Meie Elu = Our life, January 29, 1987

              2 NELJAPÄE VAL, 29. JAAHUARII' - THURSDAY, |ANUARY 2Ö'
taas
„MEIE ELU" - „OUM LIFE" EstoHsian Weekly
. Published by Estonian Publishing Go. Toronto Ltd., Estonian
House, 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. Canada, M4K 2R6.
Tel.466-0951
Toimetajad: H. Rebane ja S. Veidenbaum. Toimetaja New
Yorgis B. Parming, 473 Luhmann Dr., New Milford, N.J..USA.
T e l (201) 262^0773.
,,Meie Elu" väljaandjaks on Eesti Kirjastus Kanadas.
Asut. A. Weileri algatusel 1950.
„Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Bro,adview
Ave., Toronto, Ont. M4K 2R6 Canada. - Tel. 466-0951.
„MEIE E L U " kontol* avatud kuulutuste ja tellimiste vastu­võtmiseks:
Esmasp., kolmap. ja reedel k l . 9 hm. - 5 p.L, teisip.
ja neljap. kl. 9 h m . - 8 õhtul. Laupäeviti avatud kl. 9 h m . - 1 p.L
\ „MEIE E L U " tellimishinnadrKanadas 1 a. ^43.00,6 k. $24.00,
.' 3 k. $15.00. # USA-sse 1 a. $47.00, 6 k. $25.00, 3 k. $16.00.
' ® Ülemeremaadesse.l a. $52.00, 6 k. $28.00, 3 k. $18.00. 0
Kiripostilisa: Kanadas, 1 a. $28.50, 6 k. $14.25, 3 k. $7.00.
USA-sse 1 a. $33.00, 6' k. $16.50, 3 k. $8.00. ÕhupostilisaWe-meremaadesse:
1 a. $62.00, 6 k'. $31.00, 3 k..$15.r"
ÜKSIKNUMBER - 751
„Meie EJu" nr. 5 (1925) 1987
•U)
Radioaktiivsiis levis üle Euroopa
oskva segased seletused
Inglise Ejalekt „0b8erver*' andis se radioaktiivsus oli kõvasti tõus­val
ja raamatu, mis käsitleb hiljutist nud. Varsti nähti, et Tshernobõli aa-
Tshernobõli aatomijõujaama plah- tomifõujaama reaktor nr. 4 oli leeki-vatüst,
nimega '„The Worst Acci- 1^ suured sambad radioaktiivset
dent in 4he World" („Maailma hai- suitsu paiskusid üles ja laiusid üle
virn õnnetus"). Kirjastus: „Pan taeva.
TORONTO EESTI ÜHISPANK
Ühenduses on jõud
Broadview Ave., Toronto,
Ontario M4K-2R6
SCinnesvara laenod 9 , 5 0%
Qaienud alates 11.
KUULUTUSHIl^NAD: 1 toll ühel veerul - esiküljel ^6.00,
tekstis ^5.00.
SEGASED SELETUSED
Raamatu pealkiri on võetud ühelt Venelaste selgitused õnnetuse
anonüümselt vene diplomaadilt, kes põhjusest on segased. Läänemaail-oli
ütelnud Helsingis, et,,Tshernobõl mas esineb mitmeid arvamusi, ope-oli
maailma kõige halvem õnnetus", raatori eksitusest kuni ebstäpsete
Üks teine vene ametnik, Valentin jõujaama instrumentideni. Öeldi ka,
Falin,'ütles pärast õnnetust, et „Ve- et ,,sellist õnnetust ei saa juhtuda
465-4659
Pank avatud esmasp.-reed® 10:00-3:00
Teisip. ja neljap. õhtuti 5:30-8:00
nemaa peab ,ümber organiseerima
oma tuumajõu programmi õnnetus-kindlama
süsteemi suunas".
Enne õnnetust oli Ukraina aatomi^
Läänes". Selles on teatud määral õi­gust,
nagu Inglise teadlased ka nenti­sid,
pärast Leningradi aatomijõujaa-.
made külastamist aastal 1975. Inglise
jõujaamade ülem vastanud ajakirjas teadlased leidsid, et venelaste and-
„Sovjet Life" küsimusele: „Küi õn- med ja eeskirjad, mis neile anti Vene
netusekindlad on aatomijõujaa- aatomijõujaämade opereerimise ja
mad?" et: „Meie aatomijõujaamad julgeoleku kohta,, ei olnud täielised
on täiesti õnnetuskindlad. Võimalus ega kergesti arusaadavad. Peale ka-aatomiõnnetuseks
on air^ult üks hekordset külastust, oktoobris ja no-kümne
tuhande aasta peale." vembris, tuldi üsna masendavale ot-
Venemaal on ehitatud aatomijõu- susele: Vene aatomijõujaamad ei;
jaamasid igale poole, kuigi aatomi- vasta briti standardile ja on raske-vahekordi,
nagu tuli teravalt esile Kanada pea-niinister
Mulroney ja USA asepre­sidendi
Bushi kohtumiselläinud
nädalal Ottawas. Ülielt poolt jäi
Washington tahtlikult passiivseks
pooleli olevates küsimustes, nagu
kahe maa vabakaubandus kui ka
Ottawas tulipunktis oleva keemi­liste
sadestuste probleemis. Kuid
just need küsimused tekitavad
Ottawas parteidevahelisi plahvatu­si,
kug Kanada peaministrit süüdis­tatakse
tarbetus järeleandlikkuses
USA-le ja viimase presidendile.
kolli „käsutas" peaminister USA
asepresidendi koos\ rahaminister
Bakeriga kahe päeva etteütlemise-ga
Ottawaüse ja nagu ütles George
Bush ta sai Ottawas korraliku„kõr^
vatäie". Kui sellel kokkusaamisel
ei saavutatud õieti Ridagi, siis
ometi anti mõista, et vabakauban­duse
küsimustes on USA komplek-teerinud
oma esindajad ainult ma­dalama
kraadi bürokraatidega.
Bush lahkudes ei teinud erilisi lu­badusi,
küll lubas ta informatsioo­nid
edasi anda oma presidendile
Ronald Reaganile.
Nii võiks oletada, et Ottawa ja
Washingtoni vahele on tekkinud
majanduslik „kana'S mis parata­matult
nõuab, kitkumik. Selleks
saabubki esim^ene võimalus, kuna
Reagan ja Mulroney on leppinud
uueks kokkusaamiseks Ottawas.
On veel liiga vara ennustada, mil­lised
on kahe naaberriigi meele­olud
siis, kuid juba nüüd võib ar­vata,
et meeleolud on selleks ajaks
muutunud. ,
Esiteks on president Reagani
mõtted täis paljusid küsimusi seoses
relvasaadetistega Iraani, inis ei ole
kaugeltki selleks ajaks lahendatud.
Kuid ka Mulroney on vajunud po­liitilistes
hinnaguis ja seda vähem
opositsiooni kallaletungide tõttu,
kui just oma partei ja valitsusliik-mete
majanduslike ebakorrektsus­te
tõttu, mis heidabvarju kogu vali­tud
ja kutsutud |konserii^atiividele
Ottawas. Kuigi opositsioon on tei­nud
oma parima, et koii|serva1iivi-dele
jõukohaselt auku kaevata, siis
ometi on konservatiivid ise endile
allamäge teed rajanud. Kahjuks!
Mulroney ja Bushi vaheline kok­kusaamine
ei andnud midagi konk-ireetset
Kanadale. Ajnus konkreet­ne
oli Bushi lubadus president Rea­ganile
aru anda, kuidas Ottawas
praegu mõteldakse.
Seega on poliitilised ja majan­duslikud
vahekorrad Ottawa ja
Washingtoni vahel jäänud praktili­selt
lahendamata. Kuna küsimus
on endiselt rahas, siis on Washing­tonis
Reaganil raske jaatavaid sei­sukohti
anda, kuna tal puudub sel­jatagune
Senatis ja Esinduskogus.
Ei tohi unustada, et Washington
maadleb ise rahaküsimustega riik­like
defitsiitide, negatiivse kauba­bilansiga,
juurdemaksudega vilja-toodangu
ülejääkide alal ja siis on
ka loomulik, kuigi ebaterve, loo­duskaitselisi
summasid kärpida
miinimumini.
Reflektsioonid Ottawas on para­tamatud
või kas näiteks pehme pui­du
küsimustes, mis on viinud Kana­da
majanduspoliitika absurdse pöö­ranguni.
Kanada spekuleeris IS
aastat oma dollarikursi madalsei­sule,
mis võimaldas tal hinnavahe
tõttu ulatuslikku turgu USA-s.
Nüüd peab ootamatult Kanada ase­tama
eksporttaksi oma pehmele
puidule, et rahuldada USA-s pui-dumüüki.
15% eksportmaks läheb
muidugi valitsuse ja mitte vabaka-^
pitalile lisaks.
tähelepanu tuleb juhtida ka hi­listele
börsikõikumistele. Rõõmu-hõiskeid
kostis palju, kui Toronto
ja New Yorgi börsid näitasid rekor­dilisi
läbimüüke aktsiaturul. Ometi
julgesime meie hoiatada ettevaa­tusele,
sest tühi kott ei seisa kaua
püsti, kui seda toodanguliselt täita ei
saa. See hoiatus leidis juba mõne
päeva jooksul praktilist teostust,
kui New Yorgi börsil tekkis „met-sik"
aktsiate müiäk. Sarnased bör­sikõikumised
on alati ohtlikud ol­nud
ja on seda ka nüüd.
Ka meil on inimesi, kes „katsu-vad"
kätt börsioperatsioonides.
Tulemuseks on võitjaid ja kaota­jaid.
Olgu meenutatud, et meie
„käekatsumised" ei mõjuta börsi,
seda teevad teised kellel leidub
sadandeid miljoneid dollareid
koos keelatud sisemiste informat­sioonidega.
Inimesed kellel on sa­da
või paarsada tuhat dollarit ei
ole rahamehed, nad ei mõjuta raha­turu
operatsioone ja paremaks
nõuandeks neile on hoida oma
väiksed summad nn. ,,mustadeks
päevadeks", mil sellistel summa­del
on otse asendamata väärtus.
Poliitilised ja majanduslikud
arengud on praegu ebastabiilsed
mitte ainult Ameerika mandril, vaid
ka laiemas ulatuses ja neidon ka­sulik
jälgida, kui tahetakse, et lae­vuke
vee peal seisaks.
• V.
pommide valmistamine on. olnud
seal esimese tähtsusega. Eestile lähi­mad
on Leningradi aatomijõujaam ja
üks Leedus (..Ignalina" aatomijõu­jaam).
' Mõned Sovjeti osariigid on
mad opereerida. Inglise teadlased
olid ka üllatunud, kui kõrge tempera­tuuriga
(+550°C kuni +750^C) tööta­vad
Vene aatomijõujaamad. Inglise
aatomijõujaamad töötavad palju j^-
seni aatomijõujaämade ehitamisele hedamalt. Dr. Eric Voice ütles, et
vastu puigelnud. On teada, et Eestis -l-700°C juures võib juhtuda, et aurust
ja Lätis on see küsimus olnud arutu- tekib keemilise reaktsiooni läbi ve-sel.
(Raamatus lk. 8.) , sinik.
Esimeste Sovjeti aatomijõujaama- Tshernobõli aatomiõnnetus sai siis
de ehitamisel kasutati orjatöölisi, maailmale üldiselt teatavaks, kui ra-keda
saadeti töö lõppedes edasi teis- dioaktiivsed pilved laiusid väljas-tesse
laagritesse Siberis,, sest nad poole Sovjetimaadja üle lõunapoolse
„teadsid liiga palju" — ja neid ei Rootsi. Forsmark'i aatomijõujaamas
võinud sellepärast vabastada. Hiljem märgati 27. aprillil äkilist radioak-leiti,
et orjatöö on ebatasuv, kuid töö tiivsuse. tõusu. Alguses arvati, et mi-käis
siiski sõjaväelise korra all, bri- dagi on rikkis jõujaamaga, kuid siis
gadiiride juhtimisel. selgus, et radioaktiivsus tuleb kuskilt
Sovjettide aatomiprogrammiga väljastpoolt. Ka Soomes märgati ra-kaasnesid
juba alguses mitmesugu- dioaktiivsuse tõusu,
sed aatömikÜEguse õnnetused, mis Rootslased võtsid ühenduse amee-surmasid
.hulgaliselt inimesi, kaasa riklastega. kes arvasid, et radioak-arvatud
esimene Sovjeti aatomiprog- tiivsus on pärit Venemaalt, kus mõni
TOiROiyTO EESTI ÜHISPANGA
Qfiikmeil, kellal on CUCARD rahakaait
® RAHA VÄUÄVÖTTEID
® ARVELE SISSEKANDEID
OOME ÜHISPANGA kontoris,
mes amb 191 Egiinton Ave. E. Torontos,
tel. 486-1533
Aktuaalsel teemal;
Kanada piirab
põgenike sissevoolu
rammi juht, V.A. Malishev, kes suri
leukeemiasse.
ÕNNETUSED
1958.'aasta alguses (täpset aega ei
teata) juhtus suur aatomiõnnetus
maa-alune plahvatus on kogemata
välja pääsenud. Ameeriklased on ligi
paarsada korda avastanud radioak­tiivseid
pilvi, mis pärit Venemaalt.
Nendest olevat umbes sada juhust
(Pentagoni teatel), kus radioaktiiv-
Kushtum'is (Lõuna-Uraalis), mida sus on pääsenud lahti maa-alustest
venelased ei ole senini üles tunnis- aatomiplahvatustest Siberis.
Kanada liberaalsed sisserännu
seadused on meelitanud ettenäge­matul
hulgal uusi põgenikke, kes
jätavad maha oma kodumaa, et õn­ne
otsida siin, mida nende kodu­maal
on kirjeldatud unistuste maa­na.
Paremate elutingimuste otsimi­sel
saabus Montreali lennujaama
möödunud aasta viimastel kuudel
üle 2000 türklase ja vähemal mää­ral
põgenikke Tšiilist ja Indiast
tanud. Kaudseid teid pidi saabusid
aga teated välja ja sellest õnnetusest
kirjutati Lääne ajakirjanduses, nagu
Taanis, Saksamaal ja ka USA-s
(„New York Times"). Huvitayal
kombel isegi Moskva raadios oli ju-
Rootslased leidsid aga, et see ra­dioaktiivsus
ei ole pärit pommiplah­vatusest,
sest nende instrumendid
seda ei osutanud. Uurimused näita­sid,
et kiirgus oli pärit Venemaalt,
pusta mere kandist. Rootslased kü­tus
aatomikiirguse haigused ja nende sisid kaks korda järjest Moskvalt
rayi selgitust. Sealt^öeldi aga, et neil inf or-
'See õnnestus oli unustatud, kui matsio^^^^
hiljem üks Venemaalt välja pääse- Siis äkki teatas Moskva televi-nud
teadlane, Z. Medvedev, mainis sioon (kl. 9.00 õhtul, 28. apr.) tuhi­seda
oma artiklis ajakirjas,',The New dalt, et „Tshernobõli jõujaamas on
Scientist" („Uus teadlane"). Oma ül- olnud õnnetus ja on võetud samme
latuseks leidis ta, et Läänes sellest õn­netusest
midagi ei teatud. Ometi on
Kushtumi lähedal mitusada ruutkilo­meetrit
surnud maad, kus midagi ei
liigu ega kasva, ja mis jääb kuumaas­tikuks
mitmesajaks aastaks.
Sellest hoolimata alustasid vene­lased
suure aatomijõujaämade ehitu­se
programmiga. Et seda programmi
õnnetuse tagajärgede elimineerimi­seks".
Rootsi saatkond Moskvas küsis as­ja
kohta rohkem informatsiooni, aga
venelastelt tuli vastus: ,,Rohkem in­formatsiooni
ei ole."
Tulemuseks oli, et Läänemaailma
teateteenindus oli täiesti abitu, ja
ainuke abinõu oli satelliitide fotosilm.
Iiiiilillillililliilililliiiliil3llll!lllliliiiiililllillflllillillllililli!illlin
T®l. 864-0099
edustada. ehitati Moskva lähedale Järgmisel päeval selguski Ameerika
laialdane masinaosade tööstus, ni- satelliidi telefoto kaudu, et Tsherno-mega
..Atommash", kus töötas bõlis oli. üks suitsev reaktor ilma
28.000 inimest, ja mis pidi varustama katuseta ja katkiste seintega. Ajakir-oma
toodetega aatomijõujaamasid. janduses oli aga palju spekulatsiooni
Tööstus oli olnud käigus ainult kaks Ja kõmu õnnetuse suuruse ja surnute
aastat, kui avastati (aastal 1983), et arvu kohta,
see oli ehitatud nii vesise maa peale, Venelased süüdistasid hiljem Lää-et
alusmüürid vajusid ja seinad pra- ajakirjandust liigses sensatsiooni-;
gunesid. Kogu tööstus tuli seisma ^i^^^s, kuid nad ise kutsusid selle
panna ja maha jätta. Seda suurt kahju välja oma salgava hoiakuga ja ka
hoiti enam-vähem saladuses, kuid on vale-inf ormatsiooniga.
teada, et Juri Andropov pani mitu Moskva teatas, et seal oli ainuh
tähtsmat meest selle eest vangi. Pea- kaks surnut ja 197 vigastatut ja et
legi leiti, et selle tööstuse tooted olid reaktori tulekahi on kustumas. Veidi
olnud halva kvalitediga ja valedes hiljem teatasid venelased, et on 31
mõõtudes (torud ei sobinud ja metall Surnud ja 299 vigastatut. Vene teate-ei
vastanud nõuetele). agentuur „Novosti" ütles, et tuhat
Vene aatomitööstuses on esinenud i™est^^^^^^"^^ vigastada juba
suuremaid ja väiksemaid õnnetusi õnnetuse alguses, kuid võttis järgmi-kogu
aeg. Aastal 1979 teatas Vene sel päeval oma sõna kiiresti tagasi,
enrgia- ja elektriminister kahte Ameeriklased arvasid aga, et surnute
juhust, kõneldes külastavate USA on suurem ja kiirguse oht ei ole
kongtessi liikinetega. Ühe reaktori veel möödas (mis osutus tõeks),
jahutustoru olla lõhkenud ja radio­aktiivset
vett voolas välja. Ühel tei- RADIOAKTIIVSUS LEVIS
sel reaktoril olla lõhkenud auru-ge- Radioaktiivsed pilved levisid üle
ESTATE SERVICES LTD.,
32^ iVloore Avenu®, Toronto
Tol. kontoris 424-4900
kodus 751-1296
ma.
neraätor ja levitanuc
auru. Mitteametlikuli
netusest Rovno aa
aasial 1982 (ei teata
suurust). Aastal 1983 teatasid venela­sed
tulekahjust Armenskaja aatomi­jõujaamas
(Armeenias).
Läänemaailma vaatlejate arvates
on venelased olnud väga lohakad
aatomijõuga ümber käies. Aatomi­jõujaämade
jäätmeid on visatud näi­teks
Musta mere põhja. Aatomijõu­jaämade
asetamist linnade lähedale
peeti Venes lubatavaks, kuna aaio^
mijõud olla 100% ohutu, nagu väitis
ajakiri „Kommunist".
radioaktiivset Venemaa ja üle teiste Euroopa maade,
teatatakse õn- See tõi hirmu mijonitele eurooplas-tomijõujaamas
tele, kes jõid (vastukaitseks) joodi
aga õnnetuse lahust, hoidsid lapsed toas, ei ostnud
salatit ega piima, ei julgenud minna
ujuma ja pühkisid hoolega tolmu
oma riietelt.
Euroopa riikide valitsuste reakt­sioon
olenes sellest, kuivõrd nad
kartsid Venemaad. Lääne-Euro.opas
oldi väga kriitilised, kuid Vene sate-iiit-
riigid ja Soome toimisid, nagu ei
oleks palju juhtunud.
Soome siseminister Kaisa Raati-kainen
saatis ajakirjandusele juhi­sed,
et rääkida Tshernobõli õnne -
26. aprillil 1986, kui Tshernobõli tusest tagasihoidlikult. Peamine
ilmajaamas kontrolliti instrumente, põhjus selleks oli, et Soome televi-märgati
äkki ehmatusega, et ümbru- sioon on nähtav Eestis, kus see on
arusaadav kohalikule rahvale ja see
oleks võinud kutsuda esile sojvettide
protesti. Eesti on nimelt osutanud
küllalt vastupanu ja tõrkust Vene
aatomiprogrammile, et tõkestada
sinna rajamast aatomijõujaama (lk.
147).
Ka Prantsusmaa paistis silma oma
leigevõitu kriitikaga Vene suhtes.
Prantslastel oli aga oma „põhjus";
nad kartsid, et liigne kriitika võib
kanduda üle nende endi aatomijõu
programbile.
Vene raadio teatas: ,,Väike osa
radioaktiivsust läks üle Poola, Ru­meenia
ja mõne Skandinaavia maa.
Siin oli märgta väikest radioaktiivsu­se
tõusu, mis aega ei ohusta inimesi."
TõeliSjüs oli aga palju hullem. Pea­le
Ukraina ja Valgevene kannatasid
kõik Vene satelliitriigid tugevat aato-mikiirgust,
ulatuslikku majanduse
kahju ja ametlikku saladuskatet.
Lääne-Euroopa riigid lõpetasid aed­vilja
ostu idast.
Tshernobõli ümbruse evakueeri­mine
hilines ja võttis palju aega (ja
ohvreid) enne kui saadi tulekahjust"
jagu. Töödel kasutati inimesi,, kelle­del
polnud kaitseriietust. Kõik tule­tõrjujad
haigestusid hiljem ja tuletõr­je
autod pidi sinna seisma jääma, sest
need olid liiga radioaktiivsed. Kä­sutati
appi sõdureid — ja esimene
abiüksus oli just tulnud Afgaani sõ­jast
— ja läks radioaktiivsuse tulesse.
Kuid lõpuks oli venelastel olnud sa­demeid.
Vihm oleks takistanud reak­tori
tule kustumist ja oleks pesnud
radioaktiivsuse taevast maha Vene­maale,
selle asemel et laiuda üle
maailma, nagu see juhtus — ja tuli
kaela teistele.
Venelased olid umbusklikud tea­detest
radioaktiivsusest Läänes (näi­teks
Rootsis), kuid samal ajal levita­sid
venelased ise valeinformatsiooni.
Venelased said Läänest palju abi;
nii arstiabi, kui ka rahalist abi. Kuu­lus
kapitalist.Armand Hammer, kes
on suur sovjetisõber, annetas Mosk­vale
$600.000 (tema oma sõnade jär-gi).
Arvatavasti ei saa Tshernobõli aa­tomiõnnetuses
hukkunute täpset ar­vu
kunagi teada. Aatomikiirguse hai­gus
areneb tihti aeglaselt ja haigete
arv on tulevikus üsna suur; on mai­nitud
isegi arvu nagu sada tuhat, või
rohkem.
Sovjetimaal valitseb kahepaikne
. poliitika. Esiteks öeldakse, et asi ei
ole nii hull. Teiseks öeldakse, et kõik
vajalised kaitse-abinõud on võetud
tarvitusele. Ja Moskvas peetakse pa­raadi.
Esimese mai paraad oli just
Tshernobõli õnnetuse ajal.
Kõik need' põgenikud maandusid
ilma igasuguste ametlikkude sisse­sõidu
viisadeta ja ainult sõidupileti­ga,
mis ostetud ainuh Kanadasse sõi­duks.
Praegu maksva immigratsioo-niseaduse
alusel on kõigil isikutel
kes täitnud sooviavalduse põgeni­kuna
elama asumiseks Kanadasse
õigus saada valitsuselt vaba korter,
elamiseraha ja haigusekindlustus,
selle aja vältel, mis võtab aega nende
avalduste korraldamine ja otsustami­ne.
Enamik nendest sissesõitjaist
väidavad end olevat poliitilised põ­genikud,
kuigi hilisemad juurdlused
selgitavad, et tegemist on majandus-ike
põhjustega. Kuni selle selgitami­seni
ja otsuseni kuuluvad nad aga
valitsuse hooldusele. Praeguse suure
sissesõitjate uputuse juures võtab see
kuni 5 aastat, mis on koormav ja
kulukas toiming. Selgunud on juurd­lustel,
et nende kodumaal asuvad
reisibürood on õhutanud Kanadasse
sõitu, kuna see olevat ainukene riik
maailmas, kuhu kerge sisse pääseda
ja kus on piiramatud töövõimalused.
See on heaks tuluallikaks hangelda­jatele,
sest kundedelt võetakse sõidu­pileti
ja nõuande eest kuni 2 000
dollarit. Vähesel määral on ka olnud
vabatahtlikke tagasipöördujaid, kui
kohalejõudnuile selgus, et põgeniku
staatuse saamine võtab kauemat ae­ga
J a töökoha saamine, kui see ka
eiduks, enne juurdluse lõpetamist ei
ole lubatud. Senini paigutati kõik
sisserännu kohtu otsust ootajad ela­ma
esimesejärgu hotellidesse.
Suurehulgalise immigrantide sis­sevoolu
tõttu on aga tekkinud prob-eemid
ja neid taheti paigutada oda­vamatesse
hotellidesse ja kodutute
majutuspaikadesse. Sellega ei lepi
aga need paberiteta sissesõitjad ko­halike
advokaatide nõuandel ja
nõuavad samasuguseid elamisevõi-malusi
kui said seda varemad sisse­sõitnud.
Et pikaajalise ootamisega
seoses olevaid kulusid vähendada
on nüüd palgatud juurde uusi amet­nikke,
et kiiremini läbi vaadata soovi­avaldusi
ja teha nende alusel otsusi.
Loodetakse lühendada sellega valit­suse
kulul elamiseaega kuni viie
kuuni. Kanada konsulaat Türgis on
avaldanud kuulutusi kohalikes aja­lehtedes
selgitades olukorda ja prae­gust
töökitsikust Kanadas, et piirata
sellega õneotsijaid. Samuti on Türgi
valitsus mures, et Kanadas võib tek­kida
arusaamine, et seal toimub po­liitiline
tagakiusamine mis põhjustab
sellise suure väljarändamise. Mont­realis
asuv Türgi konsul soovitas ko­guni
suurema osa sunniviisilise taga­sisaatmise
teostele hoiatuseks.
Kavatsus on nüüd muuta Kanada
immigratsiooniseadust, et kitsenda­da
sissepääsu õnneotsijatele. Nüüd
on neljast päritolu maalt (Türgi, Tšiili
ja kaks Afrika riiki) nõutav külastus-viisade
muretsemine kohalikkudest
Kanada konsulaatidest.
Vaatamata neile probleemidele
tahab Kanada ka tulevikus uut-kodu
anda kõigile poliitilistele põgenikele.
H.KIVI
„Meie Elu" nr. 5
n
n
n
n .
n
iS
n
n
iä
n
n
u
n
n
n
u
u
•j
n
ä
JJ
iii
n
n
n
n
n
i l
II
n
ri
n
• i
n
i i
n
i i
•1
i i
ü
i i
l i
ci
i i
ü
ü
n
i i
ri
11
n
n
n
ii
ri
ü
M
n
i l
i i
M
0
n
ü
n
ni
ni
ä
ra
™
s
õ
m
iü
m
m
m
m
m
iä
m
ü
in
n
n
iii
üi
i i
n
ü
i l
n '
i i
5
õ
n
ri
ra
m'
õ
m
m
XM
Õ
n
n
n
n
a i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i l
n
n
1 Eestlasi
I rahlui
i oma
n
I 1. oktl
im
V.E. Pensil
Vancouver, B.
miskomitoe K
Aasma, Alfr
Pefferlaw, Ont
& Evi; Alaots,
couver, B.C.; A
da;i Allase, Vai
Que.; A-ltosaar
Olli.; Ahosanr,
Urfe, Que.; Al
mar, Lachine,
Areneem, Ida;
Kristjan; Aser.
Aun, Karl & Ei
Barylski, A
K.; Birkonbaui
Bles, A.; Blum
V.; Borgstrom,
Ont.
Eeglon, L;
lau, Johann,
Ekbaum S.; Er
Frost, Maret
Gray, Maie,
Haiba, R.&).
mi & Ants; Här
Harpe, S., Wal
maa, K.; Hehn
aan; Herma, V.
Iie; Hermann,
Tarmo, St. Cat
M.; Holsmer, \
mik, H., Whitb
Ilves, HeruK
Ingelberg. E. &
Albert; Isb(:rg,
Dunnville, Ont
Jaag^imägi,
Evi; jaamul, r
Li dia; Jank,).;
rey, B.C.; Järv II
wa, Ont.; jauJ
Iuho& ElfrieJ
Ont.; Joasaarel
H.; Joslman,
Ont.; Jostman,
Ont.; ]uhnnsün|
Otto, jordan
Paul; juurma,
Kaarsoo, A.l
Man.; Kahu, Aj
Kako, jonny;
Windsor, Onl.|
Kalmar, I. &.
Kangro, Kristji|
ro, Voldemar,
Kangur, Augusl
Kasper, Hamil|
Voldemar &
Karu, Julius; Ki
semets, Adelo|
Thunder Bay,
Alice; KoehnI
H. & K., Thi
Keskor, H.; K
ma, Leo, Sudi
Edgar, Hamiltcj
L.V., Kitimati
Kivi, Niina; K|
, Cath., Ont!;
Avo; Koger, E.|
Koggei, Mai;
Kolaczek, Silvi
Kollina, Richi
Koplimägi, E.l
Kõrgesaar, K.^
Krepp, Oskar,
Kristal,
Richmond, B.(|
Thunder Bay,
ta; Kübar, Pr.
Kuhlberg, Ma|
Ont.;'Küla'9ts,
& Salme; kull|
K.; Kurg, Kuii
John, N.B.; Ki
Impi; Kurvits,
Herta; Kuul,
Evald; Kuutm;
Laamann,
Ont.; Laaneoi
Lydia; Lahe, H|
hard & Senta,
Laider, Jaan,]
Lainevool, E.;
Lall, R.;Läte,j|
Leetmaa, H.,
Leis, Salme; L]
ton, Ont.; Lei
milton, Ont,; l]
rie, Ont.; Lepil
couver, B.C.;
Pauline; Lepisi
Vassili; Lepm(
Ont.; Leppik, l|
Lestal, H.; Lij
mägi, Kustas; lj
August; Lillakl
berg, Voldemaf
Lillepõld, Edu|
bert. St. Cath.,
Rene; Lindstrol
mägi, A.; Linnj
Ont.; Loigu, il
Que.; Lokk,
seks; Loorits,
Luide J. & M . ;
Hilda, Sutton
Maarits, Ai
Arthur; Mäepe|
Bay, Ont.;: Mäj
gi, Pr. & hr. E.;
Mägiso, Ants
m
c
m
n
S
n
9
5
S
fTniioiimiaiietiDiioiiiitiiiiiniiiiiMii
I