uhke
| maja, nii et ... pole enne niisu-
I gust näinudki!".
| ••• „Tohoh! Mis ime maja see niis-
I ke?" küsis esimene. ' ;
| . „On seesugune -=- suur ja lai.
I Puha telliskivist,: rõdude ja port-
1. sidega. Suured klaasaknad. Kami-
1: na korstnad • peal."
f • „Võeh! Või seesugune kogurii!"
II hüüatas esimene.
vat saama kõrget palka." Š
„Ei temal ole sellega muret. |
Kõik puha prii. Õpi nõnda palju |
kui tahad! Pidid poisi juba välja §
saatma, et aeg täis, aga tal oh hu-1
vi veel edasi õppida — nonde |
kassaseihvide peale. Siis jätsid- I
k i : . . " ry:/-;y\:
:y::\'' l
Mul tuli kogemata köha peale. 1.
. Naised markasid mind, tõusid jä |
kadusid. Polnud midagi teha! f
Lõin siis ikkagi ajalehe lahti.' Lu-1
gesin: . |.
Jüts Jupik, kes kannab, vangla-1
karistust sissemurdmise eest, pa-1
„Aga on jah! l a maja ümber : lüs karistusaja pikendust, et l õ - J;
| suur aed — muruplatsid, lille- pule viia oma projekt. Kohus pi-1
| peenrad..." . kendas. | •
• -.• • .' " 1 •
i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i a i i Q i i i i i o i i D i i i i i i i i i i Q i i a i i a i i i H i i i i e i i i i i D i i i i i o i i^
ta
Fotograafi naine on haiglaselt ar­mukade.
Ta ütleb ühel õhtul mehele:
„Mis roppe pilte sa täna tegid, et
pead need pimedas, ilmutama?' '
ne sõjalise sissetungi Tshelihbslovak
kiasse ja sealsete vabaduspüüdluste | v a ^ mitmesse Kanada Adventkogu-mahasurumise
vastu protesteerimi- dusse, jääb mulje, et ehkki-kogudus-seks
korraldas Tshehhoslovakkia t e mitmerahvuslik struktuur on õde-ühing
esmaspäeva õhtul Torontos
autodega ja loosunjitega protestisõi-du
Buffermi väljakult läbi linna
Queens, Parki Ontario • parlamendi­hoone
ette, kus peeti protestikoos-olek.
Koosolekul kõneles hiljutini-metatud
Ontario uus tööminister dr.
Robert Elgie. Ta kandis ette Ontario
peaministri W. Davise tervituse ja
rõhutas tshehhide jä slovakkide^
suurt vabadusarmastust, mis. on pü­sinud
ja püsil) läbi aegade. Tervitusi
vabadele tshehhidele ja slovakkidele
tõid ka Ontario liberaalide juhi dr,
S. Smithi, Toronto linnapea D.
Crombie, linnavoliniku Ä.üonohue
ja rahvusvahelise kommunismivasta­se
liidu: esindajad. Prötestikoosole-kust
võttis osa ka teiste rahvusgrup­pide
keskorganisatsioonide esinda­jaid.
Eestlaste Kesknõukogu Kana­das
poolt viibis kokkutulekul pea­sekretär
E. Salurand.
vendlik, siiski sobimus toimub lähi­malt
euroopaliku elemendiga, kel on
olnud samalaadilised kogemused ja
raskused :kui meie rahvusgrüpil- To­ronto/
Eesti Adventkoguduse või õi­gemini
grupi liikmed naljatoonil väi­davad,
et - lähemas tulevikus nende
grupp on ainuke täisverd valge ko­gudus
adventkogudušte peres. /
; Montrealis, eluneva eesti lavatant
su.pioneeri Rahel Olbrei 80 a. sünni­päeva
tähistati ka Tallinnas ilmuva­tes
lehtedes, kusjuures mainiti tun­nustavalt
tema osa Estonias lava
tantsu rajamisel ja väljaarendami
sel. Lea Tormis kirjutab muuhulgas:
„Näeme Rahel Olbrei ränga rassimi­sega:
rajatud ja vaimutulegä põleta­tud
kunagisel uudismaal tänast vilja
küpsemas." (VES)
Naised tarvitavad vahel nii ebata­valisi
värvitoone oma küünte lakki­misel,
et raske oh aru saada, kas mõ­nel
on küüntelakkimise töö pooleli
jäänud, või on ta oma sõrmele haam­riga
pihta annud. .,
Milline küll Oleks see rahu, vend­lus
ja armastus, mida jutlustavad
need, kes küll riietuvad töömehe rõi
väisse, kuid tööd ei tee, kannavad sõ-javäe
auastme tunnuseid, kuid vih­kavad
sõjaväge ja riputavad oma
külge politsei embleeme, kuid sõima
vad politseinikke sigadeks!
Tihti on raske naha, ikas püksid on
mehe jalas või ei, sest need on köö-gipõllega
varjatud.
Kas teeb kunstnik auv modellile
või modell kunstnikule, on delikaat­sed,
küsimused portreemaalimise
juures. Et neid probleeme vältida
maalivad paljud/ kunstnikud: auto­portreid.
Need, kes tahavad kuulutada oma
vägevust, nooplevad sellega, kui hir­mus
kallilt nad midagi ostsid, kes ta­havad
imponeerida oma nupukuse­ga,
hooplevad sellega, kui. odavalt
nad sama asja Ostsid. ^
„Tohin ma sulle, oma täditütart
ütvustadä?" küsib noorhärra Kobä-
Kas. •-:
„Pole vaja," vastab sõber. „See ^
noor daam' oli varem minu taditü- S l b u - s :
Preili Nässpäkk sõbratarile:
„Kujuta ette! Eile tahtis üks mees '
mind tänaval suudelda; Küll ma lip­pasin."
,
„Kas said ta kätte?"
Härra Nabalill naabrile:
„Räägitakse, et rumalus on pärivu­se
viga."
„Aga härra Nabalill! Kas teil pole
põrmugi respekti oma esiisade vas­tu?"
..- •:••.•••:•••"•••.•<,. •;•
". Kaks : tippmamšlit omavahel. Kü-ar.'
i
Lastefilmid erinevad täiekasvanu-;
hute omist sellega, et kui nendes loo­mad
esinevad nagu inimesed, siis vii­mastes
esinevad inimesed nagu loo­mad.
Noppinud; PEDESTM JAAM :
„Ori su naine ikka veel sama ilus
kui varematel aastatel?"
„Aga muidugi. Ainult, see võtab tal
nüüd rohkem aega." •
„Ma võiksin kõik „amid" üles
puua," pahandab sakslane Franz-
Fritz Kraut. „Esitek's võtsid nad mu
raha ja nüüd võtavad nad meie; nai­sed
ka üle/' r
Vastab naaber: 7
„Minu naine toob raha, mida ta
„amide" käest saab, ilusasti minu
kätte."
. • • • • ' ' 5 . ; ; ' : ; : ' •
Kohtuvad tänaval kaks sõpra. Üks
on kõhn nagu Gandhi, teine jäme na­gu
viinavaat.
„Kui ma sind näen," pilkab paks,
„jääb mulje nagu plekš Kanadas näl­jahäda.
" .
„Kui ma jälle sind vaatan, siis
imestan, et näljahäda pole: veel ole-
"mas." /;: -
Amandus- takseerib supelrannas
ülinapis bikinis näitsikut.
„Mida teie õige mõtlete, et mine
silmadega õgite?" pahandab näitsik
„Seda sama mis teiegi." -
„Kas teil häbi ei ole?"
Üks kosjakuulutus:
• „Missugune mees tahaks minu ük­sildasele
elule lõpu peale teha? Olen
22 aastat, vana ja blond."
„Mida tähendab lühend KGB?"
„Kõrilõikajad, gangsterid, bandii­did."
„Kas sinu ülemus on ka hommiku­ti
halvas tujus?" ' :
„Hoopis vastupidi! Mõnikord toob
ta mulle koguni kohvi voodisse."
Tänaval seisab ärritatud ja uudis-limulik
rahvahulk. Tuleb üks mees
igi ja küsib: .
.' „Ivfis siin lahti on?"
„Pole aimugi," vastab küsitav.
„Viimane mees, kes seda teadis, laks
viis minutit tagasi minema." —,:.v ;
Nuriseb küüepuudane proua Võsa-'
räim1: •• ; •
„Varem võtsid sa mul' alati ümbert
kinni ja kallistasid."
„See oli varem jah," vastab mees.
„Kas arvad, et mu käed^oh vajiepeal
pikemaks kasvanud?"
Kerjus istub tänaval, kaks mütsi
ees. Küsib möödamineja:
„Miks teil on kaks mütsi kerjami­seks?'-'
„Mu äri läheb nii hästi, et avasin
filiaali."
Kanada metsatööliste laagris otsib
tööd üks kõhetu mehikene. Boss kü­sib:
-
;
(,01ete üldse võimeline kirvest tõst­ma?"..
...;'
Väike mees haarab kirve ning lan­getab,
mõne löögiga suure puu. Kü­sib
boss:
,,l£us teie olete metsatööd õppi­nud?";
l„Sahaarä kõrbes." ?
!l „Aga seal pole ju üldse metsa,"
„Pole ka mingi ime. Töötasin.seal
kolm aastat"