Meie Elu = Our life, June 19, 1980

              i' yV:
, 19. JUUNIL , J U N E 19 „Mele Elu" nr. 2§ (1583) 1980
Published by Estoniaj Publishirig Co. Toronto Ltd., Esto­nian
Höuse, 958 Broadview Aye.; Toronto, Ont.
M4K2R6 ~ Tel.^^^^^
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J.,
USA. Tel. (201) 262-0773, '
„MEIE E;LU" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri
„Meie Elu" toimetus^ ja talitus Eesti
Ave., (Toronto, Ont. M4K2R6Canada— Tel. 466-0951.
Tellimiste jW kuulutuste vastuvõtmine igal tööp., kl. 9 h.
-5 p.i., esmasp ja neljap. kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 h.-l p.l;
Tellin^ishinnad: Kanadas--la. $27.00, 6 k. 114.^
19.00. ÜSA-ss^-- la. $29.00 6 k. $15.50, 3 k. 9.50.^
maadesse: 1 a. |33.0Ö, 6 k. ?17.00,3 k. 110.00. Kiripostilisa
Kanadas- 1 a. 114.50, 6 k. $7.25. Kiri- ja lennupostilisa
USA-sse: 1 a, 116.50, 6 k. $8.25 Lennupostilisa ülemere­sse
Broadview Ave., Toronto, Ontario M4K 2R6
465-4650,465-4659;
Pank avatud: Päeval 10:00—3:00 (estnäsp.^reedeni)
Ühenduses ori jõud , õhtul 5:30—8:00 (esmap. ja neljap.)
Kahe vabastatu
Informätsiomii saab pangast lahtioleku aegadel.
kõik uued laenud ori laenuvõtja surma puhul .Mndlustatud kurii
$30,000 ulatuses ja jäädava töövõinietuse puhul kindlustatud kuni
$10,000 ulatuses vastavalt kindlustuse tingimustele.
maadesse: 1 a. $32.75, 6 k. $ 16.^
Üksiknumber -^;50^.
Kuulutushinnad: i toll ühel veerul:
tis $3.75, kuulutuste küljel |3.50.
:üljel $4.00,
Aprillikuu lõpul kirjutas ,,Helsin-
•gin Sanomate"kölumriist Heikki
Brötherus oma veerul pealkirja all
korraldada Moskvas, olid poliitika ja .
sport eriasjad. Alles nüüd on leiuta­tud,
et purjetusvõistlušed toimuvad
iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin iijiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiti^
„Pisut Eestist" muu,hulgas järgmisf: ,,0'kupeeritud alal". "Protestiks kor-
,,Täna, kui kevadpäike särab Soo- raldatäkse: Stokholmis eesti kultuu-
•melahe hajuval jääl, tuleb mõtteks rifestival, millest oodatakse osa võt-ikirjutada
Eestist, mis on nn lähedal ma 20.000 väliseestlast,
kuid siiski mi kaugel, et eriabinõüde Rootsi (nagu Soomegi) on tunnus-tarvituselevõtt
on .vältimatu talvel tanud Balti riikide; annekteerimist,
Tallinnasse: reisimiseks., . kuid samal ajal pakkunud kindla ko-
Kasütan meelega nimetust „Viro", ; du ja majandusliku edu tuhandetele
kuigi ametlikult kirjutati Eesti ;VaV eestlastele, kes põgenesid okupeeri-bariik.
Vabariik kestis vaid 22 aas- tud kodumaalt;^ Üks neist, kõrges •
tat, erine kui see ühendati Nõukogu^; ühiskondlikus asendis olev majan-deliiduga.
dusteadlane ja pangadirektor Rudolf
Veel pole selgust, miks Afganistan Jalakas ütleb:
Nagu juba teatasime, vabastati 13,
detsembril Tallinna keskvanglast Ma­ti
Kürend ja Artjöm Juskevitsh. Ees­ti
Vangistatud Vabadusvõitlejate
Abistamiskeskuse oma informatsioo­ni
kohaselt arreteeriti nad KGB ppoft
seoses Eesti Demokraatliku Liikumi­se
vastu sihitud aktsiooniga 13. det­sembril
1974. Nad mõisteti okupatši^
opnivõimu poolt lavastatud Tallinna-prötsessis
31. oktoobril 197S Eesti
rahvale enesemääramise õiguse ja
Inimõiguste nõudmise eest viieks aas­taks
sunnitööle.
Samal protsessil „karistas" okupat­sioonivõim
Kalju Mätikut ja Sergei
Soldatovi 6^aastase sunriitööga. Mati
Kürend ori sündinud 1939 a. Tartus
ja Artjom Juskevitsh 1951 a. Volõõ-nias.
Peale prbtsessi viidi. Mati Kürend
Permi sunnitöölaagrisse 389/35 ning:
Artjom Juskevitsh Mordva sunnitöö­laagrisse
385/19. Seoses Leedu Hel-singirgrupi
esimehe Viktoras Petkü-še
vastu alustatud protsessiga Ja Ees-ti-
Läti-Leedu R.ahvusliikumise Peako­mitee
loomisega toodi Juskevitsh
vitshit laagri poest ostmise keeluga.
19. juulil alustas, uut näljastreiki. 14.
septembril viis Juskevitsh koos teis­tega
läbi ühepäevase näljastreigi,
keeldudes tÕöle minemast. Nad nõud- ,
sid laagri toitlustusoi.ukorra paran­damist
ja muude väärnähete kõrval­damist,
20. septembril Juskevitsh
koos teiste vangidega sooritas uue
näljastreigi, kuulutades välja erjiise
leiriapäeva Helsingi-gruppide taga­kiusamise
puhul. 16; novembril saa­bus
Artjom Juskevitsh sunnitöölaag­risse
389/36. -. ; •
! Mati Kiirendi kohta märgita'kse
sunnitöölaagri. 389/35 kroonikas, et; '
20. jaanuaril 1978 Kürend koos nelja
teise vangiga said erilise „läbitööta-mise"
osaliseks tootmisnormide mit- . •
tetäitmise pärast. 16. veebruaril tä­histasid
leedu poliitvangid koos teis- •
tega Leedu Iseseisvuspäeva ja 24.
veebruaril eesti poliitvangid koos
teistega Eesti Iseseisvuspäeva. Mati
Kiirendi' osas tuuakse ära tema 31.
detsembri 1977. a. märgukiri N. Liidu
.Punase Risti täidesaatvale komiteele.
Kürend esitab tabeü kujul ühe vangi
märtsis 1978 üleküulaniiseksTallin- keskmise päevase toidunormi. Kok-na
keskvanglasse. Vüdi tagasi sunni- kuvõttes ta konstateerib, et,toitlusta-töölCi
kuid paigutati nüüd Permi sün- rtiise osas on energia puudujääk 15%,
Tööliste paradiis — Nõul
Liit, on lõpuks jõudmas ennekuul­mata
vabaduste juurde. Nagu kirja­saatjad
Moskvast teatavad, kuigi
mitte ametlikel andmetel, et kuni
kakssada tuhat toolist on maikuus,
teostanud protestistreigid oma soo­vide
rahuldamiseks. Osa soove ole­vat
ka rahuldatud ja ainult, neli de­monstreerijat
arreteeritud.
Mispärast nõukogude töölised
peaksid streikima iseenda paradiisis^
kus tööline peaks propagandaliselt
olema see pärisperemees, kus maks­takse
küllaldaselt, kus millestki pole
puudus ja kus valitseb ainult õnne­lik^
elu? See ori ju kapitalistlik maa­ilm,
kus nõukogude propaganda ko-
1 häselt tööline on ekspluateeritav ja
elab puuduses ja seepärast peab üha
streikima.
Kuid see ongi vabaduste vahe. Ka­pitalismi
juurcjs streigib tööline,
nõudes uha paremat elu, kallimaid
autosid, kõige kvaliteetsemat toitu,
välismaa reise. Nõukogude tööline ei
vaja midagi sarnast, sest kõige väär­tuslikum
töölisele seal on Icommu-lilstlik
idee. Nüüd sus ometi asusid
Togliatti ja Qorki autotehaste tööli­sed
streikima, küna ideid oli liiga
palju ja selle kõrvale vajati ka leiba.
Nimelt on Nõukogude Liidus suur
puudus tojtainetest, nagu pahatihti
•yaremV "
Mi siis on leivapuudus sagedasem
Ja varemtuttav nähe, kuigi tööliste
massiline streik on Nõukogude Lii­dus
esmakordne. Keegi meist ei rõõ­musta
eriliselt, et nõukogude inime­ne
peab toidupuuduse all karinatä-ma.
Kui see sunnib töölised jooksva­te
lintide juurest lahkuma ja töö-pirotsessi
katkestama, siis selle vas­tu
ei ole meil kellegil. Sest esma­kordne
streik kutsub välja tulevikus
teisi j?i aitab pimase paradiisi elani­kele
võitlusse astuma ka oma inim-väärsuse
ja -õiguste eest.
On vist viimane aeg, et nõukogude
Inimene hakkab ka ise enda eest
kostma. Sellega sunnib ta tahaplaa­nile
parteibürpkraatia ja parteiklas-si
korruptsiooni ja näitab maailma­le,
et Nõukogude Liidus ei ole mingit
tööliste paradiisi, vaid ainult eks­pluateerimine
ja kumamine puriase
ülemklassi
On raske uskuda, et Moskva või-mü
käsutuses puuduvad teravilja va­rud,
kuigi need on vähenenud ikal-duste
tõttu ja ka sellepärast et USA
ja tema liitlased silmapilgul Venet
teraviljaga ei varusta Moskva avan­tüüri
pärast Afganistanis. Kui Mosk­va
tahab oma töötfijaid toita, siis
peab ta oma varud välja tooma sõja­väe
reservidest. Tal ei tarvitse siag;ii-gi
koguda toitaineid Olümpiaadi kü­laliste
ees uhkustamiseks ja nende
toitmiseks, Ning lõpuks võib Mosk­va
ka oma rünnaküksused Afgariista-nist
välja tõmmata ja vahetada orinä
militaristlik agressioon jätkuva kau­bavahetuse
vaštü.
tuli okupeerida ja miks sellega oli
nii kiire; Selle asemel Eesti ja Balti
riikide kohta' leidub Hrustshovi sii­ras
seletus, .Eesmärgiks oli /,meie
alade laiendamine, piiride julgesta--
mine ja laia rannikuriba hankimine
Läänemerele."-
Siis kui plümpiamängud otsustati
LUGEJA KIRJUTAB
Meie Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka.
neid mis eiühtu ajalehe seisukoli-tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja lisada, oma nimi ja
aadress. Toirnetus jätab endale õU
guse lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobivuse
korral jätta avaldamata.
Kui Nõukogude Liidu inimesed
kannatavad toitainete puuduse all,
siis ehk Ön see ometi Moskva ..sise­mine
asi" ja poleks kellegi ülesanne
sellesse sekkuda. Kuid rünnakud Af­ganistanis
ei ole kaugelt enam siše-riiirie
asi ja kui nüüd teravilja eks­pordi
keelustartiine Nõukogude Liitu
läänemaailma poolt sunnib töölised
streikima, siis on see ainult hea.
Võib olla suudab tühi kõht rohkem
: kui midagi niuud, sunnib lõpuks
nõukogude mässid tänavaile selleks,
et oma inimõigusi saavutada. Muu
maaili^ võib Nõukogude Liidu polii­tilisele
ja militaristlikule agresšioo-riile
vastu seista. Kuid oma elujärge
Nõukogude Liidus suudab tõsta ai­nult
lapukogude inimene ise. Aeg sel­leks
O r i küllalt hiljaks jäänud ja mi­da
varem nõukogude inimene mõis­tab
oma olukorda ja sattume astub
selle parandamiseks, seda parem te­male
endale Ja kogu vabale .maail-'
male."
Inturisti ingliskeelses broshüüris,
milles ta ennast: tutvustab kui: „The
USSR Compariy for foreign Trävel",
mis kannab .pealkirja: „Tallinn • —
good adviceeomes-handy", ja taga­küljel:
„Intöurist invites you to the
Tallinn Olympic Regatta in 198Ö!', on
juba selle esimesel leheküljel' kü-
. lastajatele hoiatus: „Do please re-member
that Tallinn is in the Soviet
frontier zone, and that under the
. agreement between the Soviet 'and
foreign tourist organizations, visi-törs
are not allowed to go outside
the city limits without- permission.
from the Intourist Tallinn Depart-rnent".
Seega siis : Inturist täidab'
KGB ülesandeid, ega ole midagi
muud 'km,KGB allorgan. "
Sama broshüüri 25-dal leheküljel,
pealkirja all: ,,Taking pictures", ön
uus hoiatus: ,;To avoid misunders-tandings,
may we advise you that in
the Soviet Union, as in the other .-toimetusele, mille oli signeerinud
countries (??? EL), it is forbidden in skulptor Riho Kuld.'Ta on sündinud
„Kui töötan, olen rootslane, kui
kohtan omas ametis välismaalasi, te­gutsen
Ja mõtlen loomulikult roots- •
lasena. Äga inimesena on mul või­matu
end tunda teisiti kui eestlase-
.na.".' • . / -
Ka kodueestlased tunnevad end
inimestena samuti, võibolla sageda­mini,
kui haljal oksal pangadirektor.
Soomlased jäid soomlasteks vürstt
riigi aegadel ja olid valitsejaile lo­jaalsed
niikaua, kui neid ei hakatud,
venestama. .
„NationalGeographic" aprillinum­bris
leidub suur piltidega kirjutis
Eesti kohta. Ainelist puudust pole,
aga vabadustega on asi halvem. Oma
saavutusi Võrdlevad eestlased lääne­ga,
mitte teisme nõukogude vabarii-
; kidega. Kuid nad ei suuda takistada
maa pidevat venestamist, mis hõl­mab
ligemale nelikümmend protsen­ti
elanikkonnast ja TalHnnas pooled
(vahetult sõja järgi oli mitte-eestlasr;
te osatähtsus kolm protsenti).
Võimupoliitika küüniline mõistja-gier
saa jätta tähelepanemata vastu­olusid
arusaamistes, Rahvaste enese­määramisõigus
on meile endastmõis­tetav
asi, 'küi on küsimus kaugetest
maadest, äga.keegi ei tõsta häält, et
sama õigus peaks kuuluma ka eest­lastele.
Selle asemel peetakse täiesti
loomulikuks, et ;pisematki saared
Kariibi meres saavad iseseisvuse ja
nende esindajad võtavad osa maall-
: ma asjade otsustamisest LRO-s.
Iseasi; on see, et ägedus eestlaste
asjas ei too. kasu kellelegi. Positüvne
rahvustunne on eestlastele omane.
See avaldub nende kõrges kultuurid
tasemes.. On ime, et nad on suutnud
säilitada oma kultüuriÜse eripära i l ­ma
riikliku vabaduseta.
: J U L E ISE VAATAMA" ;
Möödus paar nädalat, kui „Helsin»
.gin Sänomate" lugejakirjade osakon­nas
avaldati nõukogu;de propaganda-büroo
APN kaudu avalik kiri lehe \
nitöölaagrisse 389/37. Sealt paigutati
"esiteks sunnitöölaagrisse 389/36 ja
käesoleval aastal samas piirkonnas
asuvasse sunnitöölaagrisse 389/35.
Äsja ilmunud „Jodksvate sündmus­te
kroonika" nr. 5f ingliskeelne versi­oon
toob hulgaliselt andmeid Artjom
Juskevitshi, Mati; Kiirendi, Kalju
Mätiku ja Sergei Soldatovi sunnitöö-laagreis
ettevõetud aktsioonide koh­ta.-'
;
proteiinide puudjääk 27,2%, animaal­se
proteiini puudujääk 68%, rasvaai-nete
puudujääk 64% ja mineraalsoo­lade
puudjääk 53%. Vitamiinide puu-on
järgmine: A — 100%, B l
8%, B2 - 47%, :PP - 489^ , C -
63% ja keratiin — 78%. ;
PROTESTID
Kalju Mätiku kohta tuuakse sunni­töölaagri
389/36 kroonikas, ,et 12.—13.
juunil. 1978 saatsid 14 vangi, nende
seap Mätik, tunnistusi Orlovi ja Ginz-
Artjom Juskevitshi kohta märgi- burgi kohtuasjas. 23, juunil Mäti'k ja
takse sunnitöölaagri 389/37 krooni- teised poliitvangid tähistasid Võidu­kas,
et ta alustas 5. aprilHl 1978 näi- püha. 23. juulist 'kuni 1., augustini
jastreiki. 21. .maü karistati Juske- , märgiti kümntpäevast rahvaste soli­daarsuse
perioodi Soveti-Vehe vasta­ses
imperialismi ja koloniaüsml vas-•
tases võitluses. Selles osalesid 15 po­liitvangi,
kes protestiks rahvusliku
nud Pirita jõe kaldal olumpiaehitusi.
Ka „rootsi pankuri" suhtes on tal sü­gav
<kaas tunne, kuna asjaosalise sei- rõhumise |vastu keeldusid laagri ad­sukohad
kuuluvad rohkem näitela­ministratsiooniga
suhtlemises kasü-vale.
„Loomulikult ootan olümpia­regatti
Tallinnas. Selle kõrval kõik
jutud okupeeritud maast tulevad ai- •
nult tigedusest;";
Ka kunst olla Eestis vaba. Seal käib
aastas 100.000 turisti, nendest suur
osa Soomest. Viimase rahvaloendu-tamast
muud, kui oma emakeelt. 5.
septembril Mätik koos 13 teise poliit­vangiga
tähistasid väljakujunenud ta­va
'kohaselt Punase Terrori Päeva. 13.
septembril Mätik koos üheksa teise
vangiga sooritasid ühepäevase näi j a-
: streigi protestiks kahe kaasvangi ka­se
andmeü 99,2 protsenti peavad ristamise vastu.' 2. oktoobril leiti toi-.
oma emakeeleks eestikeelt! 12,6 prot- dus suuri usse. Mätik ja teised saat-senti
Eestis asuvaist venelastest ja šid sel puhut administratsiooni eri-
32,1 protsenti soomlastest oskavat instantsidele proteste. 20. oktoobril
täiesti vabalt eestikeelt. Elatakse keelati Mätikul-laagripoe külastämi-üksmeelse
perena, kes ei usu, tulgu; ne administrätsioonivastase opositsi-vaatama,
kirjutas Riho Kuld. ; ooni pärast.. 11. novembril tehti Mä-
• tikule noomitus peale tulede kustuta-
" K U H U L Ä H E B ENERGIA
:EESTIST?:.
Mõni päev hiljem avaldas „Helsin-gin
Sanomat" nimimärk „Kuis''
mist söömise pärast. 12. novembril
kirjutas Mäti'k koos nelja vangiga
sunnitöölaagri ülemale protesti ühe
kaasvangi halva kohtlemise pärast,
ien"\'<ää^ade^)"lüg^jaki^^ talle kartserisse^arstiabi, toi-
Nüüd, ku^ Moskva avaldab erilist
survet dissidentidele Nõukogude Lii­dus
ja peab vallutussõda Afganista­nis,
on hakatud Ameerikas selgita­ma
tõika, et kommunistliku dikta-tuuri
alll elavaid rahvaid tuleb aidata.
Selleks on moodustatud USA-s >,Coä-lition
for a Free Russia". Sellesse
kuulub 35 nõt|kogudevastast organi­satsiooni.
Viimaste poolt korraldati
14. ja 15. Juunil New Yorgis jä San
Franciscos noukogudev asta sed de­monstratsioonid/
Kohalikud ajale­hed,
TV ja raadio ei teataiiud sellest
midagi./
Peter Worthlngton kommenteerib
^eda ja kirjutab, et vene rahvas oli
esimene, kes sattus nõukogude kor­ra,
s.o. komntunistliku diktatuuri
alla. Teised rahvad ailutati järjekor-ras
kommunistlikule korrale. Vene
rahvas ja kommunistÜk kord on
kaks erinevat^ äsja.
„Coalition for a Free Russia" on
levitanud 250.000 lendlehte Afganis­tanis.
'Selles • kufisutakse võitlejaid
üles mõtlema,.kuidas lõpetada mõt­tetut
verevalamist ja vabastada rah­vaid.
Lendlehek on öeldud, et Vene:
maa, ön maailrna rikkaim maa ja
omal ajal toitis teisi rahvaid. Nüüd
tal ei ole toitu oma enese tarbeks.
Elustandard on madalam kui palju­des
Aafrika riikides ja rahvas elab
pidevas hirmus, kuna inimõigused
puuduvad. Arvates 1917. a. ön mark­sistlik/
kommunistlik diktatuur tap-'
nud 100 miljonit inimest Nõukogude
Liidu piirides, Lendleht küsib; miks
teie lasete endid tappa selles sõjas,
mis on alustatud ebaseadusliku va­litsuse
pöölt. Enne kui tapate mone
õnnetu afganistanlase, mõtelge, kes
on süüdi ja kelle poole teie peaksite
oma relva suudme pöörama.
Teine lendleht on koostatud afga-nistanlastele,
nende keeles. Selles
selgitatakse kuidas mõista ja kohel­da
neid, kes võitluseta alistuvad.
„Coalition for a Free Russia" poolt
koostatud lendleht ja selle levitami­ne
avab uue lehekülje nõukogude
'korra ja kommunistliku diktatuuri
vastases võitluses. Sellele peaks.vaja-listi
tähelepanu pöörama meie vaba-dusvõitlusHkud
orgänisatsiopnid • ja '
vastuseks seltsimees Kullale öeldak­se
järgmist: ;
4- Egrutate meid soomlasi tulema
teie maale oludega tutvumiseks.
Cleri seal käinud neli korda. Kunagi
pole ma, põhjendatud avaldustest '
hoolimata, saanud reisida kaugema­le
Tallinnast. ;
SeJtsmees Kuld, teate väga hästi, •
kui raske on välismaalastel tutvuda
teie maaga ja selle elanikega. Olen
mõnikord üritanud alustada kõne­lust
tõeliste eestlastega, muu hulgas
Viru hoteUis. Äkki on nende hääled
muutunud vaikseks sosinaks. Eitea
miks?
. Ütlete, et Eestis pele nälga nagu
Oili — väidete kohaselt — siis kui
sama kui; Hotell Virul.S 'maal jä sealt pärit inimesed on sit- ^^^^^ suveräänne nik. Elatistase
Broshüüris ,,Hotell Viru", milles : ked ja jonnakad. Tõenäolikult see on tõusnud kõigis indiistrialiseeritud
märgitud: ,^Püblished in ÜSSr^lu- põhjustaski minu "^ebatavalise šam- .maades. Ka meil Soomes ei näe kee-batakse:.,
Kõik oma turismireisuga/ mu, kirjutada lehe toimetusele pea^ 8^ nälga, kuigi oleme sõltumatu riik
legi veel võõrale maale." " J - i i -
the interest. of State defence to pho-tograph
or film harbours, bridges,
ete." Selle „etc" alla võib muidiigi
paigutada kõike, mida KGB ametni­kud
suvaliselt heaks arvavad.
Inturisti Tallinna Osakonna aad-
1936 ja muu hulgas kaasautoreid Te-humardi'
lahingu mälestussambale
Sõrve säärel Saaremaal.
„Eesti on minu- sünnimaa", kirju­tab
kujur oma kirjas muu hulgas.
„See on; minu oma maa ja ma ei saa
ress on broshüüri järgi Viru ;Väljak kujutleda, et elaksin kusagil mujal.
4 (Hotell Viru) ja telefoni number Mu esiisade juure'd leiduvad Mulgi-seotud
küsimused võite usaldada
sealsete ametnike hoolde. Nii on mu­retum,
sest kõik ikorraldätakse teie
eest". Muidugi ka juhul kui] tehtud
fotod ei meeldi vene võimurneestele,
a astu-või
küi
põrmugi
.ärtu
rahul
kuna
või oled kogemata ilma loa
nud üle Tallinna linna piiri,
on leitud et oled ikkagi „Nõi!jkogude
kodanik", kuigi oled sündinud Kana­das,
ja oled Nõukogude 2-^3 aasta- . '. .. • • ^ .
sest sunduslikust sõjaväeteenistusest badussõjast, mis algas novembris
Riho Kuld pole
Heikki Brotheruse
ema oli talle rääkinu'd, et ta oli Eesti
Vabariigis näljas. Ta ei.säa ka aru,
kuidas „National Geographic" võis
avaldada hr. Vesilinnu artikli Eesti
kohta, kuna autor pole tähele pan-kõrvaile
hoidnud, või oled julgenud
„Nõukogude kodanikuna" rääkida
tõtt — siis muidugi jicorraldatakse kai
kohtade kiniiipanekut kas vangimaj-ja,
hullumajja või sunnitöö laagris
se. Omal ei ole vaja midagi muretse­da.
Broshüür: „About Estonia inlet-ters
and pictures", sisaldab juba pä­ris
tavalist kommunistlikku tõe ja
ajaloovõltsimist, kui ka endaülista-vat
propagandat, sest ega tühi kott
1918, kui peale Saksamaa alistumist
liitlastele, saksa väed Eestist lahku­sid
ja Nõukogude väed algasid sisse­tungi
Eesti, mille tagajärjel Narva
langes sissetungijate kätte 28. nov.
1918. Mitte midagi Tartu rahulepin­gust,
millega Nõukogude Vene peale
kaotust. tunnustas Eesti Vabariiki
„de jure", makstes Eestile 15 miljo­ni
kuldrubla sõjakahjudeks.
Edasi loeme: „0n December 1,1924
; the working people attempted to
eri
kongress.
võtab tellimisi vastu alumiiniiim uste, akende ja välisseina katete
tööde peale (aluminium siding). Neljas värvis alumiiniumist veeren­nid
ilma jätkudeta (ühes tükis). Tasuta hindamine.
Töö kiire ja korralik.
H. OSSb, tel. 8844558 ja 832-2238, RichmondHill; Ont.
Met. lic. nr. B
i Stokholmis kokkutulev h^us- ^'^^f"^^ tei- overthrow the_ bourgois^government,
sel. leheküljel on lugeda. „0n No- but the upnsing was defeated and
j ^ ; ; vember 29, 1918 an independent So- followed by ruthless terros". Seega
* viet Estonian Repüclic was proclai- siis käputäis Nõukogude Venemaalt
med. Its ruie was of a short dura- salaja sissehiilinud kommunistlikke
tion. The bourgeoisic of Estonia ma- agente ja nende põrandaaluseid käsi-naged
to seize power and established lasi nimetatakse siin „the working
their dictatorship". Unustatakse people". Osa „working people'st"
muidugi ära, et iseseisev Eesti Va- pääses tagasi Venemaale, et' sealt
bariik oli väljakuulutatud Eesti sea- 1940 aastal Vene tankide ja püssitik-dusliku
võimuorgani poolt juba 24. kiide toetuse ja kaitse all uuesti tul-veebruaril
1918, enne kui, peale Ve- la'!^^^^^'^"^» iseseisvust ja vabadust
nemaa lagunemist. Saksa väed Eesti ' hä\^itäma,
jõudsid vallutada. Mitte midagi Va- : l' ''. .E. L .
ja elame vabamajaiiduslikus ühis-.
konnakorras!
Ütlete, et paljasjalgsetest eestlas­test
99,2 protsenjLi peavad eestikeelt
emakeeleks. Jätate siiski mainimata,
et ainult vaid urnbes 68 protsenti
elanikkonnast on pulitverelised eest­lased.
Tallinna elanikest on eesti
sünnipäraga elanikke umbes 48 prot­senti.
••
Eestlastele eesti keele säilitamine
on niisiis ainus võimalus rahvusliku-identsuse
alleshoidmiseks. Kes sel- ,
lest Soomelahe siinsel poolel ei
mõistaks. Raskem on mõista luge j a-
• kirjas „sitkust ja jonnakust" oma
emakeele säilitamisega ühenduses
omaenda maal.
Veel paar küsimust.
Eesti loodusvara on teatavasti põ­levkivi.
^Eesti insenerid ja eestlased,
kes abiellumise tõttu on saabunud
meile, ütlevad, et sellest loodusva­rast
vaid umbes seitsmendiik leiab
'kasutamist Eestis. Muu osa läheb N.
Liitu/Miks? ' , -^^^ , -
Ja lõpuks — miks kõigil välitsie-vail
kohtadel on mitte-eeštlased? Ol­gu
selles ühenduses näiteks toodud
militaarsed asutused, toll, sadama-ametniküd
jne.
Arvukad soomlased omavad või­maluse
näha Tallinna televisiooni
saateid. Äratab erilist tähelepanu, et
vaid väike osa nendest saateist on
eestikeelsed. Miks?
tu ja voodit. Kalju Mätik kirjutab
ka pikema protestikirja halva toitlus-tarnise
ja elutingimuste pärast, tsen­sorite
väljakannatamatu aegluse pä­rast,
mis sageli tähendab mitmekuu-list
kirjade kinnipidamist, ja eriins-tantsideie
adresseeritud protestide
kadumise pärast. •
Sergei Soldatovi kohta märgitakse
sunnitöölaagri 385/19 kroonikas, et
14.—21. septembrini 1978 Soldatov
sooritas koos viie kaasvangiga nälja­streigi
protestiks halva toidu, puudu­liku
arstiabi ja sunduslike poliitilis­test
loengutest osavõtmise vastu... 1.
oktoobril sooritas Soldatov koos nel­ja
kaasvangiga, uue streigi. Põhju­seks
oli, et Soldatovile keelati abi­kaasa
külastus, pakkide saamine ja
laagripoodi pääsemine.
Eesti Vangistatud Vabadusvõitleja­te
Äbistamiskeskus kutsub vabas
maailmas asuvaid kaasmaalasi üles
toetama vabanenud Mati Kiirendit ja
Artjom Juskevitshit neile tervituskir-jade
ja toetuspakkide saatmisega.
Iga kirjalik tervitus ja toetuspakk
(näiteks 1 kg jahvatatud kohvi, 200
grammi kohvikontsentraati, 100
grammi vürtse ja 1 kg kuivatatud
puuvilja) annabi neile moraalset tuge,
julgustades neid jätkama enesemää­ramise
õiguse ja inimõiguste eest
tehtavat tÖöd. Mati Kiirendi aadress
on: Tatari 3-6, 200 001 Tallinn, Eesti
NSV. Artem Yüskevychi (ukraina
keeles) aadress on: Niguliste 10-2,
200 001 Tallinn, Eesti NSV.
KINSURANC
LTD
23 Westmore Driv©
Süite 200
Ontario M9V 3Y7
745-4622
MINGIT.
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. P ä t s - 1 9 1 8.
'<g:»*<iiT>«qp*<n»<i«BN>«rD»<iia><>«m<»«H!>a.fiT^
»Meie Elu"
HELSIN<
teatri sära\
jaga avald|
pika artikli
külaskäigu]
Kriitiku 0|
peoks kuji
nud mitte
kunsti kõri
hem puhas]
Verdi vi
kuuluva
tus oli ka d
ja sellisenal
rikunsti kei
Uku kui tuti
Eesti külal
unustama
vutuste või
siin sjlmad
ummistatal
algas- igal
pvrikülaskiil
sün vastu, vi
Kriitik ai
juba toose,
vuslikku id|
ju ,,At.tikV'
Verdist sai
boi. Ooperil
na rahvusi il
tus, endal
eest jne.,
ISiliil
saal
hili
•. iHELSIN(
sildiga „An
de transport
ga käilas, s<
m pikkune,
vusega reisi
tunnise" hilil
Tallinnast
Olümpiakai 1
peamiselt o|
mahutab 11
linnade vah^
da nädalas
„Georg Oti
päev kes tvl
Reis üle li
Olümpiamä^
ainult neid
tal müüdi
umbes 1201
soomlastele.
Es
•Eesti is(
sooritati rid|
si rahvakulll
selt invento(
terjali muu]
Kleini poolt.
Niilus. k(
riietest, mill|
juba 187P-da
ned arvatcAl
kultuurigru]
esemeist,
kaks/mcherl
esitatud ka
deid. SelunK
Varrastel k'(
kõrgel tasem
Kuid-peal
ka. esemeid
on seotud p\
ja kalastuse
kättesaadava
hane kasuu
fantaasia. Kj
Gailiti roma
hate näha e|
de paati, siis
kus aga on
misväärset
meis kui pii
vestatud lil
Ruhnust, mi|
mida nüüd
li")