Meie Elu = Our life, November 12, 1981

              ,3Äele Blü" nr. 43 (1654) 1981
BD
Published by Eštoiiiän BiblishmgCo. Toronto Ltd., Esto-nim
lloBse/:958 Biroadvie^^ Toronto/Ont
tl
ijäd: H. Rebane ja S.
Yorgis B.Parming, 473 Luhmann
USA. Tel: (201) 262-0773.1
a'
„MEIE ELU" väljaandjaks
Äsut. A. Weikri algatusjel 1950.
,|Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti
Ave., Toronto, Ont.M4K 2R6
Tellimiste ja kuulutuste vastuvõtimne iga^
S p.L, esmasp. ja|neljapv kl. 9 h.-8 õ. Laup. kl. 9 hrl pJ.
,,MEIE ELU" tellimishinnad:, Kwiädas — 1 a. $30.00,. 6 k.
116.00,3k. $11.00; USA-ssd--ia.$32.00;6k. |17.00,3k.
111.50; Ülemerqmäadesse : 1 a : ^ $18.00, 3 k.
112.00. kiripostilisa Kanadas: la. $14.50, 6 k. $7.25. Kiri-ja
lennupo^tilisa US^\5ser
postilisaülemeremaadesse: i a. |32o7Sp 6k.;|16.40.
Kuulütüshinnad: 1, toll ühel ve^^^^
.50, küulutusite küljel $4.25. ,
aiB
U
iinBii!iiiiiiiiiiiiiiiii!iiniuini@innM
Rootslaste Icodufrondil on lahen­dada
küsimus: mida tegi Nõukogude
Liidu allveelaev RcMJtsi šiseveteS; kui
ta Karlskroha laevastikubaasi lähe­duses
ja Rootsi territoriaalvetes l
jooksis karile? Kuid veel tähtsam
on küshnus NATO kaitsesüsteemile,
mida kavatseb N. Liit peale hakata
^2 allveelaevaga Läänemeres, mis on
pealegi relvastatud tüumrelvadega?
Neutraahie Rootsi xm sedapuhku
vene allveelaeva vabastanud ilmsi, et
esitatud küsimustele oleks soovitud
vastuseid saadud. Rootsi võimud on
avalikult ütehiud, et allveelaeva ko­mandöri
seletus ei rahulda, nagu
oleks allveelaeva navigatsiooni sea­deldis
rikki lähiud. Esiteks ei pea
rootslased allveelaeva komandöri ni[
rumalaks, et tä laeva kurssi pidada
@i oska. teiseks pii navigatsiooni
seadeldis kõige paremas korjras, kui
rootslased seda inspekteerisld.
Nii jääb järeldus, et venelased juh-üsid
oniä allveelaeva meelega Karis-'
krona esisesse saarestikku ja seda
kindla eesmärgiga. See retk paljas­tus
ainult seetõttu, et allveelaev põh­ja
kinni jooksis. Kuid kas see oli ai­nult
spionaasihi affäär? Sest spio-naashi
saab teostada ka teiste vahen.
ditega ilma, et tarvitseks, otse Rootsi
laevabaasi sisse sõita. Brüsselist NA­TO
konverentsilt tulebki tefaie ole­tus:
venelased võimalikult tahtsid
rootsi vetesse istutada kuuldeseadel.
dise, mis annaks venelastele auto­maatselt
neile vajalikud andmed.
Võib olla aeg annab veel teisigi se­letusi.
Tuleb arvestada, et Lääneme­ri
on nõukogude laevastikule endiselt
suletuks veeks, kus eriti vaenutege­vuse
puhul on raske sisse või välja
pääseda. Selle tee avamiseks läbi
Taani väinade on vaja võimalus^
Rootsi, Taani ja isegi Norra kaitse­jõudude
kahjutuks tegemiseks oma­poolsete
seadeldistega, isiis tulel^ sk-na
istutada.
Igatahes näitab vene allveelaeva
affäär, et venelased mängivad ka ra­huajal
sõjamängu, etl olla valmjlš ag­ressiooniks
Euroopa vastu, mida
praktiliselt kaitseb Skandinaavia
maade olemasolu põhjapiiril.. Rootsi
võimudel oli sedapuhku võimalus
tõele lähemale jõuda, Nad ei läinud
aga allveelaeva põhjalikule uurimise­le,
sest vene sõjalaevad, arvult küm­mekond,
kogunesid ähvardavalt eks»
territoriaalsetesse vetesse, nägaa
mingiks aktsiooniks vahnis. Nii lasti»
gi fdlyeelaeval minna ilma, et oleks
uuritud logiraamatut, avastatud me^
rekaarte, selgitatud relvastuse isel0o.
; .mu.;- •
Kuiia allveelaev o i ümbritsetud!
merel ja:
iniiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiitiiiiiiiiiiHi
helikopteritega, õhus, siis avastis^'
üraanium-238 olemasolu allveelaeval.
Sellest võidi järeldada, et allveelaeva
torpeedotorud pn laetavad tüumrel­vadega,
milliseid saab kasutada va-^
jaduse korral. Kuid siit tehti ka tei-"
ne järeldus: kõik 42 vene allveelaeva
Läänemeres dh laetud tuumarelva­dega.
See oletus lisab uue elemendi
N. liidu sõjaarsenalis, niis on sihi­tud
Lääne Euroopa ja Skandinaavia
vastu ja milliste abiga rammitakse
tee lahti Atlandile.
Kuid just nüüd ori Moskva alusta­nud
suurt ,A"ahuoffensüvi" Euroopas.
Breshnev on hoiatanud Saksamaad
ja teisi Euroopa riike: „Teie rahva
vastu N. Lüt ei kasuta aatomrelvi,
kui teie ei lase Ameerika aatomref-yi
oma maale." See on otsene ähvar­dus
Lääne Euroopale, mida tuleb tei­ses
sõnastuses lugeda: kui teie meid
vabatahtlikult sisse ei lase, siis an­name
aatpnurelvadest. Breshnevl äh.
vardus peab takistama IJSA uue rel-valügi
sissetoomise, mSs hävitab küll
sõjaväge, kuid ei lõhu linnu.
ÜSA toodangusse minevad neut-roonmissilid
on võimelised kahju»
tuks tegema nõukogude soomusväed
Ja arvatavasti ka Läänemere laevas­tiku
koos allveelaevadega. Neutroosi-pomm
muudab kõlbmatuks vene tak.
tikälised relvad. Neutfoonpomm suu­dab
peatada, vähemalt ajutiseks vene
hivasioonikavad Euroopasse. Ku!
Moskva tahab endiselt arendada
oma agressiopnikavasid, peab tege­ma
uued investeeringud oma sõja­masina
osas ja saatma sulatusahju­desse
praegused. See on president
Reagani ja Pentagoni asjatundjate
soov, et peatada sõjavankrit. See
väljavaade teeb loomulikult Moskva
närviliselcs ja on alustanud uue akt­siooniga
propagandasõja alaL Et
läänes on massiliselt iiõrganärvilisi,
näitavad massdemonstratsioonid
USA uute relviade vastu Euroopa
maade suuriinnades.
Stokholmls demoiistreeris nõuko­gude
invasiooni vastu Karlskrona
saarestiku 4000 Inimest ja isegi eel­mine
peaminister, sotsialist Olof Pal­me
parkis allveelaeva vahejuhtumi
kohta: ,,See on hirmuäratav koge­mus
ja näitab, kui lähedal seisame
kuristiku äärele ja kui suur on riisi­ko
aatomrelvade sõjas."
Falmel on õigus: aatoMsdJa oht
on suur, kui jübaLääneniere laevas­tik
on tüumrelvadega varustatud.
Kuid seda suurem on vajadus, et
U.S.Ä. oma heutroonpommi valmis
saab. Sõja eest ei kaitse lahtüie piir
)as, vaid relvastus, mida Nõu-
Liit on sunnitud arvestama.
lUillilllllllHIIIIIItltSI
Pärast seda, kui Pärsia lahe piht­konna
tugev lääneriikide kants Iraan
sattus moslemite revolutsiooni ja si­semiste
võitluste keerisesse ning
Moskva okupeeris Afganistani, tõu­sis
üles Pärsia lahe õlide kaitsmise
probleem. Ameerika Üheridriigld
saatsid Pärsia lahe ipiirfconda suure
ja võimsa sõjalaevastilai, riils veel
praegu viibib seal, et kaitsta Lähis-
Ida õliväljasid. See ei ole kerge üles­anne,
sest Araabia riigid jagunevad
kahte leeri, ühed on N. LUdu otsese
mõju all, nagu Iraak ja Siiüria. üle­jäänud
õllriigld eesotsas Saudi Araa-biaga
on USA sõjalise kaitse vastu­võtmisega
väga ettevaatlikud. Nad
soovivad, et USA neid kaitseb, kuld
ei julge .USA-le anda sõjalisi baase.
Kõige vümatl kerids üles uue rasku­sena
Iisraeli valitsuse ja juutide vas­tuseis
Saudi Araablale luurelennuki­te
müümise asjas.
President Ronald Reagan otsustas
'Saudi Araäbiale müüa 8 miljardi dol­lari
eest nn. AWÄCS luurelennukeid
Saudi Araabia ja tema naabrite õli-väljade
kaitseks. On päris ilmne, et
selline müügitehing teenib mitmel
viisil USA huvisid. Saudi Araabia on
üks suuremad õli produtseerijaid Lä-his-
Idast ^pärast seda kui
jategevuše tõttu oma naabri Iraakiga;
langes õlitootjate rivist välja. Selle^
tehinguga oli kindlustatud USA-le
õlide saamine Saudi Araabiast, mil­le
üks osa läheks lepingu järele ise­gi
Iisraelile. Võinuks arvata, et ükski
USA valitud rahvasaadik ja Kongres­si
liige sellisele tehingule ei tohiks
olla vastu.
Onietigi juhtus nü, et USA Esinda­jatekojas
hääletas ligemale 2/3 selle
müügi vastu ja president R. Reagani
ettepanek kuikkus haledasti läbi. Ise­gi
mitmed Reagani vabariiklaste par-
. tei liikmed kas puudusid koosolekult
või siis hääletasid oma partpjuhi ja
presidendi ettepanekule otseselt vaš-
Ml. ;
iPõhjus oli väga lihtne: Saudi Araä­biale
luurelennukite müügile oli vas­tu
Iisraeli peaminister M. Begin ja
USA kõikvõimas juudi kölonii j a selle
mõju all olev massrheedia. Näib nii,
et paljud esinduskoja liikmed kart­sid
minna vastamisi juutidega. ,
See Oli üks president Ronald Rea­gani
administratsiooni raskemaid
konflikte. President isegi küsi^ ava­likult,
et kes juhib US'A välispoliiti­kat,
|kas president' w i siis Iisraeli
väikeriigi peaminister M. Begin?
semaks. Senini oli nii, et Iisrael te­gi,
mis ta ainult heaks arva^ks. Ta
pommitas halastamata oma naabrite
külasid ja kasutas terrorit oma vas­taste
vastu. Iraaki aatomreaktori hä­vitamine
oli tähtsaks pöördepunk­tiks,
küs Liitunud Rahvaste Organi­satsioon
ja enamik riike, arvatud
kaasa ÜSA ja Kanada, mõistsid Iis­raeli
sammu hukka. Sellega asus USA
esmakordselt, Iisraeli terroritegevu&t
hukka mõistma. Seda vaatamata, et
nii USA kuid eriti Kanada kõikvõim­sad
juudi organisatsioonid Iisraeli
tegevuse heaks kiitsid. ^ '
AWACS lennukitemüük on ainult
üheks vajalikuks saonmuks Pärsia ia»
he õlide kaitsmisel. Selleks USA aren­dab
koostööd Egiptuse uue.presiden­di
H, Mubarakiga, Sudaniga ja teis­te
selle piirkonna riikidega. On kavas
ühised sõjalised manöövrid, sest
ÜSA4 tuleb kaitsta ka Sudaani Lü-büa
diktaatori Qaddafi rünnaku vas­tu.
Liibüa üksused okupeerivad Tsha-di
ja opereerivad suurtel elaniketa
kõrbealadel Sudaani piiridel. Kui
USA. omab sõjalised baasid Egiiptu^
ses ja Sudaanis, siis on neist baasi­dest
kerge patruleerida üle Puhase-mere
asuvaid suuri Saudi Araabia
jförbealasid.
Äsja viibis Washingonis Jordaania
kuningas Hussein, kes taotles oma­korda
USA relvaabi, et oma piire
kaitsta Süüria rünnakuohu vastu.
Jordaania on väga tähtsaks ^udi
Araabia naabriks põhjas hing on või­meline
oniapoolt andma tõhusa pa­nuse
Pärsia lahe õlide kaitsmisel.
Kuid Iisraeli kummaline käitumi-;
ne raskendab USA seniste kavade
teostamist Lähis-Ida õlide kaitsmi­sel.
Näib, nagu mängiks^ Iisrael ja
juudid ka selles asjas kahele hobu-sele
— Washingtonile ja Moskvale,
e o ee
las
00 Be
KBB ünlversity Ave., Toronto, Oistario, M5J 2111'
EO
ST., WILLOWDALE
Prcjsident pani kõik oma mõju
män^u, et mängu juutidega võita. See
ei olnud kerge ülesanne, sest enamik
senaatoreid olid juba avalikult dekla­reerinud
oma ustavust: Iisraelile ja
juutidele. |^ende hulgas mitmed va-bariiklastest
senaatorid. President
võitis siiski Senatis häälte vahekor­raga
52 presidendi ettepaneku ja
AWACS lenmikitemüügi poolt ja 48
vastu. Kuid see ei olnud kerge üles­anne.
President kutsus terve rea
kõhklevaid jä kahtlasi senaatoreid
Jonxa juurde ning tegi neile selgeks, et
; Saudi Araabia õlide kaitsmine on
; USAJe ja tema iiitiastele elu kü^
: museks. Saudi Araabia kaitseta jät­mine
teeninüks otseselt Moskva hu-
•,.>visid." \
Tekibki küsimus, et miks senini
UiSA-lt tohutu suuri toetusi ja relvi
saanud Iisrael nüüd järsku astus
konflikti Ronald Reagani administ-ratsiooniga.
Kui Iisraelis Senati ot­sus
teatavaks sai, siis näidati Kanada
ja USA TV-s mitu päeva kuid^ lis-radi
valitsus ja parlament avaldas
oma meelepaha. On neid, kes arva­vad,
et Iisraeli ja juutide võimsad
ringkonnad oma häbistavat kaotust
ei talu ja tulemuseks on suured lõ-henemised
USA Kongressis, kallale­tungid;
president R. Reaganile, kuid
eriti väüsminister kindral A. Haigüe.
^feg^^aaa3lialgllSU«^:^V<tlt^;iK:»».l;alr9.^^»^w^.^«^l^lWB!i;l<:«tji
, ySA olukord • Lähis-Idas on selle
lonf':t:^n muutiiriud. veelgi keeniM-Möödunud
nädalal tulid Madriidis
kokku,.pärast kolmekuulist vaheae­ga,
Helsingi kokkuleppele allakirju­tanud
riikide esindajad, et lõpetada
erakordselt pikale veninud konve­rentsi.
Kokkutulnud 35 riigi esinda­jad
(33 Euroopast, USA ja Kanada)
olid matuse meeleolus, nagu hea sõb­ra
hauda sängitamisel, kirjuitab John
Gellner ,,Canadian Defence Quarter-ly",
toimetaja. Ühelgi kokkutulnuist
ei näinud olevat lootust, et sellel
kongressil saavutatakse mingi kok­kulepe
N. Liiduga Helsingi kokku­leppes
antud lubaduste täitmiseks.
N. Uit ei ole seni täitnud ühtegi kok­kulepet
kultuuriMsei ega humanitaar­sel
alal, rääkimata kokkuleppest sõ­jaliste;
manöövritest teatamise kohta
NATO riikidele, kui nendest võtab
osa rohkem kui 25 tuhat meest. Ei
ole mõeldav, et Varssavi pakti riiki­des,
kus kokku pn alalises sõjaväes
2.5 miljonit meest, ei ole alates 1975.
a. saadik peetud ühtegi sõjalist ma­nöövrit,
millest oleks võtnud .osa
rohkem kui 25 000 meest.
Ainukene, millega Madriidi konve­rents
võiks lõppeda on lühikene tea­de,
et järgmine Helsingi kokkuleppe
järelkonverents ipeetakse kunagi ku­sagil.
Isegi see polje päris kindel, ar­vab
John Gellner. Seepärast Mad»,
riidi konverentsist osavõtjaist ei tea,
kas nad seisavad praegu, või kunagi
hiljem, Helsingi kokkuleppega üles­tõstetud
lootuste lahtise haua äärel.
N. Liit ei ole andnud seni isegi mingi­sugust
lootust, et ta kunagi hiljem
mõtleb hakata täitma Helsingi kök-kule?
F'S ant'
_^ ekspert, Wisconsuü ülikooli
tõlkeaia lektor «Eesti Kifjanduse
Sõprade kokkutulekul mainis: ,Jõl-kiinmfe
on loov töö, sageli isegi ras­kem
kui originaalse teose kirjutami­ne,
sest selle juures tuleb jälgida au­torit.
Eesmärgiks on teos ümber
luua teises keeles lugejaile."
See on hirnius põnev seisukoht.
Ettekandja seisukohalt saadab „au».
tor oma informatsiooni keele kaudu
inhnestele; tõlke kaudu modifitsee­ritakse
see maailmale mõistetavaks.
Kuid tõlkega võib ka (juurde lisada,
isegi: teose paremaks teha, kui see
autoril oli. ;Nü on tõlkes tõlke Ikadu,
tõlkelisand ja mõnel juhul tõlketasa-kaal.
Eesmäi^iks on teos ümlber luua
teises keeles lugejaile."
Need on kardetavad mõttekäigud
ühe' ülikooli õppejõu suust. Teose
loojast, ideekandjast, tehakse liht­tööline
ja tehnilisest tõlkijast saab
suur looja.
Lepime järgmisega: Mõnele kirjani-,
küle on loov töö kerge ja iseendast
ja sisenüsest tungist tulenev. Mõnele
tõlkijale oh tõlkimine Väga raske et
originaali mõtet edasi anda.
Kui ikirjamk loob, süs vaevalt ta
mõtleb palju ta oma tööst saab ja
paljudesse keeltesse tema. töö tõlgi­takse.
Kui tõlkija tõlgib, siis teeb ta
seda kirjastaja soovide kohaselt ees­märgiga
kirjastajale kasulik olla.
Võib olla Kelertas valihistab ette tõl­kijaid
kirjastustele, sest ka neid on
vaja. Küsimuseks jääb aga, kuhu
jääb süs 'Jcitjanik, kes jälgib maailma
ja ihimesi, kes näeb probleeme ja
nende lahendamist, kes oma teoses­se
paneb ohia mõistuse ja hinge,
oma filosoofilised tõekspidamised ja
psühholoogilised lahendused. Ta viib
need alandlikult tõlkija rauale ija
jääb siis veel alandlikumalt ootama,
palju selle eest kirjastaja maksab ja
peamiselt, mis tema teosest on luge­jale
tegelkult tehtud. Kirjaniku töö
on originaalselt loov.
Asta Willmann PVEJN, kongressilt:
„Esindet oli, Lyonis püstitet.van-'
gistet kirjanikke, \vastu võet, mää-ritlet
priqriteet, jratifitseerit rahvus­vahelise
lepmgu^ fakulteedist tagan-det,
ühinema nimetet maadega: va­litsusele
esitet, jne.
Neied Asta MVillpr^mii keelelised
innovatsioonid (nad ei ole uuendu­sed)
kutsuvad küsima: Mida taotleb
nende vormidega autor, kes ei seisa
kaugel eesti keele koldest? Tõsi, Ves>-
ke keelepruuk on korrektne, kuid
vananenud. Eesti keel peab arenema,
kui ta ei taha maha jääda. Juhan Aa­vik
lõi uusi sõnu, milledest on ema­keele
tarvitajiail palju kasu olnud. Sõ­nad,
mis ei suutnud läbi lüün unu­nesid.
,;Postin^ees" püüdles korrektse
keele poole, kuigi Tõnisson pahan­das,
kui sõna ,4iiainima*' oli sisse
lipsatanud;. Tõnisson: „Jälle keegi on
maininud." ,;Päevaleht" sundis tegu­sõna
lause ette ja mitte taha (ger-
•manism). „Vaba Maa" 'kirjutas rah­valikus
keeles — nii nagu oli rahva
keelepruuk. Pagulane on oma keele
seganud võõrpärasustega ja võõrsõ­nadega
(eriti Rootsis). Paguläslehed
kasutavad Muuki, kuigi võiksid seda
teha suurema hoolega.
Seoses Torontos peetud kirjanike
konverentsiga — „The Writer and
Human Rlghts in aid of Amnesty In.
temational" — avaldas «Toronto
Star" Arved Viirlaiu lugejakirja, mil­les
üteldakse:
,JKorraldajate arusaamisel oli
kongress igakülgselt edukas. Selle
edu üley mis puutub majanduslikku
ossa, tunnevad headmeelt ja rahul­dust
kindlasti kõik osavõtnud auto­rid.
See on aga vaevalt nii kongressi
põhilise korraldusega ning ühekülg­seks
kujunenud ideoloogia osas.
Kongress nõudis vabadust seitsme­le
vangistatud kirjanikule, kes päri­nevad
järgmistest maadest: Argentii­na,
Egiptus, Lõuna-^frika, N. Lüt,
Taivan, Tshehhoslovakkia ja Tshüli.
Nood seitse Amnesty Intematio-nall
poolt valitud „sümbolit" ei esi­tanud
kahjuks mitte teisi nende van-'
gistatud kolleege N. Lüdu', Kuuba ja
PünaJHiina. vanglates, «vaimuhaigla-tes"
ega kontsentratsiponlaagrites
piirkondlikult suhtelise tasakaaluga.
Jääb mõistmatuks, miks tõsteti näi­teks
„rambivalgusse" Tai(\^ü ainsa
loovkirjanikuna vangla;karistust kan­dev
Yang Ching-Chu ja vaigiti van­gistatud
kirjanike ja ajakirjanike
saatusest Hiina mandril täielikult!
Kas kongressi di^ganiseerijad —
akadeemikud ja Amnesty Internatio­nal'!
liikmed -— ei ole tõesti teadlikud
arreteerimistest ja kohtuprotsessi­dest
Hiina Rahvavabariigis? Kuidas
saadakse kiili mööda mmna sealse­test
„Demökraatliku Liikumise" ohv­ritest
nagu Liu Qing, Xu Wen-Li,
Zhang WengiHe, ja paljudest teis­test?'
• ;
Kuna Baltikum oli kongi^ssü esin­datud
ühe, N. Liit kolme, Tshehho­slovakkia
ndjä ning Ladina-Ameeri-ka
üheksa 'kirjaniku näol, siis tekib
küsimus simgi: miks selline ebätasa-kaal?
Miks ei võtnud kongressist osa
ühtki ukraina, valge-vene, poola, gru-siiriia
jne. kirjanikku?
^maš jääb ka selgusetuks küsi­mus:
Miks ei olnud kongressist ette
informeeritud Ida-Eurõopa päritolu­ga
kanadalasi etnilise ajakirjanduse
kaudu? Need poliitUiselt kõige erk­samad
ja kogenenumad kaasmaala-seä
täitnuksid publiku osas hõredaks
jäänud ruumid laudkonnavestlustel
viimase kohani, abistades oma panu­sega
ettevõtet hü sisuliselt küi ka
majanduslikult. Antud juhul tekitab
nende eemalejätmine ainult asjatut
spekuleerimist, et see toimus sihili­kult
vältimaks oletatavat vastukaa­lu
lõppsümpoosioni vasakpoolselt
häälestatud ja ohtralt filmitud publi­kule.
'• : i' •,'
Kahjuks kinnitasid nii kongress
kui ka enamus intervjuusid osavõt­nud
kirjanikega kanada päevalehte­des
järjekordselt seda, et vaba maaü-ma
ajakiijanikud, poliitikud ja kul­tuuri-
ning usutegelased vaikivad si­hilikult
inimõiguste rikkumisest
kommunistlikes ija' sotsialistlikes
maades. Kas me tõesti ei tüika tõsta
oma sõrmeotsa selle sajandi ,,püha­duse",
kommunistliku-fashistliku
diktatuuri, Venemaa kolonialismil
.vastu?":-' : •
Ning nüüd Asta Wilhnann tahab
olla vastu võet nende määritlet prio­riteetidega,
milliseid ei harrasta ees­ti
rahvas ei paguluses ega kodumaal.
Ainult Harri Asi kirjutas oma kriiti­kat
sellistes Vormides, et kirjutis hu­vitavam
näiks. Need keelevoilmid ei
ole kasutätaVad ega loomulikud eesti
rahvale. Ka Asta Willmann ise ei suu­da
järjekindel olla nende vormide,
'kasutamises: «Vangistatute seas, kes
nünepidi loetletud (pro loetlet); üle­jäänud
süüdistatakse (pro šüüdistet).
Segadus on selge: ka nende ridade
kirjutaja ei tea, 'kas etteheide on õige
või mitte ja kas see on vabandet A.W.
poolt!
Parimat eesti keelt tuleb siiski
•okupeeritud Eestist. Lugege ainult
«Loomingut" ja siis hakkate mõist­ma,
mis on hea, eesti keel.
EESTI KIBELE TARBIJA
MINOIT
KOMPROMISSI
KOMMUNISTIDEGA
K. Pütt - 1918.
^lUIIIIHIIIIHIiilllllllilllillllllllllllilliilUlllllllillllllililllHIR
;Shveitsl valis-'
ministriie selgitati
Bdti riikide olukorda
t)lemaailmse Eesti Kesknõukogu
^uroopa-Büroo eestvõtul toimus Ber­nis
eesti, läti ja leedu rahvusgruppi­de
esindajate kokkusaamine Shveitsi
välisministri dr. Pierre Auberti, mi­nistriabi
dr, Raimond Probsti ja mit­me
kõrgema ametnikuga yälisminis-teeriumisti
Selgitati olukorda Balti
riikides N. Liidu okupatsiooni all ja
anti üle mimeid märgukirju, taotle­des
Shyeitsi valitsuse toetust inim=
õiguste kaitseks ja Balti riikide ise­seisvuse
taastanüseks;
Kokkusaamine toimus Bernis lii-duhoones,
välisministri 'kabinetis.
Eestlasi esindasid Ü;E; Kesknõukogu
Euroopa-Büroo juhataja Ants Luik
ja Uige dr. Olgred Aule; leedulasi
esindas saatkonnanõunik dr. Albert
Gerutis, lätlasi Vabade Lätlaste
Maailmaliidu informatsioõnibüroo
juhataja Julijs Kadelis Saksamaalt.
Balti riikide küsimuse selgitamisel,
Shveitsi välisministeeriumis on suur
abi sellest, et ministriabi dr. Rai­mond.
Probsi on õpilasena 5 aastat
elanud Riias ja Tallinnas ja on ka
hiljem külastanud Baltimaid,nü et
temal on nendest riikidest ning rah­vastest
teadmised isiklike kogemuste
kaudu.
..MEIE ELU"
lugejad. 5rge unustage om^i
sõpradele soovltemast
..MEIE ELU"