Meie Elu = Our life, September 8, 1983

              • I
,jEsf onia^'tuli Uus-
Meremaalt hõbemedaliga
E€ST
Second Oass Mail Registration No. 13S4.
Nr. 36 (1749) 1983 NELJAPÄEVAL, 8 SEPTEMBRIL - THÜRSDAY, SEPTEMBER 8 XXXIV aastaMlk
lill JU •! i" "
Kas Trudea
lahkub?
ühe P. E. Trudeeu lähema nõiu-andja
seletuse kohaselt on tal ka­vatsus
lahkuda peaministri kohalt
enne selle aasta lõppu. Sellega li­beraalide
partei saaks valida ene­sele
uue juhi järgmise aasta april­lis/
mais. Uuele partei juhile jääks
sellega aega kuni üks aasta partei
populaarsuse tõstmiseks, enne kui
temal tuleb järgmistel üldvalimis­tel
minna võitlusesse uue konser­vatiivide
partei juhi Brian Mulro-neyga.
Peaministri nõuandja, kes
ei soovinud oma nime nimetada, ei
teadnud ütelda, kas peaminister
soovib jääda parteijuhiks kuni uue
valimiseni või ta lahkub sellelt ko­halt
enne jõulu ja laseb valida par­teile
ajutise juhi. '
Liberaalide partei väike popu­laarsus,
milles süüdistatakse pea­ministrit,
on kujundanud parteis
meeleolu, et Trudeau peab lahku­ma.
Endine minister John Reid on
avaldanud arvamist, et Trudeau
peaks lahkuma, mida varem seda
Viis päeva kestnud hukkamõistu ja kõvu sõnu venelaste ar^l Lõuna^korea reisilennuki alllatulistamiss parem; Tema olla nõudnud Tru-pärast
järgnes üsna kerge „kari8tU8" USA ja Kanada poolt. Kanada keelustas eo-neks päevaks Aerofloti deau lahkumist juba 2 1/2 aastat,
lennukite maandumise Mirabel^ lennuväljal ja USA sfinkteioonidtüM vaid mõned kokkulepped kuid alles nüüd on teised liberaa-
Miltuurivahetuse äial. Jid parlamendis tulnud samale ar-
' , vamisele.
31. augusti ööl Nõukogude Liidu tenähtud teest, siis pidi olema mingi gi). Lennuk oli siis lähenemas Teised liberaalid on avaldanud
lennuk hävitas raketiga Lõuna-Ko- rikekõmpuuteris või inimlik eksitus Kamtshatka poolsaara tipule. Õhu- pahameelt, et partei juhti rünna
rea reisilennuki 747 koos'269 reisi-, andmete söötmisel kompuuterisse, kaitsealarmeeris3hävitajat.misjäi- takse avalikkuse ees. Väidetakse,
I.Liidu õhuruumi. Lennuk 747 len­das
üle Kamtshatka poolsaare tipu ja
Sahhalini saare, kus see hävitati.
Reisilennuk kukkus Jaapani merre
Moneron saare lähedusse. Venelased
ei ole lubanud ei jaapanlastel ega
koreälastel läheneda lennuki mefde
kukkumise kohale. '
Koos lennukiga hukkus 20 kdnada-t,
51 ameeriklast,i82 korealast, 21
last ja teisi, kokku 14 rahvu­sest.
• \ • '
Suured reisilennukid, nagu 7'47 on
varustatud * automaatsete juhtimis-seadmetega,
mis võimaldävadlennu-tee
koordinaatide söötmisega kom­puuterisse
panna lennuk lendma oi­ges
suunas. Praktiliselt võib piloot,
pärast lennuki tõusmist õhku maga­ma
heita ja äratuskella mängima
ära lennatud. jälitatav on tavaline suur reisilennuk, ga, et Trudeau peaks loobuma oma
Ei ole täpsalt teada, milliseid and- j^phast enne selle aasta lõppu. Mi-meid
andsid hävituslennukite juhid nisterFrancis Fox on seletanud, et
jälitava lennuki kohta maapealsetele tema selgitab peaministrile kuju­sid
Kaug-Idas, Kamtshatka poolsaa- ^fÄkl^iS^^
..1 ni,w{ Q.M,.iA.; o « « . . ^"^t?..^ i^^^ Euroopast. Ta kavatseb
vitamiseks. Kasu taitis hävitaja SU- hoiatada peaministrit tagajärgede
15, mille juht hiljem teatas, kell 3:38, eest, mis võivad järgneda sellesft
et „märk oh hävitatud". Samal kella- kui ta muudab oma arvamist ja m
ajal lennuk 747 kadus Jaapani.radari' kavatse lahkuda,
jaama ekraanilt. Lennuk oli kukku­nud
merre jakoos sellega 269 reisijat.
N.Liidul on suured sõjalised baa-d
Kaug-Idas, Kamtshatka poolsaa­rel,
Ohhöti mere ja Sahhalini saare
ruumis. Seal on suured laevastiku­baasid,
allveelaevade sadamad ja
lennuväljad 1600 lennukile. Lisaks
sellele suured radarjaamad, sidepi­damise
keskused ja varustüslaod.
Võõrastele 6n keelatud lähenemine Hukkunute seas oli üks USA kong- C5„! „al„„
nendele pnrkondadele. Antud juhul ,,,, t„nl„d knmmumt smi-mUSt-Valge mOOtOF-on
kindel, et korraldus N.Liidu õhu­ruumi
tulnud lennuki hävitamiseks
tuli Kaug-Ida sõjaliste jõudude ülem­juhatuselt
Moskva nõusolekul.
. N.Liidu radarijaamad avastasid
ressi liige,, kes oli tuntud kommunis­mivastane.
MAAILM SÜÜDISTAB, ;
Lõuna-Korea reisilennuki hävita­mine
kutsus esile ülemaailmse pro-
STOKHOLM (EPL) - Motokross
125-kuubikuliste mootorratastega
on populaarne spordiharu N. Lii-
^ reisilenmjki 747 kõrvaM^^^
panna paar mmutit enne maabumise rahvusvahelisest lennuteest umbes hukkunute seas lasti lipud poolde *o»inu8 võistlus, siis olid eesti moo-aega.
Kui lennuk kaldus kõrvale et- keU 1:00 öösel (Jaapani kelleaja jär- .vardasse. N.Liidu saatkonna hoone- to"a«urid favoriitideks ja selle tõt-te
ees korraldati demonstratsiooneV
suuriüi
põletati N.Liidu lippe ja süüdistati 800» Jiuvihst.
N.Liidu valitsust. Nagu publik oli lootnud, tulid
eestlased voitjaiks ja see tekitas
Torontos Maple Leaf Garden tü- tugeva rahvusliku meeleolupuhan-histas
Moskva tsirkuse esinemise gu. Äkki rulliti lahti suur sini-must-
HELSINGI (M.E.) - Põhja-Soo-me
kommunistlik ajaleht „KanSan
Tahto" (Rahva Tahe) kirjutas uh­kustavas
foonis, kuidas Eesti NSV-s
olevat tehtud Euroopa suurim fos-faadileid.
Tekst oli pärit APN-lJ,
vene teadeteteenistuselt.
tonni ja see on palju, kui arvestada
seda, et praegu maailmas fosfaati
kaevandatakse umbes 140 miljonit
seal septembrikuu viimastel päeva­del.
Kanada valitsus keelustas N.Lii­du
lennukitel Kanada lennuvälja ka­sutamise
60-ks päevaks.
valge lipukangas.
Kui selle peale kohalviibivad mi­litsionäärid
püüdsid vahele astuda
|8 meeleavaldust takistada, siis ei
lasknud ümbritsev noortemass
neid edasi.
Selle tõttu ei õnnestunud miilit-sameestel
kohapeal selgitada „süüd-
USA president Reagan, erilises
tonni aastas (APN järgi). Samast loe- TV-saates Ameerika rahvale, mõis-me,
et aktiivse maagi sisaldus Eestis tis teravalt hukka N.Liidu julma mõr-oleks
umbes 10 protsenti, „mis loo- vä, nõudis N.Liidult süü omaks võt- - , J.
mulikult pole küll sama rikast kui mist ning vabandamist, hukkunute '^'/^ ^8a„"«>«^ arreteerida. Juurdlus
amulaadne Koola poolsaare tooral- omakstele kahjutasu maksmist ja lu-ne,
aga selle kaevandamine tasub baduse andmist, et sellised veretööd
vaeva. Rakvere leid on pinnalt üle enam ei korduks. UNO julgeoleku-
200 ruutkilomeetri ja asub umbes 100 nõukogu avaldab oma seisukoha sel-km
kaugusel Tallinnast itta. Hektaril lel nädalal. Samal päeval kohtab
on 10-000Jonni aktiivset ainet ning ÜSA väl^^^^
siaalsed probleemid". Kas see aga sellest piisab 100.000 põlluhektari välisministrit Madriidis 35 Euroopa
tõesti on nii? Teatavasti on Eesti ida- väetamiseks. Aga tõelise kasu annab riigi esindajate juuresolekul,
poolne osa muutnud kuumaastikuks eesti fosforiit alles siis, kui on korral- ' . .
põlevkivikaevanduse tõttu, kuna idatud otstarbekalt kõik^tootmisjär- N.Liit ei ole end vastutavaks tei- Washingtonis Lincoln! mälestus-gud:
maagi kaevandamine koos ri- nud Louna-Korea reisilennuki havi- * J Mnr
kastamiseganingfosforiidikontsent- tamises. Süüdi .pidavat olema USA dn I nthr^vu • f*"!^^^
Ajaleht rõhutab, et parajasti on
uurimisel leiu ekspluateerimjsplaa-nid,
milledes ..püütakse võtta arves­se
Rakvere leiuala eljcoloogilised, sot­siaalsed
ning ökonoomilised spet-
KGB kaudu tagantjärele.
EPL/K
Mustad nõuavad tööd,
ja võimu
Umbes 250,000 musta kogunes
ametivõimud ei kasuta põlevkivi-jäätmeid.
Energiat lihtsalt raisatak­se.
Samuti on jõed Ida-Eestis muu­tunud
roiskeveetorudeks. Kuidas siis
saaks oodata, et olukord järsku para-
'neb.
.,Kansan Tahtö" ijärgi olevat Rak­vere
leiu fosfaadivaru mitu miljardit
„Estonia" nimelise Kanada
korvpalliklubi 11 mängijat
koos juhi Harry Liiviga ja tree­neriga
tulid Torontosse tagasi
hõbemedalitega. Nad tulid
oma kaugemalt võistlusreisilt
Uus-Meremäalt^kus esindasid
Kanadat British Cpnimon-wealth'!
korvpalli esivõistlus-teL
Kuna Commonwealth'! võist­lused
Uus-Meremaal ja Pan-
Ameerika võistlused Venetsuee-las
toimusid samal ajal, siis Ka­nada
Korvpalliliidul tuli korraga
võistlustele saata kaks rahvus-meeskonda.
Uus-Meremaale saa­deti
„Estonia*' klubi, kes on tul­nud
kaks korda Kanada meist­riks
ja teine meeskond moodus­tati
teiste Kanada klubide pari­matest
mängijatest. Nad lisasid
sinna veel kolm parimat „Esto-nia"
mängijat, nõrgendades sel­lega
tunduvalt „Estonia" klubi
mängutaSet.
Sõit Torontost lennukiga Uus-
Meremaale, kuhu on 11.000 mii­li,
kestis vahepeatustega Los
Angeles'is ja Honolulus 23 tun-dir
Sinna jõudes näitasid kellad
„valet*' aega ja isegi aastaaeg
oli seal palju taga. Torontost
lahkudes oli, kesksuvi juba
möödunud, kuid ilmad siiski al­les
„mõnusalt" soojad 30 C. Uus-
Meremaal maandudes oli seal al­les
varakevad, temperatuuriga
ainult 6 C.
Kogusummas võttis võistlus­test
osa 24 meeskonda. Varemalt
oli teatatud, et võistlused toimu­vad
kahes linnas, kuid vahepeal
oli see korraldus muudetud ja
võistlused toimusid^ tegelikult
neljas linnas; Aucklandis, Wel-lingtonis,
Hamiltonis ja finaal-võistlused
Christchurch'is.
Austraaliaga 83-82. Finaalis tuli
neil uuesti mängida Inglismaa­ga
esikoha pärast, kus nad said
oma ainukese kaotuse nelja
punktiga. Võitjaks tuli Inglismaa
86 - 82. Võistluste lõpptulemus:
1. Inglismaa, 2. Kanada, 3. Aust­raalia.
Uus-Meremaa jäi neljan­daks.
Võistlussaalid, mahutuse­ga
3000 - 4000,olid kõik välja­müüdud.
Võistlused filmiti ja ko­halik
ajakirjandus teatas, et Ka­nadat
esindab nendel võistlustel
kuulus „Estonia*'klubi.
/Jnukese seal elava eestlase­na
i^õttis Harry Liiviga kontakti
üks meie tippmaletajaid. Sara­puu,
kes on tulnud Uus-Mere-ma&
l malemeistriks 17 korda.
Võistluste vaheaegadel ringi
liikudes leiti, et maastiku poolest
on Uus-Meremaa nagu British
Columbia Kanadas. Kõrged
mäed igalpool. Elanikke olevat
ca 3.5 miljonit, lambaid aga üle
65 miljoni. Neid on seal igalpool,
ka linnade rahvaparkides. „Es-tonialased"
seal elu jälgides leid­sid,
et parkide korrashoid on seal
üsna odav. Pole vaja muruniit­jaid
ega nendega töötajaid. Selle
töö teevad seal lambad ainult
toidu eest, olles samal ajal ühtlasi
ka automaatseteks väetüsmasi-nateks.
Autod on enamuses kõik
väiksed ja nendega sõidetakse,
vasakul [)ool.
Pealtvaatajad võistlusi jälgi­des
ergutasid kogu aeg kaugelt
tulnud „estonialasi". Nende
võistlustega^Estonia^^klpbi nimi
sai tuntuks ka sealpool maakera.
Kojujõudes on' klubil nüüd
kaks kuud puhkust. Järgmised
võistlused algavad novembris ja
toimuvad Ühendriikides kolm
nädalalõppu järjest.
O
INGLISMAA VÕITIS Kanada teine rahvusmees-
Enne finaali jõudmist ,,Esto- kond, kes võistles Pan-Ameerika
nial" tuli võistelda' neli korda, esivõistlusel Venetsueelas.ei pää-mis
lõppesid kõik nende võidu- senud esikohtadele,
ga. Esimene võistlus oli Hong- Esimeseks tuli seal iUSA, tei-kongMga
130-70, teine Gibraltar- seks Brasiilia ja kolmandaks
iga 117 - 46, kolmas Inglismaaga Kuuba.
87 - 85 ja neljas poolfinaalis HARALD RAIGNA
Riias mõisteti baptist
5 aastaks sunnitööle
STOKHOLM (EPL) Riias lõppes protsess 58-aastase õmblejannoi
LydiaDoronina vastu, keda süüdistati nõukogud(evastase propaganda
omamises ja riigivastases tegevuses. Ta mõisteti 5 aastaks sunnitööle
ja 3 aastaks asumisele. KGB olevat tema korterist läbiotsimisel
leidnud pabereid, mis kuulunud N. Liidus keelustatud iseseisvale ra-huliikümise
organisatsioonile. Ta on aktiivne baptist.
raadi keemiline töötlus ja keskkonna luurelennuk, kes samal ajal tiirles j . , „ . ^ ; . * ' y ..,
kahjustuste vältimine.
Väga optimijstlikus kirjutuses on
ka natuke kriitikat. Leidude alal asu­vad
Eesti parimad põllud, metsad,
looduskaitsealad (Lahemaa) jne.
N.Liidu territoriaalvete läheduses,
kui 747 kaldus kõrvale oma ettenäh­tud
lennuteest. Viimase Moskva se­letuse
kohaselt venelased olid arva­misel,
et nad hävitasid USA luure­lennuki.
RITM IKA
Uus tegevusaasta algab 12. septembril 1983. üsaks •
eelmiste aastate 10-le harjutušpaigale on avatud
uued klassid Beacheš ja Etobicoke rajoonides.
Esto '84 võimlemiskavade Õppimisega alustatakse kohe.
Informatsiooniks, helistada:
ANNELY RIGA 224-1674
SIINA KASEKAMP 222-5?51
See ei olnud esimene Lõuna-Korea
reisilennuk, mis möödunud kolma^
päeva ööl hävitati Sahhalini saare
kohal N.Liidu hävitaja poolt. Kuus
aastat varem, aprillis 1978 N.Liidu
hävituslennuk vigastas üht
tussamba juurde 20 aastat tagasi.
Siis oli mustade demonstratsiooni
isesmärgiks võrdsete õiguste nõud-niine
jä dr. Kingi oraatorliku kõne
kuulamine tema unistustest. See­kordsel
kogunemisel oli ametli-
Ituks eesmärgiks „tõöd, rahu ja va­badust".
Tegelikuks nõudeks oli
tööd, rahu ja võimu.
Jesse Jackson, kes järgmistel üld­valimistel
tahab olla üheks presi­dendi
kandidaadiks, rõhutas sõja­kalt,
et nüüd on tulnud aeg musta-
«l^le võimu juurde tulemiseks.
Meie ei vaja selleks relvi ega re-
Lõunä-Kprea reisilennukit, mis oli vplutsiooni. Meile piisab, kui re-sunnitud
tegema: hädamaandumise gistreerime end valijatena ja hää-
Murmanski lähedal kinnikülmunud letame valimistel ühe kandidaadi
järvel. Haavata said 2 reisijat. Lõuna- poolt.
Korea reisilennuk oli sattunud õigest Heagani valis- ja sisepoliitikasse
leniiuteestlSO km kõrvale. • s^^^tasid mustad negatiivselt. Nõia-
Esmakordselt kerkis Lydia Doro­nina
nimi väljaspool N.Liitu üles ü-henduses
läti päritoluga Rootsi koda­niku
Baiba Vitolinsi ja tema tütre
ajutise kinnipidamisega ning ülekuu­lamisega
külastusel, Riias — põhju­seks
oli just kokkupuutumine nüüd
süüdi mõistetud Lydia Doroninaga.
Samal ajal püüdsid ülekuulajad
Baiba ja liga Vitolinsi sundida and­meid
andma Rootsis asuvate põgeni­ke
kohta väitega, et olevat tõendeid
nende „sidemetest läti põrandaaluse
liikumisega" okup. Lätis.
Nagu Baiba Vitolins rootsi ajakir­jandusele
nüüd seletabi on ta pärast
2. augustil alanud Lydia Doronina
protsessi alles mõistnud, et tema ja ta
tütre ülekuulamisprotokolli kavatse­ti
kasutada „tõendina*' just sellel
protsessil.
Baiba Vitolins rõhutab, et proto­kollis
oli jämedalt väänatud tõsiolu­sid.
Ta pn veendunud, et Lydia Vi­tolinsi
üle peetud kohtupidamine oli
järjekordne lavastusprotsess, sarna­ne
nendele, mis on toimunud Tallin-ti
relvastuse vähendamist, mitte
sekkumist Kesk-Ameerika riikide
sisemistesse asjadesse, Filipiinide
presidendi Fernand Marcose mitte
abistamist ja flouriidi mitte kasuta­mist
vees. Kõiges oli süüdi presi­dent
Reagan. Nõuti, et Reagan loo­buks
presidendi ametist, paneks
kauboi saapad jalga ja ratsutaks
tagasi Hollywoodi.
Mustade demostratsioonist võt­sid
osa mitmed valgete grupid.
Nende seas olid silmapaistvamad
relvastuse vähendamise nõudjad,
ristlevate rakettide kasutamise
keelustajad, homoseksuaalid ja
mitmed peacnike grupid. Nendega
moodustasid ühise rinde paljud li­beraalid,
kes Jootsid saada nende
poolehoidu järgmistel valimistel.
Rahunõudjatega marssisid kaasa
baptistid ja katoliiklased. Koos
presbüterlastega nad kõik olid
tuumrelvade kasutamise vastu ti°
levases sõjas.
nas, Moskvas ja mujal teisitimõtleja­te
ja vabadusnõudlejate vastu. Ta
juhib tähelepanu,et kogu aktsioon
algas jaanuari esimesel nädalal, mil
läbiotsimisi teostati 50 Riia elaniku
kodudes'ja 100 inimest kuulati üle.
Lydia Lasmane Doronina vahistati
koos kuue saatusekaaslasega:
Gederts Malngailis, Janis Veveris,
Ints Calitis, Janis Rozkains ja Gunars
Freimanis. Tõenäoliselt järgnevad
nüüd ka nende protsessid.
Huvitav on Nõukogude välismi­nisteeriumi
vastus rootsipoolsele
protestile Baiba Vitolinsi vahistami­se
küsimuses Rootsi peakonsulaadi-le
Leningradis, kus halbaennustavaU
öeldi:
„Meil on au teatada, et Rootsi
kodanikku Baiva Vitolinsit kuulati
vastavate asutuste poolt üle seoses
tema õõnestava tegevusega N.Liidu
vastu. Praegu, vastavalt Läti Nõuko­gude
Vabariigi. välisministeeriumi
teatele, käib asja uurimine. Nõuko­gude
pool reserveerib endale Õiguse
hiljem tagasi tulla selle küsimuse
juurde..
Kuigi KGB otseselt süüdistas root­si
turiste kui ameerika vastuluure
agente, lasti nad pärast kaks päeva
kestnud ülekuulamisi sõita tagasi
Rootsi. Protokollid jäid aga KGB kä­sutusse
tarvitamaks protsessil Doro-^
nina vastu.
Miks tavaline õmblejanna Lydia
Doronina on Nõukogude võimudele
nii kardetav? Selgub nimelt, et ta
nüüd mõisteti vangitusse juba kol­mandat
korda. Esimest korda mõis­teti
ta noore tüdrukuna koos vane­matega
sunniööle Komi vabariiki
Uraali piirkonda, kuna nad olid abis­tanud
läti metsavendi. Vangistus
kestis 7 aastat.
Naasnud pärast 11-aastast Siberis
viibimist taas kodumaale, vahistati ta
aastal 1970 uuesti, seekord Solzhe-nitsõni
teoste levitamise eest. Kohus
mõistis ta 2 aastaks vangi. Ära istu­nud
selle aja Riias, oli Lydia Doro­nina
11 aastat vaba, kuni jaanuaris
(Järg lk. 3|