1981-11-12-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
,3Äele Blü" nr. 43 (1654) 1981 BD Published by Eštoiiiän BiblishmgCo. Toronto Ltd., Esto-nim lloBse/:958 Biroadvie^^ Toronto/Ont tl ijäd: H. Rebane ja S. Yorgis B.Parming, 473 Luhmann USA. Tel: (201) 262-0773.1 a' „MEIE ELU" väljaandjaks Äsut. A. Weikri algatusjel 1950. ,|Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6 Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtimne iga^ S p.L, esmasp. ja|neljapv kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ. ,,MEIE ELU" tellimishinnad:, Kwiädas — 1 a. $30.00,. 6 k. 116.00,3k. $11.00; USA-ssd--ia.$32.00;6k. |17.00,3k. 111.50; Ülemerqmäadesse : 1 a : ^ $18.00, 3 k. 112.00. kiripostilisa Kanadas: la. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja lennupo^tilisa US^\5ser postilisaülemeremaadesse: i a. |32o7Sp 6k.;|16.40. Kuulütüshinnad: 1, toll ühel ve^^^^ .50, küulutusite küljel $4.25. , aiB U iinBii!iiiiiiiiiiiiiiiii!iiniuini@innM Rootslaste Icodufrondil on lahendada küsimus: mida tegi Nõukogude Liidu allveelaev RcMJtsi šiseveteS; kui ta Karlskroha laevastikubaasi läheduses ja Rootsi territoriaalvetes l jooksis karile? Kuid veel tähtsam on küshnus NATO kaitsesüsteemile, mida kavatseb N. Liit peale hakata ^2 allveelaevaga Läänemeres, mis on pealegi relvastatud tüumrelvadega? Neutraahie Rootsi xm sedapuhku vene allveelaeva vabastanud ilmsi, et esitatud küsimustele oleks soovitud vastuseid saadud. Rootsi võimud on avalikult ütehiud, et allveelaeva komandöri seletus ei rahulda, nagu oleks allveelaeva navigatsiooni seadeldis rikki lähiud. Esiteks ei pea rootslased allveelaeva komandöri ni[ rumalaks, et tä laeva kurssi pidada @i oska. teiseks pii navigatsiooni seadeldis kõige paremas korjras, kui rootslased seda inspekteerisld. Nii jääb järeldus, et venelased juh-üsid oniä allveelaeva meelega Karis-' krona esisesse saarestikku ja seda kindla eesmärgiga. See retk paljastus ainult seetõttu, et allveelaev põhja kinni jooksis. Kuid kas see oli ainult spionaasihi affäär? Sest spio-naashi saab teostada ka teiste vahen. ditega ilma, et tarvitseks, otse Rootsi laevabaasi sisse sõita. Brüsselist NATO konverentsilt tulebki tefaie oletus: venelased võimalikult tahtsid rootsi vetesse istutada kuuldeseadel. dise, mis annaks venelastele automaatselt neile vajalikud andmed. Võib olla aeg annab veel teisigi seletusi. Tuleb arvestada, et Läänemeri on nõukogude laevastikule endiselt suletuks veeks, kus eriti vaenutegevuse puhul on raske sisse või välja pääseda. Selle tee avamiseks läbi Taani väinade on vaja võimalus^ Rootsi, Taani ja isegi Norra kaitsejõudude kahjutuks tegemiseks omapoolsete seadeldistega, isiis tulel^ sk-na istutada. Igatahes näitab vene allveelaeva affäär, et venelased mängivad ka rahuajal sõjamängu, etl olla valmjlš agressiooniks Euroopa vastu, mida praktiliselt kaitseb Skandinaavia maade olemasolu põhjapiiril.. Rootsi võimudel oli sedapuhku võimalus tõele lähemale jõuda, Nad ei läinud aga allveelaeva põhjalikule uurimisele, sest vene sõjalaevad, arvult kümmekond, kogunesid ähvardavalt eks» territoriaalsetesse vetesse, nägaa mingiks aktsiooniks vahnis. Nii lasti» gi fdlyeelaeval minna ilma, et oleks uuritud logiraamatut, avastatud me^ rekaarte, selgitatud relvastuse isel0o. ; .mu.;- • Kuiia allveelaev o i ümbritsetud! merel ja: iniiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiiiiiiiHi helikopteritega, õhus, siis avastis^' üraanium-238 olemasolu allveelaeval. Sellest võidi järeldada, et allveelaeva torpeedotorud pn laetavad tüumrelvadega, milliseid saab kasutada va-^ jaduse korral. Kuid siit tehti ka tei-" ne järeldus: kõik 42 vene allveelaeva Läänemeres dh laetud tuumarelvadega. See oletus lisab uue elemendi N. liidu sõjaarsenalis, niis on sihitud Lääne Euroopa ja Skandinaavia vastu ja milliste abiga rammitakse tee lahti Atlandile. Kuid just nüüd ori Moskva alustanud suurt ,A"ahuoffensüvi" Euroopas. Breshnev on hoiatanud Saksamaad ja teisi Euroopa riike: „Teie rahva vastu N. Lüt ei kasuta aatomrelvi, kui teie ei lase Ameerika aatomref-yi oma maale." See on otsene ähvardus Lääne Euroopale, mida tuleb teises sõnastuses lugeda: kui teie meid vabatahtlikult sisse ei lase, siis anname aatpnurelvadest. Breshnevl äh. vardus peab takistama IJSA uue rel-valügi sissetoomise, mSs hävitab küll sõjaväge, kuid ei lõhu linnu. ÜSA toodangusse minevad neut-roonmissilid on võimelised kahju» tuks tegema nõukogude soomusväed Ja arvatavasti ka Läänemere laevastiku koos allveelaevadega. Neutroosi-pomm muudab kõlbmatuks vene tak. tikälised relvad. Neutfoonpomm suudab peatada, vähemalt ajutiseks vene hivasioonikavad Euroopasse. Ku! Moskva tahab endiselt arendada oma agressiopnikavasid, peab tegema uued investeeringud oma sõjamasina osas ja saatma sulatusahjudesse praegused. See on president Reagani ja Pentagoni asjatundjate soov, et peatada sõjavankrit. See väljavaade teeb loomulikult Moskva närviliselcs ja on alustanud uue aktsiooniga propagandasõja alaL Et läänes on massiliselt iiõrganärvilisi, näitavad massdemonstratsioonid USA uute relviade vastu Euroopa maade suuriinnades. Stokholmls demoiistreeris nõukogude invasiooni vastu Karlskrona saarestiku 4000 Inimest ja isegi eelmine peaminister, sotsialist Olof Palme parkis allveelaeva vahejuhtumi kohta: ,,See on hirmuäratav kogemus ja näitab, kui lähedal seisame kuristiku äärele ja kui suur on riisiko aatomrelvade sõjas." Falmel on õigus: aatoMsdJa oht on suur, kui jübaLääneniere laevastik on tüumrelvadega varustatud. Kuid seda suurem on vajadus, et U.S.Ä. oma heutroonpommi valmis saab. Sõja eest ei kaitse lahtüie piir )as, vaid relvastus, mida Nõu- Liit on sunnitud arvestama. lUillilllllllHIIIIIItltSI Pärast seda, kui Pärsia lahe pihtkonna tugev lääneriikide kants Iraan sattus moslemite revolutsiooni ja sisemiste võitluste keerisesse ning Moskva okupeeris Afganistani, tõusis üles Pärsia lahe õlide kaitsmise probleem. Ameerika Üheridriigld saatsid Pärsia lahe ipiirfconda suure ja võimsa sõjalaevastilai, riils veel praegu viibib seal, et kaitsta Lähis- Ida õliväljasid. See ei ole kerge ülesanne, sest Araabia riigid jagunevad kahte leeri, ühed on N. LUdu otsese mõju all, nagu Iraak ja Siiüria. ülejäänud õllriigld eesotsas Saudi Araa-biaga on USA sõjalise kaitse vastuvõtmisega väga ettevaatlikud. Nad soovivad, et USA neid kaitseb, kuld ei julge .USA-le anda sõjalisi baase. Kõige vümatl kerids üles uue raskusena Iisraeli valitsuse ja juutide vastuseis Saudi Araablale luurelennukite müümise asjas. President Ronald Reagan otsustas 'Saudi Araäbiale müüa 8 miljardi dollari eest nn. AWÄCS luurelennukeid Saudi Araabia ja tema naabrite õli-väljade kaitseks. On päris ilmne, et selline müügitehing teenib mitmel viisil USA huvisid. Saudi Araabia on üks suuremad õli produtseerijaid Lä-his- Idast ^pärast seda kui jategevuše tõttu oma naabri Iraakiga; langes õlitootjate rivist välja. Selle^ tehinguga oli kindlustatud USA-le õlide saamine Saudi Araabiast, mille üks osa läheks lepingu järele isegi Iisraelile. Võinuks arvata, et ükski USA valitud rahvasaadik ja Kongressi liige sellisele tehingule ei tohiks olla vastu. Onietigi juhtus nü, et USA Esindajatekojas hääletas ligemale 2/3 selle müügi vastu ja president R. Reagani ettepanek kuikkus haledasti läbi. Isegi mitmed Reagani vabariiklaste par- . tei liikmed kas puudusid koosolekult või siis hääletasid oma partpjuhi ja presidendi ettepanekule otseselt vaš- Ml. ; iPõhjus oli väga lihtne: Saudi Araäbiale luurelennukite müügile oli vastu Iisraeli peaminister M. Begin ja USA kõikvõimas juudi kölonii j a selle mõju all olev massrheedia. Näib nii, et paljud esinduskoja liikmed kartsid minna vastamisi juutidega. , See Oli üks president Ronald Reagani administratsiooni raskemaid konflikte. President isegi küsi^ avalikult, et kes juhib US'A välispoliitikat, |kas president' w i siis Iisraeli väikeriigi peaminister M. Begin? semaks. Senini oli nii, et Iisrael tegi, mis ta ainult heaks arva^ks. Ta pommitas halastamata oma naabrite külasid ja kasutas terrorit oma vastaste vastu. Iraaki aatomreaktori hävitamine oli tähtsaks pöördepunktiks, küs Liitunud Rahvaste Organisatsioon ja enamik riike, arvatud kaasa ÜSA ja Kanada, mõistsid Iisraeli sammu hukka. Sellega asus USA esmakordselt, Iisraeli terroritegevu&t hukka mõistma. Seda vaatamata, et nii USA kuid eriti Kanada kõikvõimsad juudi organisatsioonid Iisraeli tegevuse heaks kiitsid. ^ ' AWACS lennukitemüük on ainult üheks vajalikuks saonmuks Pärsia ia» he õlide kaitsmisel. Selleks USA arendab koostööd Egiptuse uue.presidendi H, Mubarakiga, Sudaniga ja teiste selle piirkonna riikidega. On kavas ühised sõjalised manöövrid, sest ÜSA4 tuleb kaitsta ka Sudaani Lü-büa diktaatori Qaddafi rünnaku vastu. Liibüa üksused okupeerivad Tsha-di ja opereerivad suurtel elaniketa kõrbealadel Sudaani piiridel. Kui USA. omab sõjalised baasid Egiiptu^ ses ja Sudaanis, siis on neist baasidest kerge patruleerida üle Puhase-mere asuvaid suuri Saudi Araabia jförbealasid. Äsja viibis Washingonis Jordaania kuningas Hussein, kes taotles omakorda USA relvaabi, et oma piire kaitsta Süüria rünnakuohu vastu. Jordaania on väga tähtsaks ^udi Araabia naabriks põhjas hing on võimeline oniapoolt andma tõhusa panuse Pärsia lahe õlide kaitsmisel. Kuid Iisraeli kummaline käitumi-; ne raskendab USA seniste kavade teostamist Lähis-Ida õlide kaitsmisel. Näib, nagu mängiks^ Iisrael ja juudid ka selles asjas kahele hobu-sele — Washingtonile ja Moskvale, e o ee las 00 Be KBB ünlversity Ave., Toronto, Oistario, M5J 2111' EO ST., WILLOWDALE Prcjsident pani kõik oma mõju män^u, et mängu juutidega võita. See ei olnud kerge ülesanne, sest enamik senaatoreid olid juba avalikult deklareerinud oma ustavust: Iisraelile ja juutidele. |^ende hulgas mitmed va-bariiklastest senaatorid. President võitis siiski Senatis häälte vahekorraga 52 presidendi ettepaneku ja AWACS lenmikitemüügi poolt ja 48 vastu. Kuid see ei olnud kerge ülesanne. President kutsus terve rea kõhklevaid jä kahtlasi senaatoreid Jonxa juurde ning tegi neile selgeks, et ; Saudi Araabia õlide kaitsmine on ; USAJe ja tema iiitiastele elu kü^ : museks. Saudi Araabia kaitseta jätmine teeninüks otseselt Moskva hu- •,.>visid." \ Tekibki küsimus, et miks senini UiSA-lt tohutu suuri toetusi ja relvi saanud Iisrael nüüd järsku astus konflikti Ronald Reagani administ-ratsiooniga. Kui Iisraelis Senati otsus teatavaks sai, siis näidati Kanada ja USA TV-s mitu päeva kuid^ lis-radi valitsus ja parlament avaldas oma meelepaha. On neid, kes arvavad, et Iisraeli ja juutide võimsad ringkonnad oma häbistavat kaotust ei talu ja tulemuseks on suured lõ-henemised USA Kongressis, kallaletungid; president R. Reaganile, kuid eriti väüsminister kindral A. Haigüe. ^feg^^aaa3lialgllSU«^:^V<tlt^;iK:»».l;alr9.^^»^w^.^«^l^lWB!i;l<:«tji , ySA olukord • Lähis-Idas on selle lonf':t:^n muutiiriud. veelgi keeniM-Möödunud nädalal tulid Madriidis kokku,.pärast kolmekuulist vaheaega, Helsingi kokkuleppele allakirjutanud riikide esindajad, et lõpetada erakordselt pikale veninud konverentsi. Kokkutulnud 35 riigi esindajad (33 Euroopast, USA ja Kanada) olid matuse meeleolus, nagu hea sõbra hauda sängitamisel, kirjuitab John Gellner ,,Canadian Defence Quarter-ly", toimetaja. Ühelgi kokkutulnuist ei näinud olevat lootust, et sellel kongressil saavutatakse mingi kokkulepe N. Liiduga Helsingi kokkuleppes antud lubaduste täitmiseks. N. Uit ei ole seni täitnud ühtegi kokkulepet kultuuriMsei ega humanitaarsel alal, rääkimata kokkuleppest sõjaliste; manöövritest teatamise kohta NATO riikidele, kui nendest võtab osa rohkem kui 25 tuhat meest. Ei ole mõeldav, et Varssavi pakti riikides, kus kokku pn alalises sõjaväes 2.5 miljonit meest, ei ole alates 1975. a. saadik peetud ühtegi sõjalist manöövrit, millest oleks võtnud .osa rohkem kui 25 000 meest. Ainukene, millega Madriidi konverents võiks lõppeda on lühikene teade, et järgmine Helsingi kokkuleppe järelkonverents ipeetakse kunagi kusagil. Isegi see polje päris kindel, arvab John Gellner. Seepärast Mad», riidi konverentsist osavõtjaist ei tea, kas nad seisavad praegu, või kunagi hiljem, Helsingi kokkuleppega ülestõstetud lootuste lahtise haua äärel. N. Liit ei ole andnud seni isegi mingisugust lootust, et ta kunagi hiljem mõtleb hakata täitma Helsingi kök-kule? F'S ant' _^ ekspert, Wisconsuü ülikooli tõlkeaia lektor «Eesti Kifjanduse Sõprade kokkutulekul mainis: ,Jõl-kiinmfe on loov töö, sageli isegi raskem kui originaalse teose kirjutamine, sest selle juures tuleb jälgida autorit. Eesmärgiks on teos ümber luua teises keeles lugejaile." See on hirnius põnev seisukoht. Ettekandja seisukohalt saadab „au». tor oma informatsiooni keele kaudu inhnestele; tõlke kaudu modifitseeritakse see maailmale mõistetavaks. Kuid tõlkega võib ka (juurde lisada, isegi: teose paremaks teha, kui see autoril oli. ;Nü on tõlkes tõlke Ikadu, tõlkelisand ja mõnel juhul tõlketasa-kaal. Eesmäi^iks on teos ümlber luua teises keeles lugejaile." Need on kardetavad mõttekäigud ühe' ülikooli õppejõu suust. Teose loojast, ideekandjast, tehakse lihttööline ja tehnilisest tõlkijast saab suur looja. Lepime järgmisega: Mõnele kirjani-, küle on loov töö kerge ja iseendast ja sisenüsest tungist tulenev. Mõnele tõlkijale oh tõlkimine Väga raske et originaali mõtet edasi anda. Kui ikirjamk loob, süs vaevalt ta mõtleb palju ta oma tööst saab ja paljudesse keeltesse tema. töö tõlgitakse. Kui tõlkija tõlgib, siis teeb ta seda kirjastaja soovide kohaselt eesmärgiga kirjastajale kasulik olla. Võib olla Kelertas valihistab ette tõlkijaid kirjastustele, sest ka neid on vaja. Küsimuseks jääb aga, kuhu jääb süs 'Jcitjanik, kes jälgib maailma ja ihimesi, kes näeb probleeme ja nende lahendamist, kes oma teosesse paneb ohia mõistuse ja hinge, oma filosoofilised tõekspidamised ja psühholoogilised lahendused. Ta viib need alandlikult tõlkija rauale ija jääb siis veel alandlikumalt ootama, palju selle eest kirjastaja maksab ja peamiselt, mis tema teosest on lugejale tegelkult tehtud. Kirjaniku töö on originaalselt loov. Asta Willmann PVEJN, kongressilt: „Esindet oli, Lyonis püstitet.van-' gistet kirjanikke, \vastu võet, mää-ritlet priqriteet, jratifitseerit rahvusvahelise lepmgu^ fakulteedist tagan-det, ühinema nimetet maadega: valitsusele esitet, jne. Neied Asta MVillpr^mii keelelised innovatsioonid (nad ei ole uuendused) kutsuvad küsima: Mida taotleb nende vormidega autor, kes ei seisa kaugel eesti keele koldest? Tõsi, Ves>- ke keelepruuk on korrektne, kuid vananenud. Eesti keel peab arenema, kui ta ei taha maha jääda. Juhan Aavik lõi uusi sõnu, milledest on emakeele tarvitajiail palju kasu olnud. Sõnad, mis ei suutnud läbi lüün ununesid. ,;Postin^ees" püüdles korrektse keele poole, kuigi Tõnisson pahandas, kui sõna ,4iiainima*' oli sisse lipsatanud;. Tõnisson: „Jälle keegi on maininud." ,;Päevaleht" sundis tegusõna lause ette ja mitte taha (ger- •manism). „Vaba Maa" 'kirjutas rahvalikus keeles — nii nagu oli rahva keelepruuk. Pagulane on oma keele seganud võõrpärasustega ja võõrsõnadega (eriti Rootsis). Paguläslehed kasutavad Muuki, kuigi võiksid seda teha suurema hoolega. Seoses Torontos peetud kirjanike konverentsiga — „The Writer and Human Rlghts in aid of Amnesty In. temational" — avaldas «Toronto Star" Arved Viirlaiu lugejakirja, milles üteldakse: ,JKorraldajate arusaamisel oli kongress igakülgselt edukas. Selle edu üley mis puutub majanduslikku ossa, tunnevad headmeelt ja rahuldust kindlasti kõik osavõtnud autorid. See on aga vaevalt nii kongressi põhilise korraldusega ning ühekülgseks kujunenud ideoloogia osas. Kongress nõudis vabadust seitsmele vangistatud kirjanikule, kes pärinevad järgmistest maadest: Argentiina, Egiptus, Lõuna-^frika, N. Lüt, Taivan, Tshehhoslovakkia ja Tshüli. Nood seitse Amnesty Intematio-nall poolt valitud „sümbolit" ei esitanud kahjuks mitte teisi nende van-' gistatud kolleege N. Lüdu', Kuuba ja PünaJHiina. vanglates, «vaimuhaigla-tes" ega kontsentratsiponlaagrites piirkondlikult suhtelise tasakaaluga. Jääb mõistmatuks, miks tõsteti näiteks „rambivalgusse" Tai(\^ü ainsa loovkirjanikuna vangla;karistust kandev Yang Ching-Chu ja vaigiti vangistatud kirjanike ja ajakirjanike saatusest Hiina mandril täielikult! Kas kongressi di^ganiseerijad — akadeemikud ja Amnesty International'! liikmed -— ei ole tõesti teadlikud arreteerimistest ja kohtuprotsessidest Hiina Rahvavabariigis? Kuidas saadakse kiili mööda mmna sealsetest „Demökraatliku Liikumise" ohvritest nagu Liu Qing, Xu Wen-Li, Zhang WengiHe, ja paljudest teistest?' • ; Kuna Baltikum oli kongi^ssü esindatud ühe, N. Liit kolme, Tshehhoslovakkia ndjä ning Ladina-Ameeri-ka üheksa 'kirjaniku näol, siis tekib küsimus simgi: miks selline ebätasa-kaal? Miks ei võtnud kongressist osa ühtki ukraina, valge-vene, poola, gru-siiriia jne. kirjanikku? ^maš jääb ka selgusetuks küsimus: Miks ei olnud kongressist ette informeeritud Ida-Eurõopa päritoluga kanadalasi etnilise ajakirjanduse kaudu? Need poliitUiselt kõige erksamad ja kogenenumad kaasmaala-seä täitnuksid publiku osas hõredaks jäänud ruumid laudkonnavestlustel viimase kohani, abistades oma panusega ettevõtet hü sisuliselt küi ka majanduslikult. Antud juhul tekitab nende eemalejätmine ainult asjatut spekuleerimist, et see toimus sihilikult vältimaks oletatavat vastukaalu lõppsümpoosioni vasakpoolselt häälestatud ja ohtralt filmitud publikule. '• : i' •,' Kahjuks kinnitasid nii kongress kui ka enamus intervjuusid osavõtnud kirjanikega kanada päevalehtedes järjekordselt seda, et vaba maaü-ma ajakiijanikud, poliitikud ja kultuuri- ning usutegelased vaikivad sihilikult inimõiguste rikkumisest kommunistlikes ija' sotsialistlikes maades. Kas me tõesti ei tüika tõsta oma sõrmeotsa selle sajandi ,,pühaduse", kommunistliku-fashistliku diktatuuri, Venemaa kolonialismil .vastu?":-' : • Ning nüüd Asta Wilhnann tahab olla vastu võet nende määritlet prioriteetidega, milliseid ei harrasta eesti rahvas ei paguluses ega kodumaal. Ainult Harri Asi kirjutas oma kriitikat sellistes Vormides, et kirjutis huvitavam näiks. Need keelevoilmid ei ole kasutätaVad ega loomulikud eesti rahvale. Ka Asta Willmann ise ei suuda järjekindel olla nende vormide, 'kasutamises: «Vangistatute seas, kes nünepidi loetletud (pro loetlet); ülejäänud süüdistatakse (pro šüüdistet). Segadus on selge: ka nende ridade kirjutaja ei tea, 'kas etteheide on õige või mitte ja kas see on vabandet A.W. poolt! Parimat eesti keelt tuleb siiski •okupeeritud Eestist. Lugege ainult «Loomingut" ja siis hakkate mõistma, mis on hea, eesti keel. EESTI KIBELE TARBIJA MINOIT KOMPROMISSI KOMMUNISTIDEGA K. Pütt - 1918. ^lUIIIIHIIIIHIiilllllllilllillllllllllllilliilUlllllllillllllililllHIR ;Shveitsl valis-' ministriie selgitati Bdti riikide olukorda t)lemaailmse Eesti Kesknõukogu ^uroopa-Büroo eestvõtul toimus Bernis eesti, läti ja leedu rahvusgruppide esindajate kokkusaamine Shveitsi välisministri dr. Pierre Auberti, ministriabi dr, Raimond Probsti ja mitme kõrgema ametnikuga yälisminis-teeriumisti Selgitati olukorda Balti riikides N. Liidu okupatsiooni all ja anti üle mimeid märgukirju, taotledes Shyeitsi valitsuse toetust inim= õiguste kaitseks ja Balti riikide iseseisvuse taastanüseks; Kokkusaamine toimus Bernis lii-duhoones, välisministri 'kabinetis. Eestlasi esindasid Ü;E; Kesknõukogu Euroopa-Büroo juhataja Ants Luik ja Uige dr. Olgred Aule; leedulasi esindas saatkonnanõunik dr. Albert Gerutis, lätlasi Vabade Lätlaste Maailmaliidu informatsioõnibüroo juhataja Julijs Kadelis Saksamaalt. Balti riikide küsimuse selgitamisel, Shveitsi välisministeeriumis on suur abi sellest, et ministriabi dr. Raimond. Probsi on õpilasena 5 aastat elanud Riias ja Tallinnas ja on ka hiljem külastanud Baltimaid,nü et temal on nendest riikidest ning rahvastest teadmised isiklike kogemuste kaudu. ..MEIE ELU" lugejad. 5rge unustage om^i sõpradele soovltemast ..MEIE ELU"
Object Description
Rating | |
Title | Meie Elu = Our life, November 12, 1981 |
Language | es |
Subject | Estonian Canadians -- Newspapers |
Publisher | Eesti Kirjastus Kanadas |
Date | 1981-11-12 |
Type | text |
Format | application/pdf |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Meie E811112 |
Description
Title | 1981-11-12-02 |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
OCR text |
,3Äele Blü" nr. 43 (1654) 1981
BD
Published by Eštoiiiän BiblishmgCo. Toronto Ltd., Esto-nim
lloBse/:958 Biroadvie^^ Toronto/Ont
tl
ijäd: H. Rebane ja S.
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann
USA. Tel: (201) 262-0773.1
a'
„MEIE ELU" väljaandjaks
Äsut. A. Weikri algatusjel 1950.
,|Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtimne iga^
S p.L, esmasp. ja|neljapv kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ.
,,MEIE ELU" tellimishinnad:, Kwiädas — 1 a. $30.00,. 6 k.
116.00,3k. $11.00; USA-ssd--ia.$32.00;6k. |17.00,3k.
111.50; Ülemerqmäadesse : 1 a : ^ $18.00, 3 k.
112.00. kiripostilisa Kanadas: la. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupo^tilisa US^\5ser
postilisaülemeremaadesse: i a. |32o7Sp 6k.;|16.40.
Kuulütüshinnad: 1, toll ühel ve^^^^
.50, küulutusite küljel $4.25. ,
aiB
U
iinBii!iiiiiiiiiiiiiiiii!iiniuini@innM
Rootslaste Icodufrondil on lahendada
küsimus: mida tegi Nõukogude
Liidu allveelaev RcMJtsi šiseveteS; kui
ta Karlskroha laevastikubaasi läheduses
ja Rootsi territoriaalvetes l
jooksis karile? Kuid veel tähtsam
on küshnus NATO kaitsesüsteemile,
mida kavatseb N. Liit peale hakata
^2 allveelaevaga Läänemeres, mis on
pealegi relvastatud tüumrelvadega?
Neutraahie Rootsi xm sedapuhku
vene allveelaeva vabastanud ilmsi, et
esitatud küsimustele oleks soovitud
vastuseid saadud. Rootsi võimud on
avalikult ütehiud, et allveelaeva komandöri
seletus ei rahulda, nagu
oleks allveelaeva navigatsiooni seadeldis
rikki lähiud. Esiteks ei pea
rootslased allveelaeva komandöri ni[
rumalaks, et tä laeva kurssi pidada
@i oska. teiseks pii navigatsiooni
seadeldis kõige paremas korjras, kui
rootslased seda inspekteerisld.
Nii jääb järeldus, et venelased juh-üsid
oniä allveelaeva meelega Karis-'
krona esisesse saarestikku ja seda
kindla eesmärgiga. See retk paljastus
ainult seetõttu, et allveelaev põhja
kinni jooksis. Kuid kas see oli ainult
spionaasihi affäär? Sest spio-naashi
saab teostada ka teiste vahen.
ditega ilma, et tarvitseks, otse Rootsi
laevabaasi sisse sõita. Brüsselist NATO
konverentsilt tulebki tefaie oletus:
venelased võimalikult tahtsid
rootsi vetesse istutada kuuldeseadel.
dise, mis annaks venelastele automaatselt
neile vajalikud andmed.
Võib olla aeg annab veel teisigi seletusi.
Tuleb arvestada, et Läänemeri
on nõukogude laevastikule endiselt
suletuks veeks, kus eriti vaenutegevuse
puhul on raske sisse või välja
pääseda. Selle tee avamiseks läbi
Taani väinade on vaja võimalus^
Rootsi, Taani ja isegi Norra kaitsejõudude
kahjutuks tegemiseks omapoolsete
seadeldistega, isiis tulel^ sk-na
istutada.
Igatahes näitab vene allveelaeva
affäär, et venelased mängivad ka rahuajal
sõjamängu, etl olla valmjlš agressiooniks
Euroopa vastu, mida
praktiliselt kaitseb Skandinaavia
maade olemasolu põhjapiiril.. Rootsi
võimudel oli sedapuhku võimalus
tõele lähemale jõuda, Nad ei läinud
aga allveelaeva põhjalikule uurimisele,
sest vene sõjalaevad, arvult kümmekond,
kogunesid ähvardavalt eks»
territoriaalsetesse vetesse, nägaa
mingiks aktsiooniks vahnis. Nii lasti»
gi fdlyeelaeval minna ilma, et oleks
uuritud logiraamatut, avastatud me^
rekaarte, selgitatud relvastuse isel0o.
; .mu.;- •
Kuiia allveelaev o i ümbritsetud!
merel ja:
iniiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiiiiiiiHi
helikopteritega, õhus, siis avastis^'
üraanium-238 olemasolu allveelaeval.
Sellest võidi järeldada, et allveelaeva
torpeedotorud pn laetavad tüumrelvadega,
milliseid saab kasutada va-^
jaduse korral. Kuid siit tehti ka tei-"
ne järeldus: kõik 42 vene allveelaeva
Läänemeres dh laetud tuumarelvadega.
See oletus lisab uue elemendi
N. liidu sõjaarsenalis, niis on sihitud
Lääne Euroopa ja Skandinaavia
vastu ja milliste abiga rammitakse
tee lahti Atlandile.
Kuid just nüüd ori Moskva alustanud
suurt ,A"ahuoffensüvi" Euroopas.
Breshnev on hoiatanud Saksamaad
ja teisi Euroopa riike: „Teie rahva
vastu N. Lüt ei kasuta aatomrelvi,
kui teie ei lase Ameerika aatomref-yi
oma maale." See on otsene ähvardus
Lääne Euroopale, mida tuleb teises
sõnastuses lugeda: kui teie meid
vabatahtlikult sisse ei lase, siis anname
aatpnurelvadest. Breshnevl äh.
vardus peab takistama IJSA uue rel-valügi
sissetoomise, mSs hävitab küll
sõjaväge, kuid ei lõhu linnu.
ÜSA toodangusse minevad neut-roonmissilid
on võimelised kahju»
tuks tegema nõukogude soomusväed
Ja arvatavasti ka Läänemere laevastiku
koos allveelaevadega. Neutroosi-pomm
muudab kõlbmatuks vene tak.
tikälised relvad. Neutfoonpomm suudab
peatada, vähemalt ajutiseks vene
hivasioonikavad Euroopasse. Ku!
Moskva tahab endiselt arendada
oma agressiopnikavasid, peab tegema
uued investeeringud oma sõjamasina
osas ja saatma sulatusahjudesse
praegused. See on president
Reagani ja Pentagoni asjatundjate
soov, et peatada sõjavankrit. See
väljavaade teeb loomulikult Moskva
närviliselcs ja on alustanud uue aktsiooniga
propagandasõja alaL Et
läänes on massiliselt iiõrganärvilisi,
näitavad massdemonstratsioonid
USA uute relviade vastu Euroopa
maade suuriinnades.
Stokholmls demoiistreeris nõukogude
invasiooni vastu Karlskrona
saarestiku 4000 Inimest ja isegi eelmine
peaminister, sotsialist Olof Palme
parkis allveelaeva vahejuhtumi
kohta: ,,See on hirmuäratav kogemus
ja näitab, kui lähedal seisame
kuristiku äärele ja kui suur on riisiko
aatomrelvade sõjas."
Falmel on õigus: aatoMsdJa oht
on suur, kui jübaLääneniere laevastik
on tüumrelvadega varustatud.
Kuid seda suurem on vajadus, et
U.S.Ä. oma heutroonpommi valmis
saab. Sõja eest ei kaitse lahtüie piir
)as, vaid relvastus, mida Nõu-
Liit on sunnitud arvestama.
lUillilllllllHIIIIIItltSI
Pärast seda, kui Pärsia lahe pihtkonna
tugev lääneriikide kants Iraan
sattus moslemite revolutsiooni ja sisemiste
võitluste keerisesse ning
Moskva okupeeris Afganistani, tõusis
üles Pärsia lahe õlide kaitsmise
probleem. Ameerika Üheridriigld
saatsid Pärsia lahe ipiirfconda suure
ja võimsa sõjalaevastilai, riils veel
praegu viibib seal, et kaitsta Lähis-
Ida õliväljasid. See ei ole kerge ülesanne,
sest Araabia riigid jagunevad
kahte leeri, ühed on N. LUdu otsese
mõju all, nagu Iraak ja Siiüria. ülejäänud
õllriigld eesotsas Saudi Araa-biaga
on USA sõjalise kaitse vastuvõtmisega
väga ettevaatlikud. Nad
soovivad, et USA neid kaitseb, kuld
ei julge .USA-le anda sõjalisi baase.
Kõige vümatl kerids üles uue raskusena
Iisraeli valitsuse ja juutide vastuseis
Saudi Araablale luurelennukite
müümise asjas.
President Ronald Reagan otsustas
'Saudi Araäbiale müüa 8 miljardi dollari
eest nn. AWÄCS luurelennukeid
Saudi Araabia ja tema naabrite õli-väljade
kaitseks. On päris ilmne, et
selline müügitehing teenib mitmel
viisil USA huvisid. Saudi Araabia on
üks suuremad õli produtseerijaid Lä-his-
Idast ^pärast seda kui
jategevuše tõttu oma naabri Iraakiga;
langes õlitootjate rivist välja. Selle^
tehinguga oli kindlustatud USA-le
õlide saamine Saudi Araabiast, mille
üks osa läheks lepingu järele isegi
Iisraelile. Võinuks arvata, et ükski
USA valitud rahvasaadik ja Kongressi
liige sellisele tehingule ei tohiks
olla vastu.
Onietigi juhtus nü, et USA Esindajatekojas
hääletas ligemale 2/3 selle
müügi vastu ja president R. Reagani
ettepanek kuikkus haledasti läbi. Isegi
mitmed Reagani vabariiklaste par-
. tei liikmed kas puudusid koosolekult
või siis hääletasid oma partpjuhi ja
presidendi ettepanekule otseselt vaš-
Ml. ;
iPõhjus oli väga lihtne: Saudi Araäbiale
luurelennukite müügile oli vastu
Iisraeli peaminister M. Begin ja
USA kõikvõimas juudi kölonii j a selle
mõju all olev massrheedia. Näib nii,
et paljud esinduskoja liikmed kartsid
minna vastamisi juutidega. ,
See Oli üks president Ronald Reagani
administratsiooni raskemaid
konflikte. President isegi küsi^ avalikult,
et kes juhib US'A välispoliitikat,
|kas president' w i siis Iisraeli
väikeriigi peaminister M. Begin?
semaks. Senini oli nii, et Iisrael tegi,
mis ta ainult heaks arva^ks. Ta
pommitas halastamata oma naabrite
külasid ja kasutas terrorit oma vastaste
vastu. Iraaki aatomreaktori hävitamine
oli tähtsaks pöördepunktiks,
küs Liitunud Rahvaste Organisatsioon
ja enamik riike, arvatud
kaasa ÜSA ja Kanada, mõistsid Iisraeli
sammu hukka. Sellega asus USA
esmakordselt, Iisraeli terroritegevu&t
hukka mõistma. Seda vaatamata, et
nii USA kuid eriti Kanada kõikvõimsad
juudi organisatsioonid Iisraeli
tegevuse heaks kiitsid. ^ '
AWACS lennukitemüük on ainult
üheks vajalikuks saonmuks Pärsia ia»
he õlide kaitsmisel. Selleks USA arendab
koostööd Egiptuse uue.presidendi
H, Mubarakiga, Sudaniga ja teiste
selle piirkonna riikidega. On kavas
ühised sõjalised manöövrid, sest
ÜSA4 tuleb kaitsta ka Sudaani Lü-büa
diktaatori Qaddafi rünnaku vastu.
Liibüa üksused okupeerivad Tsha-di
ja opereerivad suurtel elaniketa
kõrbealadel Sudaani piiridel. Kui
USA. omab sõjalised baasid Egiiptu^
ses ja Sudaanis, siis on neist baasidest
kerge patruleerida üle Puhase-mere
asuvaid suuri Saudi Araabia
jförbealasid.
Äsja viibis Washingonis Jordaania
kuningas Hussein, kes taotles omakorda
USA relvaabi, et oma piire
kaitsta Süüria rünnakuohu vastu.
Jordaania on väga tähtsaks ^udi
Araabia naabriks põhjas hing on võimeline
oniapoolt andma tõhusa panuse
Pärsia lahe õlide kaitsmisel.
Kuid Iisraeli kummaline käitumi-;
ne raskendab USA seniste kavade
teostamist Lähis-Ida õlide kaitsmisel.
Näib, nagu mängiks^ Iisrael ja
juudid ka selles asjas kahele hobu-sele
— Washingtonile ja Moskvale,
e o ee
las
00 Be
KBB ünlversity Ave., Toronto, Oistario, M5J 2111'
EO
ST., WILLOWDALE
Prcjsident pani kõik oma mõju
män^u, et mängu juutidega võita. See
ei olnud kerge ülesanne, sest enamik
senaatoreid olid juba avalikult deklareerinud
oma ustavust: Iisraelile ja
juutidele. |^ende hulgas mitmed va-bariiklastest
senaatorid. President
võitis siiski Senatis häälte vahekorraga
52 presidendi ettepaneku ja
AWACS lenmikitemüügi poolt ja 48
vastu. Kuid see ei olnud kerge ülesanne.
President kutsus terve rea
kõhklevaid jä kahtlasi senaatoreid
Jonxa juurde ning tegi neile selgeks, et
; Saudi Araabia õlide kaitsmine on
; USAJe ja tema iiitiastele elu kü^
: museks. Saudi Araabia kaitseta jätmine
teeninüks otseselt Moskva hu-
•,.>visid." \
Tekibki küsimus, et miks senini
UiSA-lt tohutu suuri toetusi ja relvi
saanud Iisrael nüüd järsku astus
konflikti Ronald Reagani administ-ratsiooniga.
Kui Iisraelis Senati otsus
teatavaks sai, siis näidati Kanada
ja USA TV-s mitu päeva kuid^ lis-radi
valitsus ja parlament avaldas
oma meelepaha. On neid, kes arvavad,
et Iisraeli ja juutide võimsad
ringkonnad oma häbistavat kaotust
ei talu ja tulemuseks on suured lõ-henemised
USA Kongressis, kallaletungid;
president R. Reaganile, kuid
eriti väüsminister kindral A. Haigüe.
^feg^^aaa3lialgllSU«^:^V |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-12-02