1980-06-19-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
i' yV: , 19. JUUNIL , J U N E 19 „Mele Elu" nr. 2§ (1583) 1980 Published by Estoniaj Publishirig Co. Toronto Ltd., Estonian Höuse, 958 Broadview Aye.; Toronto, Ont. M4K2R6 ~ Tel.^^^^^ Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J., USA. Tel. (201) 262-0773, ' „MEIE E;LU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas. Asut. A. Weileri „Meie Elu" toimetus^ ja talitus Eesti Ave., (Toronto, Ont. M4K2R6Canada— Tel. 466-0951. Tellimiste jW kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h. -5 p.i., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l; Tellin^ishinnad: Kanadas--la. $27.00, 6 k. 114.^ 19.00. ÜSA-ss^-- la. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50.^ maadesse: 1 a. |33.0Ö, 6 k. ?17.00,3 k. 110.00. Kiripostilisa Kanadas- 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa USA-sse: 1 a, 116.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemeresse Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6 465-4650,465-4659; Pank avatud: Päeval 10:00—3:00 (estnäsp.^reedeni) Ühenduses ori jõud , õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja neljap.) Kahe vabastatu Informätsiomii saab pangast lahtioleku aegadel. kõik uued laenud ori laenuvõtja surma puhul .Mndlustatud kurii $30,000 ulatuses ja jäädava töövõinietuse puhul kindlustatud kuni $10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tingimustele. maadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $ 16.^ Üksiknumber -^;50^. Kuulutushinnad: i toll ühel veerul: tis $3.75, kuulutuste küljel |3.50. :üljel $4.00, Aprillikuu lõpul kirjutas ,,Helsin- •gin Sanomate"kölumriist Heikki Brötherus oma veerul pealkirja all korraldada Moskvas, olid poliitika ja . sport eriasjad. Alles nüüd on leiutatud, et purjetusvõistlušed toimuvad iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin iijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti^ „Pisut Eestist" muu,hulgas järgmisf: ,,0'kupeeritud alal". "Protestiks kor- ,,Täna, kui kevadpäike särab Soo- raldatäkse: Stokholmis eesti kultuu- •melahe hajuval jääl, tuleb mõtteks rifestival, millest oodatakse osa võt-ikirjutada Eestist, mis on nn lähedal ma 20.000 väliseestlast, kuid siiski mi kaugel, et eriabinõüde Rootsi (nagu Soomegi) on tunnus-tarvituselevõtt on .vältimatu talvel tanud Balti riikide; annekteerimist, Tallinnasse: reisimiseks., . kuid samal ajal pakkunud kindla ko- Kasütan meelega nimetust „Viro", ; du ja majandusliku edu tuhandetele kuigi ametlikult kirjutati Eesti ;VaV eestlastele, kes põgenesid okupeeri-bariik. Vabariik kestis vaid 22 aas- tud kodumaalt;^ Üks neist, kõrges • tat, erine kui see ühendati Nõukogu^; ühiskondlikus asendis olev majan-deliiduga. dusteadlane ja pangadirektor Rudolf Veel pole selgust, miks Afganistan Jalakas ütleb: Nagu juba teatasime, vabastati 13, detsembril Tallinna keskvanglast Mati Kürend ja Artjöm Juskevitsh. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse oma informatsiooni kohaselt arreteeriti nad KGB ppoft seoses Eesti Demokraatliku Liikumise vastu sihitud aktsiooniga 13. detsembril 1974. Nad mõisteti okupatši^ opnivõimu poolt lavastatud Tallinna-prötsessis 31. oktoobril 197S Eesti rahvale enesemääramise õiguse ja Inimõiguste nõudmise eest viieks aastaks sunnitööle. Samal protsessil „karistas" okupatsioonivõim Kalju Mätikut ja Sergei Soldatovi 6^aastase sunriitööga. Mati Kürend ori sündinud 1939 a. Tartus ja Artjom Juskevitsh 1951 a. Volõõ-nias. Peale prbtsessi viidi. Mati Kürend Permi sunnitöölaagrisse 389/35 ning: Artjom Juskevitsh Mordva sunnitöölaagrisse 385/19. Seoses Leedu Hel-singirgrupi esimehe Viktoras Petkü-še vastu alustatud protsessiga Ja Ees-ti- Läti-Leedu R.ahvusliikumise Peakomitee loomisega toodi Juskevitsh vitshit laagri poest ostmise keeluga. 19. juulil alustas, uut näljastreiki. 14. septembril viis Juskevitsh koos teistega läbi ühepäevase näljastreigi, keeldudes tÕöle minemast. Nad nõud- , sid laagri toitlustusoi.ukorra parandamist ja muude väärnähete kõrvaldamist, 20. septembril Juskevitsh koos teiste vangidega sooritas uue näljastreigi, kuulutades välja erjiise leiriapäeva Helsingi-gruppide tagakiusamise puhul. 16; novembril saabus Artjom Juskevitsh sunnitöölaagrisse 389/36. -. ; • ! Mati Kiirendi kohta märgita'kse sunnitöölaagri. 389/35 kroonikas, et; ' 20. jaanuaril 1978 Kürend koos nelja teise vangiga said erilise „läbitööta-mise" osaliseks tootmisnormide mit- . • tetäitmise pärast. 16. veebruaril tähistasid leedu poliitvangid koos teis- • tega Leedu Iseseisvuspäeva ja 24. veebruaril eesti poliitvangid koos teistega Eesti Iseseisvuspäeva. Mati Kiirendi' osas tuuakse ära tema 31. detsembri 1977. a. märgukiri N. Liidu .Punase Risti täidesaatvale komiteele. Kürend esitab tabeü kujul ühe vangi märtsis 1978 üleküulaniiseksTallin- keskmise päevase toidunormi. Kok-na keskvanglasse. Vüdi tagasi sunni- kuvõttes ta konstateerib, et,toitlusta-töölCi kuid paigutati nüüd Permi sün- rtiise osas on energia puudujääk 15%, Tööliste paradiis — Nõul Liit, on lõpuks jõudmas ennekuulmata vabaduste juurde. Nagu kirjasaatjad Moskvast teatavad, kuigi mitte ametlikel andmetel, et kuni kakssada tuhat toolist on maikuus, teostanud protestistreigid oma soovide rahuldamiseks. Osa soove olevat ka rahuldatud ja ainult, neli demonstreerijat arreteeritud. Mispärast nõukogude töölised peaksid streikima iseenda paradiisis^ kus tööline peaks propagandaliselt olema see pärisperemees, kus makstakse küllaldaselt, kus millestki pole puudus ja kus valitseb ainult õnnelik^ elu? See ori ju kapitalistlik maailm, kus nõukogude propaganda ko- 1 häselt tööline on ekspluateeritav ja elab puuduses ja seepärast peab üha streikima. Kuid see ongi vabaduste vahe. Kapitalismi juurcjs streigib tööline, nõudes uha paremat elu, kallimaid autosid, kõige kvaliteetsemat toitu, välismaa reise. Nõukogude tööline ei vaja midagi sarnast, sest kõige väärtuslikum töölisele seal on Icommu-lilstlik idee. Nüüd sus ometi asusid Togliatti ja Qorki autotehaste töölised streikima, küna ideid oli liiga palju ja selle kõrvale vajati ka leiba. Nimelt on Nõukogude Liidus suur puudus tojtainetest, nagu pahatihti •yaremV " Mi siis on leivapuudus sagedasem Ja varemtuttav nähe, kuigi tööliste massiline streik on Nõukogude Liidus esmakordne. Keegi meist ei rõõmusta eriliselt, et nõukogude inimene peab toidupuuduse all karinatä-ma. Kui see sunnib töölised jooksvate lintide juurest lahkuma ja töö-pirotsessi katkestama, siis selle vastu ei ole meil kellegil. Sest esmakordne streik kutsub välja tulevikus teisi j?i aitab pimase paradiisi elanikele võitlusse astuma ka oma inim-väärsuse ja -õiguste eest. On vist viimane aeg, et nõukogude Inimene hakkab ka ise enda eest kostma. Sellega sunnib ta tahaplaanile parteibürpkraatia ja parteiklas-si korruptsiooni ja näitab maailmale, et Nõukogude Liidus ei ole mingit tööliste paradiisi, vaid ainult ekspluateerimine ja kumamine puriase ülemklassi On raske uskuda, et Moskva või-mü käsutuses puuduvad teravilja varud, kuigi need on vähenenud ikal-duste tõttu ja ka sellepärast et USA ja tema liitlased silmapilgul Venet teraviljaga ei varusta Moskva avantüüri pärast Afganistanis. Kui Moskva tahab oma töötfijaid toita, siis peab ta oma varud välja tooma sõjaväe reservidest. Tal ei tarvitse siag;ii-gi koguda toitaineid Olümpiaadi külaliste ees uhkustamiseks ja nende toitmiseks, Ning lõpuks võib Moskva ka oma rünnaküksused Afgariista-nist välja tõmmata ja vahetada orinä militaristlik agressioon jätkuva kaubavahetuse vaštü. tuli okupeerida ja miks sellega oli nii kiire; Selle asemel Eesti ja Balti riikide kohta' leidub Hrustshovi siiras seletus, .Eesmärgiks oli /,meie alade laiendamine, piiride julgesta-- mine ja laia rannikuriba hankimine Läänemerele."- Siis kui plümpiamängud otsustati LUGEJA KIRJUTAB Meie Elu" avaldab meelsasti oma lugejate mõtteavaldusi — ka. neid mis eiühtu ajalehe seisukoli-tadega. Palume kirjutada kokkuvõtlikult ja lisada, oma nimi ja aadress. Toirnetus jätab endale õU guse lugejate kirju redigeerida ja lühendada ning mittesobivuse korral jätta avaldamata. Kui Nõukogude Liidu inimesed kannatavad toitainete puuduse all, siis ehk Ön see ometi Moskva ..sisemine asi" ja poleks kellegi ülesanne sellesse sekkuda. Kuid rünnakud Afganistanis ei ole kaugelt enam siše-riiirie asi ja kui nüüd teravilja ekspordi keelustartiine Nõukogude Liitu läänemaailma poolt sunnib töölised streikima, siis on see ainult hea. Võib olla suudab tühi kõht rohkem : kui midagi niuud, sunnib lõpuks nõukogude mässid tänavaile selleks, et oma inimõigusi saavutada. Muu maaili^ võib Nõukogude Liidu poliitilisele ja militaristlikule agresšioo-riile vastu seista. Kuid oma elujärge Nõukogude Liidus suudab tõsta ainult lapukogude inimene ise. Aeg selleks O r i küllalt hiljaks jäänud ja mida varem nõukogude inimene mõistab oma olukorda ja sattume astub selle parandamiseks, seda parem temale endale Ja kogu vabale .maail-' male." Inturisti ingliskeelses broshüüris, milles ta ennast: tutvustab kui: „The USSR Compariy for foreign Trävel", mis kannab .pealkirja: „Tallinn • — good adviceeomes-handy", ja tagaküljel: „Intöurist invites you to the Tallinn Olympic Regatta in 198Ö!', on juba selle esimesel leheküljel' kü- . lastajatele hoiatus: „Do please re-member that Tallinn is in the Soviet frontier zone, and that under the . agreement between the Soviet 'and foreign tourist organizations, visi-törs are not allowed to go outside the city limits without- permission. from the Intourist Tallinn Depart-rnent". Seega siis : Inturist täidab' KGB ülesandeid, ega ole midagi muud 'km,KGB allorgan. " Sama broshüüri 25-dal leheküljel, pealkirja all: ,,Taking pictures", ön uus hoiatus: ,;To avoid misunders-tandings, may we advise you that in the Soviet Union, as in the other .-toimetusele, mille oli signeerinud countries (??? EL), it is forbidden in skulptor Riho Kuld.'Ta on sündinud „Kui töötan, olen rootslane, kui kohtan omas ametis välismaalasi, tegutsen Ja mõtlen loomulikult roots- • lasena. Äga inimesena on mul võimatu end tunda teisiti kui eestlase- .na.".' • . / - Ka kodueestlased tunnevad end inimestena samuti, võibolla sagedamini, kui haljal oksal pangadirektor. Soomlased jäid soomlasteks vürstt riigi aegadel ja olid valitsejaile lojaalsed niikaua, kui neid ei hakatud, venestama. . „NationalGeographic" aprillinumbris leidub suur piltidega kirjutis Eesti kohta. Ainelist puudust pole, aga vabadustega on asi halvem. Oma saavutusi Võrdlevad eestlased läänega, mitte teisme nõukogude vabarii- ; kidega. Kuid nad ei suuda takistada maa pidevat venestamist, mis hõlmab ligemale nelikümmend protsenti elanikkonnast ja TalHnnas pooled (vahetult sõja järgi oli mitte-eestlasr; te osatähtsus kolm protsenti). Võimupoliitika küüniline mõistja-gier saa jätta tähelepanemata vastuolusid arusaamistes, Rahvaste enesemääramisõigus on meile endastmõistetav asi, 'küi on küsimus kaugetest maadest, äga.keegi ei tõsta häält, et sama õigus peaks kuuluma ka eestlastele. Selle asemel peetakse täiesti loomulikuks, et ;pisematki saared Kariibi meres saavad iseseisvuse ja nende esindajad võtavad osa maall- : ma asjade otsustamisest LRO-s. Iseasi; on see, et ägedus eestlaste asjas ei too. kasu kellelegi. Positüvne rahvustunne on eestlastele omane. See avaldub nende kõrges kultuurid tasemes.. On ime, et nad on suutnud säilitada oma kultüuriÜse eripära i l ma riikliku vabaduseta. : J U L E ISE VAATAMA" ; Möödus paar nädalat, kui „Helsin» .gin Sänomate" lugejakirjade osakonnas avaldati nõukogu;de propaganda-büroo APN kaudu avalik kiri lehe \ nitöölaagrisse 389/37. Sealt paigutati "esiteks sunnitöölaagrisse 389/36 ja käesoleval aastal samas piirkonnas asuvasse sunnitöölaagrisse 389/35. Äsja ilmunud „Jodksvate sündmuste kroonika" nr. 5f ingliskeelne versioon toob hulgaliselt andmeid Artjom Juskevitshi, Mati; Kiirendi, Kalju Mätiku ja Sergei Soldatovi sunnitöö-laagreis ettevõetud aktsioonide kohta.-' ; proteiinide puudjääk 27,2%, animaalse proteiini puudujääk 68%, rasvaai-nete puudujääk 64% ja mineraalsoolade puudjääk 53%. Vitamiinide puu-on järgmine: A — 100%, B l 8%, B2 - 47%, :PP - 489^ , C - 63% ja keratiin — 78%. ; PROTESTID Kalju Mätiku kohta tuuakse sunnitöölaagri 389/36 kroonikas, ,et 12.—13. juunil. 1978 saatsid 14 vangi, nende seap Mätik, tunnistusi Orlovi ja Ginz- Artjom Juskevitshi kohta märgi- burgi kohtuasjas. 23, juunil Mäti'k ja takse sunnitöölaagri 389/37 krooni- teised poliitvangid tähistasid Võidukas, et ta alustas 5. aprilHl 1978 näi- püha. 23. juulist 'kuni 1., augustini jastreiki. 21. .maü karistati Juske- , märgiti kümntpäevast rahvaste solidaarsuse perioodi Soveti-Vehe vastases imperialismi ja koloniaüsml vas-• tases võitluses. Selles osalesid 15 poliitvangi, kes protestiks rahvusliku nud Pirita jõe kaldal olumpiaehitusi. Ka „rootsi pankuri" suhtes on tal sügav <kaas tunne, kuna asjaosalise sei- rõhumise |vastu keeldusid laagri adsukohad kuuluvad rohkem näitelaministratsiooniga suhtlemises kasü-vale. „Loomulikult ootan olümpiaregatti Tallinnas. Selle kõrval kõik jutud okupeeritud maast tulevad ai- • nult tigedusest;"; Ka kunst olla Eestis vaba. Seal käib aastas 100.000 turisti, nendest suur osa Soomest. Viimase rahvaloendu-tamast muud, kui oma emakeelt. 5. septembril Mätik koos 13 teise poliitvangiga tähistasid väljakujunenud tava 'kohaselt Punase Terrori Päeva. 13. septembril Mätik koos üheksa teise vangiga sooritasid ühepäevase näi j a- : streigi protestiks kahe kaasvangi kase andmeü 99,2 protsenti peavad ristamise vastu.' 2. oktoobril leiti toi-. oma emakeeleks eestikeelt! 12,6 prot- dus suuri usse. Mätik ja teised saat-senti Eestis asuvaist venelastest ja šid sel puhut administratsiooni eri- 32,1 protsenti soomlastest oskavat instantsidele proteste. 20. oktoobril täiesti vabalt eestikeelt. Elatakse keelati Mätikul-laagripoe külastämi-üksmeelse perena, kes ei usu, tulgu; ne administrätsioonivastase opositsi-vaatama, kirjutas Riho Kuld. ; ooni pärast.. 11. novembril tehti Mä- • tikule noomitus peale tulede kustuta- " K U H U L Ä H E B ENERGIA :EESTIST?:. Mõni päev hiljem avaldas „Helsin-gin Sanomat" nimimärk „Kuis'' mist söömise pärast. 12. novembril kirjutas Mäti'k koos nelja vangiga sunnitöölaagri ülemale protesti ühe kaasvangi halva kohtlemise pärast, ien"\'<ää^ade^)"lüg^jaki^^ talle kartserisse^arstiabi, toi- Nüüd, ku^ Moskva avaldab erilist survet dissidentidele Nõukogude Liidus ja peab vallutussõda Afganistanis, on hakatud Ameerikas selgitama tõika, et kommunistliku dikta-tuuri alll elavaid rahvaid tuleb aidata. Selleks on moodustatud USA-s >,Coä-lition for a Free Russia". Sellesse kuulub 35 nõt|kogudevastast organisatsiooni. Viimaste poolt korraldati 14. ja 15. Juunil New Yorgis jä San Franciscos noukogudev asta sed demonstratsioonid/ Kohalikud ajalehed, TV ja raadio ei teataiiud sellest midagi./ Peter Worthlngton kommenteerib ^eda ja kirjutab, et vene rahvas oli esimene, kes sattus nõukogude korra, s.o. komntunistliku diktatuuri alla. Teised rahvad ailutati järjekor-ras kommunistlikule korrale. Vene rahvas ja kommunistÜk kord on kaks erinevat^ äsja. „Coalition for a Free Russia" on levitanud 250.000 lendlehte Afganistanis. 'Selles • kufisutakse võitlejaid üles mõtlema,.kuidas lõpetada mõttetut verevalamist ja vabastada rahvaid. Lendlehek on öeldud, et Vene: maa, ön maailrna rikkaim maa ja omal ajal toitis teisi rahvaid. Nüüd tal ei ole toitu oma enese tarbeks. Elustandard on madalam kui paljudes Aafrika riikides ja rahvas elab pidevas hirmus, kuna inimõigused puuduvad. Arvates 1917. a. ön marksistlik/ kommunistlik diktatuur tap-' nud 100 miljonit inimest Nõukogude Liidu piirides, Lendleht küsib; miks teie lasete endid tappa selles sõjas, mis on alustatud ebaseadusliku valitsuse pöölt. Enne kui tapate mone õnnetu afganistanlase, mõtelge, kes on süüdi ja kelle poole teie peaksite oma relva suudme pöörama. Teine lendleht on koostatud afga-nistanlastele, nende keeles. Selles selgitatakse kuidas mõista ja kohelda neid, kes võitluseta alistuvad. „Coalition for a Free Russia" poolt koostatud lendleht ja selle levitamine avab uue lehekülje nõukogude 'korra ja kommunistliku diktatuuri vastases võitluses. Sellele peaks.vaja-listi tähelepanu pöörama meie vaba-dusvõitlusHkud orgänisatsiopnid • ja ' vastuseks seltsimees Kullale öeldakse järgmist: ; 4- Egrutate meid soomlasi tulema teie maale oludega tutvumiseks. Cleri seal käinud neli korda. Kunagi pole ma, põhjendatud avaldustest ' hoolimata, saanud reisida kaugemale Tallinnast. ; SeJtsmees Kuld, teate väga hästi, • kui raske on välismaalastel tutvuda teie maaga ja selle elanikega. Olen mõnikord üritanud alustada kõnelust tõeliste eestlastega, muu hulgas Viru hoteUis. Äkki on nende hääled muutunud vaikseks sosinaks. Eitea miks? . Ütlete, et Eestis pele nälga nagu Oili — väidete kohaselt — siis kui sama kui; Hotell Virul.S 'maal jä sealt pärit inimesed on sit- ^^^^^ suveräänne nik. Elatistase Broshüüris ,,Hotell Viru", milles : ked ja jonnakad. Tõenäolikult see on tõusnud kõigis indiistrialiseeritud märgitud: ,^Püblished in ÜSSr^lu- põhjustaski minu "^ebatavalise šam- .maades. Ka meil Soomes ei näe kee-batakse:., Kõik oma turismireisuga/ mu, kirjutada lehe toimetusele pea^ 8^ nälga, kuigi oleme sõltumatu riik legi veel võõrale maale." " J - i i - the interest. of State defence to pho-tograph or film harbours, bridges, ete." Selle „etc" alla võib muidiigi paigutada kõike, mida KGB ametnikud suvaliselt heaks arvavad. Inturisti Tallinna Osakonna aad- 1936 ja muu hulgas kaasautoreid Te-humardi' lahingu mälestussambale Sõrve säärel Saaremaal. „Eesti on minu- sünnimaa", kirjutab kujur oma kirjas muu hulgas. „See on; minu oma maa ja ma ei saa ress on broshüüri järgi Viru ;Väljak kujutleda, et elaksin kusagil mujal. 4 (Hotell Viru) ja telefoni number Mu esiisade juure'd leiduvad Mulgi-seotud küsimused võite usaldada sealsete ametnike hoolde. Nii on muretum, sest kõik ikorraldätakse teie eest". Muidugi ka juhul kui] tehtud fotod ei meeldi vene võimurneestele, a astu-või küi põrmugi .ärtu rahul kuna või oled kogemata ilma loa nud üle Tallinna linna piiri, on leitud et oled ikkagi „Nõi!jkogude kodanik", kuigi oled sündinud Kanadas, ja oled Nõukogude 2-^3 aasta- . '. .. • • ^ . sest sunduslikust sõjaväeteenistusest badussõjast, mis algas novembris Riho Kuld pole Heikki Brotheruse ema oli talle rääkinu'd, et ta oli Eesti Vabariigis näljas. Ta ei.säa ka aru, kuidas „National Geographic" võis avaldada hr. Vesilinnu artikli Eesti kohta, kuna autor pole tähele pan-kõrvaile hoidnud, või oled julgenud „Nõukogude kodanikuna" rääkida tõtt — siis muidugi jicorraldatakse kai kohtade kiniiipanekut kas vangimaj-ja, hullumajja või sunnitöö laagris se. Omal ei ole vaja midagi muretseda. Broshüür: „About Estonia inlet-ters and pictures", sisaldab juba päris tavalist kommunistlikku tõe ja ajaloovõltsimist, kui ka endaülista-vat propagandat, sest ega tühi kott 1918, kui peale Saksamaa alistumist liitlastele, saksa väed Eestist lahkusid ja Nõukogude väed algasid sissetungi Eesti, mille tagajärjel Narva langes sissetungijate kätte 28. nov. 1918. Mitte midagi Tartu rahulepingust, millega Nõukogude Vene peale kaotust. tunnustas Eesti Vabariiki „de jure", makstes Eestile 15 miljoni kuldrubla sõjakahjudeks. Edasi loeme: „0n December 1,1924 ; the working people attempted to eri kongress. võtab tellimisi vastu alumiiniiim uste, akende ja välisseina katete tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist veerennid ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine. Töö kiire ja korralik. H. OSSb, tel. 8844558 ja 832-2238, RichmondHill; Ont. Met. lic. nr. B i Stokholmis kokkutulev h^us- ^'^^f"^^ tei- overthrow the_ bourgois^government, sel. leheküljel on lugeda. „0n No- but the upnsing was defeated and j ^ ; ; vember 29, 1918 an independent So- followed by ruthless terros". Seega * viet Estonian Repüclic was proclai- siis käputäis Nõukogude Venemaalt med. Its ruie was of a short dura- salaja sissehiilinud kommunistlikke tion. The bourgeoisic of Estonia ma- agente ja nende põrandaaluseid käsi-naged to seize power and established lasi nimetatakse siin „the working their dictatorship". Unustatakse people". Osa „working people'st" muidugi ära, et iseseisev Eesti Va- pääses tagasi Venemaale, et' sealt bariik oli väljakuulutatud Eesti sea- 1940 aastal Vene tankide ja püssitik-dusliku võimuorgani poolt juba 24. kiide toetuse ja kaitse all uuesti tul-veebruaril 1918, enne kui, peale Ve- la'!^^^^^'^"^» iseseisvust ja vabadust nemaa lagunemist. Saksa väed Eesti ' hä\^itäma, jõudsid vallutada. Mitte midagi Va- : l' ''. .E. L . ja elame vabamajaiiduslikus ühis-. konnakorras! Ütlete, et paljasjalgsetest eestlastest 99,2 protsenjLi peavad eestikeelt emakeeleks. Jätate siiski mainimata, et ainult vaid urnbes 68 protsenti elanikkonnast on pulitverelised eestlased. Tallinna elanikest on eesti sünnipäraga elanikke umbes 48 protsenti. •• Eestlastele eesti keele säilitamine on niisiis ainus võimalus rahvusliku-identsuse alleshoidmiseks. Kes sel- , lest Soomelahe siinsel poolel ei mõistaks. Raskem on mõista luge j a- • kirjas „sitkust ja jonnakust" oma emakeele säilitamisega ühenduses omaenda maal. Veel paar küsimust. Eesti loodusvara on teatavasti põlevkivi. ^Eesti insenerid ja eestlased, kes abiellumise tõttu on saabunud meile, ütlevad, et sellest loodusvarast vaid umbes seitsmendiik leiab 'kasutamist Eestis. Muu osa läheb N. Liitu/Miks? ' , -^^^ , - Ja lõpuks — miks kõigil välitsie-vail kohtadel on mitte-eeštlased? Olgu selles ühenduses näiteks toodud militaarsed asutused, toll, sadama-ametniküd jne. Arvukad soomlased omavad võimaluse näha Tallinna televisiooni saateid. Äratab erilist tähelepanu, et vaid väike osa nendest saateist on eestikeelsed. Miks? tu ja voodit. Kalju Mätik kirjutab ka pikema protestikirja halva toitlus-tarnise ja elutingimuste pärast, tsensorite väljakannatamatu aegluse pärast, mis sageli tähendab mitmekuu-list kirjade kinnipidamist, ja eriins-tantsideie adresseeritud protestide kadumise pärast. • Sergei Soldatovi kohta märgitakse sunnitöölaagri 385/19 kroonikas, et 14.—21. septembrini 1978 Soldatov sooritas koos viie kaasvangiga näljastreigi protestiks halva toidu, puuduliku arstiabi ja sunduslike poliitilistest loengutest osavõtmise vastu... 1. oktoobril sooritas Soldatov koos nelja kaasvangiga, uue streigi. Põhjuseks oli, et Soldatovile keelati abikaasa külastus, pakkide saamine ja laagripoodi pääsemine. Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Äbistamiskeskus kutsub vabas maailmas asuvaid kaasmaalasi üles toetama vabanenud Mati Kiirendit ja Artjom Juskevitshit neile tervituskir-jade ja toetuspakkide saatmisega. Iga kirjalik tervitus ja toetuspakk (näiteks 1 kg jahvatatud kohvi, 200 grammi kohvikontsentraati, 100 grammi vürtse ja 1 kg kuivatatud puuvilja) annabi neile moraalset tuge, julgustades neid jätkama enesemääramise õiguse ja inimõiguste eest tehtavat tÖöd. Mati Kiirendi aadress on: Tatari 3-6, 200 001 Tallinn, Eesti NSV. Artem Yüskevychi (ukraina keeles) aadress on: Niguliste 10-2, 200 001 Tallinn, Eesti NSV. KINSURANC LTD 23 Westmore Driv© Süite 200 Ontario M9V 3Y7 745-4622 MINGIT. KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. P ä t s - 1 9 1 8. '<g:»*<iiT>«qp*<n»<i«BN>«rD»<iia><>«m<»«H!>a.fiT^ »Meie Elu" HELSIN< teatri sära\ jaga avald| pika artikli külaskäigu] Kriitiku 0| peoks kuji nud mitte kunsti kõri hem puhas] Verdi vi kuuluva tus oli ka d ja sellisenal rikunsti kei Uku kui tuti Eesti külal unustama vutuste või siin sjlmad ummistatal algas- igal pvrikülaskiil sün vastu, vi Kriitik ai juba toose, vuslikku id| ju ,,At.tikV' Verdist sai boi. Ooperil na rahvusi il tus, endal eest jne., ISiliil saal hili •. iHELSIN( sildiga „An de transport ga käilas, s< m pikkune, vusega reisi tunnise" hilil Tallinnast Olümpiakai 1 peamiselt o| mahutab 11 linnade vah^ da nädalas „Georg Oti päev kes tvl Reis üle li Olümpiamä^ ainult neid tal müüdi umbes 1201 soomlastele. Es •Eesti is( sooritati rid| si rahvakulll selt invento( terjali muu] Kleini poolt. Niilus. k( riietest, mill| juba 187P-da ned arvatcAl kultuurigru] esemeist, kaks/mcherl esitatud ka deid. SelunK Varrastel k'( kõrgel tasem Kuid-peal ka. esemeid on seotud p\ ja kalastuse kättesaadava hane kasuu fantaasia. Kj Gailiti roma hate näha e| de paati, siis kus aga on misväärset meis kui pii vestatud lil Ruhnust, mi| mida nüüd li")
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, June 19, 1980 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1980-06-19 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E800619 |
Description
Title | 1980-06-19-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
i' yV:
, 19. JUUNIL , J U N E 19 „Mele Elu" nr. 2§ (1583) 1980
Published by Estoniaj Publishirig Co. Toronto Ltd., Estonian
Höuse, 958 Broadview Aye.; Toronto, Ont.
M4K2R6 ~ Tel.^^^^^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773, '
„MEIE E;LU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri
„Meie Elu" toimetus^ ja talitus Eesti
Ave., (Toronto, Ont. M4K2R6Canada— Tel. 466-0951.
Tellimiste jW kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.i., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l;
Tellin^ishinnad: Kanadas--la. $27.00, 6 k. 114.^
19.00. ÜSA-ss^-- la. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50.^
maadesse: 1 a. |33.0Ö, 6 k. ?17.00,3 k. 110.00. Kiripostilisa
Kanadas- 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 a, 116.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemeresse
Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465-4650,465-4659;
Pank avatud: Päeval 10:00—3:00 (estnäsp.^reedeni)
Ühenduses ori jõud , õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja neljap.)
Kahe vabastatu
Informätsiomii saab pangast lahtioleku aegadel.
kõik uued laenud ori laenuvõtja surma puhul .Mndlustatud kurii
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõinietuse puhul kindlustatud kuni
$10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tingimustele.
maadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $ 16.^
Üksiknumber -^;50^.
Kuulutushinnad: i toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel |3.50.
:üljel $4.00,
Aprillikuu lõpul kirjutas ,,Helsin-
•gin Sanomate"kölumriist Heikki
Brötherus oma veerul pealkirja all
korraldada Moskvas, olid poliitika ja .
sport eriasjad. Alles nüüd on leiutatud,
et purjetusvõistlušed toimuvad
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin iijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti^
„Pisut Eestist" muu,hulgas järgmisf: ,,0'kupeeritud alal". "Protestiks kor-
,,Täna, kui kevadpäike särab Soo- raldatäkse: Stokholmis eesti kultuu-
•melahe hajuval jääl, tuleb mõtteks rifestival, millest oodatakse osa võt-ikirjutada
Eestist, mis on nn lähedal ma 20.000 väliseestlast,
kuid siiski mi kaugel, et eriabinõüde Rootsi (nagu Soomegi) on tunnus-tarvituselevõtt
on .vältimatu talvel tanud Balti riikide; annekteerimist,
Tallinnasse: reisimiseks., . kuid samal ajal pakkunud kindla ko-
Kasütan meelega nimetust „Viro", ; du ja majandusliku edu tuhandetele
kuigi ametlikult kirjutati Eesti ;VaV eestlastele, kes põgenesid okupeeri-bariik.
Vabariik kestis vaid 22 aas- tud kodumaalt;^ Üks neist, kõrges •
tat, erine kui see ühendati Nõukogu^; ühiskondlikus asendis olev majan-deliiduga.
dusteadlane ja pangadirektor Rudolf
Veel pole selgust, miks Afganistan Jalakas ütleb:
Nagu juba teatasime, vabastati 13,
detsembril Tallinna keskvanglast Mati
Kürend ja Artjöm Juskevitsh. Eesti
Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskuse oma informatsiooni
kohaselt arreteeriti nad KGB ppoft
seoses Eesti Demokraatliku Liikumise
vastu sihitud aktsiooniga 13. detsembril
1974. Nad mõisteti okupatši^
opnivõimu poolt lavastatud Tallinna-prötsessis
31. oktoobril 197S Eesti
rahvale enesemääramise õiguse ja
Inimõiguste nõudmise eest viieks aastaks
sunnitööle.
Samal protsessil „karistas" okupatsioonivõim
Kalju Mätikut ja Sergei
Soldatovi 6^aastase sunriitööga. Mati
Kürend ori sündinud 1939 a. Tartus
ja Artjom Juskevitsh 1951 a. Volõõ-nias.
Peale prbtsessi viidi. Mati Kürend
Permi sunnitöölaagrisse 389/35 ning:
Artjom Juskevitsh Mordva sunnitöölaagrisse
385/19. Seoses Leedu Hel-singirgrupi
esimehe Viktoras Petkü-še
vastu alustatud protsessiga Ja Ees-ti-
Läti-Leedu R.ahvusliikumise Peakomitee
loomisega toodi Juskevitsh
vitshit laagri poest ostmise keeluga.
19. juulil alustas, uut näljastreiki. 14.
septembril viis Juskevitsh koos teistega
läbi ühepäevase näljastreigi,
keeldudes tÕöle minemast. Nad nõud- ,
sid laagri toitlustusoi.ukorra parandamist
ja muude väärnähete kõrvaldamist,
20. septembril Juskevitsh
koos teiste vangidega sooritas uue
näljastreigi, kuulutades välja erjiise
leiriapäeva Helsingi-gruppide tagakiusamise
puhul. 16; novembril saabus
Artjom Juskevitsh sunnitöölaagrisse
389/36. -. ; •
! Mati Kiirendi kohta märgita'kse
sunnitöölaagri. 389/35 kroonikas, et; '
20. jaanuaril 1978 Kürend koos nelja
teise vangiga said erilise „läbitööta-mise"
osaliseks tootmisnormide mit- . •
tetäitmise pärast. 16. veebruaril tähistasid
leedu poliitvangid koos teis- •
tega Leedu Iseseisvuspäeva ja 24.
veebruaril eesti poliitvangid koos
teistega Eesti Iseseisvuspäeva. Mati
Kiirendi' osas tuuakse ära tema 31.
detsembri 1977. a. märgukiri N. Liidu
.Punase Risti täidesaatvale komiteele.
Kürend esitab tabeü kujul ühe vangi
märtsis 1978 üleküulaniiseksTallin- keskmise päevase toidunormi. Kok-na
keskvanglasse. Vüdi tagasi sunni- kuvõttes ta konstateerib, et,toitlusta-töölCi
kuid paigutati nüüd Permi sün- rtiise osas on energia puudujääk 15%,
Tööliste paradiis — Nõul
Liit, on lõpuks jõudmas ennekuulmata
vabaduste juurde. Nagu kirjasaatjad
Moskvast teatavad, kuigi
mitte ametlikel andmetel, et kuni
kakssada tuhat toolist on maikuus,
teostanud protestistreigid oma soovide
rahuldamiseks. Osa soove olevat
ka rahuldatud ja ainult, neli demonstreerijat
arreteeritud.
Mispärast nõukogude töölised
peaksid streikima iseenda paradiisis^
kus tööline peaks propagandaliselt
olema see pärisperemees, kus makstakse
küllaldaselt, kus millestki pole
puudus ja kus valitseb ainult õnnelik^
elu? See ori ju kapitalistlik maailm,
kus nõukogude propaganda ko-
1 häselt tööline on ekspluateeritav ja
elab puuduses ja seepärast peab üha
streikima.
Kuid see ongi vabaduste vahe. Kapitalismi
juurcjs streigib tööline,
nõudes uha paremat elu, kallimaid
autosid, kõige kvaliteetsemat toitu,
välismaa reise. Nõukogude tööline ei
vaja midagi sarnast, sest kõige väärtuslikum
töölisele seal on Icommu-lilstlik
idee. Nüüd sus ometi asusid
Togliatti ja Qorki autotehaste töölised
streikima, küna ideid oli liiga
palju ja selle kõrvale vajati ka leiba.
Nimelt on Nõukogude Liidus suur
puudus tojtainetest, nagu pahatihti
•yaremV "
Mi siis on leivapuudus sagedasem
Ja varemtuttav nähe, kuigi tööliste
massiline streik on Nõukogude Liidus
esmakordne. Keegi meist ei rõõmusta
eriliselt, et nõukogude inimene
peab toidupuuduse all karinatä-ma.
Kui see sunnib töölised jooksvate
lintide juurest lahkuma ja töö-pirotsessi
katkestama, siis selle vastu
ei ole meil kellegil. Sest esmakordne
streik kutsub välja tulevikus
teisi j?i aitab pimase paradiisi elanikele
võitlusse astuma ka oma inim-väärsuse
ja -õiguste eest.
On vist viimane aeg, et nõukogude
Inimene hakkab ka ise enda eest
kostma. Sellega sunnib ta tahaplaanile
parteibürpkraatia ja parteiklas-si
korruptsiooni ja näitab maailmale,
et Nõukogude Liidus ei ole mingit
tööliste paradiisi, vaid ainult ekspluateerimine
ja kumamine puriase
ülemklassi
On raske uskuda, et Moskva või-mü
käsutuses puuduvad teravilja varud,
kuigi need on vähenenud ikal-duste
tõttu ja ka sellepärast et USA
ja tema liitlased silmapilgul Venet
teraviljaga ei varusta Moskva avantüüri
pärast Afganistanis. Kui Moskva
tahab oma töötfijaid toita, siis
peab ta oma varud välja tooma sõjaväe
reservidest. Tal ei tarvitse siag;ii-gi
koguda toitaineid Olümpiaadi külaliste
ees uhkustamiseks ja nende
toitmiseks, Ning lõpuks võib Moskva
ka oma rünnaküksused Afgariista-nist
välja tõmmata ja vahetada orinä
militaristlik agressioon jätkuva kaubavahetuse
vaštü.
tuli okupeerida ja miks sellega oli
nii kiire; Selle asemel Eesti ja Balti
riikide kohta' leidub Hrustshovi siiras
seletus, .Eesmärgiks oli /,meie
alade laiendamine, piiride julgesta--
mine ja laia rannikuriba hankimine
Läänemerele."-
Siis kui plümpiamängud otsustati
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka.
neid mis eiühtu ajalehe seisukoli-tadega.
Palume kirjutada kokkuvõtlikult
ja lisada, oma nimi ja
aadress. Toirnetus jätab endale õU
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Kui Nõukogude Liidu inimesed
kannatavad toitainete puuduse all,
siis ehk Ön see ometi Moskva ..sisemine
asi" ja poleks kellegi ülesanne
sellesse sekkuda. Kuid rünnakud Afganistanis
ei ole kaugelt enam siše-riiirie
asi ja kui nüüd teravilja ekspordi
keelustartiine Nõukogude Liitu
läänemaailma poolt sunnib töölised
streikima, siis on see ainult hea.
Võib olla suudab tühi kõht rohkem
: kui midagi niuud, sunnib lõpuks
nõukogude mässid tänavaile selleks,
et oma inimõigusi saavutada. Muu
maaili^ võib Nõukogude Liidu poliitilisele
ja militaristlikule agresšioo-riile
vastu seista. Kuid oma elujärge
Nõukogude Liidus suudab tõsta ainult
lapukogude inimene ise. Aeg selleks
O r i küllalt hiljaks jäänud ja mida
varem nõukogude inimene mõistab
oma olukorda ja sattume astub
selle parandamiseks, seda parem temale
endale Ja kogu vabale .maail-'
male."
Inturisti ingliskeelses broshüüris,
milles ta ennast: tutvustab kui: „The
USSR Compariy for foreign Trävel",
mis kannab .pealkirja: „Tallinn • —
good adviceeomes-handy", ja tagaküljel:
„Intöurist invites you to the
Tallinn Olympic Regatta in 198Ö!', on
juba selle esimesel leheküljel' kü-
. lastajatele hoiatus: „Do please re-member
that Tallinn is in the Soviet
frontier zone, and that under the
. agreement between the Soviet 'and
foreign tourist organizations, visi-törs
are not allowed to go outside
the city limits without- permission.
from the Intourist Tallinn Depart-rnent".
Seega siis : Inturist täidab'
KGB ülesandeid, ega ole midagi
muud 'km,KGB allorgan. "
Sama broshüüri 25-dal leheküljel,
pealkirja all: ,,Taking pictures", ön
uus hoiatus: ,;To avoid misunders-tandings,
may we advise you that in
the Soviet Union, as in the other .-toimetusele, mille oli signeerinud
countries (??? EL), it is forbidden in skulptor Riho Kuld.'Ta on sündinud
„Kui töötan, olen rootslane, kui
kohtan omas ametis välismaalasi, tegutsen
Ja mõtlen loomulikult roots- •
lasena. Äga inimesena on mul võimatu
end tunda teisiti kui eestlase-
.na.".' • . / -
Ka kodueestlased tunnevad end
inimestena samuti, võibolla sagedamini,
kui haljal oksal pangadirektor.
Soomlased jäid soomlasteks vürstt
riigi aegadel ja olid valitsejaile lojaalsed
niikaua, kui neid ei hakatud,
venestama. .
„NationalGeographic" aprillinumbris
leidub suur piltidega kirjutis
Eesti kohta. Ainelist puudust pole,
aga vabadustega on asi halvem. Oma
saavutusi Võrdlevad eestlased läänega,
mitte teisme nõukogude vabarii-
; kidega. Kuid nad ei suuda takistada
maa pidevat venestamist, mis hõlmab
ligemale nelikümmend protsenti
elanikkonnast ja TalHnnas pooled
(vahetult sõja järgi oli mitte-eestlasr;
te osatähtsus kolm protsenti).
Võimupoliitika küüniline mõistja-gier
saa jätta tähelepanemata vastuolusid
arusaamistes, Rahvaste enesemääramisõigus
on meile endastmõistetav
asi, 'küi on küsimus kaugetest
maadest, äga.keegi ei tõsta häält, et
sama õigus peaks kuuluma ka eestlastele.
Selle asemel peetakse täiesti
loomulikuks, et ;pisematki saared
Kariibi meres saavad iseseisvuse ja
nende esindajad võtavad osa maall-
: ma asjade otsustamisest LRO-s.
Iseasi; on see, et ägedus eestlaste
asjas ei too. kasu kellelegi. Positüvne
rahvustunne on eestlastele omane.
See avaldub nende kõrges kultuurid
tasemes.. On ime, et nad on suutnud
säilitada oma kultüuriÜse eripära i l ma
riikliku vabaduseta.
: J U L E ISE VAATAMA" ;
Möödus paar nädalat, kui „Helsin»
.gin Sänomate" lugejakirjade osakonnas
avaldati nõukogu;de propaganda-büroo
APN kaudu avalik kiri lehe \
nitöölaagrisse 389/37. Sealt paigutati
"esiteks sunnitöölaagrisse 389/36 ja
käesoleval aastal samas piirkonnas
asuvasse sunnitöölaagrisse 389/35.
Äsja ilmunud „Jodksvate sündmuste
kroonika" nr. 5f ingliskeelne versioon
toob hulgaliselt andmeid Artjom
Juskevitshi, Mati; Kiirendi, Kalju
Mätiku ja Sergei Soldatovi sunnitöö-laagreis
ettevõetud aktsioonide kohta.-'
;
proteiinide puudjääk 27,2%, animaalse
proteiini puudujääk 68%, rasvaai-nete
puudujääk 64% ja mineraalsoolade
puudjääk 53%. Vitamiinide puu-on
järgmine: A — 100%, B l
8%, B2 - 47%, :PP - 489^ , C -
63% ja keratiin — 78%. ;
PROTESTID
Kalju Mätiku kohta tuuakse sunnitöölaagri
389/36 kroonikas, ,et 12.—13.
juunil. 1978 saatsid 14 vangi, nende
seap Mätik, tunnistusi Orlovi ja Ginz-
Artjom Juskevitshi kohta märgi- burgi kohtuasjas. 23, juunil Mäti'k ja
takse sunnitöölaagri 389/37 krooni- teised poliitvangid tähistasid Võidukas,
et ta alustas 5. aprilHl 1978 näi- püha. 23. juulist 'kuni 1., augustini
jastreiki. 21. .maü karistati Juske- , märgiti kümntpäevast rahvaste solidaarsuse
perioodi Soveti-Vehe vastases
imperialismi ja koloniaüsml vas-•
tases võitluses. Selles osalesid 15 poliitvangi,
kes protestiks rahvusliku
nud Pirita jõe kaldal olumpiaehitusi.
Ka „rootsi pankuri" suhtes on tal sügav
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-19-02