1987-05-21-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
nr. 21 (1941) 1987 • 1 • e iiTius klubi alumise s, kus peolistele e jookidega avatud' d kokkutulnuile, corruse suures saa-unud, ütles EKL-i va korporatsiooni Esticus, .professor ' Dineele järgnenud Itas pr. Leete kaks ehtseli klaverisaa- - Andres Raudsepp ^ ompaneerides' ro-alikust repertuaa-lelavate kiiduaval" I A . Raudsepp laulis ]ä teravmeelse, üle-he poliitilise pilke- Isioonilise „Gaude- |ia rahva" laulmise kantust ka tantsu yter cantandina A. Meeleolu oli keva-jd nautivat niihästi leed, kes nii väga Iie. , " : |eemiliste organi- . |i)h Montrealis kõ- 5t ajast peale, kui larvul sinna kogu-lostöö^ on ka väga lAlma Materi-päe- |el. Seltskondliku oli aga seekordne f-is järgnes ca. '37 id ühisele ballile. As- Itasid ipäeva iride Klubi meel-ipaja lõppkoosvii-ps toimus nelja- Eesti Maja suures i osavõtjale. Kahe-ibimiBega meenu- Wa. Koosviibimise »e8 F. Terts, tervi-leid ja märkis, et mõeldud ka ema-lamiseks. b Viia ja K. Kuu- Ua, esitades „Ku.i femaie" ja„Tuljö-dubi naiskoor M . |iis: „Emakesele", |nu8tage laulu", E. lohake", A. Kapp, LTobias ja „Tul© õne pidas praost^ alve luges piiskop iist E. Libe laulis tel „jälle saabub Helisev lein", akabi". Neli väi- |,iEma", „Lilli ema-fltuse koraal", R ed väiksed käed", na E. Komi luges t ja eestlastest õppes esinaise F. inejatele, korral-ibimisestosavõt-lasi ülevaate sulest Esinejaid taaga. Kava oli hp8-: ilati sujuvalt H.R. MINNAg; ^^ommi, A. Vommi, Lj.Järve ja L Järve itherri District Lib- Gallery's, 40 Orc-lail Kabaree II Läti [Union Drive algu-lail „Suurkoondu8 algusega kl 14.00. il Suurkoondu8 75 isegakL M.OO. ail kontsertjuma-iri kirikus algusega lail Ingrid Saare frikastTartu Coll®- 11.19.30. lail kaiinmermuusi-lollege'i8 algusega 1. juunini Tallim [uuni Võidupüha ja Majas. 3ugu8t Eesti kunsti^ rul". Iiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiifiitiiiiiiiiiiiiifii' 5 Dr. Roland m ja !)9 Liivimaa" Vana-Andrese kiriku on punane Kirjandus ja kirjandus, — olgu siis ka sinine kirjandus. Seletust see värv ei vaja. Kui ükskõik kellelt küsida, mis on punase vsistand, siis Kanadas ja Ühendriikides 11 sinist kirjandust paksult Kahe- ja. neljaleheküljelisi trükiseid on mitu tosinat Edasi mitmesuguste nimede all kuni päris korralikkude brošhüü-ridopi. Torontos ilmub kaks kuukir-jaajalehte. Üks neist on leedulase G. Urbonase poolt 13 aastat tagasi asutatud SPEAKUP ja pooheist aastat tagasi noorema generatsiooni (B. La-pajne, J. Raudkivi) pooh loodud PHOENIX,. mis näib olevat stabiliseerunud. Sisult on mõlemad ajal- Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor esinemas, juhatab Olaf Kopvillem ehed üsna parajasti - sinised. - esinejate austamine. Vasakult Olaf Kopvillem, Eva Rammo', Togr^Ja^s^sismi Filmikunstnik Kalli Paakspuu VANCOUVER (ME) - Toronto Harbourfrontis võib näha kõrget „Totempole'i", mille nikerdas kujur Georganna Malloff yoo-aastasest seedripuust Selle skulptuuri valmimist filmis eestlanna Kalli Paakspuu. Film on pooletunnise kestvusega värviline dokumentaalteos „May-pole Carving", milline esitati ka CBC poolt Kanadas ja USA-s ja pälvis head kriitikat saavutades New Yo^ gis ,,honorable mention" vääristust. Filmimist assisteerisid Ontario Arts Council ja Canadian National Film Board. Kalli Paakspuu on sündinud aastal 1952 Vancouveris. Lõpetas siin UBC aastal 19'/6. Juba järgmisel aastal lavastas Paakspuu kaks filmi — „Passage" ja ..October Alms", olles nende mõlema filmi teema autoriks. Asus elama Torontosse, kus alustas õpinguid Toronto Ülikoolis, saavutades M.A. kraadi aastal 1985. „May' pole Carving'ut" filmis Paakspuu õppetöö kõrval, mis kestis viis aastat. Paakspuu hilisem film „I need a man like you — to make my life complete" esitati esmakordselt Montreali rahvusvahelisel Filmi'festivalil ja nomi-neeriti „Genie" auhinnastamiseks, saavutades teise koha satiiri ja huumori kategoorias. Selle pooletunnise filmi kaasautoriks oli Daria Stermac, kelle looming kaldub erootika-por-suunas. 7ik8ten, Aino Kurg, Erika Veskimets-Solom, Valve Tali, cBC leidis, et „I need a' man like e Viires, Enno Õunapuu ja Harry Lillioja. 0 0 (D Väljapaistev organisatsioon sinise taevavõlvi all on — CACC (Christian Anti-Cömmunist Crusade). See on dr. Fred Schv^^artz'[poolt 27 aastat tagasi asutatud ja on tugeval alusel. Organisatsioon korraldab loenguid, seminare ja konverentse igaa maailma Kartograafia, kitsamalt ja rahva- iga kohta andes uurimusliku taga- nurgas, eriti maadel kus kommunism äraselt kaardid, kui mõiste on iga- põhja* enne aga veel seadis kusimu- ähvardab ülemvõimu haarata. Sama-päevases tegelikkuses igale teada se; „Miks koguda neid vanu kaarte?" nimelme trukis ilmub kaks korda ja iseenesest m'õistetav. >Nii nagi ja vastas: „01eme ajalooliste huvide- l^^us, väga korrapäraselt. Sisu on see on tänapäeval ka kirjasõna, ga ja kaardid pakuvad sageli doku- toge väärtusega ja vajalik meedias raamatu ja ajalehe osas. Ometi on mentaalseid allikmaterjale üle- laiemalt tutvustada kui see tegehkuh jieed kujunenJid pikkade iastasa- maailmselt ja muidugi ka eesti osa sünnib. CACC on vale varvi! Sisu dade ja -tuhandete jooksul, aegla- selles. Meie kogus on vanim kaart peamine väärtus on tasakaalukus ja selt ja primitiivsest vormist Alles aastast 1548 Veneetsia kosmograa- asjalikkus, trükikunsti leiutamine 15. sajandi filtGastaldilt„Prussiae, LivoniaNo- Tellimishlnda pole, ajuti küsitakse keskel toob esile muudatuse, mil va", siis Langenes'i „Livoniae Desc- toetust Toetused on tulumaksust va-need märgitud alad eriti -löövad rip. (ca 1600). Ortelius*e" „Livoniae bad. CACC, P.O. Box 890, 227 East õitsele, mille tulemusel kogu Nova Descripüo" (1598), edasi Mer- Sixth Str. Long Beach, CA, 90801, maailm astub hoogsama kultduriM- catori ja rootsi kartograafide Ber-ae arengu teele-renessansst . „ tius'e Blaue, Jansson'i,sakslase Ho-mann'i jt. 16. sajandi autoreid. Alljärgnevas vaatleme kärtograa- Näib, et väljapanijail on tõeline fiat ühenduses näitusega Lea Roland huvi ja süvenemine ainesse, mis on AmolinsM kollektsioonist Vana- üheks olulisemaks' eelduseks kol- Andrese kiriku saalis möödunud pü- Jektsionäärile kõige paremas ja õil- ® Hamiltoni Eesti Seltsiii !Sä(e gakoor andis oma selleaastase kevadkont-serdi, „Lauluga Kevadesse", pühapäeval 3. mail, Hamiltoni Pearaamatukogu auditooriumis. Seekord F o t o - H . Toomsalu you"iei ole vastuvõetav CBC põhilisele audientsile. Stermac aga tahab filmi siiski CBC ekraanile suruda. Paakspuu on katkestanud koostöö Stermac'iga ja on valinud oma anne-koosseisus ja rõõmustaval kombel ^ele teise suuna. võis märgata mitmeidki nooremast generatsioonist koori kooseisus, nende hulgas mitmed endised helle-tajad. Koori juhatas Olaf Kopvillem vj. Väga väärtuslik^ on Reed Irvine'! poolt asutatud Accuray in media. Möödunud kümne aasta jooksul on . a a . . c . K . . 5 c , a . . . . a . ,o sse orgauisatsioon kibedas võitluses ^batahtlikku. Neist 700 hade eel. See oli meie ühiskonnale samas mõttes. Palju edu ja õnnelikke võimsa meedia vastu saavutanud teine taoline näitus. Esimene toimus leide! tunnustamise. Pikka aega, ja isegi "^^^^^^^ 1964.a. EÜS-i majas (905 Cpllege St.) 140 eksponaadiga, mille 48-ilehekül- - jeline illustratsioonidega kataloogi tiitel märgistab näituse sisu: „Näitus eesti mineviku gravüüridel ja maa-kaartideiyR. Antiku.K.L. Marley ja E. Raidi kollektsioonidest". Selles maakaarte Liivimaalt 40 ja eesti rahvariideid, rahvatüüpe, Vana-Tallinn, Vana-Tartu jm. sajal gravüüril.' Mainitud näitus V.-Andreses hõlmas 20.kaarti, hästi raamitud ja kujundatud ning valik vastavat kirjandust [peamiselt ingliskeelset).-Nagu R. Antik praegugi, toimetaja Reed Irvine on , , v i olnudpilgete ja mõnitamiste märk- netemärkide üleandmine 20-nes ko-lauaks. Ajajooksul on olukord muutunud.. Irvine on olnud väga liikuv ja . Ajalehe„TorontoStar" kaastööli-suütnud meediat tabada väga palju- i l ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ , " ^ , delt valedelt ja sihilikelt tõlgitsemis- '^^8^' ^f^""' klaveriõpetaja ^^.^^g. ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ telt Iga A IM REPORT, mis ilmub ^ar^^^^^^ .. esinemise R. Sieczynski ,,Viin, mu Balli ülikooli pere kokkutulek kaks korda kuus, loob uusi ja ülla- 3',^n üdiitrijLumLTla' t eS Lääneranniku Eesti Päevadel tavaid avastusi ajakirjanduse või te-ne kontsert^ oli „kaha88e" Eesti . ja esimese palana kuuldi UloVinter'i Rahvusteatriga, kes kontserdi teise ..Laul Põhjamaast" millele järgnes poole täitis katketega E. Künneoke G. Ernesaks'a „Kiigu kõrgel". Järg-operetist „Onupoeg Bataaviast". nes Roman Toi seatud „Kaja" ja selle lauluga saavutas koor saaliga juba Sündmus oli meelitanud välja hea kontakti. Iga järgneva lauluga kaasmaalasi mi lähedalt kui kau- muutus koori esinemine kindlamaks gelt ja avar auditoorium täitus pea- ja järgnevad palad, milledeks olid R. aegu viimase kohani. ToiseatudKanada-prantslaste viis ja KOOT astus publiku ette 28-lises veel samalt helimeistrilt „Arg kosilane", tõid esile sooja ja kauakestva • • , — \ aplausi. Järgmised neli laulu olid kergema-loomulised, kuna need olid nagu sissejuhatuseks järgnevatele opereti-stseenidele. Esimeseks palaks oli sõja ajal tuttavaks saanud B. Kõrver'i ,,Põhja valge naine" ja sellele järgnes „Igatsus" (Mustlaseks ma olen sündinud), mida oli nauding kuulata, kuid kõiki kroonis Fr. Lehar'i,,Vilja laul", kus koorisolistiks oli Valve Tali. See pala tõi esile eestlaste juures väga harva esineva fenomeeni, et aplodeeriti püsti seistes. Pala tuli KÜTTEDja TORUTÖÖD ROLAND KULLIK 275-1280 argit Viia'st ,,Staris'' Arvestuste kohaselt on Suur-To-ronto piirkonnas rakendunud umbes tahtlike Nädal. Ontarios toimus teenete has. varem teatatud. Püüame k$ik kohale tulla juba eelmisel päeval Van väljapanijad märkisid, on nad kuus couveri Sümfooniaorkestri kont-aastat tagasi asunud kollektsiooni toimub kolmapäeval, 1. juulil kell levisiooni yäärtegudest AIM RE- 15.00 Hote^š, VancouveriB, mitte PORT, 1275 K Street, N.W. Süite laupäeval 4. juulil kell 17.00, nagu 1150 Wash.D.C. 20005. USA. Saadetakse välja igaühele vähemalt $15.- (US) aastas (lennupöst 030.-) annetuste eest, mis on tulumaksust vabad. õhutada neid oma päritolu hindama. Lasteaed andis välja raamatu ja loomisele ja nüiid on see kasvanud juba poolesajale. Väljaparidud, on vaid raamitud osa. . Teaduslikult vaatles Roland kartograafia arengut, märkides, et see ulatub aastasse 2200 (e.b.a.); kartograafia kui teaduse rajajaiks peetakse aga antiikaja kreeklasi, alates Ptole-maiosega 150 p.Kr., kes esineb hiil- K A I L J U E I K unelmate linn", kus soolo-osa oli jällegi Valve Tali kanda. Viimast nelja laulu saatis klaveril Eva Rammo. Eesti Rahvusteatri poolt esitatud operetikatked olid lõbusad ja kevad-meeleolulised, tõstes veelgi publiku meeleolu. Osalised olid: Julia — Valve Tali, Hänni — Erika Veskimets- Solom, võõras „onupoeg" — Henno # Toronto Eesti Seltsi Lasteaed an- Õunapuu, Egon — Harry Lillioja, dis välja uue lasteraamatu ja heli- teenerKarl —Kalle Viires. Lavastaja Film„AMERIKA*' jättis küll kõi- lindi „Kolm Väikest Siga". Mitmed - Erika Veskimets-Solom, näitejuht gile vaatajatele kehva mulje. Mitte, lasteaia perest töötasid koos et seda — Lydia Vohu-Viksten ja „orkest-idee, mitte sisu, vaid lavastuse pä- projekti läbi viia. riks" klaveril Aino Kurg. rast Ühel öisel ABC televisioonisaa- Raamatu illustraatoriks oli Reet Operetikatked algasid H.E.S. Se-tes autor ja lavastaja Donald Wrye Lindau-Voksepp, kelle tütar Mariel- gakoori sissejuhatava avalauluga seletas, et peamiseks ja õigustatud le on esimese klassi õpilane laste- „ Rändaja mees" ja järgnev kulges su-halva kriitika põhjuseks oli poliiti- aias. Need toredad pildid on sobivad juvalt lõpuni. Lõpuks kutsuti lavale lise opositsiooni mõjustustel tehtud lastele pliiatsiga värvimiseks. kõik suurevaevanägijad lilledega kärpimised ja muutmised filmimisel. Raamatu tõlkijaks oli Ülo Soots austamiseks milledele lisandusid Ja muidugi — massiivne mahatege- kes koos oma abikaasa Katrinaga on H.E.S. Segakoori esimehe F." Koger'i Kirjanikud Enn ja Helga Nõu Up-gavana muistses maailmas ja kelle salas kavatsesid eeloleval suvel kü-astronoomilisi teooriaid peeti ainuõi- lastada tavalise turismireisiga Tal-geiks kuni 16. sajandini, mil Nevvtoni linnat Nad andsid avalduse sisse , teooriad mõjule pääsesid. Siit trüki- glgül ja juba nädala pärast ^^^"^^ näitamist Väga sil- pikemat aega seda tööd teinud laste- tänusõnad, kunsti leiutamisega algabki karto- saabus eitav vastus matorkav on ka meedia haüavaikus aia heaks. Koori poolt oli kaetud kohvilaud graafia õitseaeg. • ^ i Helga Nõu nägi oma kodumaad filmi näitamist Lavastuse Selle raamatuga koos käib helilint teisel korral, kus oli veel võimalik Ptolemaiose teeneks jääb jaiuse- ja viimati lapsena 1944 a. sügisel ja tal- °^ olematud või vähenenud, mida lapsed võivad kuulata kui nad tuttavaid kohata ja vahetada muljeid pikkusekraadi kasutuselevõtt. Itaa- le on kolm korda keeldutud viisat ^^^^ ilmunud paberköites raamatus vaatavad raamatut. Jutustajaks on nähtu-kuuldu üle. Kõik kommentaa-lias hakati huvi tundma klassilise andmast Enn Nõu on Draegu Eestit -AMERIKA", Pocket Books, 412 lk. Jaan Schaer kes teeb selle loo väga rid olid kiitvad ja sooviti Hamiltoni geograafia vastu 16. sajandil ning külastanudüks kord, 1967.a. Talle on üsna pea viisid kaubateed kaartide nõukogude okupatsioonivõimud produtseerimise Atlandi rannikule, keeldunud viisat andmast neljal kor- Antverpenis avaldab Ortelius oma j-gt kuulsa atlase esimese väljaande i982.a. anti Enn ja Helga Nõule 1570. a. Sellega algas Madalmaade viisad Eestisse sõiduks, kuid nädal sajandipikkune kõrgperiood. Silma- enne reisi algust tühistati need tead-paistvamad nimed olidOrteliusekõr- mata^põhjusel vai De Jode, Mercator, Jodicus ja Helga Nõul valmis äsja koolidele Henry Hondius jt., siit arenesid ka mõeldud „Lugemiku*' teine osa. Enn paljundustehnikad, puulõige, vask- Nõul on valmimas romaan „Koera-plaadid ja litograafia. tapja". Seejärel Lea tutvustas elcsponaate, „TEATAJA" (Q) ühele USA luurelaevale, mille juures 34 meremeest surma ja väga paljusid vigastada said. Raamat jõudis 5. kordustrükini ja näiliselt polnud üks „ bestsellereid". Mina püüdsin seda raamatut tellida Kanada raamatukaupluste kaudu, kuid mitmekorsetele katsetele vastus oli eitav, kuni üks poesell saladuse avaldas — seda raamatut ei saa, see on ju natsi-raamat! Võib-olla see vastus seletab ka, miks see raamat ,,bestselleri"* seisuseni välja ei jõudnud. Nüüd, aprillis 1987, on Random Hou8e'i poolt Ühendriikides ja Kanadas samaaegselt publitseeritud paberköites James M . Ennes, Jr. „Assault on the Liberty" 36i8 k, $3.95. Lõpuks pean nentima, et see raamat on USA-s avalikulmüügil kuid Kanada valitsus vist valvab ja sordib ajaloo sündmusi ja otsutab siis, mis j® mis mitte. VILJAR PUU V. Puu ja Ch. Kipper! kammermuusika õhtu Neljap. 28. mail, kl. 20.00 toimub Toronto Tartu College aulas kammermuusika õhtu, mida sisustavad viiuldaja Viljar Puu ning pianist Charles Kipper. Õhtul tulevad esitusele Bachi' soolo süit kaks ose Mozarti viiulikontserdist, Beethoveni sonaat, Elleri „Männid" ja lühemaid palu. Noor viiuldaja Puu, kes jõudis Kanadasse 1982. a. detsembris ja siirdus järgmise aasta augustis stipendiaadina Ühendriikidesse, alustas muusikaõpinguid Eestis. Tallinna Muusikakeskkoolis oli ta viiuliõpetajaks Peep Tõldsepp ja Tallinna Konservatooriumis prof. Endel Lippus, USA-s õppis V. Puu Tulsas asuvas Oral Robertsi ülikooli muusikateadus-konnas, kus ta peaaineteks olid viiul ja dirigeerimine. Ta lõpetas käesoleval kevadel prof. Steve Ham'i viiu-liklassi kõrge tunnustusega — Viljar Puu nimetati Ühendriikide Saavutus Akadefemia poolt USA ülikoolide rahvusliku auhinna saajaks muusikas. Äsjasaabunud kiri ütleb auhinna kohta järgmist:,! ,,The United States Achievement Academy announces today that Viljar Puu has been named a United States National Collegiate Av^ard winner in music. This award is a prestigious honor very few stu-dents can ever hope to attain ,j . Viljar will appear in the United States Achievement Academy Offi-cial Collegiate Yearbook, published nationally." Tulsas õppides mängis V. Puu kaasa ülikooli orkestris, Tulsa filharmoonias ja Oklahoma linna sümfooniaorkestris. Ka oli ta ülikooli sümfoonia abidirigendiks. Vastava stipendiumi saamise puhul, kavatseb Viljar juunikuus, Maine osariigis asuvasse Pierre Monteaux dirigentide kursusele minna. Samuti haudub ta hilisemat edasiõppimist magistri" kraadi saavutamiseks. Charles Kipper on tuntud ning hinnatud eesti helikunstnik. Musit- Lasteaia õpilane Marielle Voksepp loeb uut raamatut „Kolm väikest seerides koos Viljar Puuga, peaks ^iga". Tema ema, Reet Lindau-Voksepp (vasakul) tegi pildid raamatu neljapäevane kammermuusika Õhtu Iga koos on juhataja Helle A ™ , kujunema paljupakkuvaks. elavaks ja huvitavaks. Lindid on vai- Eesti Seltsi Segakoorile jätkuvat jõu-mistatud Heino Eistrati poolt kelle du ning tahtmist ka edaspidi oma . Kirjastus Random House avaldas lapselaps käib TES Lasteaias. publikule väärtuslikku meelelahu- 1979.aastalraamatu„Assaultonthe Raamatjahelilintonmüügil„Meie tust pakkuda. Liberty", mis kirjeldab Iisraeli atakki Elu" talituses Eesti Majas.
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, May 21, 1987 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1987-05-21 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E870521 |
Description
Title | 1987-05-21-05 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text | nr. 21 (1941) 1987 • 1 • e iiTius klubi alumise s, kus peolistele e jookidega avatud' d kokkutulnuile, corruse suures saa-unud, ütles EKL-i va korporatsiooni Esticus, .professor ' Dineele järgnenud Itas pr. Leete kaks ehtseli klaverisaa- - Andres Raudsepp ^ ompaneerides' ro-alikust repertuaa-lelavate kiiduaval" I A . Raudsepp laulis ]ä teravmeelse, üle-he poliitilise pilke- Isioonilise „Gaude- |ia rahva" laulmise kantust ka tantsu yter cantandina A. Meeleolu oli keva-jd nautivat niihästi leed, kes nii väga Iie. , " : |eemiliste organi- . |i)h Montrealis kõ- 5t ajast peale, kui larvul sinna kogu-lostöö^ on ka väga lAlma Materi-päe- |el. Seltskondliku oli aga seekordne f-is järgnes ca. '37 id ühisele ballile. As- Itasid ipäeva iride Klubi meel-ipaja lõppkoosvii-ps toimus nelja- Eesti Maja suures i osavõtjale. Kahe-ibimiBega meenu- Wa. Koosviibimise »e8 F. Terts, tervi-leid ja märkis, et mõeldud ka ema-lamiseks. b Viia ja K. Kuu- Ua, esitades „Ku.i femaie" ja„Tuljö-dubi naiskoor M . |iis: „Emakesele", |nu8tage laulu", E. lohake", A. Kapp, LTobias ja „Tul© õne pidas praost^ alve luges piiskop iist E. Libe laulis tel „jälle saabub Helisev lein", akabi". Neli väi- |,iEma", „Lilli ema-fltuse koraal", R ed väiksed käed", na E. Komi luges t ja eestlastest õppes esinaise F. inejatele, korral-ibimisestosavõt-lasi ülevaate sulest Esinejaid taaga. Kava oli hp8-: ilati sujuvalt H.R. MINNAg; ^^ommi, A. Vommi, Lj.Järve ja L Järve itherri District Lib- Gallery's, 40 Orc-lail Kabaree II Läti [Union Drive algu-lail „Suurkoondu8 algusega kl 14.00. il Suurkoondu8 75 isegakL M.OO. ail kontsertjuma-iri kirikus algusega lail Ingrid Saare frikastTartu Coll®- 11.19.30. lail kaiinmermuusi-lollege'i8 algusega 1. juunini Tallim [uuni Võidupüha ja Majas. 3ugu8t Eesti kunsti^ rul". Iiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiifiitiiiiiiiiiiiiifii' 5 Dr. Roland m ja !)9 Liivimaa" Vana-Andrese kiriku on punane Kirjandus ja kirjandus, — olgu siis ka sinine kirjandus. Seletust see värv ei vaja. Kui ükskõik kellelt küsida, mis on punase vsistand, siis Kanadas ja Ühendriikides 11 sinist kirjandust paksult Kahe- ja. neljaleheküljelisi trükiseid on mitu tosinat Edasi mitmesuguste nimede all kuni päris korralikkude brošhüü-ridopi. Torontos ilmub kaks kuukir-jaajalehte. Üks neist on leedulase G. Urbonase poolt 13 aastat tagasi asutatud SPEAKUP ja pooheist aastat tagasi noorema generatsiooni (B. La-pajne, J. Raudkivi) pooh loodud PHOENIX,. mis näib olevat stabiliseerunud. Sisult on mõlemad ajal- Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoor esinemas, juhatab Olaf Kopvillem ehed üsna parajasti - sinised. - esinejate austamine. Vasakult Olaf Kopvillem, Eva Rammo', Togr^Ja^s^sismi Filmikunstnik Kalli Paakspuu VANCOUVER (ME) - Toronto Harbourfrontis võib näha kõrget „Totempole'i", mille nikerdas kujur Georganna Malloff yoo-aastasest seedripuust Selle skulptuuri valmimist filmis eestlanna Kalli Paakspuu. Film on pooletunnise kestvusega värviline dokumentaalteos „May-pole Carving", milline esitati ka CBC poolt Kanadas ja USA-s ja pälvis head kriitikat saavutades New Yo^ gis ,,honorable mention" vääristust. Filmimist assisteerisid Ontario Arts Council ja Canadian National Film Board. Kalli Paakspuu on sündinud aastal 1952 Vancouveris. Lõpetas siin UBC aastal 19'/6. Juba järgmisel aastal lavastas Paakspuu kaks filmi — „Passage" ja ..October Alms", olles nende mõlema filmi teema autoriks. Asus elama Torontosse, kus alustas õpinguid Toronto Ülikoolis, saavutades M.A. kraadi aastal 1985. „May' pole Carving'ut" filmis Paakspuu õppetöö kõrval, mis kestis viis aastat. Paakspuu hilisem film „I need a man like you — to make my life complete" esitati esmakordselt Montreali rahvusvahelisel Filmi'festivalil ja nomi-neeriti „Genie" auhinnastamiseks, saavutades teise koha satiiri ja huumori kategoorias. Selle pooletunnise filmi kaasautoriks oli Daria Stermac, kelle looming kaldub erootika-por-suunas. 7ik8ten, Aino Kurg, Erika Veskimets-Solom, Valve Tali, cBC leidis, et „I need a' man like e Viires, Enno Õunapuu ja Harry Lillioja. 0 0 (D Väljapaistev organisatsioon sinise taevavõlvi all on — CACC (Christian Anti-Cömmunist Crusade). See on dr. Fred Schv^^artz'[poolt 27 aastat tagasi asutatud ja on tugeval alusel. Organisatsioon korraldab loenguid, seminare ja konverentse igaa maailma Kartograafia, kitsamalt ja rahva- iga kohta andes uurimusliku taga- nurgas, eriti maadel kus kommunism äraselt kaardid, kui mõiste on iga- põhja* enne aga veel seadis kusimu- ähvardab ülemvõimu haarata. Sama-päevases tegelikkuses igale teada se; „Miks koguda neid vanu kaarte?" nimelme trukis ilmub kaks korda ja iseenesest m'õistetav. >Nii nagi ja vastas: „01eme ajalooliste huvide- l^^us, väga korrapäraselt. Sisu on see on tänapäeval ka kirjasõna, ga ja kaardid pakuvad sageli doku- toge väärtusega ja vajalik meedias raamatu ja ajalehe osas. Ometi on mentaalseid allikmaterjale üle- laiemalt tutvustada kui see tegehkuh jieed kujunenJid pikkade iastasa- maailmselt ja muidugi ka eesti osa sünnib. CACC on vale varvi! Sisu dade ja -tuhandete jooksul, aegla- selles. Meie kogus on vanim kaart peamine väärtus on tasakaalukus ja selt ja primitiivsest vormist Alles aastast 1548 Veneetsia kosmograa- asjalikkus, trükikunsti leiutamine 15. sajandi filtGastaldilt„Prussiae, LivoniaNo- Tellimishlnda pole, ajuti küsitakse keskel toob esile muudatuse, mil va", siis Langenes'i „Livoniae Desc- toetust Toetused on tulumaksust va-need märgitud alad eriti -löövad rip. (ca 1600). Ortelius*e" „Livoniae bad. CACC, P.O. Box 890, 227 East õitsele, mille tulemusel kogu Nova Descripüo" (1598), edasi Mer- Sixth Str. Long Beach, CA, 90801, maailm astub hoogsama kultduriM- catori ja rootsi kartograafide Ber-ae arengu teele-renessansst . „ tius'e Blaue, Jansson'i,sakslase Ho-mann'i jt. 16. sajandi autoreid. Alljärgnevas vaatleme kärtograa- Näib, et väljapanijail on tõeline fiat ühenduses näitusega Lea Roland huvi ja süvenemine ainesse, mis on AmolinsM kollektsioonist Vana- üheks olulisemaks' eelduseks kol- Andrese kiriku saalis möödunud pü- Jektsionäärile kõige paremas ja õil- ® Hamiltoni Eesti Seltsiii !Sä(e gakoor andis oma selleaastase kevadkont-serdi, „Lauluga Kevadesse", pühapäeval 3. mail, Hamiltoni Pearaamatukogu auditooriumis. Seekord F o t o - H . Toomsalu you"iei ole vastuvõetav CBC põhilisele audientsile. Stermac aga tahab filmi siiski CBC ekraanile suruda. Paakspuu on katkestanud koostöö Stermac'iga ja on valinud oma anne-koosseisus ja rõõmustaval kombel ^ele teise suuna. võis märgata mitmeidki nooremast generatsioonist koori kooseisus, nende hulgas mitmed endised helle-tajad. Koori juhatas Olaf Kopvillem vj. Väga väärtuslik^ on Reed Irvine'! poolt asutatud Accuray in media. Möödunud kümne aasta jooksul on . a a . . c . K . . 5 c , a . . . . a . ,o sse orgauisatsioon kibedas võitluses ^batahtlikku. Neist 700 hade eel. See oli meie ühiskonnale samas mõttes. Palju edu ja õnnelikke võimsa meedia vastu saavutanud teine taoline näitus. Esimene toimus leide! tunnustamise. Pikka aega, ja isegi "^^^^^^^ 1964.a. EÜS-i majas (905 Cpllege St.) 140 eksponaadiga, mille 48-ilehekül- - jeline illustratsioonidega kataloogi tiitel märgistab näituse sisu: „Näitus eesti mineviku gravüüridel ja maa-kaartideiyR. Antiku.K.L. Marley ja E. Raidi kollektsioonidest". Selles maakaarte Liivimaalt 40 ja eesti rahvariideid, rahvatüüpe, Vana-Tallinn, Vana-Tartu jm. sajal gravüüril.' Mainitud näitus V.-Andreses hõlmas 20.kaarti, hästi raamitud ja kujundatud ning valik vastavat kirjandust [peamiselt ingliskeelset).-Nagu R. Antik praegugi, toimetaja Reed Irvine on , , v i olnudpilgete ja mõnitamiste märk- netemärkide üleandmine 20-nes ko-lauaks. Ajajooksul on olukord muutunud.. Irvine on olnud väga liikuv ja . Ajalehe„TorontoStar" kaastööli-suütnud meediat tabada väga palju- i l ^ ^ ^ ^ ^ ^ l ^ ^ , " ^ , delt valedelt ja sihilikelt tõlgitsemis- '^^8^' ^f^""' klaveriõpetaja ^^.^^g. ^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^^ telt Iga A IM REPORT, mis ilmub ^ar^^^^^^ .. esinemise R. Sieczynski ,,Viin, mu Balli ülikooli pere kokkutulek kaks korda kuus, loob uusi ja ülla- 3',^n üdiitrijLumLTla' t eS Lääneranniku Eesti Päevadel tavaid avastusi ajakirjanduse või te-ne kontsert^ oli „kaha88e" Eesti . ja esimese palana kuuldi UloVinter'i Rahvusteatriga, kes kontserdi teise ..Laul Põhjamaast" millele järgnes poole täitis katketega E. Künneoke G. Ernesaks'a „Kiigu kõrgel". Järg-operetist „Onupoeg Bataaviast". nes Roman Toi seatud „Kaja" ja selle lauluga saavutas koor saaliga juba Sündmus oli meelitanud välja hea kontakti. Iga järgneva lauluga kaasmaalasi mi lähedalt kui kau- muutus koori esinemine kindlamaks gelt ja avar auditoorium täitus pea- ja järgnevad palad, milledeks olid R. aegu viimase kohani. ToiseatudKanada-prantslaste viis ja KOOT astus publiku ette 28-lises veel samalt helimeistrilt „Arg kosilane", tõid esile sooja ja kauakestva • • , — \ aplausi. Järgmised neli laulu olid kergema-loomulised, kuna need olid nagu sissejuhatuseks järgnevatele opereti-stseenidele. Esimeseks palaks oli sõja ajal tuttavaks saanud B. Kõrver'i ,,Põhja valge naine" ja sellele järgnes „Igatsus" (Mustlaseks ma olen sündinud), mida oli nauding kuulata, kuid kõiki kroonis Fr. Lehar'i,,Vilja laul", kus koorisolistiks oli Valve Tali. See pala tõi esile eestlaste juures väga harva esineva fenomeeni, et aplodeeriti püsti seistes. Pala tuli KÜTTEDja TORUTÖÖD ROLAND KULLIK 275-1280 argit Viia'st ,,Staris'' Arvestuste kohaselt on Suur-To-ronto piirkonnas rakendunud umbes tahtlike Nädal. Ontarios toimus teenete has. varem teatatud. Püüame k$ik kohale tulla juba eelmisel päeval Van väljapanijad märkisid, on nad kuus couveri Sümfooniaorkestri kont-aastat tagasi asunud kollektsiooni toimub kolmapäeval, 1. juulil kell levisiooni yäärtegudest AIM RE- 15.00 Hote^š, VancouveriB, mitte PORT, 1275 K Street, N.W. Süite laupäeval 4. juulil kell 17.00, nagu 1150 Wash.D.C. 20005. USA. Saadetakse välja igaühele vähemalt $15.- (US) aastas (lennupöst 030.-) annetuste eest, mis on tulumaksust vabad. õhutada neid oma päritolu hindama. Lasteaed andis välja raamatu ja loomisele ja nüiid on see kasvanud juba poolesajale. Väljaparidud, on vaid raamitud osa. . Teaduslikult vaatles Roland kartograafia arengut, märkides, et see ulatub aastasse 2200 (e.b.a.); kartograafia kui teaduse rajajaiks peetakse aga antiikaja kreeklasi, alates Ptole-maiosega 150 p.Kr., kes esineb hiil- K A I L J U E I K unelmate linn", kus soolo-osa oli jällegi Valve Tali kanda. Viimast nelja laulu saatis klaveril Eva Rammo. Eesti Rahvusteatri poolt esitatud operetikatked olid lõbusad ja kevad-meeleolulised, tõstes veelgi publiku meeleolu. Osalised olid: Julia — Valve Tali, Hänni — Erika Veskimets- Solom, võõras „onupoeg" — Henno # Toronto Eesti Seltsi Lasteaed an- Õunapuu, Egon — Harry Lillioja, dis välja uue lasteraamatu ja heli- teenerKarl —Kalle Viires. Lavastaja Film„AMERIKA*' jättis küll kõi- lindi „Kolm Väikest Siga". Mitmed - Erika Veskimets-Solom, näitejuht gile vaatajatele kehva mulje. Mitte, lasteaia perest töötasid koos et seda — Lydia Vohu-Viksten ja „orkest-idee, mitte sisu, vaid lavastuse pä- projekti läbi viia. riks" klaveril Aino Kurg. rast Ühel öisel ABC televisioonisaa- Raamatu illustraatoriks oli Reet Operetikatked algasid H.E.S. Se-tes autor ja lavastaja Donald Wrye Lindau-Voksepp, kelle tütar Mariel- gakoori sissejuhatava avalauluga seletas, et peamiseks ja õigustatud le on esimese klassi õpilane laste- „ Rändaja mees" ja järgnev kulges su-halva kriitika põhjuseks oli poliiti- aias. Need toredad pildid on sobivad juvalt lõpuni. Lõpuks kutsuti lavale lise opositsiooni mõjustustel tehtud lastele pliiatsiga värvimiseks. kõik suurevaevanägijad lilledega kärpimised ja muutmised filmimisel. Raamatu tõlkijaks oli Ülo Soots austamiseks milledele lisandusid Ja muidugi — massiivne mahatege- kes koos oma abikaasa Katrinaga on H.E.S. Segakoori esimehe F." Koger'i Kirjanikud Enn ja Helga Nõu Up-gavana muistses maailmas ja kelle salas kavatsesid eeloleval suvel kü-astronoomilisi teooriaid peeti ainuõi- lastada tavalise turismireisiga Tal-geiks kuni 16. sajandini, mil Nevvtoni linnat Nad andsid avalduse sisse , teooriad mõjule pääsesid. Siit trüki- glgül ja juba nädala pärast ^^^"^^ näitamist Väga sil- pikemat aega seda tööd teinud laste- tänusõnad, kunsti leiutamisega algabki karto- saabus eitav vastus matorkav on ka meedia haüavaikus aia heaks. Koori poolt oli kaetud kohvilaud graafia õitseaeg. • ^ i Helga Nõu nägi oma kodumaad filmi näitamist Lavastuse Selle raamatuga koos käib helilint teisel korral, kus oli veel võimalik Ptolemaiose teeneks jääb jaiuse- ja viimati lapsena 1944 a. sügisel ja tal- °^ olematud või vähenenud, mida lapsed võivad kuulata kui nad tuttavaid kohata ja vahetada muljeid pikkusekraadi kasutuselevõtt. Itaa- le on kolm korda keeldutud viisat ^^^^ ilmunud paberköites raamatus vaatavad raamatut. Jutustajaks on nähtu-kuuldu üle. Kõik kommentaa-lias hakati huvi tundma klassilise andmast Enn Nõu on Draegu Eestit -AMERIKA", Pocket Books, 412 lk. Jaan Schaer kes teeb selle loo väga rid olid kiitvad ja sooviti Hamiltoni geograafia vastu 16. sajandil ning külastanudüks kord, 1967.a. Talle on üsna pea viisid kaubateed kaartide nõukogude okupatsioonivõimud produtseerimise Atlandi rannikule, keeldunud viisat andmast neljal kor- Antverpenis avaldab Ortelius oma j-gt kuulsa atlase esimese väljaande i982.a. anti Enn ja Helga Nõule 1570. a. Sellega algas Madalmaade viisad Eestisse sõiduks, kuid nädal sajandipikkune kõrgperiood. Silma- enne reisi algust tühistati need tead-paistvamad nimed olidOrteliusekõr- mata^põhjusel vai De Jode, Mercator, Jodicus ja Helga Nõul valmis äsja koolidele Henry Hondius jt., siit arenesid ka mõeldud „Lugemiku*' teine osa. Enn paljundustehnikad, puulõige, vask- Nõul on valmimas romaan „Koera-plaadid ja litograafia. tapja". Seejärel Lea tutvustas elcsponaate, „TEATAJA" (Q) ühele USA luurelaevale, mille juures 34 meremeest surma ja väga paljusid vigastada said. Raamat jõudis 5. kordustrükini ja näiliselt polnud üks „ bestsellereid". Mina püüdsin seda raamatut tellida Kanada raamatukaupluste kaudu, kuid mitmekorsetele katsetele vastus oli eitav, kuni üks poesell saladuse avaldas — seda raamatut ei saa, see on ju natsi-raamat! Võib-olla see vastus seletab ka, miks see raamat ,,bestselleri"* seisuseni välja ei jõudnud. Nüüd, aprillis 1987, on Random Hou8e'i poolt Ühendriikides ja Kanadas samaaegselt publitseeritud paberköites James M . Ennes, Jr. „Assault on the Liberty" 36i8 k, $3.95. Lõpuks pean nentima, et see raamat on USA-s avalikulmüügil kuid Kanada valitsus vist valvab ja sordib ajaloo sündmusi ja otsutab siis, mis j® mis mitte. VILJAR PUU V. Puu ja Ch. Kipper! kammermuusika õhtu Neljap. 28. mail, kl. 20.00 toimub Toronto Tartu College aulas kammermuusika õhtu, mida sisustavad viiuldaja Viljar Puu ning pianist Charles Kipper. Õhtul tulevad esitusele Bachi' soolo süit kaks ose Mozarti viiulikontserdist, Beethoveni sonaat, Elleri „Männid" ja lühemaid palu. Noor viiuldaja Puu, kes jõudis Kanadasse 1982. a. detsembris ja siirdus järgmise aasta augustis stipendiaadina Ühendriikidesse, alustas muusikaõpinguid Eestis. Tallinna Muusikakeskkoolis oli ta viiuliõpetajaks Peep Tõldsepp ja Tallinna Konservatooriumis prof. Endel Lippus, USA-s õppis V. Puu Tulsas asuvas Oral Robertsi ülikooli muusikateadus-konnas, kus ta peaaineteks olid viiul ja dirigeerimine. Ta lõpetas käesoleval kevadel prof. Steve Ham'i viiu-liklassi kõrge tunnustusega — Viljar Puu nimetati Ühendriikide Saavutus Akadefemia poolt USA ülikoolide rahvusliku auhinna saajaks muusikas. Äsjasaabunud kiri ütleb auhinna kohta järgmist:,! ,,The United States Achievement Academy announces today that Viljar Puu has been named a United States National Collegiate Av^ard winner in music. This award is a prestigious honor very few stu-dents can ever hope to attain ,j . Viljar will appear in the United States Achievement Academy Offi-cial Collegiate Yearbook, published nationally." Tulsas õppides mängis V. Puu kaasa ülikooli orkestris, Tulsa filharmoonias ja Oklahoma linna sümfooniaorkestris. Ka oli ta ülikooli sümfoonia abidirigendiks. Vastava stipendiumi saamise puhul, kavatseb Viljar juunikuus, Maine osariigis asuvasse Pierre Monteaux dirigentide kursusele minna. Samuti haudub ta hilisemat edasiõppimist magistri" kraadi saavutamiseks. Charles Kipper on tuntud ning hinnatud eesti helikunstnik. Musit- Lasteaia õpilane Marielle Voksepp loeb uut raamatut „Kolm väikest seerides koos Viljar Puuga, peaks ^iga". Tema ema, Reet Lindau-Voksepp (vasakul) tegi pildid raamatu neljapäevane kammermuusika Õhtu Iga koos on juhataja Helle A ™ , kujunema paljupakkuvaks. elavaks ja huvitavaks. Lindid on vai- Eesti Seltsi Segakoorile jätkuvat jõu-mistatud Heino Eistrati poolt kelle du ning tahtmist ka edaspidi oma . Kirjastus Random House avaldas lapselaps käib TES Lasteaias. publikule väärtuslikku meelelahu- 1979.aastalraamatu„Assaultonthe Raamatjahelilintonmüügil„Meie tust pakkuda. Liberty", mis kirjeldab Iisraeli atakki Elu" talituses Eesti Majas. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-21-05