Meie Elu = Our life, September 8, 1983

              tr
Published by Estonian Publishing Co.,Toronto Ltd., Estonian
House,958 Broadview Ave., Toronto, Onl. Canada, M4K 2R6
./Tel.,466-0951 •. - -^
Toimetajad: H, Rebane ja S.Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B, Parming, 473 Lühmann Dr., New Milford, N.I.,USA.
Tel. (201) 262-0773.
„Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Äsut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meiq Elu" toimötus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadviijw
Ave., Toronto, Onti M4K2R6 Canada - Tel. 466-0951
• •• V . v .• - ^ , - • ;
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtmine igal tööp. kl. 9 hm»—
5 p.l., esmasp. ja neljap. k l . 9 hm.—8 õ., laup. k l . 9 hm.—1 p.!.
„MEIE E L U " tellimishinnad: Kanadas 1 a.|40.00,6 k: $22.00,
; 3 k.|15.50. USA-sšo - 1 a. $44.00,6 k. $25.00,3 k.$17.qO. Üle-meremaadissfi
- 1 a: $48.00, 6 k. $26.00,',3 k. $19.00.
Kiripostilisa Kanadis: 1 a. $28.50, 6 k. $14.25. Kiri- ja
õhupostilisa USA-ssel: 1 ,,a. $30.80, 6 k. $15.40. Õhupostilisa
•' ülemeremaadesse: 1 ;a. $58.00, 6 k. $29.(1)0.
.; Ü k s i k n u m b e r 7 5 $ ! :[ V
Kuuhitushinnad: l | l o l l ühel veerul — esiküljelJ5.50, •
' tekstis $5.()b. kuulutusie küljel $4.75.
oiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii^
EiSsti ühiskond on osaliselt juba
guvaldanud oma vastuseisa Projekt
pi5rli|8. Mono vallavalitsuse ümb-raskonna
elanike vastuseisule 22.
siugustil ja leidis käsitamist ajale­hes
„Orangeville Citizen". Projekti
kohta olid seletust andmas E^sti
Kunstide Keskuse esindajad Märt
Pihl ja Stella Kersoiii. l
Mida pakkusid siis EKK esinda­jad
oma seletustiBS?
Esialgsete plaanide kohaselt ta­hetakse
praegusele suusaklubi
hoonele peale ehitada teine kord,
tuleb ehitamisele konverentside
keskus, stuurioruumid, tehnisväl-jsikud,
bassein ja saun, vabaõhu­teater,
neliioonetmagamisruumi-
Kuid see veel ei ole kõik. Võib
mnult oletada, kuidas. s^e kõik
ümbruskonna elanijkud ära ehma­tas:
nende rahulikku ühiskonda te­kib
järsku suur slktiivsuš, muusika,
kära ja lärmiga, pealegi veel võõras
keeles. EKK esindajad ei tundnud
oma naabreid, kes olid siia tulnud
otsima rahu ja vaikust. Võib ainult
arvata, et nejed oh endauhked ini­mesed,
võib olla endine kohtunik,
paar vananend advokaati, paar
pensioneerünud ärimeest, võib-ol-la
vallavolinik-tüüpilised inimesed
linna- ja ametalalisest ühiiskonnast,
kes on esmakordselt elus sattunud
väikse maatüki peale ja hoiavad
oma renomeed vallavalitsuse ees.
Nii arvasidki osavõtjad, et tuleb
karta suurt autoliiklust, mis nende
teed ruineerib, ülemäärast lärmi,
mis orupõhjast kandub nendeni,
ettevõtjate rahapuuduse pärast,
mnis sunnib neid oma ettevõtet üü-
E-iiiia teistel^ gruppidele, piiride
õaletamist jne. See on tüüpiline Ik-last
omaette asunud maaühiskond,
Ikes tahab valitseda mitte ainult
oma maatükki, vaid ka kogu
ruskonda. Nad vaatavad hirmuga
uustulnukaile seni» kuni nad neid
lõpuks tunnevad ja leiavad,, et ka
uutel pole midagi viga.
EKK programm on organiseerija­te
mõttes miljon-dollari programm,
eesmärgiga aasta 2000. On mõttetu
sellist programmi esitada küla­ühiskonnale
nüüd. Suured jpllaanid
eeldavad ka suuri rahasid ja selli­seid
külaühiskoisd kardab. Aida­nuks
sellestki, kui vaikselt oleks
püsti aetud väikene puukuur, kuhu
saab reha ja labida pasana. Jupp-jupilt,
järk-järgult tuleks aastatega
ülejäänud ja keegi ei räägi sellele
vastu.
Nüüd on pahandus tehtud ja kü­laühiskond
on häiritud. Katsutagu
seda veel rahustada ja imponeeri­da
oma eesti tipp-kultuuriga. Kuid
meie ei muretse selle pärast— mu­retsema
peavad need, kes projekti
muretult alustasid. Ka meie oma
ühiskond oli sellisest projektist
^omajagu ehmunud. Sest keegi ei
näinud ette selle vajadust. Kogu.
sellel asjal on ka meie oma silmis
üks väikeiludusviga: puudub raha!
Teiseks puuduseks on, et kaugeltki
mitte kõik meie inimesed ei saa arm
selle ettevõtte vajadusest. Isegi
mitte kõik organisatsiooni hoolda­jad
pole läinud sellega kaasa. Mis
veelgihuUem, kogu projekt alustati
ilma vormilise aluseta paari inime­se
impulsiivse entusiasmi läbi ja
alles siis^ kui osa raha oli sisse
makstud, tuldi ametliku käigu
juarde.
Üks tulumaksuvaba organisati
sioon ei soeta omale kinnisvara il­ma
vormiliselt korrektsete eelkäi-kudeta,
mis on sellise asja nurgaki­vi.
Selle projekti juures nurgakivi
puudub.
LUGEJA KIRJUTAB
dmim % ^
1^1 M !
Andropov: „Needon jii ainult maastiku kaunistamiseks..
Tiantud soome ajaloouurija Osmo jussila avaldas a|akirjas „I
nava" artikli pealkirjaga „Mis on KGB?". Artiklis vaadeldakse Nõu­kogude
Liidu julgeolekuteenistuse olevikku ja analüüsitakse selle
ajalugu ning erinevusi ja sarnasusi lääneriikide julgeolekuteenistus-tega.
Edastame artikli lühendatult.
3. linna. See oli Zubatovi vastastele töö­andjatele
ja neid toetanud kõrgetele
ametnikkudele juba liiga palju, ning
kui Zubatov sekkus Plehwe ja Witte
vahelistesse tallidesse, vallandati ta
politseidepartmendi teenistusest.
OliJlisim Zubatovi eesmärkidest
teoštiiiski alles pärast revolutsiooni:
kõikidest ametiühingutest said riigi
osakonna ja Ohrana.niisamuti
kui ka Tsheka,ülesannete hulka kuu­lus
üldise opiniooni järelvalve ja
kooskõlas sellega ettepanekute tege­mine
puuduste kõrvaldamiseks ja
olude parandamiseks,
III osakonna rapordis 1827. aastal
nenditi, et ,,terve Venemaa ootab ametiühingud ja Andropovil pole
kärsitult muudatust". Pidevaks mu- enam muret tööandjatest-kapitalisti-reks
osakonnale olid talupojad ja just dest. On ajaloo tavaline iroonia, et
III osakond esimesena tegi ettepane- alles see revolutsioon, millele Zuba-ku
maaorjade vabastamiseks. tov oma elu hinnaga oli vastu olnud
•Nii olid just talupojad ka Dzherz- - Zubatov laskis end maha, kui ta
hiski, samuti ta järeltulija Menzhins- kuulis, et Nikolai II oli troonist loo­ki
peavaluks. Aastal 1928 läks OGPU bunud -
delegatsioon Stalini juurde hoiata- unistuse,
maks teda ning ütlemaks, et nemad ei
suuda garanteerida rahulolekut TEE TIPULE
teostas tema tähtsaima
maal, kuid Stalin kuulas neid sama
vähe kui Nikolai I oma osakonda.
Aasta 1928 nn. käärikriis ehk vilja-loovutamiskriis
oli tollal aKuutseks
muutunud ja just talupojad õlid eriti
ärevil. i
III osakonnal, Ohranal, Tshekal ja
KGB-i on niisiis olnud samasugune
roll nagu Lääne-Euroopas ajakirjan­dusel:
vahendada pilte rahva meele­oludest
ja olude kitsaskohtadest po­liitilisele
juhtkonnale vajalike meet­mete
tarvitusele võtmiseks. Süstee-
Kui võtta arvesse III osakonna
laialdast ühiskondikku tegevusvälja,
saab arusaadavaks, et selle teenistu­ses
olnnd isikuid oli vaja ka kõrgetel
tsiviilametikohtadel. Sandarmikolo-nelid
said tavaliselt kubernerideks
juba pärast mõne aasta teenistust III
osakonnas. Mõned said isegi senaa­toriteks.
Kindral Timashev, kes oli sandar­meeria
üle.maks aastast 1856j nime­tati
sisemihistriks 1868. aastal. Tea­des,
et alates neist aastaist hakkas
mis, kus ajakirjandusel on agitaatori,, siseminister kujunema tõeliseks va­ja
kamandaja roll, jääb see ülesanne/Utsejaks (subimperaatoriks), näeme
„salajasele politseile*'. Peale selle, on siin ühte Andropövi kaugeist eelkäi-
KGB-1 ülesanne vahendada andme/d Jalest: mees, kes läheb julgeoleku-jä
propagandat välismaale. APN bn organi ülema kohalt otse kõrgehnaks
valitsejaks.
Teised KGB kaudu Keskkomitees»
se tõusnud peale Andropövi on Alek­sander
Shelepin ja Andropövi p^olt
selle tegevuse väljapaistev peaorgan.
TÖÖRAHVÄKÜSIMÜS
Ohrana jätkas III osakonna tradit­sioone
talurahvaküsimuse lahenda- tõstetud G. A. Alijev, kes oma piir-,'
mises,1890-ndest aastatest alates sai konnas Azerbaidzhanis on tegutse­ta
aga uue ühiskondliku probleemi: nud oma kuulsusrikka ideaali „Raud-töölisküsimuse.
Selle lahendamisel se Felixi" kombel. Ta kutsus kurja-mängis
silmapaistvat rolli selle sa- tegijad korrale, tegi lõpu korrupt-jandi
algaastail Moskva Ohrana sioonile ning tõstis majanduse jalule,
ülem Sergei Zubatov. Shelepini karjäär on Andropövi
Ta oli oma nooruses olnud radi- omaga väga sairnane. Ka temal on
kaalne valitsuse vastane, kuid siis Komsomoli-taust ja lahingukogemu-läinud
üle fanaatiliseks monarhis- si Soome sõjast. 1961. aastal edutati
iiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
tiks. Bernstein säilitas siiski oma au­koha
tema õppeisade hulgas ning
temas ongi irieil kummaline kombi­natsioon:
Bernsteini toetajast monar-ta
Keskkomitee sekretariaati samale
kohale Rui hiljem Andropov. Shele­pini
võimetest siiski ei piisanud võit­luses
peasekretäri kohale Brezhrievi
Pole kahtlusi, et igat kirjaoskajat
eestlast Briti Impeeriumi mõõtsüs-teem
häiris.kui sellega paguluses es­makordselt
vastamisi satuti. On eba­viisakas
trükisõnas korrata arvamisi,
mida tookord lähetati| selle süsteemi
kasutajate kohta. SeeVkõik oli päris
. animu. Nüüdon juba pool aastaküm­met
Kanadas ametlikult ten^iperatuu-ri
mõõdetud Celciuse kraadides jä
kaugusi kilomeetrites ning meeter-mõõdustikule
täielik üleminek tun­dub
teoks saavat.' Loomulikult kõi­gutab
selline drastiline muudatus
inglasliku olemuse põhialuseid ja us­tavad
impeeriumi alamaid võitlevad
südilt oma armsakssaanud mõõtühi­kute
igavesti kasutamise eest. Suu­remeelselt
lubatakse derhokraatliku
vabaduse nimel kõigil soovijail ka
meetermõõdustikku kasutada, kuid
ainult altern'atiivmoodusena vana
süsteemi kõrval. Enamus eestlasi on
korraarmastajadinimesedjä leiavad,
et kahte liiki mõõtühikute kõrvuti
kasutamine tekitab ainult segadust,
ning Kanada valitsus peaks käsukor-ras
mõõtude osas maajagamise lõpe;
tarna. Et teod ei ole tihti kooskõlas
sõnadega, selgub paljude eestlaste
0 0 0
jutte kuulates või kirjas avaldatud
teadete lugemisel. Tegude järgi ot­sustades
on eestlastest saanud kind­lamad
imperiaalse mõõtsüsteemi
kaitsjad, kui nood kelle esiisad need
mõõdud kord kiviajal kasutusele
võtsid. Vaatamata, et aastaid pn tee­viitadel
ja trahvitähikutel kilomeet­reid
kasutatud, räijidavad paljud
kaasmaalased ikka veel miilidemaal.
Ja kuigi enamus ka l|itrites oskavad
paagi bensiini täis lasta panna,saaks
paljudest head kunded noile Kanada
rahvasaadikuile, kellele gallonites
bensiini pumpamine on tähtis riiklik
tegevus. KAS VÕIKS siiski kõik
eestlased kaasa aidata, et ka Kanada
hakkaks kasutama rahvusvahelisi
mõõtühikuid nii kiiresti kui võima­lik?
Eestlaste abi võib tublisti mõju­tada
uue süsteemi täielikuU kasutu­sele
võtmist. Palju meetersüsteemi
pooldajaid kanadalaste hulgas tagab,
et isegi meie alandlikumad esindajad
võivad siin Eestis kehtinud mõõdus-tiku
kasutamist nõuda, ilma et keegi
neid viisakuse või.lojaalsuse puudu­ses
saaks süüdistada.
HARRI KIVILO
histjatsarist. Zubatovi toetajaid olid^BJStu pärast Hrushtshovi.
Moskva kindralkuberber,.subvürsr^ Suur humanist, ,,Raudne Felix"
Sergei Äleksandrovitsh ja politsei^' (Dzherzhinski) nentis ühel masendü-ülemTrepov.
Peterburis olid vasta- se hetkel:„Ainult pühakud ja kurja-vatel
kohtadel siseministri abi, san- tegijad võivad teenida GPU-s. Nüüd
darmeeria ülem Svjatojpolsk-Mirski on aga pühakud mind üksi jätmas ja
ja Zubatovi õpilane, papp Georgi Ga- ainult kurjategijad jäävad alles."
pon. Arendades tööliste ametkond-
,jafeic Elu" avaldab meelsasti
oma lugejate mõtteavaldusi — ka
neid mis eiüktuajalehe seisukoh­tadega.
Palume kirjutada kokku­võtlikult
ja Usdda oma nimi ja
aadress. Toimetus jätab endale õi­guse
lugejate kirju redigeerida ja
lühendada ning mittesobtuitse
korral jätta avaldamata.
LINAD JA LAMBAD
Olen ülimalt tänulik Ene Runge
ettepanekule, kasvatada minu linna­maja
tagaaias lina ja Jõekääru suvi­lakrundil
lambaid. („Meie Elu" nr.
28)
Olen ülesse kasvanud kahes kodus
— isatalus, mis oli mu esivanemate
koduks 6-le põlvkonnale. Seega üks
vanemaid,. kui mitte kõige vanem
eesti suurtalu. Teiseks koduks oli
mulle rahvamaja, kus peeti igal talvel
etnograafilisi kursusi, millest kõigist
lasti mul aktiivseh osa võtta. Õpiti ka
rahvarõivaste valmistamist, kuhu
kuulus villakraasimine, värvimine
looduslike värvidega, ketramine ja
kudumine. Samuti lina töötlemine
valmisproduktini. See kõik juhtus
20. sajandi teisel veerandil.
Olin „kolme juustu pikkune", kui
seisin voki taga ja täitsin emale ots-poli
jaoks poolid. Vaevalt 10-aastase-na
oskasin iseseisvalt lõime luua,
ainult taburet tuli abiks võtta, kui
lõimeots kaadervärgi ülemisse otsa
jõudis. Selle lõime aitasin emal kan-gaspuusse
rulliga. Lõimelõngad aga
torkisin iseseisvalt läbi nitsete ja soa
küll ainult labase ja toimsekoe
kangaste juures; {Mustrilised käisid
minu ajudele ülejõu — need õppisin
alles teismeikka jõudes). Ja kui käed
ulatama hakkasid otspoli läbi lõime
viskama, siis kudusin juba iseseis­valt
kangast.
Olen lambaid karjatanud, neid pü­ganud,
villa sorteerinud ja pesenud,
kraasinud, kedranud, värvinud —
looduslike värvidega, kudunud ja
esemeid valmisõmmelnud. Lina tööt­lemise
protsessid, peale seemnete
rapsimise ja rabamise, olen kõik läbi
teinud. Niisiis — ei ole mul küll enam
midagi E.R. Etnograafilises Ringis
õppida. Kui aga õpetajat on vaja —
mul on pikaajaline jä mitmekesine
praktiga seljataga.
Minu kadunud isa rentis popsidele
linamaad ja andis neilje lammaste
karjamaad kasutada tööpäeva eest
[tasumise moodus L-Eesti suurtalu­des)
Kui E.R. tõepoolest kusagilt
enam lina ja villa osta ei saa, olen
nõus — isa eeskujul — talle lina ja
lambamaad rentima. Tasu ma selle
eest ei taha — olgu see minu annetus
E.R. etnograafia tuleviku säilitami­seks.
Isiklikult ei ole mul kunagi raskusi
olnud linase riide ostmisel. Olen vii­mase
20 aasta vältel valmistanud 4
rahvarõivast (3 setut — laps, naine ja
neiu ja 1 Hargla). Linase ostsin To­ronto
Simpsoni ärist (voodipesu l i ­nast
olen ostnud sama äri köögirät-tide
leti juurest). Jämedakoelist linast
olen sageli ostnud Uxbridge väike­sest
riidepoes.t. Siin Briti Columbias
on kaks linase riide äri, kus müükse
valmisprodukti kõrval:igat sorti l i ­nast
riiet meetri kaupa. (Irish Im-ports
on äride nimi — üks Vancou-veris,
teine Victorias). Sellega ei ole
E.R.-l mingit vabandust meie rahva'
traditsioonilisi rõivaid lamestada.
Väike hoiatus — Jõekääru põldu­del
on kuldkollaseid õisi (Johannis-kraut),
millest saab töödeldada väga
üusat purpurpunast villavärvi - et
ta lambad need ära ei sööks.
VALLY JOHANSON .
„M©ie Elu" nr. 36 (1749) 1983
i
Kaks raamatut
Juri Andropövi kohta
Raamatuturule on ilmunud kaks
uut raamatut N . Liidu diktaatori Juri
Andropövi kohta. Esimene „The
Andropov File", koostatud Martin
Eboh'i poolt on 184 leheküljeline ja
teine, ..Andropov. Nev\^ ChaÜenge to
the West" kirjutatud Arnold Beich-mani
ja Mikhail Bernstami poolt, 253
lehekülge. Juri Andropövi isikut kir­jeldab
ja iseloomustab ka Vladimir
Sakharov, endine KGB agent, kes
palus Läänes asüüli. Sakharov on
olnud tuttav Andropövi pojaga ja
külastanud Andropövi korterit ja
näinud seal palju Ameerika päritolu­ga
raamatuid, muusikat ja kange­maid
jooke.
„Mele Kiu" nr. 36 (1749) 1983
aua
H. Riga
SARKASTIKAl
Suur edusamm
arstiteaduses
• AMWA (American Medical Wo-men's
Association) on kibedasti kriti­seerinud
arstiteaduskonna üliõpilas­te
väga puudulikku ettevalmistust
just naiste rindade ja vaagna järeluu-rimise
osas.
1979. a. selgus, et õpetamise mee-
'todid polnud möödunud 25 aasta
jooksul aja arenguga sammu pida­nud.
Kümme protsenti iilikoolidest ei
annud mingeid instruktsioonej kui­das
naiste rindasid kontrollida ja 25%
ülikoolidest ei andnud mingit tree­ningut
vaagna läbivaatuse toimeta^
miseks.
Enamus instruktoreid olid — me-hed,
kuid nüüd on julgustavaid mär­ke,
et olukord hakkab muutuma.
Utah osariigis juhendavad treeni­tud
nais-õpetajad arstiteaduskonna
üliõpilasi,kuidas vaagna järelvaatust
toimetada. Esiteks antakse tunniaja­line
seletus, näidatakse filme ja aru­tatakse
patsiendi komplekse ja kart­mist.
Siis üliõpilased teostavad prak­tiliselt
õpetaja vaagna järelvaatuse..
Seejuures saab õpetaja kohe käsitle­mise
vigu parandada ja paremat teh­nikat
soovitada.
Journal of the New York
of Sciences, Dec. 1981.
• :
Mis on noorel kasu või mis tähendus
kas mõistab lugeda ja kirjutada?
Kuid väärtuslik on praktiline kogemus
ja oskus seda targalt rakendada.
Tarkus viimaks rumaluse vallutas,
õige meetodi ja tempo avastas.
Areng nobe nüüd — professor käbe,
teaduse eduks avab oma . ..
Jm^A lõhed
9
ii
likku organiseerumist, parandades
tööolusid ja elatustaset ning toetades
töölisi tööandjate vastu, püüdis Zu­batov
teha neist lojaalseid valitsuse
pooldajaid ja eraldada töölisi revo­lutsioonilise
intelligentsi mõjusfää­rist.
Zubatovi eestvõttel asutatigi suu­rel
arvul tööliste ühinguid ega nende
kontakte Ohranaga katsutudki peita.
Zubatov ja Trepov asutasid isegi strei-gikassasid
ning ähvardasid tööand­jaid
karistustega, kui need ei andnud
tööliste nõudmistele järele. Odessa
töölisühingusse liitus koguni 6000
töölist ning suvel halvas Ohrana
poolt organiseeritud üldstreik terve
(Lõpp)
Tõlge: JUHAN TALVE (EPL)
Kõikideks kindlustusteks
. l Ä T I R & C O .
^Insurance
1482 Bathurst St,
Toronto M5P 3H1
.: 653-7815 ja 653-7816
r
OViER 50 YEARS OF GM SÄLES AND SERVICE
ÖGANMMüük j a reiitiäain®
^ Äris 291.5054 Chev Olds Limited ^mm-^u
5000 Sheppard Ave. E., Scarborough, Ont. MIS 4L9^ •
Broadview Ave., Torpnt®,
. Ontario M4K2R6 '
Ühraduses. on jõud
ODAVAD LAENUD KAASMAALASTELE
Dformatsiooniks helistad
465.4659
„/v/w-ne orjaaeg
puskleb vastü!
Äsjailmunud ..Rahvuslikus Kon­taktis"
nr. 2,1983 ja „Meie Elus" nr.
30/83 on Ahti Pae avaldanud pikema
artikli „Mahtra sõjast 125 a. tagasi",
mille kohaselt eesti talupojad olla
olnud pärisorjad Rooma õiguse täie­likumas
mõttes! Mõisnik võinud
taluniku oma esiisadelt päritud talust
iga hetk välja tõsta ja ta maa mõisa
omaga liita ja karistada talunikke
väiksemagi asja pärast. Isegi 700-se
orjaaja ..leiutaja" C. R. Jakobson j.t.
olid selles osas tagasihoidlikumad.
..Mahtra sõja" peategelane H. Tert-sius
tulnud Mahtrasse 500 kuldrub­laga
ja rentinud Sepa talu. Selle suure
summa eest ta ju võinuks osta talu.
Perekonna-nimed pandud talunikele
Liivimaal 1826. Eestimaal 1835. Ta­lunikele
ei pandud nimesid. Nende
olemasolevad nimed vaid registree­riti.
Nimed pandi vaid sulastele,
moonakatele, popsidele ja muule
lahtisele rahvale. Talunike müümi­sest
mõisnike poolt pole 1802 ja 1804
,a. seadustes mitte ühtegi sõna. Neid
pole kunagi müüdud, ega saadudki
müüa^ Põlised eesti talunikud täitsid
oma kohustused tunduvas osas ra­has.
Need. kes seda tegid, ei saatnud
ühtegi teomeest ega tüdrukut' mõi­sasse
tööle. Need,kes olid maad ren­tinud
ja sularaha puudusel ei suutnud
maksta, pidi tasuma tööga. Miks se­da
nimetada eestlaste osas alavääris-
^ Kanada eesti poisid
viisakamad
Piia Paljak Rootsist õppis aasta
algul kolm kuud inglise keelt kur°
susel Toronto ülikooli juuros. Sel­lest
kirjutab ta nüüd pikemalt ..Tea-tajas",
muuhulgas kokkupuudetest
Toronto eesti noortega.
„Vabal ajal olin tihti koos eesti
noortega. Olen ESTO-de ajal päris
palju Toronto eesti noori tundma õp­pinud
ja nüüd oli mul juhus neid jälle
kohata. Ega Rootsi ja Kanada eesti
noortel mingit erilist vahet pole.
Tundub siiskii et meie räägime pa-remat
eesti keelt. See on ka loomu­lik,
kuna oleme eesti algkoolis käi­nud,
aga Kanadas sellist kooli pole'.
Kanada eesti noorte kasuks peaks
aga ütlema, et poisid tunduvad sääl
palju viisakamad kui siinsed. Kui
poiss sind välja kutsub, tuleb ta auto­ga
koju järele, aitab mantli selga
panna ja hoiab kõik uksed lahti. Kui
autosse jõutakse, teeb ta ukse enne
lahti ja hoiab seda kuni oled autos ja
paneb siis khini. Olin igal juhul väga
üllatatud sellest ja oli tore tunda end
kui ..printsessina"!
tavalt teoorjuseks! Sõnad ..pärisor­jus"
ja ..teoorjus" ei esinenud vare­matel
sajanditel üldsegi Eestis, ega
Liivimaal. ja pole eesti rahvast neist
vabastatud ei lepingutes ega tegelik­kuses!
Need on möödunud sajandi
väljamõeldised meie oma proleta­riaati
poolt poliitilise võitluse huvi­des
ja viha külvamiseks maal tollal
valitsenud kihi vastu. Selles osas on
ju viimasel ajal avaldatud rida do­kumentaalseid
tõendusi. On ülim
aeg. et meie rahvas ja selle kirjame­hed
olematust päris- ja teb-orjuses
vaevlemise propagandast korra va­baneksid.
E. V. SAKS
K a h e l p o o l
h ä b im
8J
Vii
Ml
Seoses Lääne-Euroopa enese- n|
kaitse korraldamisega, Lääne-Sak- id
samaa majandusmuredega ja USA n|
kõrgemate riigimeeste korduvate p
külaskäikudega on hakanud üle pi- l|
kema vaheaja ilmuma lääne ajakir- p
janduses uus huvi kahe Berliini v
olukorrast. Omakorda andis sel- dl
leks tõuget katsler Kohll otsene v
küsimus Andropovile, et kuidas n
talle meeldiks, kui Venemaa oleks sj
jagatud aastakümneiks selliselt n
pooleks. Lääne-Berlilnile liitub va- v|
remkuulmatu geopoliitiline sisse- s(i
piiratus jä õigupoolest lääneliltlas- n
te protektoraadi staatus. Pilt üldo­lukorrast,
mis koorub välja mõnede
lääneajakirjanike kirjeldustest, on g|
halvem igast oletusest.
Kuidas elab pärast 35-aastast eral­di
arengut 2 miljonit inimest Liiiino-ja
üle 1 miljoni Ida-Berliinls, kahel­pool
häbimüüri? Tuleb .ennekõike J]
meenutada, et kogu Ida-Saksamna
(nagu on seda pisut põhja pool Eestil], ji
eriti aga Idn-Berliin kujujab endast
propagandaliselt ..paradiisi" eelneda
(top of the economic laddfir and na- ^|
tional showplace). Kuid ajakirjanike
muljetele toetuv otsus on üksmeelne:
kui jõuad idapoole häbimüüri, tekib
tunne, et kell on keeratud 20 aastat
tagasi. Elustandart, kuigi Ida-Euroo-pa
kõrgeim, on üle poole madalam k
Lääne-Borliinist. Isegi õhus on see k
tunda. See on hapukalt lämmatav, n
tulenedes.kasutusel olevast odavast i
kütte-pruunsöest. N.Vene vähendas
hiljuti jälle õlisaadetisi oma satolUi- i
tidele ning mujull bstusid ei võimal- 6
da Ida-Saksamna savijalgadel olev
majandus. Nii võib olukord püsida r
muutumatuna isegi pikemot aega.
PRÜGI JA PRAHT i
Südalinna ..kosmeetikaks" on ku- i
lutatud miljardeid dollareid, kuid ai­nult
mõneminutiline jalutuskäik uh- l!
keldavalest korgehitislesl eemale, 1!
kuhu ei vii võõrast ükski turismi- t|
buss, — ja sa oled läinud sajandi lõpu ' ij
remontimata majade ja Teise maail­masõja
jälgi säilitanud poolsilluta-mata.
tänavail, prügi ja pralil keskel.
Kauplused ja nende väljapanekud ,
meenutavad Saksamaad 30-40 aastat
tagasi. Hinnad — jah, kartulid 3
centi, leib 20 centi nael, Ikorterite
üürid keskmiselt 50 dollarit kuus.
Miks ka mitte, kui valitsus süsteemi
prppagandaks subsideerib ,.õnnelik­ku
elu" lü miljardi dollariga aastas?!
Šeda peamiselt Ida-Derlliilis, nagu t
selgub ühe leipzlghise märkusest; il
„Meie kauplustes on olukord parem
2 nädalat aastas, kui -tuhanded vä- t
lismaalased külastavad näitust. Siin 1
Berliinis on olukord parem kogu aeg."
Üks on. elu nähtav, teine — var­jatum
külg. Viimase ..alusmüüriks"
on Ida-Saksamaa üle 4-miljardino
võlg läänele, mille tulemusel piirati
läinud aastal sissevedu ja forsseoriti (
väljavedu. Tulemus — puudus lihast, i
võist, isegi leivast. Seejuures vaikib r
Erich Horneckeri valitsus miljardi- j
test markadest, mis tujeb abina Bon- t
nist. Lääne- ja Idi^-Saksamaa vahe­line
kaubavahetus ulatub umbes 0 t
miljardile, kuid Ida-Saksnmaa on
sunnitud ikka ja jälle kasutama prot-sendivaba
laenu Lääne-Saksomanll.
Pealeselle kulutas jLääne-Šaksamaa
1 miljard dollarit nn. autobahni ehi­tamiseks
läbi lda-S|iksamaa areneva t
turismi huvities, ja tasub väliskülalis- j
te maanteetaksid. Teine miljard dolla- 1
rit voolab 'Lääne-Saksamaalt itta
sõpradele-silgulasielo saadetavate s
kinkide näol. l
il
INIMKAUBANDUS i
Ja siis tulfib^inimkaubnndu.š, Lü/i-ne-
Saksamaa on ostnud alates 1970s ä
a-st välja umbes 12.000 nn. ,,poliiti­list"
vangi. Kui idasaksamaino „pa-radiis"
hindas inimese väärtuse vare*,
EESTI ALUMIINII
Akende asendamine thermo-akei
kuues vKrvls. lAr R?l|
Keldri akiendele dtiemürc
Tallita hindamine. Helista^
Kodti$ 7(
OSSO I N V E ST
10335 Keele Str, Mapi