Meie Elu = Our life, March 10, 1983

              ,;M[eie E l u " nr. 10 (1723) 1983
IBIESTLASTE
iRJEiSKÜJüL
klja uiifi juhtnööri - otkupeeritud
k-ala rahfvad võivad nälgida; aga .
fitte saksa raihvas!
^Sed'^ juhtnööri,ei jtriikitud tsensee-
[tudtolteaegsetes,eesti ja teistes
ba-Buroöipa rahvaste äjailehtedtes,
t a selle 'Jcäsu j M e sakslased toi­misid;
'Eestist veeti' ui paTju töitai.
äd välja — nii Saksa sõjaväele kui
a otseselt Saksamaale, et eesti rah.
las, eriti Tallinnas jäi näljanörmi-lele;
Ja saikslastest „oberfuhrerid''
jiätsid peaie selle suurtes Lutheri
[ineerišt kastides niipalju toitaineid, ,
[ui nad kätte said, kõik Saksamaale
[ma sugulastele ja tutta>vatele. Veel ,
±kem: Hitleri valitsuse mini&trid
gid' külaskäike okupeeritud Balti;
Eikidiesse,. oma Berliinis asuvatele
Imetniikele lisaitoitaineid hankim'i^.
^ks. Näiteks Ida-alade, minister A.
losenberg andis salajase käsu Tai-
Intia linna Turuvalitsusele, liniiaela-
Ike näljanormidest ära võtta 1000 kg
lõid oma ametnükde kingituseks.
rOIT VEETAKSE VENEMAALE
Mitmed tundemärgid Tallininas näi"
[avad, et sellist Göringu m<x)fdi juht-idtet
praegu rakendatakse Eestis,
raiinnast ja kogu Eestist on kadü-
Jiud miimet sorti piima- ja lihatop-icdvnii
et isegi Viru hotellis põle dl- •
Tiud välbkülalistele anda piima koh-kpeaki!
Eesti rahvale kasutamiseks
btte näfed tooted on kogutud taga-paraladudesse
ja nüüd tõenäolikult
loäkyas turuile paisatud.
' E t varjata eesti rahva ja eesti soost
fommunistide ees fakte, seJleks on
jäinud aastal 24. augustil kõrvalda­tud
Eesti vaniminister A. Pedajas ja
^ema asemele miääratud uueks varu-fninistriks
venelane V. Rajevski. Sel­le
sammuga on Moskva maailmale
ivalikxiit näidanud Balti riike kui Ve-
(r.e kolocniaid, kus Mõsiltva halasta-raatük
imeb (tühjaiks riigid toitaine-test
suurvenelaste hüvanguks ja Bal­ti
rahvaste genotsiidi teostamiseks.
President Reagani podt läbi viidud
crediitide keelustamised ja majan-fcluslikud
sanktsioonid on Venemaa
iiafjänduse nii alla viinud, et viimas­te
teadete järgi' ei olevat Moskval
jnarh välisvaluuta varusid — ,see
punnib. Kremli valitsejaid natside
3skuiju] majanduslikule kannibalis^
iii/re, kus allasurutud vähemusrah-fa;
stelt röövitakse nende söögilaüida-feh
toitained, mis viialcsö'vene &
ferahva toidulauale. ' ,
KAIKAS
Linnase protsess
märtsi
NEW YORK (M,E.) - Karl Lfniria.
Ise vastu USA kohtumhiisteeriunii
lerijuurdluste asutiselt (OSI) algata-jtud
süüdistuse protsesside äsjanfi
järk on immigratsioonikohtuniku
Ines lükatud edasi märtsikuu lõppu,
[et kuulata ära täiendavaid seletfüsi.
See ei tarvitse jääda lõplikuks, kuna
lon võimalik jätkata seadusepäraselt
I uut protsessi'teisel viisil.
Veebruari lõpus immigratsiooni-
I kohtunik Gordon Saeks määras uk­rainlase
Feodor Federenko Philadep-hiast
deporteerimisele, kelle protsess
on kestnud ühest kohtust teise 6 aas­tat
ja vahelduvate; kohati üksteise
vastu käivate otsustega. Ukrainlane
oli II maailmasõja ajal vanglvalvu.
riks Treblinka koonduslaagris Poo­las,
kus olla tapetud tuhat juuti ja
kommunisti päevas, kokku üle 800-
tuhande 1942. a, ja 44. a. vahel. Koh­tunik
Gordon Saeks määras ta de­porteerimisele
Nõuk. Liitu ,4cus ta
[on sündinud". Mõned ameerika aja.
lehed' küsivad enam kui naiivselt, et
„ . . . on teadmata kas N. Liit teda
vastu võtab". 75. a. v. Federenko ad­vokaat
selgitab võünalusl protsessi
jätkamiseks.
USA ajiellatsioonikohtu liige New
Yorgis G. C. Pratt lükkas tagasi koh-tuministeeriumi
taotluse USA koda­kondsuse
ära võtmiseks lätlaselt E l -
mars Sprogiselt, nii et teda saaki
USAst välja küüditada. Ta oli pisi­linna
Gulbene (3900 elan.) politsei­ülema
abi, eriosak. süüdistab teda
juutide tapmises. Kohtunik põhjen-das
oma otsust sellega, et N. Liidult
varutud süüdistusmaterjal ja tõen­did
ei ole usaldusväärsed. Arvatakse,
cU eriosakond toob M. Liidust uusi
«tõendeid" ja kael)ab edasi. '
.JMIEIE ELU" TALITUSES
TORONTO EESTI MAJAS MÜÜGEL
WINTklO ($1.00)
THE PROVINCIAL (5.C
SUPER LOTO ($10.00)
LOTERIIPILETlb.
J
.1.,
- r.
• 1'
,JVkdeElu" nr. (172.S) 1983 M E L J M E V A L , 10. M Ä R T S I L - •mURSDAY, M A R C H 10 3
VÄIARIIGI AASTAPÄEVA TAHISTAMINI
iOYAL BEACH'IS
,.Tõniseiiäev" Seneca College'is Minkleri auditooriumis T.E.R.R. üritusena o l i tegelasterohke. Foto — 0 . Haamer
T.E.R.R. „Kungla" * „Tõnisepäev"
Minkleri auditporiimiiis tõi kokku
arvuka publiku. Kahevaatuseline T.
Metsala poolt koostatud lavastuse
rahvatantsude vahele põimusid lau^
luettekanded, „Positiivsed mehed"
jn.e., mis hoidis ära kava monotoon­seks
muutmise. Rahvapillide ansam­bel'
(kuulutustel ,JR!ahvapiilJide Orj
kester") koosseisus: Hanno Pohl ja
Alfred Kuus — kannel, Pia Metsala
— viiul, Voldemar Guštavson —
klarnet, Mihkel Liik — elektriklaver
sning Allan Liik, Peeter Jeeger, Pee­ter
Sõrra, Liina Teose ja Ellen Val­ter
— akordion hoolitses muusika
sest.
„Positiivse!d mehed" (Alar Kivilo,
^ Erik"Teose, Mart Toome Ja Hillar
tr
Tork) esitasid mitu laulu oma rikka­likust
repertuaarist saades kuulajas­konnalt
sooja vastuvõtu. ]
Eeskava lõpul kutsuti lavale: lJ»o-sitiivsed
mehed", rahvapillime|ied,
tehnilised abilised Agu Metsala, Paul
Pede ja Taimi Voksepp, grupiji|ihid
Mariey, Virge-Kai Lindaja, SusanI;Va-nasdja,
Valdekp Novek ja l i i d a
Roosipuu. Kõigile anti tänutäheks ja
tunnustuseks lillekimp. Ürituse pea-
Juht Toomas Metsala sai lisaks tuge­vale
aplausile sületäie roose. Nagu
enamasti, njii ka nüüdki jäi varju
suurevaevanägija, juhatuse esimees
Robert Kivi, kes pälvib tõsist tun­nustust
ja tänu samase suurürituse
läbiviimise eest.
O.H. RootsS ^Härjatants" lavastuses „Tõnisepäev". Foto — 0 . Haamer
Eesti Kodu pere tähistas Eesfi Vabariigi 65. aastapäeva 23. veeb­ruaril
Eesti Kodu seltskondlikus ruumis. Vaade aktusest osavõt­jaile.
Esireas, vasakult Vabadussõja veteranid Aleksander Kask,
Johannes Naar, õpetaja Edgar Heinsoo kes pidas palve. Eesti Ko­du
õpetaja Elmar Pähn ja aktusekõneleja Emanuel Lepik. A l l —
Eesti Kodu segakoor esinemas Aino Pahna juhtimisel. Ees, vasa­k
u l t : L. Anelin, E . Ivandi, T. Kents, L. Maldre, K . Saartok, Ä. K u l -
langu, J . Floss, V. Lindeman. Teine r i d a : A. Võika, J . Herma, A.
Rünk, M. Pkitus, V. Musta, A. Koppel. Kolmas r i d a : I . Haiba, M .
Miinvee,'V.. Võika, Ä. Lepismaa, A. Koppel,' P. Kents ja A. Pallop.:
Foto — E l n a Kungla
BÄTÜN'i aktsioon GenBs
Andropov
survet
Pressiagenluurid Reuter ja AP tea­tasid
24. veebniaril Genf ist, et pagu­laseestlaste,
-lätlaste ja ^leedulaste
esindajad väidavad surve suurene­mist
Balti rahvuslastele Andropovi
võimule tulles. BATUNI eshidajad
New Yorgist sõitsid Genfi, et taotlb-da
küsimuse tõstatamist UNO inhn-õiguste
komisjonis. BATUN'i presi­dent
Juta Ristsoo ütles ajakirjanike,
le, |et Andropovi KGB ülemaks olles
murti Ukraina rahvuslik lükumine.
Lätis algasid läbiotsimised ja konfig^'
keeriti läänekirjandust, Piibleid J |
käsitsi kirjutatud koopiaid Helsin^
kokkuleppest. Jaanuaris vahistati
Leedu preester, kes juhtis usklike^
kaitsekomiteed ja Eestis tabati vii^j
isikut põgenemisl^tsel, kuues saade^-;
ii tagasi Soomest. X
Lätlane Julius Kadelis ütles, et ta
on andnud edasi UNO-le ja Punasele
Ristile 22 lätlase palvekirja abi saa­miseks
Läände emigreenmiiseks.
9 0 0
(Algus esiküljel)
ent pole seda teinud ja pole ka teis­tele
luba andnud tema kirja kasuta-miseks.
PATUKAHETSUS
^Imer Tuganovi ettevaatusabinõud
oma aadressi saladuses hoidmiseks
ilmselt ei olnud küllaldaselt. Nagu
ta ise jutustab, saabuB talle 30. no­vembril
kloostrisse" abikaasa kiri
(tõenäoliselt KGB abiga kirjutatud!)
ja ilmselt tabas meest järjekordne
paanika. Ta jutustab:' ^Sealsamas
postkontoriilaual kirjutasin avalduse
NSV Liidu ülemnõukogu presiidiu­mile
paWega lubada pöörduda tagasi
kodumaale.", '
Kloostris, teatanud ta, et ta jängmir
ne päev läheb N. Liidu saatkonda
Madriidis. Hispaanlased soovitanud
teda kiiresti mõnda teise riiki sõita,
kuigi ta sealt veel pohiud vastust saa­nud
varjupaiga taotlusele — ilmselt
oli ta selle esitanud. Jimd seekord
olin tõesti oma otsuses kindel, tooda­gu
mulle elamisload kas või tosinast
riigist korraga", märgib Tuganov ja
jätkab:,,!, detsembril avanes mu ees
Nõukogude saatkonna uks. Olin jälle
Nõukogudemaa pinnal." ^
' Elmer Tuganoiv oli läinud Kanos-sasse
kahetsema oma „TOetmist",
H. Rajamaa AABITS :
H. Rajamaa EESTI A L C U G E M I K I I 3.50
H. Rajamaa EESTI ALCLUGEMIK III 3.50
H. Rajamaa EESTI LUCEMIK II 4.00
A. Kajasaar EESTI MAAFEAbUS I (vihk) 3.50
A. Kajasaar EESTI MAAFEADUS II (vihk).... 3.50
A. Kajasaar'EESTI MAjirEADUS III (vihk) .. 3.50
0- Lu!t9 KEVADE 1-....^:.;.... 6.00
E. Lindsaar KOMPAN/POEG 1.00
KUIDAS TALLINN VALM'^S SAI , 3.0I|
K. Vaikla KULDNE TiUi^VIETöRU ; 3.00
LAULE MÄNGE VÄIKEIJISTELE
(nootidega) .„ 5.00
KODUKOOL NR. 2 .„,.....;......... 1.50
T. Künnapas M E I E KODUMAA 4.50
EESTI AJALUGU TÄIENDUSKOOLIDELE .... 4.50
H. Kerstell MINA ISE „.... 4.00
MINU PILDIRAAMAT 3.00
S; Raatma MINU KMU 5.10
A. Teder NAPOLEONIJÄLGED£S 2.50
H. Michelson NOORSOOTÖÖ RADADEL ........ 4.00
NOORTE LAULIK 4.50
Ü. Lehti P I K K E MIKKE 2,00
K. Ristikivi SEMUD 3.00
K. Ristikivi SELLID , 3.00
^ J. Kaup SÜGISE LAUL 2.50
'KAVAL ANTS JA VANAiPAGAN ..11.00
.1. MangPARGI 3.00
NOORTE LAULIK NOOTIDEGA 8.00
TUNNE E,BSTI RAHVAST !...;.. 4.00
TAMMINE. RAHVAS 3.50
E.-õun T S I M 4.50
JEESUSE KRISTUSE ELU 5.00
USUÕPETUS KOOLIDELE JA KODULE .•...3.00
ÕPETA MIND LUGFMA I 5.00
ÕPETA MIND LUGEMA II 4.00
VÕIDUKARIKA MÄRGI A L i _ 2.50
ÕPIME EESTI KEELT" 7.00
TULEHOIDJA (üksiknumbrid) @ 2.50
Postiga tellides lisandub saatekulu.'
MüügilMEIE ELU''tditus©
'' 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. M 4 K 2R6
'Vajatakse
ASSEERIJAT
reumahaiguse vastu. Teated selle le­he
talitusse, märgusõna ,;iSasseerija"
all.
Austraalia parlamendivalimistel tu­li
võidule tööpartei ja uueks peami­nistriks
sai 53-aastane Bob Hawke.
Viimased 8 aastat valitses liberaal
rahvuslaste koalitsioon ja peaminist-fiJ^
s oli M . Fraser.
Hinnalcs oli kivide heitmine ,jiodu-maast
lõplilkult lahti ütelnud inimes-lele",
kes teenivat oma igapäevast
leiba läänes , juudaseeklitega". Tema
avaldused ,iSirp ja Vasaras" peaivad
hoiatama 'kõiki teisi, kes nurisevad
vabaduse puudumine üle. On aiga Uni­ne,
et ta kunagi ei saa enam olla
täielikult • rehabiliteeritud ega nauti­da
endisi ediseid.
MAJANDUSKLUBI
MAITSEB VEINISID
Eesti Majandusklubi Kanadas kor-
'^Idab oma tavaks kujunenud veini-
'^^aitsmise õhtu kolmapäeval, 16.
^'ärtsU Tartu College'is, algusega k l .
•^Ö õ. Seletusi annab veinide asja-
[undja Pat Clark George Brovm Col
V i s t ,
Eesti Vabariigi 65 a. aastapäeva tä­histav
jumalateenistus ja aktus pee­ti
Royäl Beach'is Virginia Ühenda­tud
(United) kirikus.
Kiriku altar oli kaunistatud lille­dega
mis oli kaasa toonud Jakobi (ko­guduse
liige Agnes Möller, Jumala­teenistus
algas Eesti lipu kirikusse
toomisega õpetaja T. Nõmmikii laste
Kadri, Hendrik ja Tiiu poolt, kes,
jäid k a kordamööda lipuvalvesse. Ju­malateenistust
kaunistas soololaidu-ga
Kadri Nõmmik, kes laulis J . Aa­viku
„Hoia Jumal Eestit" T. Haame-ri
oreli saatel. Langenuid mälestas
Vabadussõja ja II maailmasõja ve­teran
J . Säögi.
Õpetaja mag. T. Nõmmik võrdles
eesti rahva võitlusi Taaveti võitluse­ga
oma tugeva vastasega, rääkis 7C00
aastat kestnud võõra võimu survest
ja Vabadussõjast kust välja' tuldi
võitjatena. Nii kaua kui leidub veel
rahvuslikult mõtlevaid vanu ja noo­ri,
ning 'kelle hinges leegitseb edasi
vabadussäde pühitseme ikka ja jälle
Vabadusepäeva võõrsil kuni Eesti on
jälle vaba!
Jumalateenistus lõppes koraaliga
„önnista ja hoia" ja Eesti lipp viidi
välja — lipulaulu helide saatel.
Pärast jumalateenistust siirduti ki­riku
seltskondlikku ruumi kus toi^
mus aastapäeva, aktus, mis algas õpe-taja
Nõmmik'u sõnavõtuga.
. Aktusekõnelejalks oli agronoom E.
Kurisy kes oma hästi läbimõeldud
ja huvitavas kõnes käsitles Eesti Va­bariigi
sündi ja arengut. Puudutades
aega paguluses, ta ütles:
Kolm medalit
Cindy Õunpuule
Ontario ujumisesivõistlustel Sud-burys
25—27. veebr, saavutas Cindy
Õunpuu kuld-, hõbe- ja pronksme­dalid.
Ta tuli esimeseks 400 m
kompleksstiili teateujumises Etobi-coke
klubi naiskonnas, ujudes teise­na
rinnuli — 4.20,0, tuli teiseiks, saa­vutades
hõbemedali tOO m rinnuli —
1.13,1 ja tuli kolmandaks, saavuta­des
pronksmedali 200'm rinnuli —
2.40,6. Võistlused toimusid- 25 m uju­las.
Kanada ja provintside esivõistlus­tel
ei lliigitiajta võfilst^äjaÖd 'vanuse-gruppidesse
ja sellepärast on need
võistlused meie noortele ujumis-sportjastele
kõige raskemad. Kana­da
esivõistlused ujumises tpimuvad
16-^19. märtsil Vancouveris ja nen­dest
võtavad osa Cindy Õunpuu ja
Marie Lember.
H A R A L D R A I G NA
Kevademeeleoly
Montrealis
Meil on ilmselt kevadist meeleolu
Montrealis mitte üksi siinse erakord­selt
sooja talve yaid ka meie oma or­ganisatsioonide
meeleolus. Montreali
Eesti Selts oma viimases teadete-ringkirjas
teatab seltsi eelolevast
juubelipäevast peallcirjaga „Sügispi-du
kevades", mõeldes ilmselt seltsi
50-nele aastale. Ja juba varakult tea­tavad
Montreali eesti noored oma
kevadpeost aprillis pealkirjaga „Ees-ti
noorte kevadpidu".
üksikasjalisemalt meie Montreali
eesti organisatsioonide tegevusest
järgnevas ülevaates:
19. märtsil Aado Randpalu vestlus
pensonäride klubi kokkutulekul te­ma
reisimuljetest kaugest idast. Ka
see vestlus on üheskoos valguspilti­dega.
19. märtsil leiab aset Montreali
Eesti Seltsi .50 aasta juubeli puhul
„Kevadpidu" Croatia Hallis, 4990 Pla-ce
de Savane.
Selle kavas on endiste seltsi esi­meeste
aust&mine, Baltimore ja To­ronto
eesti laulugruppide esinemine,
Montreali naisvõimlejate trupi ja sa­muti
Montreali eesti noorte „Kuppa-r
i " rahyatantsutrupi esinemine. Järg­neb
tants koos traditsioonilise eine­lauaga.
Seltsi teadeteringkiri kutsub:
„tu]ge kava nautima;e, tantsu vap­ralt
vehkimaie!"
- 23. märtsil Montreali Eesti Jaani
koguduse seltskondlikus saalis dr.
Andres Voitki perekonnakontsert.
Seal esinevad Tõnu Voitk viiulil. Ur­ve
Voitk klaverU, Eero Voitk tsellol.
Aare Voitk violal ja Andres Voilk
lauluga.
Äprillpcuu tegevuskavas, 8. aprillil
on Montreali Eesti Pensionäride Klu­bi
järjekordsel kokkutulekul Hel­muth
HööveH vestlus alfabeetilise
kirjakunsti arenguteest.
16. aprillil on kavas Montreali Ees­ti
Täienduskooli ja Montreali Eesti
Skautlike Noorte, ühisel korraldusel
noorte kevadpidu Taani kiriku ^Its-kondlikus
saalis 4020 Grand Bouje-
Need kes olid 1944. a. 3Ö aastased,
on nüüd lähenemas 70 aastale. Need
kes aga siis olid 40 a. on nüüd lähe­nemas
80 aastale. Ajaratta liikudes
nende aktiivsete meeste ja naiste arv
kahaneb.
Iga kaaseestlase lahkumisega kaob
üks eesti elu edasi viia võõrsü.
Meil on noori, kes tunnevad huvi
Eesti ühiskonna ja organisatsiooni­de
vastu, kes tunnevad huvi vabadus­võitluse
vastu. EKNi- koosseis on
noorenenud, kuid majanduslikult
kannab seda ikka veel enamlikus va­nem
generatsioon.
Toronto Eesti Seltsi juhatus on
noorenenud. Ka muudes organisat­sioonides
on noori astunud tegevus­se.
Küsimus on kas meil on tulevikus
küllalt isikuid meie arvuliste orgide
juhtimiseks, või peame teatavaid
koondamisi ette võtma. Seda näitab
tulevik.
Kõneleja lõpetas sõnadega: ,,Eesti
Vabariik sündis põlvikondadc ühise
saavutusena, Eesti Vabariik sünnib
kord jälle kui meie kodumaa vaba­dusvõitlejatele
annavad veel lisaks
oma tubli panuse meie siinsed või­mekad
vaba eestluse tööpõllul tööta­vad
põlvkonnad. Võitlus kodumaa
vabaduse taastamiseks ijpole mitte
vaibunud. Kodumaa loodab meie
•kaasabile."
^ Duett — Kadri ja Hendrik Nõm­mik
laulis „Kodumaa tammed" ja 6-
aastane Tiiu Nõmmik laulis julgelt
„Mu esivanemad". Aktus lõppes Ees­ti
hümniga.
. Kohalikud Jakobi koguduse daa­mid
olid katnud rikkaliku kohvilaua
kus ei puudunud ka sünnipäevakooJc.
J.S-gi
Toronto Eesti Maleklubi jaanuari
ja veebmari kuul peetud ESTO 84
treeningturniir (2x45 min.) oli edu­kas.
Turniirist) võttiis osa üheksa ma­letajat
ja nende hulgaf^ oli kaks Ka­nada
Maleliidu edutabeli hmnangu-ga
mängijat A.'Kõresaar ja P. Smee-len.
Turniiri võitis Ä. Kõresaar kes
saavutas 4 punkti. Teist ja kolraan-dat
kohta jagas kaks maletajat, E.
Tani ja A. Kuus, kes mõlemad saa­vutasid
3 purikti., Maleõhtust võtsid
osa veel järgmised maletajad: L. Jo-selin
(turniiri, kohtunik), H. Aavik,
A. Loorits, E. Pajo, V. Pikkand ja V.
Puna.
Järgmised maleõhtud Toronto Ees­ti
Majas on 17. märtsil ja 14. aprillil
algusega kell 7 õhtul. Kavas on sõp­rusmängud
ja kiirrhale (2x10 min.)
turniir. Kõik malehuvilised tew-tulnud.
SUUR AITÄH
kõigile eesti sõpradele, kes võtsid
osa mu Soome mineku lahkumis-peost.
RAIMO TOIVIAINEN
Dr. Allan Laur
Vancouveris
Juba aastaid,'on Eesti Ühendatud
Kogudus Vancouveris korraldanud
kevadtalvel vaimulikkude koosoleku­te
nädala oma kaunis kirikus 1645 N.
Grandview Highway, Vancouvcr.
Neil puhkudel on kogudus kutsu­nud
Vancouverisse mõne tuntud ees­ti
vaimuliku kaugemalt ja nii on
vancouverlased saanud head külakos­ti.
Sel aastal toimuvad jumalateenis­tused
19—27. märtsil (väljaarvatud
21. märts) aligusega aripäeviti keM
7.30 ning pühapäevadel kell )1 hom­mikul
ja kell 7 õhtul.
Külalisjutlustajaks on ilcuitsutud
Toronto Evangeelse koguduse jutlus­taja
dr. Allan Laur, kes juba Van­couveris
on tuntud ja hinnatud oma
eelmiste külastuste kaudu. Tema
eestlasest abikaasa on pärit Haney'st,
Briti Columbiast.
vardil. Kavas mitmesuguseid noorte
ettekandeid.
29. aprillil leiab aset pensionäride
klubi korraldusel segaeeskavaga
koosvübimine rahvatantsutrupi, laiu-lu
ja suusõnaliste ettekannetega.
Ja veel rohkem kevadesse sobib Jca
pensionäride klubi - tegevushooaja
lõpuõhtu üheskoos daamide moenäi-tusega,
loterii ja einelauaga.
Rohkem kevadisest ja suvisest te­gevusest
teatavad järgmised rin:^ir-jad.
•