1987-05-21-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
M i
mm
1
Sili
' i . § . G . Cliab Ritmika ksvsdesi»
lemine sel aastal toimus laupäeva
õhtul 9. mail Seneca Göllege Mink-
Isri auditooFiumis. Auditoorium,
kus on 1116 istekohta, oli juba nädal
aega enne esinemist viimase
kohani väljamüüdud. Kaheosalises
kavas, mis kestis ligi 3 tundi, esitati
Fütmilist võimlemist 38 eriosas 320
võimleja poolt, vanustega 4 aastast
kuni vanaemadeni. Ritmikal on 430
võimlejat, nendest ligi 100 eestlast
õppetöö toimub Metro Toronto
kümnes kooli võimlas. Kava algas
avatseremooniaga ja Kanada hümni
laulmisega.
ESIMENE OSA: , , •
algas väikelas|[e lippude harjutustega,
millele järgnesid väikelaste, teismeliste
ja seenior-teismeliste rüh-ade
ettekanded õppekohtade järe-le.
Esitati harjutusi ühe ja kahe pai»
liga, rõngastega, lintidega, lippudega,
nööridega ja vsbaharjutustega.
•Lõppupoole kava muutus järjest raskemaks,
kus sageli mitmed erirühmad
erinevates riietustes, esinesid
harjutustega samal ajal. Selles osas
oli 18 eriharjutust.
TEINE OSA
algas seenior eliitrühma vimplite
harjutustega. Järgnesid: algajate,
daamide, juunioride ja seenioride
eliitrühmad. Esitati harjutusi ühe ja
kahe palliga, vimplitega, nööridega,
nuiadega, lintidega, liikumis- ja va-baharjutustega.
Esimest korda esinesid
ka Ritmika I, II ja III tasemel
olevad võistlusvõimlejad. Esimesena
esines I tasemel olev kolmeliikmeline
võistlusrühm, nende hulgas ka
eestlane Alissa Puhm. Sellele järgnesid
kolmel erineval tasemel olevad
üksikvöistlejad. Võistlusvõimlejad
on oma vanuse ja võimete järgi liigitatud
kolmele tasemele. Kõrgeim
on III, sellejärele II ja I. Kava viimaseks
osaks oli kõikide eliitrühmade
ühisesinemine, millele järgnes lõppt-seremoonia.
Selles osas oli 20 eriharjutust.
Ritmika võimlejad esinevad
väga kaunites riietustes. Paljudel
kordadel oli esinemisi eesti värvidega
riietustes. Ainult väikelapsed esinesid
roosades.
Kogu kava esitati väga sujuvalt, ja
oli parim mis_Ritmika kunagi varem
on esitanud. Ettekannetest (Ghoreo-graphy)
oli S. Kasekamp koostanud
18, A. Riga 10 ja f. McGarry 2. Tse-remooniameistriks
oli A. Läte. Kõik
ettekanded võeti vastu suurte aplausidega.
jAihte ja korraldajaid tänati
kinkide ja lilledega. '
Ritmika esineb sel suvel Taanis
Äililii
Ritmika võimlejadl - RSta Leea,
Amy Sütt. Foto - H.
„Gymnastrada 1 ja
järgmisel aastal Austraalias korralta-taval„
Esto'r'.
HARALD RAIGNA
Q 00
0
Uus suvine üritus eesti noortele
Kotkajärve Metsakool alustab esimest
tegevusaastat tänavu.suvel 1.
augustil ja töötab kuni 15. augustini.
Lõpp-kopsviibimine toimub koos
metsaülikooli piduliku avanguga.
Kool võtab tänavu vastu mõlemat
soost noori 16-20. eluaastani. Õpilased
oh majutatud skautlike noorte-üksuste
hoonetesse Kotkajärvel. ^
Kooli sihiks on viimistleda noorte
eesti keelt'ja kultuuritausta, nii et
neil oleks tee lahti organiseeritud
ühiskond^, akadeemilistesse organisatsioonidesse,
metsaülikooli ja haritud
eesti seltskonda. Igal päeval on
mõned teoreetilised tünnid. Suurem
osa ajast kasutatakse juhendatud ise-
«tegevuseks, huvialadeks, loominguks,
meelelahutuslikus sp.ordiks ja
seltskondlikuks tegevuseks eesti
keeles.
Eesti noorte suvekursuse organi-eeriv
toimkond Torontos on pidanud
rea koosolekuid ja rajanud põhialused
uuele ja'väga vajalikule ettevõttele.
Kooliühing|ul on laiaulatuslikud
sihid, millest 'esimene ja kõige
olulisem on metsakooli tegevuse or-.
ganiseeriniine. Kavatsuste kohaselt
on metsakooli kursus kolmeaastane,
igal suvel kaks nädalat ja kooli õpilased
on 13-16-aastased.
Tänavune kursus on mõeldud
erandina vanemale grupile 16-20, kes
on täiölikult vpi osaliselt läbi teinud
eesti täienduskoolide süsteemi või
s
kelle eesti keele oskus vastab sellele.
Tänavuse kursuse õpilasi on võimalik
tulevikus rakendada kasvatajatena,
juhendajatena ja instruktoritena
kooli töös.
Vajadus eesti keele õpingutele pühendatud
kooli loomiseks on kõikidele
selge. Noored tunnevad sageii
piinlikkust üritustel, kus neil tuleb
kasutada eesti keelt. Paljud head
mõtted jäävad selle tõttu väljendamata.
Akadeemilistel organisatsioo-nideLon
probleem: — kuidas jätkata
eestikeelset tegevust, kui üliõpilaste
keeleoskus on puudulik. Metsaülikooli
loengute akadeemilist taset ei
saa hoida, kui kuulajaskond ei saa
kultuurkeele väljendustest aru.
Skautlikel noortel on puudus hea
eesti keelega juhtidest. Keele õppimisest
on vähe kasu, kui ei ole võimalik
keelt nii palju kasutada, et see
suus muutub mugavaks. See „ keele
mugandamine" ongi metsakooli peamine
ülesanne ja seda tehakse kahe
nädala jooksul kolmel suvel.
Tänavuse kursuse kandidaadid valitakse
selleks soovitatud noorte
seast. Soovitajateks on skautlike
noorteüksuste juhtide kogud, akadeemiliste
organisatsioonide juhatused
ja eesti koolide õpetajad. Informatsioon
Kotkajärve Metsakooli asjas
aadressil: Kotkajärve Metsakool,
106 MagwoodCourt, Toronto, Ontario,
M6S 2M6, Ganada, telefon 418-
786-5107.
Ch£ifit(Dr®(d Äccouhtants
SuBü® 12.02, 181 öffiõversity Äv©., ToroiDto/©mtario, mm^M7
101.864-0099
ROYAL LEmGEi
^ E A l ESTATE SE^VICESLTD., B^OE<[Ei
¥®l. kontoris 424-4900
< kodus 751-1296
. IUUJUi.i|iB
•''1 . ''
oütreali akadeemiliste
organisatsioonide
erekonnaõhtM
Eesti Korporatsioonide Liidul
Montrealis on kujunenud traditsiooniks
pidada kevadsemestriti
üks pidulik kokkutulek kas kommersi,
referaat-õlleõhtu või perekonnaõhtu
näol. Liitu kuuluvate
korporatsioonide liikmete arvu pideva
vähenemise tõttu ühenduses
Montreali eestlaskonna üldise kahanemise
protsessiga, on perekonnaõhtud
viimaseil aastail harulduseks
jäänud, kuna hotellide peo-iruumide
üürimine piduliste vähesuse
tõttu ebapraktiliseks oleks
osutunud. Sellepärast piirduti viimasel
ajal kommersside või refe-raat-
õlluõhtute pidamisega, milliste
jaoks suuri ruume üürida polnud
tarvis.
Nõudmine perekonnaõhtute järele
aga püsis ja selle rahuldas sel kevadel
presideeriv korporatsioon, Fra-ternitas
Estica, oivaliselt. Osavõtjate
arvu suurendamiseks öeldi teretulemast
peale korporatsioonide liikmete
ka kõigile muude eesti akadeemiliste
organisatsioonide liikmeile.
Kutsel oli elav vastukaja ja akadeemilist
peret koos daamidega sai peoruumide
mahutavuse piirini. Ka koha
valik oli tehtud õnnestunult —
Läti Klubi ajakohased ruumid on nagu
loodud sellearvulise seltskonna
lahedaks äramahutamiseks ja klubi
ökonoomi poolt pakutavad toidudon
tuntud oma hea mihuse poolest ja
sobivuse tõttu eestlaste maitsele.
Kogunemine toimus klubi alumise
korruse ruumides, kus peolistele
baar mitmesuguste jookidega avatud
oli. Tervitussõnad kokkutulnuile,
kui need ülemise korruse suures saalis
lauda olid istunud, ütles EKL-i
nimel presideeriva korporatsiooni
esindaja, frater Esticus, professor
Martin Pühvel. Dineele järgnenud
kohvilaua ajal esitas pr. Leete kaks
laulu fr. Est. H. Ventseli klaverisaatel
ja sakalanus Andres Raudsepp
laulis kitarril akompaneerides romansse
öma rikkalikust repertuaarist.
Esinejad said elavate kiiduavalduste
osaliseks ja A. Raudsepp laulis
lisapalaks ühe oma teravmeelse, ülemeelikult
satiirilise poliitilise pilke-laulu.
Peale traditsioonilise „Gaude-amuse"
ja „Kungla rahva" laulmise
peo algudes tehti kantust ka tantsu
vahele, kus magister cantandina A.
Raudsepp toimis. Meeleolu oli kevadine
ja pidu näisid nautivat niihästi
noored kui ka need, kes nii väga
noored enam ei ole.
Koostööst akadeemiliste organisatsioonide
vahel on Montrealis kõnelduid
juba sellest ajast peale, kui
eestlasi suuremal arvul sinna kogunema
h,kkkas. Koostöö on ka väga
si|juvalt kulgenud Alma Materi-päe-vade
korraldamisel. Seltskondliku
läbikäimise pinnal oli aga seekordne
pidu ainukene: mis järgne.s ca. 37
aastat tagasi peetud iihiwie ballile.
Ritmika võimlejaid. Vasakult-Kerstin Sowden, ElinorBaggaly, Kristi
Tupholme, Lindsay Gazel Keskel — Larisa Roce, Lisa Ambus, Sarah
Jones, Dahlia Cov^an ja Kristi-Ly Green. All — ees: Saara Matilainen,
Skai Raamat, Heli Orav, Aili Küutaii. Taga — Mia Toose, Liisa Toose,
Kersti-Li Kuutan, Thea Matilaineini. Foto — H. Raigna
09
tl
Vana-Andrese koguduse emadepäeva
jumalateenistus ja sellele
järgnev aktus toimus paljude noorte
perekondade ja koguduoe liikmete
osavõtul piihap. 10. mail kiri°
kus ja selle suures saalis.
eelsed noored ja koguduse õpetaja
Udo Petersoo. Solistina sopran
Margaret Tammark (USA), orelil
Jaak Kivik. Eelleeriealiste klassist
esinesid ladusas eesti keeles Taimi
Petersoo, Kalju Kurm, Ingrid Laar,
ja Toomas Orav.
Helme kirikust.
. Vana-Andrese koguduse selleaastased
stipendiaadid, kes tehti teatavaks:
,,Jaaniku" muusikaansambel,
Ricky Hiir, Kathryn Hiir, „Usuteaduse
Instituut", ,,Kalevi" lipkond,
Spordilaager, Eero Voitk ja Ando
Kass.!
Esinejad said oma vaeva tänuks
lilli. Igale emale asetati rinda sümboolne
sinine lilleõis.
~ ee -
Solist sopran M. Tammark laulis
M. Miido,,Valmis mu süda ja hing"
ja ,,Minu altar" M. Lüdigult.
Pärast jumalateenistust siirduti kiriku
ülemisse saali, kus oli esitatud
kunstnik kinkis Vana-Andrese kogudusele.
OEiiitanime Vam-^
Aktuse avas koguduse esimees
Tõnu Orav, mille järele ütles tervitus-,
sõnad õpetaja Udo Petersoo. Palve-sõnad
olid õpetaja Elmar Pahnalt.
Aktuse kõne oli järjekordselt noorelt
emalt Elle Oravalt, kes tõi esile
areneva lapse probleeme.
Huvitava kasvatusliku ettekande
lõpetas ta sõnadega: „Tarkus ei tule
ainult ülikooli mäetipuh vaid igale
lapsele just liivakastist!"
USA külaline sopran M. Tammark
esitas Loigu „ Käkimäe kägu" ja
Tammeveski „Unistuse". Muusikalises
osas esir M virtuooslikult
akordionil Kathrin Hiir koos venna
EELK Toronto Vana-Andrese kirikuis
õnnistatakse pühapäeval, 31.
mail kell 11,00 23 leeriõpilast. Õn-nistamis-
jumalateenistusel teenivad
õpetajad Elmar Pähn ja Udo
Petersoo. Solistina esineb alt Irene
Loosberg. Instrumentaalmuusikaga
esineb ka õnnistatav leeriõpila-na
Urve Voitk koos oma vendad@
Eero ja Aarega.
Täisõiguslikeks koguduse liik-
Kava muu osa oli pühapäevakooli
õpilasilt: Aleks kurm. Raja Raudsepp,
Mihkel Toome, Andrus Agür,
Kristi Laar, Erik Laar, Heli Orav,
Laine Raudsepp, Erika Kivik, Hillar
Agur, Taimi Marley, Kaih Toome,
Glaire Sv^allov\^, Laine Raudsepp.
Glaire Sv^allow. „ Kallis emake" laulsid
kõik lapsed.
rinoored: Erki Toomas Aloe, Heiki
Altosaar, Mikk Altosaar, Aili Ellera
Evert, Derek Arvi Ewen, Erik Jaan
Jaason, Margus Ain Kask, Helle-
Mai Krabi, Mart Krabi, Tiina-Mai
Krabi, Ester Marie Lääs, Kenneth
Andres Lääs, Liisa Marie Lugus,
Erika Karuna Meipoom, Liisa Kristina
Novek, Alar Toomas Petersoo,
Taali Daisy Rooneem, Tavo Hugo
looneem, Tavo Hugo Rooneem,
[i Sillaste, Erik Indrek Silm-
I, Marcus Paul Silmberg ja
Urve Voitk.
„Seedrioru''
ettevalmistused
Elav tegevus on käima minemas
eestlaste ilusamas ühises kodukohas,
„Seedriorul" algavaks suviseks,
hooajaks.,
. Kuna kõik korrashoiutööd on igal
aastal läbiviidud, enne suurimat üri-st,
Suviharjapidu, ,,Seedrioru" sõprade
poolt, on ka sel aastal talgute
päevadeks määratud nädalalõpud:
30/31. mai, 6/7, 13/14. ja 20/21.juuni.
Nendel päevadel hoolitsevad toitlustamise
eest „Seedrioru" omanikud
Eesti Seltsid Kitcheneris, St. Gathe-rines,
Londonis ja Hamiltonis. Igale
töötegijale on ju vajalik kehakinni-tus,
mis hoiab ka üleval tuju, mis alati
tarvilik.
Nagu eelmistel aastatel, on loota
abistajaid nendeks päevadeks, peale
nimetatud linnade eestlaste, ka Torontost
ning USA ligematest keskustest,
nagu metatud linnade eestlaste,
ka Torontost ning USA ligemadest
keskustest, nagu Buffalo ja Detroit.
Kuid palju on kaasmaalasi olnud alati
kohal Niagara Failist, Port Gol-bournest,
Brantfordist, Galt-Presto-nist
(nüüd nimetatud Gambridge) ja
muudest keskudest.
Seedrioru kauaaegne sõber Lydia
Vohu-Viksten on juba korraldamas
vabaõhulavastuseks naljamängu
„Vaese meW ututall". Meie tuntumad
näitlejad on kaastegevad selles
erakordses ettekandes, mis kindlasti
saab olema suurepäraseks meelelahutuseks
kõigile.
Kontsert-aktusel esinevad üks
meie noorpõlve solist ning huvitav
noortekoor, tuues midagi erilist
..Seedriorule". Kõnelejas on kutsutud
Põhja-Ameerikas hästituntud
rahvuskaaslane, kõrgema sõjaväelise
tagapõhjaga, samuti nooremast
generatsioonist. Traditsiooniline
Võidutule süütamine ning Eesti vabaduse
eest langenete mälestamine,
on „ Seedrioru" üks erakordsemaid ja
tähtsamaid meeliköitvamaid sündmusi.
See näitab, et meie ei unusta
kunagi neid meie paremaid poegi,
kes andsid oma elu meie eest. Seda
kinnitab ka südaöine teenistus,
„Mõttelennul kodumaale".
Ettevalmistused Suviharjapeole
järgnevale Laste Suvekodule harene-v^
d plaani kohaselt, aing eesti lastele
saab sel suvel olema „Seedriorul"
veedetud aeg meeldejäävaks sündmuseks,
mis seob neid eestlastena
ühiseks pereks.
Pensionärid
tähistasid
emadepäeva
Eesti Pensionäride Klubi meel»
tülendav talvehooaja lõppkoosvii-bimine
kohvilauas toimus neljapäeval,
14. mail Eesti Maja suures
saalis ligi 350-ne osavõtjale, i^he-tunnillso
koosviibimisega meohu-tati
ka emadepäeva. Koosviibimise
avas klubi esimees F. Terts, tervitades
klubi liikmeid ja märkis, et
koosviibimine on mõeldud ka emadepäeva
meenutamiseks.
Kava algas M. Viia ja K. Kuu-tan'i
klaveriduetiga, esitades ,,Kui
mina hakkan laulemaie" ja „Tulja-ku".
Järgnevalt klubi naiskoor M.
Viia juhatusellaulis: ,,Emakesele",
T. Vettik, „Ärge unustage laulu", E.
Võrk, „Mu kodu kohake", A. Kapp,
„Öõtsuv meri", R. Tobias ja „Tule
kevade", A. Läte.
' Päevakohase kõne pidas praost
E. Lepik ja söögipalve luges piiskop
K. Raudsepp. Solist E. Libe laulis
M. Viia klaverisaatel „Jälle saabub
kevade", R. Stolz, „Helisev lein",
E. Saak ja „Varsakabi". Neli väikest
last laulsid: „Ema", „Lilli emale",
„Ilusam Kristuse koraal", E
Toi, ja „Ilusad need väiksed käed".
Kava viimase osana E. Komi luges
humoreski Eestist ja eestlastest
Koosviibimine lõppes esinaise F.
Terts'i tänuga esinejatele, korraldajatele
ja koosviibimisest osavõtjatele,
andes ühtlasi ülevaate suvistest
kavatsustest Esinejaid tänati
rohkete lilledega. Kava oli häoh
ti koostatud ja esitati sujuvalt
HM,'
palume talitusele anda KUNI
KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL,
et kindlustada nende ilmumine
järgmises lehes.
Senise kauaaegse naiskomitee esinaise
Linda Pintsoni tööpanuse tun-
"oonis
MASTERCRÄFT
IPAINTING t DECORÄTSf^G
Liati-Eesti firma _
'KEVADINE SUURPUHASTUS
Helistage 439-2538
KULDA, HÕBEDAT
Soovin osta kanada höbd^
dollareid ja maailms)
kuldmünto.
KUHU MINNA?
©Mai 2-30,B. Vommi, A. Vommi,
M. Järve-Vommi, J. Järve ja I. Järve
kunstinäitus Northern District Lib-rary-
Stairwell Gallerys, 40 Orc-hard
View Blvd.
® Reedel, 22. mail Kabaree II Lüti
Majas, 4 Credit Union Drive algusega
kl 20.00.
® Pühap., 24. mail „Suurkoondu8
75" Eesti Majas algusega kl 14.00.
® Pühap., 24. mail Suurkopndus 75
Eesti Majas algusega kL 14.00.
^ Pühap., 24. mail kontsertjuma-lateenistus
Peetri kirikus algusega
ki. 11.00.
® Teisip., 26. mail Ingrid Saare
loeng Lõuna-Aafrikast Tartu Colle-ge'i8
algusega kl. 19.30.
® Neljap., 28. mail kammermuusikaõhtu
Tartu College'is algusega
kl. 20.00.
® Neljap. 18-21. juunini Tallinm
Festival
® Teisip., 23. juuni Võidupüha jsi
Jaaniõhtu Eesti Majas.
® Laup., 8.-15. august Eesti kunsti-nädal
„Seedriorul".
K
Dr. Roland
„Liivimaa*'
ko
Kartograal
päraselt kaai
päevases tej
ja iseenesest!
see on täni
raamatu ja
need kujuni
dade ja -tuhi
selt ja primij
trükikunsti
keskel toob
need märgil
õitsele, mil
maailm astuf
os arengu tel
All järgnev j
fiat ühenduse
Amolingi
Andrese kiril
hade eel, Sei
teine taoline
1964.a. EÜS-I
140 eksponai
jeline illu^strl
tiitel märgistf
eesti minevil
kaartidel/R.
E. Raidi koi
maakaarte Li
variideid, rah
Vana-Tarlu jj
Mainitud i|
mas 20 kaari
jundatud ninj
dust (peamisi
väljapanijad
aastat tagasj
loomisele ja
juba poolest
vaid raamitul
Teaduslik!
graafia arenj
tub aastasse j
fia kui tea(
aga antiikajal
maiosega lõf
gavana muii
astronoomilil
geiks kuni 161
teooriad möjl
kunsti leiuta
graafia õ tse
Ptolem|iio5
pikkusekraa^
lias hakati
geograafia
üsna pea vuj
produtseerii
Antverpenisl
kuulsa atlaj
1570. a. Selli
sajandipikki
paistvamad
vai De IoQ(
Henry Hont
^ paljunduätel
plaad d ja lit
Seäjerel Lc
Object Description
| Rating | |
| Title | Meie Elu = Our life, May 21, 1987 |
| Language | es |
| Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
| Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
| Date | 1987-05-21 |
| Type | text |
| Format | application/pdf |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Meie E870521 |
Description
| Title | 1987-05-21-04 |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| OCR text | M i mm 1 Sili ' i . § . G . Cliab Ritmika ksvsdesi» lemine sel aastal toimus laupäeva õhtul 9. mail Seneca Göllege Mink- Isri auditooFiumis. Auditoorium, kus on 1116 istekohta, oli juba nädal aega enne esinemist viimase kohani väljamüüdud. Kaheosalises kavas, mis kestis ligi 3 tundi, esitati Fütmilist võimlemist 38 eriosas 320 võimleja poolt, vanustega 4 aastast kuni vanaemadeni. Ritmikal on 430 võimlejat, nendest ligi 100 eestlast õppetöö toimub Metro Toronto kümnes kooli võimlas. Kava algas avatseremooniaga ja Kanada hümni laulmisega. ESIMENE OSA: , , • algas väikelas|[e lippude harjutustega, millele järgnesid väikelaste, teismeliste ja seenior-teismeliste rüh-ade ettekanded õppekohtade järe-le. Esitati harjutusi ühe ja kahe pai» liga, rõngastega, lintidega, lippudega, nööridega ja vsbaharjutustega. •Lõppupoole kava muutus järjest raskemaks, kus sageli mitmed erirühmad erinevates riietustes, esinesid harjutustega samal ajal. Selles osas oli 18 eriharjutust. TEINE OSA algas seenior eliitrühma vimplite harjutustega. Järgnesid: algajate, daamide, juunioride ja seenioride eliitrühmad. Esitati harjutusi ühe ja kahe palliga, vimplitega, nööridega, nuiadega, lintidega, liikumis- ja va-baharjutustega. Esimest korda esinesid ka Ritmika I, II ja III tasemel olevad võistlusvõimlejad. Esimesena esines I tasemel olev kolmeliikmeline võistlusrühm, nende hulgas ka eestlane Alissa Puhm. Sellele järgnesid kolmel erineval tasemel olevad üksikvöistlejad. Võistlusvõimlejad on oma vanuse ja võimete järgi liigitatud kolmele tasemele. Kõrgeim on III, sellejärele II ja I. Kava viimaseks osaks oli kõikide eliitrühmade ühisesinemine, millele järgnes lõppt-seremoonia. Selles osas oli 20 eriharjutust. Ritmika võimlejad esinevad väga kaunites riietustes. Paljudel kordadel oli esinemisi eesti värvidega riietustes. Ainult väikelapsed esinesid roosades. Kogu kava esitati väga sujuvalt, ja oli parim mis_Ritmika kunagi varem on esitanud. Ettekannetest (Ghoreo-graphy) oli S. Kasekamp koostanud 18, A. Riga 10 ja f. McGarry 2. Tse-remooniameistriks oli A. Läte. Kõik ettekanded võeti vastu suurte aplausidega. jAihte ja korraldajaid tänati kinkide ja lilledega. ' Ritmika esineb sel suvel Taanis Äililii Ritmika võimlejadl - RSta Leea, Amy Sütt. Foto - H. „Gymnastrada 1 ja järgmisel aastal Austraalias korralta-taval„ Esto'r'. HARALD RAIGNA Q 00 0 Uus suvine üritus eesti noortele Kotkajärve Metsakool alustab esimest tegevusaastat tänavu.suvel 1. augustil ja töötab kuni 15. augustini. Lõpp-kopsviibimine toimub koos metsaülikooli piduliku avanguga. Kool võtab tänavu vastu mõlemat soost noori 16-20. eluaastani. Õpilased oh majutatud skautlike noorte-üksuste hoonetesse Kotkajärvel. ^ Kooli sihiks on viimistleda noorte eesti keelt'ja kultuuritausta, nii et neil oleks tee lahti organiseeritud ühiskond^, akadeemilistesse organisatsioonidesse, metsaülikooli ja haritud eesti seltskonda. Igal päeval on mõned teoreetilised tünnid. Suurem osa ajast kasutatakse juhendatud ise- «tegevuseks, huvialadeks, loominguks, meelelahutuslikus sp.ordiks ja seltskondlikuks tegevuseks eesti keeles. Eesti noorte suvekursuse organi-eeriv toimkond Torontos on pidanud rea koosolekuid ja rajanud põhialused uuele ja'väga vajalikule ettevõttele. Kooliühing|ul on laiaulatuslikud sihid, millest 'esimene ja kõige olulisem on metsakooli tegevuse or-. ganiseeriniine. Kavatsuste kohaselt on metsakooli kursus kolmeaastane, igal suvel kaks nädalat ja kooli õpilased on 13-16-aastased. Tänavune kursus on mõeldud erandina vanemale grupile 16-20, kes on täiölikult vpi osaliselt läbi teinud eesti täienduskoolide süsteemi või s kelle eesti keele oskus vastab sellele. Tänavuse kursuse õpilasi on võimalik tulevikus rakendada kasvatajatena, juhendajatena ja instruktoritena kooli töös. Vajadus eesti keele õpingutele pühendatud kooli loomiseks on kõikidele selge. Noored tunnevad sageii piinlikkust üritustel, kus neil tuleb kasutada eesti keelt. Paljud head mõtted jäävad selle tõttu väljendamata. Akadeemilistel organisatsioo-nideLon probleem: — kuidas jätkata eestikeelset tegevust, kui üliõpilaste keeleoskus on puudulik. Metsaülikooli loengute akadeemilist taset ei saa hoida, kui kuulajaskond ei saa kultuurkeele väljendustest aru. Skautlikel noortel on puudus hea eesti keelega juhtidest. Keele õppimisest on vähe kasu, kui ei ole võimalik keelt nii palju kasutada, et see suus muutub mugavaks. See „ keele mugandamine" ongi metsakooli peamine ülesanne ja seda tehakse kahe nädala jooksul kolmel suvel. Tänavuse kursuse kandidaadid valitakse selleks soovitatud noorte seast. Soovitajateks on skautlike noorteüksuste juhtide kogud, akadeemiliste organisatsioonide juhatused ja eesti koolide õpetajad. Informatsioon Kotkajärve Metsakooli asjas aadressil: Kotkajärve Metsakool, 106 MagwoodCourt, Toronto, Ontario, M6S 2M6, Ganada, telefon 418- 786-5107. Ch£ifit(Dr®(d Äccouhtants SuBü® 12.02, 181 öffiõversity Äv©., ToroiDto/©mtario, mm^M7 101.864-0099 ROYAL LEmGEi ^ E A l ESTATE SE^VICESLTD., B^OE<[Ei ¥®l. kontoris 424-4900 < kodus 751-1296 . IUUJUi.i|iB •''1 . '' oütreali akadeemiliste organisatsioonide erekonnaõhtM Eesti Korporatsioonide Liidul Montrealis on kujunenud traditsiooniks pidada kevadsemestriti üks pidulik kokkutulek kas kommersi, referaat-õlleõhtu või perekonnaõhtu näol. Liitu kuuluvate korporatsioonide liikmete arvu pideva vähenemise tõttu ühenduses Montreali eestlaskonna üldise kahanemise protsessiga, on perekonnaõhtud viimaseil aastail harulduseks jäänud, kuna hotellide peo-iruumide üürimine piduliste vähesuse tõttu ebapraktiliseks oleks osutunud. Sellepärast piirduti viimasel ajal kommersside või refe-raat- õlluõhtute pidamisega, milliste jaoks suuri ruume üürida polnud tarvis. Nõudmine perekonnaõhtute järele aga püsis ja selle rahuldas sel kevadel presideeriv korporatsioon, Fra-ternitas Estica, oivaliselt. Osavõtjate arvu suurendamiseks öeldi teretulemast peale korporatsioonide liikmete ka kõigile muude eesti akadeemiliste organisatsioonide liikmeile. Kutsel oli elav vastukaja ja akadeemilist peret koos daamidega sai peoruumide mahutavuse piirini. Ka koha valik oli tehtud õnnestunult — Läti Klubi ajakohased ruumid on nagu loodud sellearvulise seltskonna lahedaks äramahutamiseks ja klubi ökonoomi poolt pakutavad toidudon tuntud oma hea mihuse poolest ja sobivuse tõttu eestlaste maitsele. Kogunemine toimus klubi alumise korruse ruumides, kus peolistele baar mitmesuguste jookidega avatud oli. Tervitussõnad kokkutulnuile, kui need ülemise korruse suures saalis lauda olid istunud, ütles EKL-i nimel presideeriva korporatsiooni esindaja, frater Esticus, professor Martin Pühvel. Dineele järgnenud kohvilaua ajal esitas pr. Leete kaks laulu fr. Est. H. Ventseli klaverisaatel ja sakalanus Andres Raudsepp laulis kitarril akompaneerides romansse öma rikkalikust repertuaarist. Esinejad said elavate kiiduavalduste osaliseks ja A. Raudsepp laulis lisapalaks ühe oma teravmeelse, ülemeelikult satiirilise poliitilise pilke-laulu. Peale traditsioonilise „Gaude-amuse" ja „Kungla rahva" laulmise peo algudes tehti kantust ka tantsu vahele, kus magister cantandina A. Raudsepp toimis. Meeleolu oli kevadine ja pidu näisid nautivat niihästi noored kui ka need, kes nii väga noored enam ei ole. Koostööst akadeemiliste organisatsioonide vahel on Montrealis kõnelduid juba sellest ajast peale, kui eestlasi suuremal arvul sinna kogunema h,kkkas. Koostöö on ka väga si|juvalt kulgenud Alma Materi-päe-vade korraldamisel. Seltskondliku läbikäimise pinnal oli aga seekordne pidu ainukene: mis järgne.s ca. 37 aastat tagasi peetud iihiwie ballile. Ritmika võimlejaid. Vasakult-Kerstin Sowden, ElinorBaggaly, Kristi Tupholme, Lindsay Gazel Keskel — Larisa Roce, Lisa Ambus, Sarah Jones, Dahlia Cov^an ja Kristi-Ly Green. All — ees: Saara Matilainen, Skai Raamat, Heli Orav, Aili Küutaii. Taga — Mia Toose, Liisa Toose, Kersti-Li Kuutan, Thea Matilaineini. Foto — H. Raigna 09 tl Vana-Andrese koguduse emadepäeva jumalateenistus ja sellele järgnev aktus toimus paljude noorte perekondade ja koguduoe liikmete osavõtul piihap. 10. mail kiri° kus ja selle suures saalis. eelsed noored ja koguduse õpetaja Udo Petersoo. Solistina sopran Margaret Tammark (USA), orelil Jaak Kivik. Eelleeriealiste klassist esinesid ladusas eesti keeles Taimi Petersoo, Kalju Kurm, Ingrid Laar, ja Toomas Orav. Helme kirikust. . Vana-Andrese koguduse selleaastased stipendiaadid, kes tehti teatavaks: ,,Jaaniku" muusikaansambel, Ricky Hiir, Kathryn Hiir, „Usuteaduse Instituut", ,,Kalevi" lipkond, Spordilaager, Eero Voitk ja Ando Kass.! Esinejad said oma vaeva tänuks lilli. Igale emale asetati rinda sümboolne sinine lilleõis. ~ ee - Solist sopran M. Tammark laulis M. Miido,,Valmis mu süda ja hing" ja ,,Minu altar" M. Lüdigult. Pärast jumalateenistust siirduti kiriku ülemisse saali, kus oli esitatud kunstnik kinkis Vana-Andrese kogudusele. OEiiitanime Vam-^ Aktuse avas koguduse esimees Tõnu Orav, mille järele ütles tervitus-, sõnad õpetaja Udo Petersoo. Palve-sõnad olid õpetaja Elmar Pahnalt. Aktuse kõne oli järjekordselt noorelt emalt Elle Oravalt, kes tõi esile areneva lapse probleeme. Huvitava kasvatusliku ettekande lõpetas ta sõnadega: „Tarkus ei tule ainult ülikooli mäetipuh vaid igale lapsele just liivakastist!" USA külaline sopran M. Tammark esitas Loigu „ Käkimäe kägu" ja Tammeveski „Unistuse". Muusikalises osas esir M virtuooslikult akordionil Kathrin Hiir koos venna EELK Toronto Vana-Andrese kirikuis õnnistatakse pühapäeval, 31. mail kell 11,00 23 leeriõpilast. Õn-nistamis- jumalateenistusel teenivad õpetajad Elmar Pähn ja Udo Petersoo. Solistina esineb alt Irene Loosberg. Instrumentaalmuusikaga esineb ka õnnistatav leeriõpila-na Urve Voitk koos oma vendad@ Eero ja Aarega. Täisõiguslikeks koguduse liik- Kava muu osa oli pühapäevakooli õpilasilt: Aleks kurm. Raja Raudsepp, Mihkel Toome, Andrus Agür, Kristi Laar, Erik Laar, Heli Orav, Laine Raudsepp, Erika Kivik, Hillar Agur, Taimi Marley, Kaih Toome, Glaire Sv^allov\^, Laine Raudsepp. Glaire Sv^allow. „ Kallis emake" laulsid kõik lapsed. rinoored: Erki Toomas Aloe, Heiki Altosaar, Mikk Altosaar, Aili Ellera Evert, Derek Arvi Ewen, Erik Jaan Jaason, Margus Ain Kask, Helle- Mai Krabi, Mart Krabi, Tiina-Mai Krabi, Ester Marie Lääs, Kenneth Andres Lääs, Liisa Marie Lugus, Erika Karuna Meipoom, Liisa Kristina Novek, Alar Toomas Petersoo, Taali Daisy Rooneem, Tavo Hugo looneem, Tavo Hugo Rooneem, [i Sillaste, Erik Indrek Silm- I, Marcus Paul Silmberg ja Urve Voitk. „Seedrioru'' ettevalmistused Elav tegevus on käima minemas eestlaste ilusamas ühises kodukohas, „Seedriorul" algavaks suviseks, hooajaks., . Kuna kõik korrashoiutööd on igal aastal läbiviidud, enne suurimat üri-st, Suviharjapidu, ,,Seedrioru" sõprade poolt, on ka sel aastal talgute päevadeks määratud nädalalõpud: 30/31. mai, 6/7, 13/14. ja 20/21.juuni. Nendel päevadel hoolitsevad toitlustamise eest „Seedrioru" omanikud Eesti Seltsid Kitcheneris, St. Gathe-rines, Londonis ja Hamiltonis. Igale töötegijale on ju vajalik kehakinni-tus, mis hoiab ka üleval tuju, mis alati tarvilik. Nagu eelmistel aastatel, on loota abistajaid nendeks päevadeks, peale nimetatud linnade eestlaste, ka Torontost ning USA ligematest keskustest, nagu metatud linnade eestlaste, ka Torontost ning USA ligemadest keskustest, nagu Buffalo ja Detroit. Kuid palju on kaasmaalasi olnud alati kohal Niagara Failist, Port Gol-bournest, Brantfordist, Galt-Presto-nist (nüüd nimetatud Gambridge) ja muudest keskudest. Seedrioru kauaaegne sõber Lydia Vohu-Viksten on juba korraldamas vabaõhulavastuseks naljamängu „Vaese meW ututall". Meie tuntumad näitlejad on kaastegevad selles erakordses ettekandes, mis kindlasti saab olema suurepäraseks meelelahutuseks kõigile. Kontsert-aktusel esinevad üks meie noorpõlve solist ning huvitav noortekoor, tuues midagi erilist ..Seedriorule". Kõnelejas on kutsutud Põhja-Ameerikas hästituntud rahvuskaaslane, kõrgema sõjaväelise tagapõhjaga, samuti nooremast generatsioonist. Traditsiooniline Võidutule süütamine ning Eesti vabaduse eest langenete mälestamine, on „ Seedrioru" üks erakordsemaid ja tähtsamaid meeliköitvamaid sündmusi. See näitab, et meie ei unusta kunagi neid meie paremaid poegi, kes andsid oma elu meie eest. Seda kinnitab ka südaöine teenistus, „Mõttelennul kodumaale". Ettevalmistused Suviharjapeole järgnevale Laste Suvekodule harene-v^ d plaani kohaselt, aing eesti lastele saab sel suvel olema „Seedriorul" veedetud aeg meeldejäävaks sündmuseks, mis seob neid eestlastena ühiseks pereks. Pensionärid tähistasid emadepäeva Eesti Pensionäride Klubi meel» tülendav talvehooaja lõppkoosvii-bimine kohvilauas toimus neljapäeval, 14. mail Eesti Maja suures saalis ligi 350-ne osavõtjale, i^he-tunnillso koosviibimisega meohu-tati ka emadepäeva. Koosviibimise avas klubi esimees F. Terts, tervitades klubi liikmeid ja märkis, et koosviibimine on mõeldud ka emadepäeva meenutamiseks. Kava algas M. Viia ja K. Kuu-tan'i klaveriduetiga, esitades ,,Kui mina hakkan laulemaie" ja „Tulja-ku". Järgnevalt klubi naiskoor M. Viia juhatusellaulis: ,,Emakesele", T. Vettik, „Ärge unustage laulu", E. Võrk, „Mu kodu kohake", A. Kapp, „Öõtsuv meri", R. Tobias ja „Tule kevade", A. Läte. ' Päevakohase kõne pidas praost E. Lepik ja söögipalve luges piiskop K. Raudsepp. Solist E. Libe laulis M. Viia klaverisaatel „Jälle saabub kevade", R. Stolz, „Helisev lein", E. Saak ja „Varsakabi". Neli väikest last laulsid: „Ema", „Lilli emale", „Ilusam Kristuse koraal", E Toi, ja „Ilusad need väiksed käed". Kava viimase osana E. Komi luges humoreski Eestist ja eestlastest Koosviibimine lõppes esinaise F. Terts'i tänuga esinejatele, korraldajatele ja koosviibimisest osavõtjatele, andes ühtlasi ülevaate suvistest kavatsustest Esinejaid tänati rohkete lilledega. Kava oli häoh ti koostatud ja esitati sujuvalt HM,' palume talitusele anda KUNI KL. 5 ESMASPÄEVA ÕHTUL, et kindlustada nende ilmumine järgmises lehes. Senise kauaaegse naiskomitee esinaise Linda Pintsoni tööpanuse tun- "oonis MASTERCRÄFT IPAINTING t DECORÄTSf^G Liati-Eesti firma _ 'KEVADINE SUURPUHASTUS Helistage 439-2538 KULDA, HÕBEDAT Soovin osta kanada höbd^ dollareid ja maailms) kuldmünto. KUHU MINNA? ©Mai 2-30,B. Vommi, A. Vommi, M. Järve-Vommi, J. Järve ja I. Järve kunstinäitus Northern District Lib-rary- Stairwell Gallerys, 40 Orc-hard View Blvd. ® Reedel, 22. mail Kabaree II Lüti Majas, 4 Credit Union Drive algusega kl 20.00. ® Pühap., 24. mail „Suurkoondu8 75" Eesti Majas algusega kl 14.00. ® Pühap., 24. mail Suurkopndus 75 Eesti Majas algusega kL 14.00. ^ Pühap., 24. mail kontsertjuma-lateenistus Peetri kirikus algusega ki. 11.00. ® Teisip., 26. mail Ingrid Saare loeng Lõuna-Aafrikast Tartu Colle-ge'i8 algusega kl. 19.30. ® Neljap., 28. mail kammermuusikaõhtu Tartu College'is algusega kl. 20.00. ® Neljap. 18-21. juunini Tallinm Festival ® Teisip., 23. juuni Võidupüha jsi Jaaniõhtu Eesti Majas. ® Laup., 8.-15. august Eesti kunsti-nädal „Seedriorul". K Dr. Roland „Liivimaa*' ko Kartograal päraselt kaai päevases tej ja iseenesest! see on täni raamatu ja need kujuni dade ja -tuhi selt ja primij trükikunsti keskel toob need märgil õitsele, mil maailm astuf os arengu tel All järgnev j fiat ühenduse Amolingi Andrese kiril hade eel, Sei teine taoline 1964.a. EÜS-I 140 eksponai jeline illu^strl tiitel märgistf eesti minevil kaartidel/R. E. Raidi koi maakaarte Li variideid, rah Vana-Tarlu jj Mainitud i| mas 20 kaari jundatud ninj dust (peamisi väljapanijad aastat tagasj loomisele ja juba poolest vaid raamitul Teaduslik! graafia arenj tub aastasse j fia kui tea( aga antiikajal maiosega lõf gavana muii astronoomilil geiks kuni 161 teooriad möjl kunsti leiuta graafia õ tse Ptolem|iio5 pikkusekraa^ lias hakati geograafia üsna pea vuj produtseerii Antverpenisl kuulsa atlaj 1570. a. Selli sajandipikki paistvamad vai De IoQ( Henry Hont ^ paljunduätel plaad d ja lit Seäjerel Lc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-21-04
