Meie Elu = Our life, November 16, 1978

              NEUAPÄEVAL,M.. NOVEMBRIL — IHTOSMY, NOVEM38EK. 16 „Meie Elu" nr. 46 (I5ÖI) im
unz
wfcy tiii*' lAASOOL" TÄHISTAS JUUBELI
Ä-aaštane Liisa Lomp .tütre _Äinu'ga Foto — Pna Kungla
Bernard Holberg, Elisabeth Tõkke, hr. Paju, tütar
lep; juubilar Liisa Lomp peolauas. -
Läinud pühapäeva õhtul tähistas
oma 100-a. sünnipäeva piduliku tänu­jumalateenistuse
ja sellele järgneva
koosviibimisega Toronto Eesti Bap­tisti
koguduse liige Liisa Lomp. Ki­rik
oli tulvil koguduse lükmeid, juu­bilari'••
sõpru ja sugulasi ligidalt ja
kaugelt. Koosviibimiseks oli
kaetud 220 istekohta.
Vaatamata sellele, et 12. nov. oli
Torontos palju seltskondlikke sünd­musi,
reageeris õpetajaskond õpeta­jate
ühingu kutsele ja ilmus kohale
hulgaliselt. Oli õpetajaid Hamilto-nist
ja Cobourgist, kes ei pidanud
paljuks pikkäteedjä tulid Tartu õp.
Seminari juubelile. Ei puudunud kä
meie auväärt pedagoogika-ala vetera­nid
end. Tartu Seminari dirdr. Juh.
Tork, dir. O. Paas ja dir. A. Raud­sepp
ning endisi õpilasi Tartu Semi­narist,
mõnel kooli lõpumärgid rin­nal.
Teretulemast ütles Eesti Õpetaja­te
Ühingu esinaine. Ta mainis, et
Tartu Õp. Seminaril on suur juubel,
kuna kohaliku õpetajate ühingu «ühel
aktiivsemal liikmel, kes ori olnud na-
1 gu ühingu tala, on poole vähem juu­bel.
'See liige on Mari Veskoja. Ühin­gu'
sekretär ja õhtu teadustaja End-ä
Komi, kinnitas Mari Veskoja rin­nale
korzhaasi sini-valgetest lilledest;
Koosviibijad aplodeerisid. Esinaine
tutvustas ka kohalviibivat kirjanik-ku-
pühapäevakooli õpetajat Valeeria
Kötkas-Kjmbergi.
Omas kõnes dir. 0. Paas toonitas,
et Tartu seminaristidel oli kindel
rahvuslik hoiak. Tema direktoriks
olles 1944 a. pühitseti E. V. aastapäe­va
samuti kui iseseisvuse ajalgi, ei
arvestatud üldse, et maa oli okupee­ritud,
kuna lootus uuele iseseisvuse­le
oli tugev. See lootus püsib edasi
endiste seminaristide südameis.
Toronto E. S. Keskkooli III kl. õpi-,
lane Martin Kiik esitas klaveril
meisterlikult W. A. Možardi „Fanta-sia
in minor K.397." Järgnevalt esi­nesid
Toronto E. S. Täienduskooli
õpilased.; Väike Rita Lees luges hea
rõhuga I. Ivandi „Isade maa". Noo­red-
viiuldajad Tiina ja Kalli Hube-lid
kandsid ette oskuslikult viiulipa­la
„Norceaude concert".
•Tartu Õp. Seminari sõjaala õpeta­ja
kapt. H., Teder kirjeldas elavalt
oma elamusi sealses õppeasutuses
sisime, kas see vanadus on erakörd-J töötades. Ta võrdles tööd seminaris
ne perekonnas, saame vastuse, et üks teiste" koolidega, kus ta samuti oli
u, ÄimeHans-
Foto Elna Kungla
isa" vendadest oli 94-dat sünnipäeva
pühitsenud. Kristlik elu ja tõsine
töö on olnud pikkade eluaastate sa­aduseks.
'
Jumalateenistusele järgnenud pi­duliku
koosviibimise korraldas Ees­ti
Baptistide Koguduse õdede ring esikohast neli! 1941. a. käisid serrtina
õpetajaks, ja leidis, et seminaristi
del oli tööind imetlemisväärselt
suur. Suur pii nende tahe ja püüdlus
saavutada esikohti ka laske võistlus
tel. Nad tulidki üleriiklikus laske
võistlüsis esikohtadele,, võites kuuest
havad oma* kombeid levitada üle
maailma. Humoorikalt kirjeldas ta
tüli „Fritsudega" oma kooliajal, mil­lest
talle isiklikult tekkis pahandus,
millise ta dir. Raamile pihtis.VDirek-tor
andestas eksinule, kes on talle
jääd vait tänulik. Dir. Raam kanna­tas
koos eesti rahvaga. Ta oli hea
eestlane, kel olid suurepärased või­med
olla inimeste kasvataja.
••. Endine Tartu Seminari kasvandik
Rudolf Korp lükkas ümber väite, et
seminaristid olid vasakpoolsed, ku­na
nende ridadest on võrsunud meie
vabadussõdade kangelasi nagu ltn.
J. Kuperjanov ja kapt. Jüri'soo kolo­nel
Alfons Rebase pataljonist.
Kohvilauas oli pikem sõnavõtt dir.
A. Raudsepal, kes oli Tartu Semina­ri
õpilane aastailt 1901—1905. Tal oli
peas palju mõtteid ja südames palju
tuld. Dir. A. Raudsepp kritiseeris
tsaar Aleksander I i l loosungit, mis
oli: olgu üks keiser, üks.usk, üks isa­maa.
Kõneles venes ;amise mõjust
tolleaegsele Tartu seminarile. Kõik
elu tuli allutada venelstamisele, Tar­tu
seminar tuli venestada. Oli õpeta­jaid,
kes seda pidasid", kuid ka teisi,
kes tegid seda, mis paberil ei seis­nud.
Tol ajal ilmunud K. R. Jakob­soni
lugemik aitas palju kaasa eesti
vaimu säilitamiseks. Tartu Seminari
on lõpetanud sellised nead eestlased
nagu: ajakirjanik Jürgenstein,' Ju­han
Kunder, heliloojad Läte ja Kuhl-bars.
Tartu Seminar oli hüppelauaks
haridusele, küna eesti rahval on ala­ti
olnud janu hariduse omamiseks.
Õpetus seminaris oli priima. Nõuti
tugevat .distsipliini. Oli huvitav. Tu­gev
eesti vaim kerkis" põranda alt"
eestisoost õpilaste südamesse ja
sealt „maasoola" kaudu rahva sekka.
Sõnavõtjaid ja kõnelejaid oleks sel
õhtupoolikul olnud veel enamgi, kuid
paraku lõppes aeg. Korraldajad tä­navad
kõiki, kes kutsele reageerisid
ja ilmusid kultuursele, elamusrikka-le
õhtupoolikule. Kahju neist, kes il­muda
ei saanud selle haridusasutuse
juubelile. ,
H. L.
Segakoor „Cantate Domino" 20. aastapäeva tähistamiselt Peetri kirikus.
Vasakult — Elsa Nirk, Kalju Kaur, Linda Toming, koorijuht Charles Kip-per
ja koori esinaine Nelly Lind. Foto.— 0 ; Haamer
KAHEKÜMNE
Jumalateenistust kaunistas^ sega­koor
3 lauluga ja solist sopran Mari­ka
- KrabiSiirate sõnadega põimis
õpetaja kai jo Raid juubilari elutee­konna:
nii jutluse kui koosviibimise
sõnavõtus Piibli ainetega. Tänus Ju­malale
ja tervituseks 'juubilarile
õpetaja võttis oma jutluse aluseks:
;„Enok kõndis alati Jumalaga", sest
Liisa Lomp on tallanud Looja poolt
märgitud teed 100 aastat. Õpetaja
oma jutluses ütles: „Juubilar on oi
nud suur andja. Juba 3-aastaselt ta
andis, kaotas .oma vanemad, siis abi
kaasa, tütre ja lõpuks Kodumaa. Ta
on olnud kirikule inspiratsiooniks ja
Ise sealt jõudu leidnud. Juba lapse­põlves
on ta algust teinud raske talu.
tööga. On momendil• võib-olla ainu-
. kej kes lapsepõlves päiksetõusust
: loojanguni nädala, päevi sirbiga ru­kist
lõiganud, et terad ei pudeneks
Talle on ka palju antud — antud ra
hulik ja tänulik meel — ja Suur Loo
ja on andnud pika eluea. Talle on
antud suurepärane mälu — ta mäle­tab'
selgelt kui - vaeslapsena, 3-aasta-selt-
lahkus isatalust ja õde vedas te-
. da väiksel Vankril. Ta on palju kogu­dusele
andnud oma tööst ja kristli­kust
vaimust — on- ilusam, elav ku­ju
tõelisest kristlasest."
Liisa Lomp [sündis 13. nov. 1378. a.
* Tartumaal, Elistvere vallas, Raigast-
•veiv külas Pällu talus, oma vanema­te
teise tütrena. Ta jäi vaeslapseks
kolmeaastaselt ja kasvas üles sotse
(isa õde), juures, Kaiavere külas.; Juu­bilar
abiellus 19 aastaselt metsavahi
ja hilisema .meieri Mihkel Lompiga.
Nende abielust sündis kaks tütart.
: Perekond elas Tartu ja Virumaal
Liisa Lomp lesestus 1916. a. — ta abi­kaasa
jäi kadunuks Esimeses Maa­ilmasõjas.
Ceseria elas L. Lomp kaks
aastat Tudulinnas ja siis siirdus ta­gasi
Tartumaale, kus ta tütar Ainu
alustas õpinguid Maarja Magdaleenä
.algkoolis. Samas leidis juubilar en­dale
ka kooliteenija koha. Kodu-
. maalt lahkus juubilar 1944. a. Ta põ­genes
Saksamaale ,elades -laagreis
Jenas, Äugsburgis ja . Flensburgis.
• Kanadasse jõudis L. Lomp 1949. a.
Selles^ ajast peile on ta elanud koos
tütrega Torontos.
Esimest vaimulikku äratust sai
juubilar noore lapsena Nava Vermas-
-. tekoguduses Tartumaal. Toronto
: : baptisti kogudusega ühines Liisa
Lomp 1956. a. ja tänaseni on ta ar­mastuse
ning ustavusega koguduse
• tegevusest osa võtnud.
Vaatamata oma auväärsetele aas­tatele
on juubilar veel väga terve
eesotsas Loone Jürimäega, abiks Õie
Wilbiks koos paljude teistega. Koos
juubilariga aulauas istus tütar Ainu
Paju abikaasaga, Eesti.Vabariigi auT
peakonsul Ilmar- Heinsoo abikaasa­ga,
õpetaja Kaljo Raid, Asta ja Pee­ter
Kaups, Elisabeth Tõke, Bernard
ja Liiyi Holbergid. Külaliste hulgas
viibisid paljud organisatsioonide
esindajad ja juubilari sõbrad väljas­pool
t kogudust. Kaetud oli rikkalik
sünnipäevaiaud, kaunistatud lillede
ja küünaldega.
Anne ja Gary Relyece
Toronto Peetri koguduse Cantate Domino nimelise laulukoori 20. aasta­päeva
puhul pühapäeval, 12, novembril peetud kontsert-jumalateenistus '
ühes järgneva seltskondliku koosviibimisega kujunes koorile tõeliseks juu-
Juubelikontserdikava koosnes õp. Oskar Puhm, kes muu hulgas üt-ühelt
poolt eesti vaimuliku laululite- Ies: „Armsad Cantate Domino litk-ratuuri
paremiku paladest ja teiselt med, teie olete kiriku kaardivägi,
poolt F.Haydni ja G.F. Händeli ora- kelle usuliselt inspireeritud laul on
tooriumide osadest. Kava klassika- võimas ja haarav, sest see tuleb su­list
osa täiendas omalt poolt Helmi damest ja läheb südamesse.- Eesti •
Betlem solistina kui ka kooriga koos rahvas on alati pannud oma südame
hääled laulu sisse ning laulu on ta
asetanud ka oma jumalakartuse ju­ba
iidseist paganluse aegadest alates.
Teadusmeeste andmeile põhjenedes
on meil teada, et näiteks meile tun­tud
torupill on originaalselt taarapül
ja Vanemuise kui laulujumala kan­nel
pani helisema ja kajama mäed ja
kinaud-. Eesti rahvas on . laulnud
rõõmsail jä rõhuvail aegadel ja meie
võime tänada Jumalat, et meie ka
nüüd võime laulda omas emakeeles
võõrsil, et meie kodumaa armastuse
Kavalises osas
esines Asta Kaups lauluga „Sest on
•mul küll..." Klaveril saatis Peeter
Kaups. Magda Laaneorg luges luule­tuse.
Järgnevalt võttis sõna E. V;
Aupeakonsul Ilmar Heinsoo. Ta üt­les,
et meie auväärne juubilar on lu­gupeetavani
Ees.ti Vabariigi. passi
kandja. Tulin, et kõige pealt austust,
lugupidamist avaldada • ja rõõmus j d i r > ; R a a m t e m a otsene kasvataja ja
koos viibida kaaseestlasega,; kes eh> ideaal Kõneleja toonitas dir. Raami
aja jooksul ön võinud oma eluraa- nõudlikkust oma- ja teiste vastu Di^
matusse. kirjutada sada aastat. Pea- r e k t o r Raam õli ka puhtus ja korra-me
olema Kõige Vägevamale tänuli- ] i k k u s i s e . Eriti hindab kõneleja neid
ristid, koos kõnelejaga, sõjaslange-nute
kalmule lilli viimas, mis oli to
ajal võimude ees kuritegu' .
Kõneleja toonitas, et vaimset „mi-na"
kujundati Tartu Seminaris õige
kasvatuse ja õpetuse printsiibi abil.
Seminari rahvuspedagoogiline mõte
oli: hoida tasakaalus kohustuste ja
Õiguste kompleks. Vastutus-'ja kohu­setunne
kajas tügu inimeses, kellel on
elus tähtsam osa, kui olukorral.
Täienduskooli õpilane, Karin Jür-man,
deklameeris nauditavalt: .^Is­sand
õnnista seda pahväst". Väike
Liisa Norhem, samuti õpilane täien­duskoolist,
esines kena klaveripala­ga.
Täienduskooli juhataja Henn
Ründva meenutas Tartu Seminari di­rektoreid,
kelledest olid kohal- dr,
Tprk ja dir. Paas. Pikemalt peatus
oma mälestustes H. Ründva dir. V.
Raami isiksust analüüsides. Oli ju
Anne Relyea esineb koos abikaasa
Gary'ga pühapäeval, 3. dets. s.a. kell
1 päeval üle Kanada.antavas GBG te­levisiooni
saates „Music to see" poo­letunnise
ettekandega lauldes aariaid
ooperitest ja operettidest. Anne on
sopran ja Gary bariton. Anne Relyea
on Kalifornias eluneva Arnold Niit-me
tütar.. :
vaimuga.
| Ajab juttu lõbusajtj' kodus .'usinalt
hoolitseb igapäevaste toimetuste
eest ja isegi jääb aega käsitööks. On
,,Meie Elu" jä '.kiriklike ajakirjade
• lugejak<. On käinud igal pühapäeval
kirikus, vareni isegi rohkem; Kui ku­kud.
Saame ühe koguduse raames se­da
pühitseda, kus kõik võib toimuda
emakeeles. Ka selle eest peame tänu­lik
.olema Loojale. Väga vähestel on
see õnn osaks saanud nii kõrget täht­päeva
näha ja pühitseda ning meil
kõigil on suurim rõõm seda pidu­päeva
jagada auväärse juubilariga
— väsimatu eesti ema kõige ilusama
eeskujuga.
Ta andis edasi kõikide eesti orga­nisatsioonide
ja kõige eesti rahva ni­mel,
parimad õnnitlused sooviga,- et
juubilaril veel palju helgeid vanadus­päevi
oleks. .Paljude tähtpäevade
reas on see päev olnud aupeakonsuli-le
üheks meeldejäävamaks ja rõõm­samaks.
Jijirgnes rahvushümni palvesa.lm.
õdede ringi nimel. tervitas Loone
Jürimäe"Ja lilli andis Berta Palias.
Järgnes; viiuli soolo Desiree Medrilt,
keda saatis klaveril 15 aastane tädi
SentaMedri. Marika Krabi tänas ja
tervitas kirikunoorte nimel ning lau­lis
„Suur. on Su ustavus", klaveril
Anna Kahu-Alkok ja lilli.andis Aita
Jürimäe.
Tervitused olid saabunud Kanada
peaminister P. E. Trudeault, Onta­rio
peaministrilt W. Dawis'elt, To­ronto
linnapealt F. Beavis'elt ja
Ontario ning Quebeci Baptistide
Liidult.
Telegramme ja kirfoi oli tulnud ka
kodumaalt luule mõtetega: „Süda on
kui aed, arm%stüse päike paneb ta
õitsema! ' . "
Jätkugu seda ka juubilari südame­le,
pikkadeks päevadeks", või tele-gramlik
elumotto: „Künšt elu piken­dada
on kunst tecla mitte lühenda;
da!". ;:
: :v
Kirjalikud tervitused olid saabu
nud Prantsusmaalt., Inglismaalt, Ca-sõnu
nüüd, mil hipid ja lõngused la-
ALMER
Teeme uusi ja parandame vanu,
muti suvilate katuseid.
Helistada tel. 699-5295
esitatud lauluga. Ta laulis L. Cheru-bini
„Ave Maria" ja T. Dunhilli „Glo-ria
Tibi Domine" koos kooriga. Koo­ri
solistidena esinesid Elna Libe,
Erich Rämmeld ja Härpld. Kivi.
Eesti vaimuliku laulu loomingust
esitas koor U. Kasemetsa „Laulge
Jehoovale uut laulu" ja „Oh Jumal
laota ärmütiivad", R:. Tobiase „Otse-kui
hirv kisendab". A. Läte „Enne
surma Eestimaale", A. Topmani „Pü-ha",
J. Hiiobi ,,Ole ustav surmani" ja
C. Kipperi Jehoova koda".
'Cantate Domino koosseisu kuulub
praegu 52 lauljat ning kakskümmend
aastat on kasvatanud koori muusika­liselt
kõigiti heatasemeliseks ja dist­siplineeritud
laulukooriks, kes tuleb
väljapaistvalt hästi toime ka suuri
võimeid nõudvate ülesannetega. .
Enne kontserdi lõpulaulu; võttis
vaimulikuks .meditatsiooniks sõna
toimus 22.—29. oktoobrini Peetri ki­riku
näitustesaales. Esines. kaksteist
kunstnikku; neljakümne üheksa teo­sega;
' r •
Näituselt omandati Benita Vommi
„Lilleturg San Jose'1", õli, hr. T. Tral­la
ja Mai Järve (-Vommi),.Toitmas",
õli, M. Riley. •
A. E. V.
tähtpäev
pikendatud
NoorteruumS teated
Noored, ärge unustage, et 17. no­vembril
:kell 7.00 õhtul on filmi-õhtu!
Ka „pop" ja ,,popcorn" on saadaval,
et suul. igav ei hakkaks. • . .
Võimalus on tutvuda ja. mängida
populaarseid mänge nagu „Ba'ck-gammon",
„Monopoly", „Ping-Pöiig"
ja „Mille Bornes". :. v • JV
V Nägemiseni siis! Loodame teid-Hä-da
kä 1. detsembril disco-õhtul. !
inna
Eesti Kunstide Keskuse foto sekt­siooni
fotovõistluse tööde sisseand­mise
päev on pikendadud kuni 10.
detsembrini.
lilled löiksid. õitseda meie südame
nurmedel selleks, et meie maa saaks
vabaks." ;
Kontserdile järgnes kiriku selts­kondlikes,
ruumides .kohvilaud koori
aüliikmeile, kutsutud külalistele, or­ganisatsioonide
esindajaile ja oma-rahvale
njng suur saal. oli, täidetud •
tihedalt seinast seinani.
Koori esindajana ja õhtu teadusta­jana
ütles tervitava teretulemast J.
Laanes; rõhutades, et Cantate Domi­no
on aina kasvanud ning tänapäe­vaks
saavutanud nii kvaliteedilise
kui kvantiteedilise kõrgseisu, mis lu­bab
tulevikus oodata ; veelgi suure­maid
võitusid. Koosviibimise palve-sõnad
ütles õp. Oskar Puhm-
Esimesena võttis sõna koori esi­naine
N. Lind, kes riimitud kõnes
andis kokkuvõtliku ülevaate koori
mineviku sündmusist. Sellest selgus
muu seas, et Cantate Domino koori
juhatajaiks on pikemat või lühemat
aega olnud U. Kasemets, E. Purje,
L. Pilt, M. Düešberg,.A; Ballstadt, L.
Avesson ja viimased neli aastat C.
Kipper..Viimaseil aastail on lauldud
ka väljaspool Torontot näiteks New
York'is, Lakewoodis, Long Islandil,
Vancõüveris, Baltimore'is ja Mont-
Realistide Koondis Kanadas aasta­päeva
kokkutulek toimub reedel, 24.
novembril kell 7.30 õhtul Tartu Col-lege'i
restorani ruumes. Koosviibimi-trealis. Äsjalõppenud kontserdi edu
ne on õhtusöögi, ja veiniga.. Juhatus
loodab rohkele osavõtule..
MUSTAMISEKS
liforniast, Miamist, Michiganist, Al
bertast, Suur oli ka Toronto kirjalik
tervitajate hulk. Tervitustele järg­nes
laul neljalt õelt, kunagised Sil-lardid,
kelledest kaks olid siin külas.
. Lõpuks võttis sõna tütar, Ainu Pa-kes
ütles, et oli olnud väga väike pe
rekondlik sündmus, kui väike tüd­ruk,
meie juubilar sündis 100 aastat
tagasi. Nüüd on see sünnipäev suur
pidupäev paljude külalistega. Ta tä­nas
õpetaja Kaljo Raidi, Õdederinsi,
E. V. aupeakonsul I. Heinsood abi­kaasaga,
sõpru ja külalisi ligidalt ja
kaugelt.. Tänu tervituste ja JiHede
eest mis emale nii;armsad. Suurim
tänu kuulub aga Taevaisale, kes te­da
hoidnud ja tütrele' hea ema and­nud.
: .•..;:
õpetaja tänas Loojat ja jasas õn­nistust
^kogudusele. Pärast .ametliku
osa lõppu ta ütles huumorimeeles:
„kes tahab vanaks elada, astugu bap­tisti
kogudusse!", lisades aga, et ea-rantii;
andmine ei ole mitte tema
kätes". Koguduse liige Hiiuväin pü­hitseb
varsti oma 99 sünnipäeva"
Juubilari ainukeseks ja südamelä­hedaseks
sooviks on, et ta kavese
•Elu päriks. Gt
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
üldkoosolekul valitud uus juhatus
pidas oma esimese koosoleku, kus
jaotati ametid ja käsitati mitmeid te-gevuskavalisi
küsimusi. EKN esi-mees
U. Petersoo valiti üldkoosole­kul,
abiesimeesteks Torontos valiti
tagasi endised abiesimehed H. Lupp
ja L. Leivat, abiesimeesteks kohta­del
on W. Pent (Ottawa), P. Möldre
(Montreal), A. Jurs (Lõuna-Onta-rio)
ja E.Lepnurm (Vancouver). Pea­sekretäriks
on edasi E. Salurand,
sekretäriks Joh. Järvalt, abisekretä-riks
Eneri Taül, laekur M. Epner jä
abilaekur J. Kivik. Ametita liikme­teks
jäid E. Altosaar, M, Musta, Joh.
Pahapill ja T. Tõsine, Kokku on ju­hatus
16-liikmeline. Komisjonide esi­mehi
paluti komisjonide koosseisud
esitada juhatuse järgmiseks Roosõie
kuks.
Inf- matsiooni osas esimees U. Pe­tersoo
andis kokkuvõtliku ülevaate
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu hil­jutisest
koosolekust New Yorgis.
Hil"iti Washingtoni lähedal: pee
tud i liti Informatsiooni; Põrumist
informeeris sellest osavõtnud L. Le.i
vat. ' Seal vahetati informatsiooni
olukordade kohta okupeeritud Balti­kumis.
ForunVil otsustati luua ühine
balti informatsioonibüroo, kes hak­kab
välja andma balti informatsioo-nibiilletääni.
Rahvus kui tu ur i komi s j on i esim ee s
A..Kittask märkis, et ta oli koos esi­mehe
U. Petersooga poolaka te poolt
Ontario uuele kultuuriministrile R.
Baetz'ile korraldatud vastuvõtul, kus
ta sai ministriga pikemalt kõnelda:
Min. R.; Baetz suhtub väga soojalt
baltlastesse ja poolakatesse, kellede­ga
täi on. pärast sõda Saksamaal ol­nud
lähemaid kokkupuuteid.
Käigus; olevate küsimuste all käsi­tati
pikemalt EKN Vabadusfondi eel­olevat
korjandusaktsiooni' EKN ma­janduse
kindlustamiseks.. Vabadus­fondi
esimees K. Jõgi ja peasekretär
E. Salurand informeerisid, korjan-dusaktsiooniks
tehtud • eeltöödest.
Aktsiooni materjalid on trükis. Akt­siooni'
läbiviimiseks saadetakse suu­remal
arvul laiali Vabadusfondi esi­mehe
pikem üleskutse EKN tegevu­se
majanduslikuks toetamiseks. Kor­raldatakse
ka jõulutervituste vahen­damine,
nagu see on toimunud laat
aastal. : •
Koosolekul puudutati ka 1980. a.
Tallinnas toimuva regatiga ühendu­ses
olevaid küsimusi. Selle kohta on
Kanada Olümpiakomiteele ja Purje­spordi
Liidule saadetud EKN seisu­kohad,
juhtides tähelepanu sellele,' et
regatt toimub Eestis- kui okupeeritud
riigis. Otsustati samasugust selgitust
saata ka laiemalt Kanada poliitiliste­le
ringkondadele. . ^
ka kordamineku tänutäheks andis
esinaine lilli koorijuhatajale C. Kip-perile,
Helmi Betlemile, koori solis­tidele
ja praostiproua M. Puhmile.
Koori esinaise järele kõneles koo­rijuhataja
C. Kipper ning meenutas
omi esimesi sidemeid Cantate Domi-noga
ning avaldas lootust, et ta koos
kooriga võiks pühitseda veel mit­meid
koori juubeleid tulevikus vähe­malt
50. aasta juubelini välja.
Järgmisena tõi koorile õnnitlused.
Peetri koguduse esimees T. Tralla.
Ta tänas koori; et see on' oma laulu- •
ga koguduse usulist meelsust kinni­tanud
ja helidega taeva poole ühen­danud
ning avaldas lootust, et koor
samas meeles ja vaimus elaks ja kas­vaks
ka tulevikus. .
. Koguduse naisringi nimel, õnnitles
M. Leetsmann ning soovis, et koori
laul, mis iga möödunud aastaga on
muutunud aina kaunimaks.sama tõu­suteed
jätkaks ka tulevikus.
Toronto Segakoori poolt õnnitles
V. Rejn, Toronto Meeskoori poolt P.
Mus ta n i ng Põh j a-Ameerika Laul j ale
Liidu poolt A. Kelder: Toronto Eesti
Seltsi poolt, tervitas A. Veedla. ,
Kirjalikke tervitusi olid saatnud L;
Kasemets, M. Duesberg-Rooš. L. Mäe­ots
ja proua M. Purje. 'Erilise tähele­panu
ja ovatsioonide osaliseks; sai
kohalviibiv U, Kasemetsa ema, kelle­le
anti lilli.
Kuna "koori motoks on Taaveti
laulu sõnad, siis andis koori moto
sõnadele selgitava seletuse A. Liivoja
ning lõpuks tänas Cantate Domino
kauaaegset esinaist tema suurte tee­nete
eest koorile K. Kaur. .
Koosviibimise lõpetas, koori lopelt-kvarlett
kahe kena laulu C. Kreeki
-.Ma kõndisin vainul" ja ; M . Tiidu
;,Tuksüv. süda" esitamisega.