Home

1980-06-19-01

Reference URL

Add tags

Comment

Rate

To link to the entire object, paste this link in email, IM or document
To embed the entire object, paste this HTML in website To link to this page, paste this link in email, IM or document
To embed this page, paste this HTML in website

Meie Elu = Our life, June 19, 1980

1980-06-19-01

1 of 8

View Description

View PDF & Text

Download

small (250x250 max)

medium (500x500 max)

Large

Extra Large

large ( > 500x500)

Full Resolution

This page

All

PDF
Text

search this item

Text Search...

IMlOrüL IJ3'R:.WI 0^\Ohi'kDH
Collectioni Development Branch
395 Wellington 'Str, ' '
Ottawa.
\ sBCTibN ses jbL;:v.A;j;
lliitiiliilllllllillllil»lllllliiil{iltiililllll]|i?lllllllllll)illllllllllillililH^
ini ajastul
SUURENDANUD TERRORIT
Second Clasp. Mall RegisträtEon No. 1354.
Nr. 25 (1583) 1980 NEUAPÄEVAL, 19. JUUNIL—THURSDÄY, JUME 19 XXXI aastakäik =
15. mail toimus Tartus kohtuistung ku|^^ vang- |
lasse neli noorukit, kes heiskasid eesti rahvus,lipu 24. veeb- |
ruaril Tartu Toomkiriku varemeile. Me süüdistati amet^ |
likult huligaansuses. Vello Sõstar, Raivo Hermlin ja Olev |
^ tiitson s^id ^oolieist aastat ning Viljö Vilbacliile mõisteti |
kaks aastat üldrežhiimiga vangistust. |
pariamenti
Luksemburgis peeti 8. juunil
NATO riikide parlamendiliiknlete
erakorraline koosolek, kus mõisteti
Hukka Nõukogude invasioon
Afganistani ning süüdistati Nõukogude
Liitu Liitunud Rahvaste
põhikirja ja Helsingi kokkulepete
rikkumises.
Kõike NATO liikmesriike kutsuti
üles avaldama pidevat survet
Nõukogi,ide vägede täielikuks ja
viibimatuks väljatoomiseks Afganistanist
ning toetama taotlusi
poliitil:d;ks pheindusdks, mis"
võimaldaks Nõukogude vägede
väljaviimist Afganistani territoriaalse
tervikluse ja enesemääramise
garantül. :
15 NATO riigi parlamentide delegatsioonid
taaskihnitasid oma
solidaarsust NATO liidus ja kutsusid
liitlasriike üles| tugevnda-ma
NATO sõjalisi jõude, pidades
silmas Nõukogude edaspidise agressiooni
otsest hädaohtu Aasias,
Kesk-Idas ja niujal.
Kanada senaator Paul Yuzyk
Kanada delegatsiooni liikmena
võttis aktiivselt osa NATO paria-mentide
assamblee koosolekust,
inforinatsiooni jä rahva vaba liikumise
^lämkomitee aruandjana
ta esitas sisuka aruande immõi-guste
liikumistest Nõukogude
bloki riikides ja Helsingi kokkulepete
kolmanda peatüki täitmise
jälgimisest. ;
Paiiamendiliikmete assamblee
kuulas ära mitmeid aruandeid.
Eriti pöörati tähelepanu assamblee
korralise -aastakoosoleku ettevalmistamiseks
Brüsselis 16—22.
novembrini, mis langeb kokku
Madridis novembri keskel kokku
tuleva Helsingi |kokkulep|;te järel-konverentsiga.
Nii range,karistus oli tingitud
sellest, et tegemist olnud grupiviisilise
huligaansusega" ning
grupi juht olnud Viljo Vilbach,
kes pälvinud karmimat suhtumist.
Kõik n<Qpru'kid on 18-aas-tased
ja ühe Tallinna tehnikumi
õpilased. ¥iljö Vilbach oli tegelikult
tartlane, kuid teised pärinesid
Tallirinast. /
Asjatundjad arvavad, et tegemist
on .hirrriutamisaktsioonigä,
et välistada f>pahandusi" olümpiaregati
aja|..Ühtlasi püütakse
taas süvendaija lootusetuse tunnet^.:
• . ; ' v / \ r . . ' •
Kavalate on
siiudetud köri^ panna isegi'
Jüri Kukke, fees viibib endiselt
eeluurimise;all, kusjuures väljapressimiseks
kasutatakse ära
Jüri Küke avalikke väljaastumisi
Lääne massimeediumeis.
Mart Niklus 6n viidud Tallinna
keskvangalsse, kus teda pee-taks,
e kinni j kongis („isolaato-ris";)
nr.: 1. talle on esitatud süüdi
s ^s 1194-1; jalusel —. Nõukogu-defkorra
laimarftine. Aluseks on
tema kokkupuutumised välisaja-kirjaniikega
ja avaldused, mis
antud Lääne massimeediumeile
avaldamiseks. Teda ähvardab
kuni 3-aästane range rezhiimiga
vangilaager Siberis. Jüri Kukk
võidakse jätta Tallinnasse Tisleri
tänava vangilaagrisse.
Kõik, kes varem Eestis kuidagi
valitseva ülekohtu vastu häält
tõstsid, on nüüd vaigistatud, kuna
nad pelgavad vanglasse sattumist.
Keegi ei julge enam kaevata
ega protesteerida, valitseb
üldine hirm, nagu Stalini ajal.
Isegi Enn Tarto on tagasi tõmbunud
ega julge enam midagi
erilist teatada. Säärane on siis
hind, mida eestlastel kodumaal
tuleb maksta selle eest, et nende
hõivatud pinnlal soovivad venelased
korraldada olümpiaregatti.
Andmed, mida üks turis.t
Läände kandis, räägivad,, et isev
gi õhus' on tunda suurt ängistust.
Ka kartvat rahvas sõja puhkemist.
^Rahulolematute telefonikõned
Läände on peaaegu i lõpetatud,
kuna liimd on pidevalt „rikkis".
Ärev on püsinud ka väljaränna-ta
soovijate olukord. Endiselt
pole veel midagi ette võtta, kui,-
gi on alanud juba juunikuu.
Ka,s tõesti Eestis on algamas
neostalinlik ajastu?
Jüri Lina
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
•Rahvuslippude heiskamine:,Vaba Olüm|
raina, Eesti, Läti, Leedu ja Armeenia lipud
laskevõistlüste avamisel pühapäeval, 1.5.
Ihk4). '
Foto — 0. Haamer
Ji;..
Nõukogude Liidus on võimatu. Seda tunnetavad kõik, kes seal (^lavad, kuld
püsib kuni sisemine reovlutsioon kommunistliku korra likvideerib Siis hakkab päike heledasti
paistma sellel maal, nagu pärast igat tornaadot. Seda ennustas Sibbrist eluga väljapääsenud Victor
Herman, kes Balti rahvaste massküüditamise mälestamise aktusel kõneles Torontos,
NEW YORK — ESTO-80 pidustuste
pääsmed on mitmete uriltüste osas
juba mõni aeg tagasi läbi müüdud.
Tundub üldiselt, et^ Stokholmis pea
igal alal puuduvad suuremad -—ülemaailmsete
pidustuste kohased ruu-
Mälestusaktüse. korraldas Balti
-Liit Kanadas 12. juunil ühe ikeskkoo-li
aulas, koostöös Eesti, Läti ja Leedu
kesksete organisatsioonidega. Aktus
algas rahvuslippude sissetoomisega
ja ,,0;Canada" laulnhišega. Pai:
yuse pidas leedu pastor Ä.; Simano-vieius.
Bariton Avo Kittask laulis 3
laulu, Charles Kip.peri klaveri saatel
ja teadustajaks oli EKN abiesimees
L..^Leivat.:
^ÄRGE KUNAGI.UNUSTAGE!':
Sissejuhatavas sõnavõtus Balti Liit
Kanadas esimees E. Kronb.ergs märkis,
et massküüditamine Baltikumis
14. juunil 194L oli nendele rahvastele
inimeste poolt korraldatud: katastroofiks,
mis lõhkus perekonnad,
kogudused ja rahvad. See .mis osaks
sai Balti, rahvastele 39 aastat, tagasi
mid Ja sinna kogunevate Eestlaste kordub :tänapäeval Afganistanis Mi-hulgast
tuleb nii mõnelgi jääda ühe ^dagi ei ole muutunud, kommunistli-või
teise näha-kuulda soovitud üritu- ku korra juufes.. Loendamatud
se suhtes lihtsalt ukse-taha kui vas- hauad ja kannatavad rahvad Balti-tavaidpääsmeid
ei varutud eelmüü- kumis kohustavad meid mitte unuš-
ELU SUNNITÖÖLAAGMS , •; \
Victor Hermani rüht, kõnnak ja
kõneviis avaldasid sõnadeta selle,
mis sunnitöö laagrites tuli läbi eia^
da. Ta kõneles istudes ja aeglaselt
rääkides. Ma olen Õnnelik baltlaste
seas, ütles. V. Herman. Teil. on isiklikke
kogemusi, milline on elu N. L i dus
ja ei arva, et ma valetan. ^"
läksin ulja noorena koos isaga
Liitu 1931. a. 'ja tuUn tagasi 1976.
füüsiHselt kokkuvarisemise - ääri;!
elava raugana, Vangistuses ma tegjn
.kõik, et^end elus hoida.- Meid näiju-tati,
kuulati üle ja piinati. Mind kuulati
üle, pekseti ja piinati 53 päeva
järjest; Mul tuli seista kongis, kus
oli ainult võimalus püsti seismiseks.
Seal oli alati ,'kuulda, küid^äs teisi j
vange pekseti \ õ r piinati. Nad kisen^
dasid, karjusidv'nutsid ja hoigasid.
rekonnal temale järele sõita. Oma tähelepanekute
alusel: V. Hermah
avaldas veenet, et kõik, kes elavad
N. Liidus üötavad elu muudatust
ning revolutsiooni, mis kommunistliku
korra likvideeriks. Kõigil seal
on arusaamine, et Ameerika on rikas-ja
abistab . isegi kommunistlikke
maid. Tal oh teada, et pärast 1 Maailmasõda
USA toetas vene kommunistlikku
valitsust, et see kokku ei
variseks. Pärast II Maailmasõda
kommunistlik kord levis üle 16 riigi
ja kõik nendest on. saanud toetust
Ameerikah. Kommunistliku terrori
all olevate rahvaste kannatustest
ameeriklased nähtavasti'ei saa aru.
Näituse ,,Eesti Põhjala muuseumis" avamisel esines rohkearvulisele
publikule rahvatantsuuhing„Kassairi". Foto — Trummer
KAS AVANEVAD. SILMAD?
gilt. Samal ajal aga ülemeremäadel
võib märgata kasvavat hlivi Rootsi
lendamise suhtes ja. näit. USA-s niisugused
hilisemad juurdetulejad
peavad jahti pidustuste paäsmetele.
tarna seda rahvaste hävitamist. Milline
terror valitseb veel praegu Siberi
orjatöölaägrites, kuhu meie rahvuskaaslased
küüditati, se-llest kõneleb
teile külaliskoneleja. Victor Her-
Samaaegselt mõn^d isikud on , ka / man, kes ainukesena tuli elavalt ta-ühel
või teisel põhjusel loobunud või gäsi nende 300 oskustöölise seast,
„kahevahel" sõidu suhtes. Pääsmete keda Foi^d Motor Co Of Detroit saa-nõudmine-
pakkumine on tõusnud tis 1931. a. Gorki linna, venelastele
mustatum kõrgetele hindadele. On / ehitama autotööstust,
kuulatud maad pääsmete hankimiv Kui. tööstus sai valmis ja venelaseks
teistelt maadelt ja eritf Roc^t-sed õppisid autosid lootma, siis pro-sist;
New Yorgis see meenutab pisut votseeriti, ei töölised sattuksid kon-aegu
25 a.;tagasi kui näit. meeslaulu- • flikti 'kommunistliku korraaa. Nõu-paeva
puhulTowri Hallis kaugelt üle kogude kohus karistas neid raske
saja kaasmaalase jäi ruumipuudusel sunnitööga Siberi sunnitöö laagrites
uksetaha ja väljas hangeldati musta- kus surid kõik väljaarvatud Victor
turuhindadele kruvitud pääsmetega. Herman.
Oma läbielamuste kohta N. Liidus
V. Herman on kirjutanud 2 räama-
•tr~- , •' - 1 X * . tut. Mõlemad nendest on kujunenud
Kolgele pnnamisele vaatamata ma.t.,.. . , , , i
, ,j • 11 v---. • V • • • • J - . Ii hasti loetavateks raamatuteks ja
keeldusm alla kirjutamast suudistu- f., ^ ^ • , ., , . . , /
, ., . .-. o .r s kasutatud TV filmide käsikirjadeks,
sele,. mida minult. nouti. Ma vahel i : . , , . . -i i . -i
• . . , . • , .: •,. .. . f, Need peaks avama ameeriklaste sil-isegi
imestasin, kui palju uks imme-^ , ^ , . . j . . - , • • u
1 . i •• • 1 a mad elu kohta N. Ludus ja tõsiselt
ne voib kannatada ja seejuures kma- , ,, . ,^ . . .,
laks jääda. 1943; a. toodi ellesse sun- ha^kkama abistama seal kannatavaid
. / . J , . , , rahvaid, et nad kord volks vabaU
nitoolaagnsse kodumaalt,. kuudita- gj^^^ '.
tud baltlasi ja saksa sõjavange. Nen- : •., •^ w
d1e vangide valvurid so1i.d; ameerika Aktuse muusikalises osas 4ati
konserveeritud toite. Nende toidu-
STOKHOLM — Esimese ESTO-80 üritusena avati 8.
diskaMuseetiš Stokholmis ligemale neljasaja külaliise juuresolekul
näitus„Estland i Nordiska Museet", mis jääb avatuks kogu aastaks,
Näituse komissar pn intendant Ingrid Bergman ning näitus
on avatud muuseumi korralistel külalisaegadel teisipäevast reedeni
10—-16, laupäeval/pühapäevai 12—17, juunist augustini ka esmapäeva
õhtuti kuni kl. 20-ni^
karpide nägemine, ütles V. Hei^man,
andis minule uut tahet ja. meelekind-
: lust selgitada, et olen ameeriklane jä
mind tuleb. vabaVtada. Lõpuks seda
võeti arvesse ja lasti välja Vangilaagrist.
Kohtlemine muutus vähe ininv.
Hkumaks, kuid tuli teha kõike, võimalikku,
et end elus hoida. Ta abiellus
ja sai kahe lapse isaks. .
1976. a. ta sai loa lahkumiseks, N.
Liidust,: kuid perekond; pidi' jääma
sinna. Alles 2 aastat hiljem lubati pe-meeskoor
esitas 3 laulu ja Leedu
segakoor 6. Täiiusõnad külaliskõne-
Jejale, esinejatele ja korraldajatele
ütles. Balti Naiste Nõukogu esinaine
J. Leimanis. Sellele järgnes Eesti,
Läti, Leedu hümni laulmine ja lippude
väljaviimine.
Mainiti, et osavõtt aktosest oli
suurem kui korraldajad lootsid. Eestis
Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamise Toimkonna poolt oli
koostatud lendleht ja levitati aktusel
Mart Nikluse Ja Jüri Kuke vabadus-
Programm Ülemaailmsete Eesti-päevade
puhul on järgmine: .6. juu-lü
kell 14—16 Kirivöö kudumine
(Leida Mustel), Pitsi nipeldamine vanas
tehnikas (Elvine Lütter). 10. juu--
lil 12—15 Kõlavöö kudumine (Eha
Kohh), Haapsalu rätiku kudumine
(Leida Pahk). 13. juulil kell 13 eesti-,
rootsi rahvatantsijate grupi„RagÖ"
võitlusliku tegevuse kohta N. Liidus,
Neid peetakse nüüd kinni Tallinna
keskvanglas ja saavad „psühhiaatri-list
ravi". Lendlehes palutakse kirjutada
nendele moraalseks toetuseks
Tallinna Keskvangla aadressil ja või-mailusekorral
saata nende perekondadele
toetuspakke. Lähema informatsiooni
saamiseks helistada tele-foilil
(416) 465-2219.
(Pakrisaared) esinemine. Sügisene
programm selgub hiljem, kuid ESTO-
80 ajak^ ilmub rootsikeelne raamat
eesti ja eestirootsi rahvakultuu-
• ••rist.
Avatud näitusel on välja nandud
esemeid ja fotosid muuseumi Eesti
kogudest. Rootsi rahvüsgrupp on
asunud Lääne-Bestis ja saartel juba
keskajast alates., Enne evakueeru-mist
Rootsi uue nõukogude okupatsiooni
eel koosnes rootsikeelne vähemus
umbes 7000 inimesest.
Põhjala Muuseum asutati 1873 ja
juba esimesel tegevusaastal võttis
Artur Häzeliusomb tegevuskavva ka.
eestirootslaste rahvakultuuri kogumise.
Muuseumi kogus leiüub üle tuhande
eseme Eesti aladelt, nendest
umbes pooled Ruhnu, saarelt.
(Järg. Ihk. 3)
Palvus: pii Kell 9 õhtid vabaõhuteatris 12. vabaõhuetend
Kõne: Dr. Karl Aun
Ü : a
I. Hei
Kontsert: sopraii Valve Tali
A n^-v*' . nn .T. ^u, i Osalised- HEINZ RIIVAL0 (nimiosas), Erika Veskimets, Elna Libe,
netel. Muusika: Jun Mandre. Vabaõhulavale seade ja lavastus: Lydia >^iua«am, vaive imi, y . . . ' „ . „ ... ' „
„MÕTTELENNUL :
KODUMAALE" —
•'}. • : •• .'• " '
Salme Ekbaum. ;
.,.jf 1 • '
Tantsuks:
::GEORG ILTÄLI kapell.

Object Description

Rating
Title	Meie Elu = Our life, June 19, 1980
Language	es
Subject	Estonian Canadians -- Newspapers
Publisher	Eesti Kirjastus Kanadas
Date	1980-06-19
Type	text
Format	application/pdf
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
Identifier	Meie E800619

Description

Title	1980-06-19-01
Rights	Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright
OCR text	IMlOrüL IJ3'R:.WI 0^\Ohi'kDH Collectioni Development Branch 395 Wellington 'Str, ' ' Ottawa. \ sBCTibN ses jbL;:v.A;j; lliitiiliilllllllillllil»lllllliiil{iltiililllll]\|i?lllllllllll)illllllllllillililH^ ini ajastul SUURENDANUD TERRORIT Second Clasp. Mall RegisträtEon No. 1354. Nr. 25 (1583) 1980 NEUAPÄEVAL, 19. JUUNIL—THURSDÄY, JUME 19 XXXI aastakäik = 15. mail toimus Tartus kohtuistung ku\|^^ vang- \| lasse neli noorukit, kes heiskasid eesti rahvus,lipu 24. veeb- \| ruaril Tartu Toomkiriku varemeile. Me süüdistati amet^ \| likult huligaansuses. Vello Sõstar, Raivo Hermlin ja Olev \| ^ tiitson s^id ^oolieist aastat ning Viljö Vilbacliile mõisteti \| kaks aastat üldrežhiimiga vangistust. \| pariamenti Luksemburgis peeti 8. juunil NATO riikide parlamendiliiknlete erakorraline koosolek, kus mõisteti Hukka Nõukogude invasioon Afganistani ning süüdistati Nõukogude Liitu Liitunud Rahvaste põhikirja ja Helsingi kokkulepete rikkumises. Kõike NATO liikmesriike kutsuti üles avaldama pidevat survet Nõukogi,ide vägede täielikuks ja viibimatuks väljatoomiseks Afganistanist ning toetama taotlusi poliitil:d;ks pheindusdks, mis" võimaldaks Nõukogude vägede väljaviimist Afganistani territoriaalse tervikluse ja enesemääramise garantül. : 15 NATO riigi parlamentide delegatsioonid taaskihnitasid oma solidaarsust NATO liidus ja kutsusid liitlasriike üles\| tugevnda-ma NATO sõjalisi jõude, pidades silmas Nõukogude edaspidise agressiooni otsest hädaohtu Aasias, Kesk-Idas ja niujal. Kanada senaator Paul Yuzyk Kanada delegatsiooni liikmena võttis aktiivselt osa NATO paria-mentide assamblee koosolekust, inforinatsiooni jä rahva vaba liikumise ^lämkomitee aruandjana ta esitas sisuka aruande immõi-guste liikumistest Nõukogude bloki riikides ja Helsingi kokkulepete kolmanda peatüki täitmise jälgimisest. ; Paiiamendiliikmete assamblee kuulas ära mitmeid aruandeid. Eriti pöörati tähelepanu assamblee korralise -aastakoosoleku ettevalmistamiseks Brüsselis 16—22. novembrini, mis langeb kokku Madridis novembri keskel kokku tuleva Helsingi \|kokkulep\|;te järel-konverentsiga. Nii range,karistus oli tingitud sellest, et tegemist olnud grupiviisilise huligaansusega" ning grupi juht olnud Viljo Vilbach, kes pälvinud karmimat suhtumist. Kõik npahandusi" olümpiaregati aja\|..Ühtlasi püütakse taas süvendaija lootusetuse tunnet^.: • . ; ' v / \ r . . ' • Kavalate on siiudetud köri^ panna isegi' Jüri Kukke, fees viibib endiselt eeluurimise;all, kusjuures väljapressimiseks kasutatakse ära Jüri Küke avalikke väljaastumisi Lääne massimeediumeis. Mart Niklus 6n viidud Tallinna keskvangalsse, kus teda pee-taks, e kinni j kongis („isolaato-ris";) nr.: 1. talle on esitatud süüdi s ^s 1194-1; jalusel —. Nõukogu-defkorra laimarftine. Aluseks on tema kokkupuutumised välisaja-kirjaniikega ja avaldused, mis antud Lääne massimeediumeile avaldamiseks. Teda ähvardab kuni 3-aästane range rezhiimiga vangilaager Siberis. Jüri Kukk võidakse jätta Tallinnasse Tisleri tänava vangilaagrisse. Kõik, kes varem Eestis kuidagi valitseva ülekohtu vastu häält tõstsid, on nüüd vaigistatud, kuna nad pelgavad vanglasse sattumist. Keegi ei julge enam kaevata ega protesteerida, valitseb üldine hirm, nagu Stalini ajal. Isegi Enn Tarto on tagasi tõmbunud ega julge enam midagi erilist teatada. Säärane on siis hind, mida eestlastel kodumaal tuleb maksta selle eest, et nende hõivatud pinnlal soovivad venelased korraldada olümpiaregatti. Andmed, mida üks turis.t Läände kandis, räägivad,, et isev gi õhus' on tunda suurt ängistust. Ka kartvat rahvas sõja puhkemist. ^Rahulolematute telefonikõned Läände on peaaegu i lõpetatud, kuna liimd on pidevalt „rikkis". Ärev on püsinud ka väljaränna-ta soovijate olukord. Endiselt pole veel midagi ette võtta, kui,- gi on alanud juba juunikuu. Ka,s tõesti Eestis on algamas neostalinlik ajastu? Jüri Lina iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin •Rahvuslippude heiskamine:,Vaba Olüm\| raina, Eesti, Läti, Leedu ja Armeenia lipud laskevõistlüste avamisel pühapäeval, 1.5. Ihk4). ' Foto — 0. Haamer Ji;.. Nõukogude Liidus on võimatu. Seda tunnetavad kõik, kes seal (^lavad, kuld püsib kuni sisemine reovlutsioon kommunistliku korra likvideerib Siis hakkab päike heledasti paistma sellel maal, nagu pärast igat tornaadot. Seda ennustas Sibbrist eluga väljapääsenud Victor Herman, kes Balti rahvaste massküüditamise mälestamise aktusel kõneles Torontos, NEW YORK — ESTO-80 pidustuste pääsmed on mitmete uriltüste osas juba mõni aeg tagasi läbi müüdud. Tundub üldiselt, et^ Stokholmis pea igal alal puuduvad suuremad -—ülemaailmsete pidustuste kohased ruu- Mälestusaktüse. korraldas Balti -Liit Kanadas 12. juunil ühe ikeskkoo-li aulas, koostöös Eesti, Läti ja Leedu kesksete organisatsioonidega. Aktus algas rahvuslippude sissetoomisega ja ,,0;Canada" laulnhišega. Pai: yuse pidas leedu pastor Ä.; Simano-vieius. Bariton Avo Kittask laulis 3 laulu, Charles Kip.peri klaveri saatel ja teadustajaks oli EKN abiesimees L..^Leivat.: ^ÄRGE KUNAGI.UNUSTAGE!': Sissejuhatavas sõnavõtus Balti Liit Kanadas esimees E. Kronb.ergs märkis, et massküüditamine Baltikumis 14. juunil 194L oli nendele rahvastele inimeste poolt korraldatud: katastroofiks, mis lõhkus perekonnad, kogudused ja rahvad. See .mis osaks sai Balti, rahvastele 39 aastat, tagasi mid Ja sinna kogunevate Eestlaste kordub :tänapäeval Afganistanis Mi-hulgast tuleb nii mõnelgi jääda ühe ^dagi ei ole muutunud, kommunistli-või teise näha-kuulda soovitud üritu- ku korra juufes.. Loendamatud se suhtes lihtsalt ukse-taha kui vas- hauad ja kannatavad rahvad Balti-tavaidpääsmeid ei varutud eelmüü- kumis kohustavad meid mitte unuš- ELU SUNNITÖÖLAAGMS , •; \ Victor Hermani rüht, kõnnak ja kõneviis avaldasid sõnadeta selle, mis sunnitöö laagrites tuli läbi eia^ da. Ta kõneles istudes ja aeglaselt rääkides. Ma olen Õnnelik baltlaste seas, ütles. V. Herman. Teil. on isiklikke kogemusi, milline on elu N. L i dus ja ei arva, et ma valetan. ^" läksin ulja noorena koos isaga Liitu 1931. a. 'ja tuUn tagasi 1976. füüsiHselt kokkuvarisemise - ääri;! elava raugana, Vangistuses ma tegjn .kõik, et^end elus hoida.- Meid näiju-tati, kuulati üle ja piinati. Mind kuulati üle, pekseti ja piinati 53 päeva järjest; Mul tuli seista kongis, kus oli ainult võimalus püsti seismiseks. Seal oli alati ,'kuulda, küid^äs teisi j vange pekseti \ õ r piinati. Nad kisen^ dasid, karjusidv'nutsid ja hoigasid. rekonnal temale järele sõita. Oma tähelepanekute alusel: V. Hermah avaldas veenet, et kõik, kes elavad N. Liidus üötavad elu muudatust ning revolutsiooni, mis kommunistliku korra likvideeriks. Kõigil seal on arusaamine, et Ameerika on rikas-ja abistab . isegi kommunistlikke maid. Tal oh teada, et pärast 1 Maailmasõda USA toetas vene kommunistlikku valitsust, et see kokku ei variseks. Pärast II Maailmasõda kommunistlik kord levis üle 16 riigi ja kõik nendest on. saanud toetust Ameerikah. Kommunistliku terrori all olevate rahvaste kannatustest ameeriklased nähtavasti'ei saa aru. Näituse ,,Eesti Põhjala muuseumis" avamisel esines rohkearvulisele publikule rahvatantsuuhing„Kassairi". Foto — Trummer KAS AVANEVAD. SILMAD? gilt. Samal ajal aga ülemeremäadel võib märgata kasvavat hlivi Rootsi lendamise suhtes ja. näit. USA-s niisugused hilisemad juurdetulejad peavad jahti pidustuste paäsmetele. tarna seda rahvaste hävitamist. Milline terror valitseb veel praegu Siberi orjatöölaägrites, kuhu meie rahvuskaaslased küüditati, se-llest kõneleb teile külaliskoneleja. Victor Her- Samaaegselt mõn^d isikud on , ka / man, kes ainukesena tuli elavalt ta-ühel või teisel põhjusel loobunud või gäsi nende 300 oskustöölise seast, „kahevahel" sõidu suhtes. Pääsmete keda Foi^d Motor Co Of Detroit saa-nõudmine- pakkumine on tõusnud tis 1931. a. Gorki linna, venelastele mustatum kõrgetele hindadele. On / ehitama autotööstust, kuulatud maad pääsmete hankimiv Kui. tööstus sai valmis ja venelaseks teistelt maadelt ja eritf Roc^t-sed õppisid autosid lootma, siis pro-sist; New Yorgis see meenutab pisut votseeriti, ei töölised sattuksid kon-aegu 25 a.;tagasi kui näit. meeslaulu- • flikti 'kommunistliku korraaa. Nõu-paeva puhulTowri Hallis kaugelt üle kogude kohus karistas neid raske saja kaasmaalase jäi ruumipuudusel sunnitööga Siberi sunnitöö laagrites uksetaha ja väljas hangeldati musta- kus surid kõik väljaarvatud Victor turuhindadele kruvitud pääsmetega. Herman. Oma läbielamuste kohta N. Liidus V. Herman on kirjutanud 2 räama- •tr~- , •' - 1 X * . tut. Mõlemad nendest on kujunenud Kolgele pnnamisele vaatamata ma.t.,.. . , , , i , ,j • 11 v---. • V • • • • J - . Ii hasti loetavateks raamatuteks ja keeldusm alla kirjutamast suudistu- f., ^ ^ • , ., , . . , / , ., . .-. o .r s kasutatud TV filmide käsikirjadeks, sele,. mida minult. nouti. Ma vahel i : . , , . . -i i . -i • . . , . • , .: •,. .. . f, Need peaks avama ameeriklaste sil-isegi imestasin, kui palju uks imme-^ , ^ , . . j . . - , • • u 1 . i •• • 1 a mad elu kohta N. Ludus ja tõsiselt ne voib kannatada ja seejuures kma- , ,, . ,^ . . ., laks jääda. 1943; a. toodi ellesse sun- ha^kkama abistama seal kannatavaid . / . J , . , , rahvaid, et nad kord volks vabaU nitoolaagnsse kodumaalt,. kuudita- gj^^^ '. tud baltlasi ja saksa sõjavange. Nen- : •., •^ w d1e vangide valvurid so1i.d; ameerika Aktuse muusikalises osas 4ati konserveeritud toite. Nende toidu- STOKHOLM — Esimese ESTO-80 üritusena avati 8. diskaMuseetiš Stokholmis ligemale neljasaja külaliise juuresolekul näitus„Estland i Nordiska Museet", mis jääb avatuks kogu aastaks, Näituse komissar pn intendant Ingrid Bergman ning näitus on avatud muuseumi korralistel külalisaegadel teisipäevast reedeni 10—-16, laupäeval/pühapäevai 12—17, juunist augustini ka esmapäeva õhtuti kuni kl. 20-ni^ karpide nägemine, ütles V. Hei^man, andis minule uut tahet ja. meelekind- : lust selgitada, et olen ameeriklane jä mind tuleb. vabaVtada. Lõpuks seda võeti arvesse ja lasti välja Vangilaagrist. Kohtlemine muutus vähe ininv. Hkumaks, kuid tuli teha kõike, võimalikku, et end elus hoida. Ta abiellus ja sai kahe lapse isaks. . 1976. a. ta sai loa lahkumiseks, N. Liidust,: kuid perekond; pidi' jääma sinna. Alles 2 aastat hiljem lubati pe-meeskoor esitas 3 laulu ja Leedu segakoor 6. Täiiusõnad külaliskõne- Jejale, esinejatele ja korraldajatele ütles. Balti Naiste Nõukogu esinaine J. Leimanis. Sellele järgnes Eesti, Läti, Leedu hümni laulmine ja lippude väljaviimine. Mainiti, et osavõtt aktosest oli suurem kui korraldajad lootsid. Eestis Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamise Toimkonna poolt oli koostatud lendleht ja levitati aktusel Mart Nikluse Ja Jüri Kuke vabadus- Programm Ülemaailmsete Eesti-päevade puhul on järgmine: .6. juu-lü kell 14—16 Kirivöö kudumine (Leida Mustel), Pitsi nipeldamine vanas tehnikas (Elvine Lütter). 10. juu-- lil 12—15 Kõlavöö kudumine (Eha Kohh), Haapsalu rätiku kudumine (Leida Pahk). 13. juulil kell 13 eesti-, rootsi rahvatantsijate grupi„RagÖ" võitlusliku tegevuse kohta N. Liidus, Neid peetakse nüüd kinni Tallinna keskvanglas ja saavad „psühhiaatri-list ravi". Lendlehes palutakse kirjutada nendele moraalseks toetuseks Tallinna Keskvangla aadressil ja või-mailusekorral saata nende perekondadele toetuspakke. Lähema informatsiooni saamiseks helistada tele-foilil (416) 465-2219. (Pakrisaared) esinemine. Sügisene programm selgub hiljem, kuid ESTO- 80 ajak^ ilmub rootsikeelne raamat eesti ja eestirootsi rahvakultuu- • ••rist. Avatud näitusel on välja nandud esemeid ja fotosid muuseumi Eesti kogudest. Rootsi rahvüsgrupp on asunud Lääne-Bestis ja saartel juba keskajast alates., Enne evakueeru-mist Rootsi uue nõukogude okupatsiooni eel koosnes rootsikeelne vähemus umbes 7000 inimesest. Põhjala Muuseum asutati 1873 ja juba esimesel tegevusaastal võttis Artur Häzeliusomb tegevuskavva ka. eestirootslaste rahvakultuuri kogumise. Muuseumi kogus leiüub üle tuhande eseme Eesti aladelt, nendest umbes pooled Ruhnu, saarelt. (Järg. Ihk. 3) Palvus: pii Kell 9 õhtid vabaõhuteatris 12. vabaõhuetend Kõne: Dr. Karl Aun Ü : a I. Hei Kontsert: sopraii Valve Tali A n^-v*' . nn .T. ^u, i Osalised- HEINZ RIIVAL0 (nimiosas), Erika Veskimets, Elna Libe, netel. Muusika: Jun Mandre. Vabaõhulavale seade ja lavastus: Lydia >^iua«am, vaive imi, y . . . ' „ . „ ... ' „ „MÕTTELENNUL : KODUMAALE" — •'}. • : •• .'• " ' Salme Ekbaum. ; .,.jf 1 • ' Tantsuks: ::GEORG ILTÄLI kapell.

Meie Elu = Our life, June 19, 1980

Object Description

Description

Tags

Comments

Meie Elu = Our life, June 19, 1980

Meie Elu = Our life, June 19, 1980